Búl sәby ómirge kelgende, әke-sheshesi shegi joq quanyshta bolghan. Sebebi  ýsh sәbiyinen airylghan anasy, jatsa da, túrsa da Alladan jaqsy tilekter súraumen ómir sýrgen eken.  Biraq, bir ókinish, ananyng boyyn taghy qorqynysh sezimi biyledi. Búl joly shalajansar nәresteni dýniyege әkeldi... Taghy shetinep kete me dep, ana bayghús alasúrdy. Eki kelige jetpeytin shaqalaqqa qarap:

 - Anandy jylata kórme,- dep egildi. Ýlkender jaghy basu aitqanymen, kelinshekting kózinen ystyq jastar monshaqtap tógildi.

     Ony kórip kórshi әjey: « Ári ketkende eki kýn kýtesin, ainalayyn. Eger sol kýnderdi jenip shyqsa, qyzyng mandayy jarqyraghan bala bolady» -dedi. Kelinshekting "әumiyn" deuge ghana shamasy jetti.

 Shala tuylghan sәby kózin ashqanda ýi-ishi quanyp sala berdi.

 -Túrsyngýl bolsyn búl bala! Endi eshteneden qoryqpaugha bolady! Áli-aq sonynan ini-sinliler eredi. Qyzynnyng mandayy jarqyrap túr, halyqtyng qyzy bolady, -dep auyldyng aqsaqaldary batasyn berdi.

IYә... jyldar ótti, al ýlkenderding aitqan tilekteri qabyl boldy. Túrsyngýlding sonynan bir emes, bes bauyry erip, dýniyening esigin ashty. Al ózi óte pysyq, oquda ozat, alghyr bolyp ósti. Anasy qyzyn júrttyng qyzdary sekildi sholjandatyp ósirmey, kishkentayynan ýy sharuasyna aralastyrdy. Tanghy saghat 6 bolmay túryp, siyr sapy, tekemet basyp, kilem toqyp, keste tigip otyrghanyn kórgen auyl әjeyleri sýisinip jýretin. Áytse de aqyldy, әri qatal sheshesi odan beter qyzyn shirata týsti. Kýnning bataryn Túrsyngýl elden beter kýtetin. Sebebi, kýndiz kitap qaraugha uaqyty joq ol, týnde kórpening astynda fonarikpen ash balasha jasyrynyp oqityn. Ájesi marqúm qansha úryssa da, kitapty jasyryp oquyn eshqashan qoyghan emes. Týnde oqyghan kitabynyng keyipkerlerin esine týsirip jýrip, ynyldap әjesining bergen ýy sharuasyn әp-sәtte jasap tastaytyn.

Oqugha da, ýy sharuasyna da pysyq qyz, ózimen qatarlylardyng aldynda ozyq jýrdi. 9 jasynan bastap mekteptegi eng qiyn pәnderden oqushylar qashsa, túlymshaghy jelbiregen qyz matematika, himiya, biologiyadan әrtýrli respublikalyq olimpiadalargha qatysyp, birinshi orynsyz qaytpaytyn. 

Tórtinshi sinlisin dýniyege әkelgende, anasynyng bir kózi kórmey qaldy. Dәrigerlerding qateligi de bolghanyng qazir týsinikti- óitkeni alystan kórmeushiligi bar әielge bala tumauyn eskertpegen edi.

Al onynshy synypta oqyp jýrgeninde әkesining bir kózi suqaranghydan  móldem kórmey qalghanda, Túrsyngýlding ómirge degen kózqarasy birden ózgerdi.

 Sol kezde múnday syrqatpen auyratyndargha Mәskeude ghana ota jasaytyn. "Eger eki kózim suqaranghy bolsa, eshkimge masyl bolmay, ózimdi atyp tastaymyn" óte namysshyl әkesining sózinen keyin, qyzynda bolashaq mamandyq tandau boyynsha eshqanday súraq qalmaghan.

Endigi onyng maqsaty - kóz aurularyn emdeu boldy. Kýndiz-týni kitaphanalardan shyqpay, suqaranghy auruyn zerttedi. Arman qualap Almatylyq medisina institutynyng 3-shi kursynan bastap,  Kóz aurular GhZY –na ota jasaytyn bólmeni andyp jýredi. Esik jabyq bolsa, aldyn-ala terezeden úrlanyp kirip, sol kezdegi myqty dәrigerlerden bilmegenin ýirendi.

29 jasynda әkesi kenetten qaytys bolghanda, otbasynyng býkil auyrtpashylyghy endi ózine týskenin Túrsyngýl bilse de, moyymady. Ásirese, anasynyng jýregi kenetten toqtaghanda, júrt sekildi sasqalaqtap qalmay, birden jýregine shanshu salyp, ólimnen alyp qaldy.

      Kóp úzamay anasy qant diabetimen auyryp, bir ayaghyn kesuge tura kelgende: «Sonau joly enemmen sәlemdeskizbey, әkenmen kezdestirmey, shashymnan tartyp, auyrtyp suyryp aldyn,- dedi sheshesi. Endi meni qinamay jibershi, - dedi. Anasyn o dýniyege jibergisi kelmese de, amal joq aitqanyna kóndi. Kesilgen ayaghynan airylghysy kelmegen aq shashty әziz anasynyng amanatyn da oryndady. Osylaysha, tózimdi bola bilgen kelinshek, Túrsyngýldey qyzynyng kóptegen jetistikterin kóre almay ketti. "Áttegen-ayy" kóp jalghan ómir-ay…

    Bir kezderi dýniyening esigin ashqanda, "halyqtyng qyzy bolady" degen auyl aqsaqaldarynyng batasy dәl keldi. Túrsyngýl Kópjasarqyzy, Botabek atasynyng esimin halyqqa keninen tanytty. Býginde búl kisini bilmeytin qazaq joq. Qazaqstan Respublikasynyng bas oftalimologi, Qazaq kóz aurulary ghylymiy-zertteu institutynyng bas diyrektory, Últtyq ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi, medisina ghylymynyng doktory, professor. Ghylym qyzmetker jәne oftalimolog maman retindegi yqylastarynyng arasynda bala kezindegi tanymal suqaranghy, alystan kórmeushilik, jastyq makulyarly degenerasiya, diabettik retinopatiya, shala tuylghan nәrestelerding kóru qabiletin saqtap qalu, t.b. kóptegen mәseleler.

Talay adamdardyng sәulesin jandyrghanda ýlken qariyalar riza bolyp:

 -Shyraghymdy sóndirmey, qos janarymdy qayta bergenine kóp raqmet, ainalayyn, -degende, ózining bir kezderi әke-sheshesining Bor kózi suqaranghy bolghany esine týsip ketedi. Ishtey qapalanady. Dәl sol kezderi asqar tauday әkesi men ayauly anasyna arasha bolmaghanyn oilasa, ózegin órtengendey bolady.

 Bir ózining basynda qanshama ataq, marapat bolsa da, Túrsyngýl Kópjasarqyzy - ómirde óte qarapayym jan. "Tekten nәr alghan tozbaydy" degen osy eken-au dedim, alghash kórgende apayymmen әngimelesip otyryp. Ýsh saghattyq súhbattasqanymda, kónilim jadyrap, boyyma quat alghanday, әreng degende qúshaqtasyp qoshtastym.

Biybigýl DÁULETBEKQYZY

Abai.kz