Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 4289 0 pikir 24 Qyrkýiek, 2015 saghat 02:00

QAZAQSTAN EQYÚ BASTAMALARYN QOLDAYDY

Keshe Astanada Syrtqy ister ministrligining úiymdastyruymen «Helisinky qorytyndy aktisining 40 jyldyghy jәne Astana Sammiytining 5 jyldyghy qarsanyndaghy EQYÚ jetistikteri men syn-qaterleri» atty halyqaralyq konferensiya ótti. Oghan Parlament Senatynyng Tóraghasy, EQYÚ Aqylmandar tobynyng mýshesi Qasym-Jomart Toqaev, Memlekettik hatshy Gýlshara Ábdiqalyqova, Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov, Serbiya Respublikasynyng EQYÚ-daghy Túraqty ókili – EQYÚ Túraqty kenesining tóraghasy Vuk Jugich, EQYÚ-nyng Qaqtyghystardyng aldyn alu jónindegi ortalyghynyng diyrektory Marseli Peshko, AQSh Memlekettik departamenti әskeriy-sayasy mәseleler jónindegi burosynyng agha kenesshisi Pol Fritch, sonday-aq, deputattar, elshiler, qauipsizdik salasyndaghy qazaqstandyq jәne halyqaralyq instituttar men ortalyqtardyng jetekshileri, sarapshylar men BAQ ókilderi qatysty.

 

Yntymaqtastyqtyng jәne ózara is-qimyldyng ózekti mә­se­leleri, ónirlik jәne halyq­ara­lyq qauip­siz­dikting keng au­qymdaghy kýn tәrti­bin birlese qalyptastyru perspek­tivalary keni­nen talqylan­ghan búl konferensiyany Syrt­qy ister ministri Erlan Ydyry­sov ashyp, qatysushylardy Heli­sinky qorytyndy aktisining 40 jyl­dyghy jәne Astana Sammiy­tining 5 jyldyghy mereytoyymen qúttyqtay otyryp, atalghan jiyn­nyng manyzdylyghyna toqtaldy.

E.Ydyrysovtyng aituyn­sha, qazirgi tanda әlemdi tol­ghan­dyryp otyrghan kýrdeli sayasi-ekonomikalyq týitkilderdi she­shude, azamattyq qoghamdy damy­tuda jәne basqa da ózekti mәse­lelerdi ontaylandyruda EQYÚ-nyng yqpaly zor. Qasym-Jomart Toqaev jyl ótken sayyn әlem hal­qynyng aldynan týrli mәseleler shyghyp jatqanyna, olardyng arasynda soghys, ekonomikalyq dagh­darys, adam saudasy, bosqyndar mәselesi, esirtki ainalymy, ta­bighy jәne tehnogendik apattar, yadrolyq materialdardy taratu sekildi jayttar bar ekenine nazar audara kelip, búl mәselelerdi ontaylandyruda EQYÚ-gha ýlken ýmit artylatynyn atap ótti.

– «Qyrghiy-qabaq soghys» əbden shiyelenisken kezende EQYÚ Van­kuverden Vladivostokqa deyingi ýlken kenistikte túraqtylyq pen beybitshilikting saqtaluyna zor yqpal etti. Tipti, sol «qyrghiy-qabaq soghys» bitkennen keyin de EQYÚ halyqaralyq qarym-qatynastarda keybir kirbinderdi jon ýshin kóp enbek sinirdi. 40 jyl ótkennen keyin de búl Úiym óz mәnin joghaltqan joq. Shiyelenisterding auqymdy qaqtyghystargha ainalyp, sol aumaqta qan tógilmegeni ýshin biz EQYÚ-gha qaryzdarmyz, – dedi Q.Toqaev.

Senat Tóraghasynyng aituynsha, arada ótken 40 jyl ishinde EQYÚ-nyng geografiyasy keneyip, qauip­sizdik məselelerindegi róli arta týsken. Osy orayda, Q.To­qaev: «EQYÚ – újymdyq sheshim­der qabyldanatyn, ərbir el óz mýddesin qorghay alatyn taptyrmas ýnqatysu alanyna ainaldy», – dedi. Búdan bólek, ol jahandyq túraqtylyq ýshin syn-qaterge ainalghan Ukraina daghdarysy әlemdik qauipsizdik jýiesining osal túsy bolyp túrghanyn aitty.

– Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymy Shyghys pen Batys arasyndaghy baylanystardy jandandyra otyryp, týitkildi jaghdaylardyng aldyn aludaghy basty mindetterin sәtti jýzege asyruda. Qazirgi tanda әlem­dik qauipsizdik jýiesin nyghaytu qajettigi belgili. Sol ýshin jalpy Europanyng qauipsizdik jýiesin je­tildirgen abzal. Tútastay al­ghanda, Qazaqstan EQYÚ-nyng ha­lyqaralyq qarym-qatynastaghy senimdi qalpyna keltiruge, halyqaralyq qúqyq negizindegi beybitshilik pen qauipsizdikti nyghaytugha baghyttalghan barlyq bastamalaryn qoldaydy, – dedi Gýlshara Ábdihalyqova.

Sonday-aq, sheshen Qazaqstan 2010 jyly EQYÚ-gha tóraghalyq etip, Astanada Úiymnyng sammiytin ótkizgenin atap kórsetti. Búl qazirgi Qazaqstan tarihyndaghy manyzdy oqigha boldy. Astana Sammiyti әlem elderi arasyndaghy senimdi qalyptastyru joldaryn zerttep-zerdeleudi kózdegen edi, – dedi Gýlshara Naushaqyzy.

Memlekettik hatshy sonday-aq, Qazaqstannyng óz erkimen yad­ro­lyq poligonyn jauyp, quaty boy­ynsha tórtinshi yadrolyq arsena­lynan bas tartqan jәne Ortalyq Aziyada yadrosyz aimaq qúrghan tarihtaghy túnghysh el ekenin ekpin týsire aitty. G.Ábdiqa­lyqova sózining sonynda Euraziya­daghy újymdyq qauipsizdik arhiytek­turasyn nyghaytugha búl konfe­rensiyanyng naqty ýles qosa­tynyna senim bildirdi.

Konferensiya barysynda Preziydent janyndaghy Qazaqstan strategiyalyq zertteuler instiy­tutynyng diyrektory Erlan Qarin Euraziya qauipsizdigining manyzdy әri negizgi buyny retinde Qa­zaq­stannyng әleueti aiqyn bayqa­latynyna nazar audardy.

– EQYÚ-nyng 2010 jylghy Astana Sammiytinde Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaq­stan Euraziya qauipsizdigin baylanystyratyn buyn bolugha dayyn dep aitqany kezdeysoqtyq emes. Ukraina daghdarysyn sheshu­de deldaldyq kýsh-jiger júm­saldy, Irannyng yadrolyq prob­lemasy boyynsha ýnqatysu alanyn qúru, Siriya boyynsha kelissózder úiymdastyru Eura­ziya qauipsizdigining manyzdy әri negizgi buyny retinde taghy da Qa­zaqstannyng әleuetin kórsetip otyr, – dedi E. Qariyn.

Spiyker búghan qosa bylay dep:

– Barshanyzgha mәlim, BÚÚ Bas Assambleyasy 70-shi merey­toy­lyq sessiyasynyng jalpy pikirta­lasynda sóz sóilegen Elbasy Núrsúltan Nazarbaev yadrolyq qarudan azat әlemge qol jetkizu jónindegi Jalpygha ortaq dek­larasiya qabyldaudy algha tart­ty. Mening oiymsha, osy túr­ghydaghy mәseleler EQYÚ ayasynda talqylanatyn taqyryptar tizbesine enui kerek. Týrli halyq­aralyq úiymdarda kóterilgen múnday taqyryptardy ýilestiru kerek dep payymdaymyz, – dedi E.Qariyn. Búghan qosa, ol әlemdik qauip­sizdikting týiindi mәselelerin sheshu­degi qadamdar jýieli boluy tiyis ekenine nazar audardy, - dedi.

– Qazir qaqtyghystar kez kelgen jerde tútanuy mýmkin ekenin joqqa shyghara almaymyz. Múnday kelensizdikterge týrli mәseleler sebep boluy yqtimal. Sondyqtan, qauipsizdik salasyndaghy týiindi mәselelerdi sheshudegi talpynys­tar jýieli әri keshendi boluy kerek, – dedi E.Qariyn. Sonymen birge, ol konferensiyagha qatysu­shylardy «Jahandyq Strate­giyalyq Bastama-2045» josparyn әzirleu boyynsha úsynysty tal­qylaugha ýndedi.

– EQYÚ instituttarynyng týrli alandary ayasynda sarapshylar BÚÚ minberinen Qazaqstan Preziydenti úsynghan «Jahandyq Strategiyalyq Bastama-2045» josparyn әzirleu boyynsha bas­tamany talqylaugha qosyluy qajet. Búl talqylaular әlemdik qoghamdastyqqa túraqtylyq pen qauipsizdikke qol jetkizu boyynsha birynghay qadamdardy barynsha baghalaugha, birlesken kýsh-jigerding talaptaryn dayarlaugha mýmkindik beredi, – dedi institut diyrektory.

Astanadaghy EQYÚ baghdar­lamalary kensesining basshysy Nataliya Zarudna Qazaqstannyng tóraghalyghy arqyly Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna qatysushy elderding sayasy yqtiyary jýzege asqanyn sóz etti.

– Europadaghy qauipsizdik jә­ne yntymaqtastyq úiymynda Heli­sinky qorytyndy aktisining 40 jyldyghyn atap ótu kezinde qanday jetistikterge qol jetkizilgeni jayynda jәne qanday syn-qaterler sheshimin tappaghandyghy túrghysynda sóz qozghaldy. Búl qiyn júmys bolghanymen, mәmile jolyn tabu qajet boldy. Atap aitqanda, dәstýrli qaru-jaraq týrlerin qadaghalau, әskery senimdi qúru, sonday-aq, qauipsizdikti qalyptastyru salalarynda eleuli ilgerileushilik boldy. Osyghan baylanysty Astana deklarasiyasy der kezinde qabyldandy jәne ol qauipsizdik anyqtamasyn qayta qarastyru qajettigine negizdeldi. Búl óz kezeginde Qazaq­stan tóraghalyghy arqyly jýzege asyrylghan qatysushy elderding ónimi, sayasy yqtiyary boldy, – dedi N.Zarudna.

Alqaly jiynda sóz alghan Ser­biya Respublikasynyng EQYÚ-daghy Túraqty ókili – EQYÚ Túraqty kenesining tór­aghasy Vuk Jugich, EQYÚ-nyng Qaqty­ghystardyng aldyn alu jónindegi ortalyghynyng diyrektory Marseli Peshko, AQSh Memlekettik depar­tamentining әskeriy-sayasy mәse­leler jónindegi burosynyng agha kenesshisi Pol Fritch, EQYÚ Aqylmandar tobynyng mýshesi Ivo Viskovich, EQYÚ Beybitshilik pen qauipsizdik sayasatyn zertteu mәseleleri jónindegi institut diyrektorynyng orynbasary Volifgang Seliner, Parij qalasyndaghy Sayasy ghylymdar institutynyng professory Shah­banu Tadjbahsh jәne basqa da qatysushylar býgingi EQYÚ-nyng әlemdegi róli jәne әlemdi tolghandyryp otyrghan kýrdeli jaghdaylar túrghysynda óz pikir­lerin ortagha saldy. Olardyng «Euroatlantikalyq jәne eura­ziyalyq kenistiktegi qauipsiz­dik arhiytekturasy», «Ortalyq Aziya­daghy aimaqtyq qyr kórsetuler men qaterler», «Zang ýstemdigi jәne túraqty ekonomikalyq da­mudyng alghysharty retindegi aza­mattyq qoghamdy damytu» taqy­ryptary boyynsha aitqan oilary konferensiyanyng manyzyn arttyra týsti.

Jiyn qorytyndysy boyynsha múnda aitylghan úsynystar men pikirler aldaghy uaqytta nazargha alynatyn bolady...

Joldybay BAZAR.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396