OGhAN  SEBEP - ZANDAGhY JENILDIKTER MEN KEPILDIKTER

Qazirgi uaqytta Almaty qalasy boyynsha mýlikti jariyalaugha baylanysty  nauqan qyzu qarqyn aldy. Sondyqtan da mýlikti jariyalaudyng tiyimdiligin týsingen mýddeli adamdar sany da kýn sanap artyp keledi. Atap aitsaq, 2015 jyly Almaty qalalyq memlekettik kirister departamentine mýlikti jariyalaugha baylanysty 12 ghana ótinish týsip, nәtiyjesinde 808 million tengening mýlki jariya etilgen bolatyn. Al endi ýstimizdegi jyldyng 1 qantarynan bastap 19 aqpangha deyin mýlikti jariyalaugha baylanysty týsken ótinishterding sany 96-gha jetti. Onyng ishinde 86 ótinish boyynsha  jariyalau jóninde sheshim shygharyldy. Nәtiyjesinde 76,6 milliard tengening mýlki jariya etildi. Atalghan somanyng ishinde 73,5 milliardy aqsha, 835,6  million tenge sheteldegi jyljymaytyn mýlik, 2.2 milliard tenge zandy túlghanyng jarghylyq qoryndaghy ýlesi, 127,5 million tenge kommersiyalyq obiektiler bolyp tabylady. Búl kórsetkish ótken jylmen salystyrghanda 95 esege artyq.

Mine, mýlikti jariyalaugha baylanysty 50 kýntizbelik uaqyttyng ishindegi kórsetkishter  ótken bir jylmen salystyrghanda 95 esege artyp otyr. Onyng sebebi nede, soghan toqtalayyq. Búnyng bәri mýlikti jariyalaugha baylanysty proseduralardyng jenildetilgendiginen. Mysaly, aqshany, Qazaqstan territoriyasyndaghy jәne sheteldegi, sonday-aq basqa bireuding atyna resimdelgen  jyljymaytyn mýlikti jariyalaugha baylanysty kóptegen shekteulerding alynyp tastaluy jәne qújattardyng azangy  mýlikti jariya etushi subiektilerge jana kenistik ashty. Atap aitsaq, mýlikti jariyalaugha baylanysty eski zanda mýlikti jariya etu ýshin subiekt aqshany ekinshi dәrejedegi banktegi esepshotqa salyp, ony bes jylgha deyin saqtaugha mindetti bolatyn. Egerde bes jyldan búryn alatyn jaghdayda, esepshotta jatqan jalpy somadan 10 payyzdyq alym alynatyn. Qazirgi zannyng jana redaksiyasynda búl shekteu alynyp tastaldy. Jәne de aqshany bankke salu arqyly jariya etken jaghdayda 10 payyzdyq alym alynbaydy. Sonymen qatar subiekt aqshany jariya etken kýnnen bastap esepshotta jatqan aqshany qaytadan sheship alugha, bizneske salugha, mýlik satyp alugha, t.b. qúqyly. Mine, sondyqtan da jariya etilgen mýlikting 96 payyzyn aqsha qúrap otyr. Búghan qosa subiekt sheteldegi jyljymaytyn mýlkin jariya etken jaghdayda, jariya etiletin mýlkining qúnyn ózi anyqtaydy. Búl da keremet jenildik, әriyne.  Jalpy, mýlikti jariya etuge baylanysty әngime qozghalghan kezde keybir subiektiler (adamdar, jekelegen túlghalar) atalghan zannyng shynayy mazmúny men negizgi maqsatyna jetkilikti mәn bere bermedi. Búl zandy shygharudaghy negizgi maqsat – osy uaqytqa deyin kólenkeli biznespen ainalysyp, zang jolynan auytqyghan subiektilerge qarjysy men jyljymaytyn mýlkin jariya etuge mýmkindik beru arqyly zandastyru bolyp tabylady. Yaghni, ótkenge keshirimmen qarap, bolashaqqa degen senimdi qalyptastyrugha mýmkindik beredi. Sondyqtan da mýlikti zang jolymen jariya etken subiekt bolashaqta әrtýrli jaghdaymen qylmystyq jauapkershilikke tartylghan jaghdayda, onyng jariya etken mýlki qylmystyq isting obiektisi retinde qaralmaydy jәne sot sheshimimen tәrkileuge jatpaydy. Mysaly,  qúqyq qorghau organynyng qyzmetkeri bolashaqta mýlkin jariya etken subiektini pәre alu jaghdaymen qylmystyq jauapkershilikke tartty delik. Qylmystyq isti jýrgizu jәne prosessualidyq sheshim qabyldau barysynda  tergeushi mýlikti  jariya etuge baylanysty aqparatty negizge alatyn bolsa, onda onyng jauapkershiligi lauazymdy túlgha retinde Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 361 babymen (Lauazymdyq ókilettikterdi teris paydalanu) qaralady. Búl bapta qoldanylatyn jaza tym auyr. Atap aitsaq, mýlikti tәrkileumen, belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan ómir boyy aiyra otyryp, tórt jyldan segiz jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyru jazasy kózdelgen. Búghan qosa, mýlikti jariya etuge baylanysty subiektilerding qúqyghyn qorghau maqsatynda atalghan kodeksting 362 (Biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu), 365 (Zandy kәsipkerlikke kedergi jasau) babtaryna da tiyisti ózgerister engizildi. Mine, sondyqtan da kópshilikti alandatatyn mýlikti tәrkileu mәselesine baylanysty qorqatyn eshtene joq.

Mýlikti jariya etuge baylanysty taghy bir erekshelik – on payyzdyq alymnyng tek aqshany dekalartivti týrde  jәne sheteldegi jyljymaytyn mýlikti jariya etken kezde ghana alynatyndyghynda bolyp otyr. Keybir adamdar әli kýnge deyin mýlikti jariya etken jaghdayda mýlikting barlyq týrinen 10 payyzdyq alym alynady degen teris týsinikte jýr. Áriyne, olay emes. Osy orayda, aqshany deklarativti týrde jariya etken jaghdayda 10 payyzdyq alym qalay  alynatynyn eske salyp ótken oryndy shyghar. Deklarativti týrde jariya etu degenimiz – jariya etetin aqshany ekinshi dәrejedegi bankke salmay-aq, memlekettik kirister organyna  arnayy deklarasiya tapsyru jolymen jýzege asyrylady. Yaghni, shetelde jatqan nemese qolynyzdaghy qolma qol aqshany bankke salu arqyly ashyq kórsetkiniz kelmese, onda mýlikti jariya etuding deklarativti týrin qoldanuynyzgha bolady. Búnday jaghdayda bankke arnayy deklarasiyada jariya etuge baylanysty kórsetetin aqshanyng 10 payyzy tólenedi. Sodan keyin subiektining tiyisti ótinishi, 10 payyzdyq alym tólengen týbirtek jәne arnayy deklarasiya túrghylyqty jer boyynsha memlekettik kirister organyna tapsyrylady. Barlyq tiyisti qújattar men prosedura osy ghana. Tiyisti qújattardy qabyldaghannan keyin   memlekettik kiris organy bes kýn ishinde óz sheshimin shygharady. Al búrynghy talap boyynsha  sheshim shygharu uaqyty arnayy komissiya arqyly 30 kýn bolatyn.

Mýlikti jariyalaugha baylanysty taghy da bir eskerte ketetin jaghday – 2017 jyldan bastap jalpylama  deklarasiya tapsyru nauqany bastalady. Deklarasiya tapsyryp kórmegen subiektiler onyng jauapkershiligine tereng mәn bermey jýrui mýmkin. Sol kezde kiris pen shyghysty qosqandaghy әrbir tiyn ýshin jauap beruge tura keledi. Al mýlkin zang jýzindegi jariyalaghan adamdargha «Qaydan aldyn?», «Qanday aqshagha satyp aldyn?» degen súraqtar tuyndamaydy. Sondyqtan da ertengi kýnning qamyn býginnen oilaghan abzal.

Beken Núrahmetov,

Almaty qalalyq memlekettik kirister departamenti týsindiru júmystary basqarmasynyng bólim basshysy.

Abai.kz