Qarqaralyda boldym. Qasiyet qonghan, qalyng qatparly tarih túnghan kiyeli meken! Qúnanbay qajy meshiti. Abaydyng kók ýii... Kónilge týrli oilar keledi.

Kók ýi, kók terezege qatysty bir tәmsil. «Alash qayratkerleri: Sankt-Peterburg izderi» atty zertteu enbegimde, qazaqtyng túnghysh zang magistri Jaqyp Aqpaev jóninde jazylghan materialymda mynaday joldar bar edi:

«... Jaqyp aghanyng ómirlik serigi – tatar qyzy Gýlbaghar Bekmetova, qayyn júrty – әigili Bekmetovter әuleti ekeni belgili. Bekmetovtar әuleti óz zamanynda Qazaqstannyng qoghamdyq jәne ekonomikalyq ómirine belsene aralasqan, últtyq salt-dәstýrlerdi jete mengergen. HIH ghasyrda auqatty saudager Haliolla Hamiytúly Bekmetov (1833-1903) saldyrghan Haliolla ýii, Bekmetov ýii – qazirde Qarqaraly qalasyndaghy tariyh jәne mәdeniyet eskertkishi, memleket qamqorlyghyna alynghan. X. Bekmetov týrmelerge qamqorlyqtyng Qarqaraly bólimshesinin, Qoyandy jәrmenkelik komiytetining mýshesi bolghan. Haliollanyng inisi Múhammed (Maqsút) Bekmetov Qazaqstandaghy әleumettik tendik jolyndaghy qozghalysqa belsene aralasqan. Haliolla Bekmetov agha súltan Qúnanbay Óskenbay úlymen dos bolyp, jii aralasyp túrghan. Ádil de adaldyghymen tanylghan Haliollany Qarqaraly halqy bitimshi by etip saylaghan. Qalada meshit, medrese ýilerin saldyryp, osy aimaqta ken kózderin ashugha kóp enbek sinirgen. Qúnanbay Qarqaralydaghy meshitti saldyrarda onyng jobasy men túrghyzylatyn ornyna baylanysty Bekmatovpen aqyldasyp otyrghan. Haliolla qaladaghy Qúnanbay meshiti ghana emes, 1910 j. Sankt-Peterburgte salynyp, iske qosylghan músylmandar meshitine de qarjylay kóp kómek kórsetken. Haliollanyng keyin «Kók ýi» atalyp ketken, eshqanday shege qaghylmay, birynghay bóreneden qiilastyrghan ýiine Abay bala kezinen baryp túrghan. Abay Bekmetov kitaphanasyn da paydalanghan. Jas aqynnyng múnda kelgen әr sapary oiyn-sauyqpen ótken. 1977 j. qazir balalar baqshasy retinde paydalanylatyn Xaliolla ýiining qabyrghasyna memorialdyq taqta ornatyldy. Mine, osy Haliollanyng qyzy Gýlbaghargha Jaqyptyng ata-anasy qúda týsedi. Biraq erke ósken, búla súlu, kerbez qyz qara taban qazaq balasyn mensinbegendey synay tanytady, «men qazaqqa tiymeymin» dep búldanady. Sodan birde Jaqyp Qarqaralydaghy qazirgi Abay múrajayy ornalasqan ýiding aldyna kelip pәueskeden týsip jatady. Tughannan erekshe symbatty, kelbetti, kirpiyaz jigit – qolynda trostiyk, basynda shlyapa, ayaghynda tufly – Europasha kiyingen Jaqyp beynesi – óz bólmesining terezesinen kórip qalghan qyrmyzy qyzgha erekshe әser etse kerek. Ayaq astynda sabyrdan airylghan ol, as ýide jýrgen sheshesine jýgirip kelip, «men myna qazaqqa tiyetin shygharmyn» dep alqyna jauap beripti...»

Mine, sol Gýlbaghar súlu qaraytyn kók tereze... Taban astynda til úshyna bir shumaq óleng orala ketkeni:

Kórik bergen Qarqaragha saray búl,

Bәri ornynda, 

sol bayaghy aray kýn. 

Men de jettim, Jaqyp salghan soqpaqpen,

Gýlbahor joq... Terezege qaraymyn.

Ile súnqar aqyn Serik aghama, Serik  Aqsúnarúlyna qonyrau shaldym. Ólendi oqyp berdim. Sizden qay jerim kem dep әzildedim. Arqaly aqyn mynaday ólenmen jauap bergeni:

GÝLBAHORDYNG ÁNI – "QAYRAN, ShANYRAQ"

                                                                           Núrlan Dulatbekovke

Azan da qazan el singen jerge men sinbey,
Qazannan kelip, Qarqaralyny jersinbey;
Tensinbey ne bir tatardyng qaratayaghyn,
Oqaly orys ofiyserin de mensinbey! –

Jýr edim!
Kýnde tóbem bir kókke tiyedi.
Kórmegen edim kýiki men kómesh, kýieni.
Men tughan shanyraq qaradan shyghyp han bolghan,
Qúnanbay týsken, Abay kep týsken ýy edi!

Qayran, shanyraq,
Qaldym anyrap,
Kóriser kýn bar ma,
Qozyday jamyrap?!.

Attyng ýstinde keppegen bir sәt taqymy,
Bolmysy bólek, bitimi, sezim, aqyly,–
Aldymnan shyqty Alashtyng úly, aibozym –
Aqpaydyng Jaqyby!

«Beretin kókten bekzatym sen dep – Aydy alyp!»,-
Kózimdi júmyp, qúshaghyna qúlap, baylanyp;
Kýnderim qayda kók ýide sol bir ótkizgen,
Shtraustardyng biyimen shyr-shyr ainalyp?!.

Tatiyananyng әnine eltip, biyge – bir,
Tәttimbetimmen kýnirenip, keyde, kýi-kónil;
Abaydyng jyry ar-úyatymdy әldiylep,
"Mahabbat, qyzyq jyldarym" ótken ýide – búl!

Qayran, shanyraq,
Qaldym anyrap,
Kóriser kýn bar ma,
Qozyday jamyrap?!.

... Piyterbor anau – zenbirekting zildi solqyly,
Tatar men qazaq nesine shoshyp, tolqydy?!
Zamannyng lany tez bolyp týsip tektige,
Jamannyng bәri qútyryp ketti sol kýni!

Jaqanmen jýrgen balldaghy balday biyimdi,
Saghynghandaghy bilmeydi el kónil kýiimdi;
Atqora qylyp almasa boldy qúl-qútan,
Qúnanbay týsken, Abay kep týsken ýiimdi?!.

Qayran, shanyraq,
Qaldym anyrap,
Kóriser kýn bar ma,
Qozyday jamyrap?!.

Abai.kz