Býgin 9.30-da Últtyq baspasóz klubynyng preziydenti Seyitqazy Mataev pen QazTAG aqparat agenttigining bas diyrektory Áset Mataev qamaugha alynghany jóninde habar tarady.

Osy jaghdaydan keyin «Ádil sóz» qory dereu baspasóz mәslihatyn ótkizip, Mataevting aq ekenin aityp: «Onyng qyzmetining zandy ekeni qújattarmen dәleldengen. Últtyq baspasóz kluby qyzmeti barysynda memleketten eshqashan qarajat almaghan. Oghan tiyeseli kenselerde respublikalyq jәne sheteldik BAQ-nyng korpuntkteri ornalasqan, baspasóz mәslihattary ótkiziledi. 2008 jyly qúrylghan jekemenshik QazTAG aqparat agenttigi memlekettik tapsyrys boyynsha tolyqtay esep ótkizgen, aqparattyq sayasatqa kedergi jasauyn tolyqtay joqqa shygharady. Seyitqazy Mataev pen Áset Mataev ózderine taghylghan aiypty joqqa shygharady jәne kinәsining joqtyghyn qújat jýzinde dәleldeuge dayyn» degen edi.

Almaty qalasy boyynsha Syibaylas jemqorlyqqa qarsy kýres qyzmeti búl mәselege qatysty týsinik berdi. Biz sol týsinikti tolyghymen jariyalap otyrmyz.

«Almaty qalasy boyynsha Syibaylas jemqorlyqqa qarsy kýres qyzmetimen Aqparat komiytetine jәne «Qazaqtelekom» aksionerlik qoghamyna memlekettik sayasatty qoldau jәne basylymdarda materialdardy jariyalau ýshin 2011-2015 jyldary 300 mln.tengeden astam bólingen qarajatty úrlau faktileri anyqtaldy.

Osy maqsatta atalghan vedomstvolar bir kózden satyp alu tәsilimen «MIA KazTAG» seriktestigi jәne «Últtyq baspa kluby» qoghamdyq birlestigimen kelisimder bekitken.

Tapsyrys berushilerding basty sharttarynyng biri - memlekettik sayasat turaly aqparatty ashyq jәne qol jetimidi týrde halyqqa jariyalau bolyp tabylady.
Alayda, búl sharttar oryndalmaghan.

Memleketpen tólengen aqparattandyru qoghamgha zansyz jabyq týrde jariyalanghan, al azamattargha oghan rúqsat tek qosymsha tólem arqyly berilgen.

Aqparat komiytetining 80 mln.tengesi jәne «Kazaqtelekomnyn» 260 mln.tengesi Últtyq baspa-klubynyng basshysy Seytqazy Mataevpen qolma-qol aqshagha ainaldyrylynyp, jymqyrylghan. 

Taghy da, tergeumen Mataevtyng zansyz kәsipkerlikpen ainalysyp 1,4 mlrd.tenge kóleminde aqsha tauyp, memleketke 327 mln.tenge salyq tólenbegeni anyqtaldy.

Búdan basqa jergilikti atqaru organdaryna osy maqsatta bólingen 169 mln.tengeni úrlau faktileri tekserilude.

Mataevpen jasalghan sybaylas jemqorlyq jәne ekonomikalyq qylmystar auyr bolyp sanalady.

Oghan  úrlau jәne salyq tóleuden jaltaru faktileri boyynsha kinә taghyldy.
Osy qylmystar ýshin 6-dan 12 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylyp, mýlkin tәrkileu jazasy kózdelgen.

Býgingi tanda zalaldyng ornyn toltyrudy qamtamasyz etu ýshin sottyng sanksiyasymen Mataevtyng bar mýlkine shekteu qoyylghan. 

Mataev jәne qylmystyq isting basqa da qatysushylaryna tiyisti tergeu amaldary jýrgizilude. Oghan qatysty prosesstik mәjbirleu sharalaryn qoldanu mәselesi qarastyryluda.

Býgin berilgen press-konferensiya Mataevty qylmystyq jauapkershilikten bas tartu jәne tergeuding obektivti jýrgizilune kedergi keltiru maqsatynda úiymdastyrylghan».

Abai.kz