Tektining úrpaghy da tekti bolady eken ghoy. Qolymyzgha týsken qújattar osy sózimizdi aighaqtaydy. Týbine tartyp tusa, nesi aiyp?.. Alayda qazaqtyng namysy men mýddesi jolynda bas tikken hakim Abaydyng úrpaqtary men tuystaryn býgin birimiz bilsek, birimiz bilmeymiz. Astananyng irgesindegi «ALJIYR» memorialdy múrajayynyng diyrektory Bolat Jýnisbekov búl qúndy derekterdi sonau Semeyden aldyrypty. Abay memlekettik respublikalyq әdebiy-mәdeniy-tarihy memorialdy qoryq múrajayynan jetken jәdigerlerden elorda tórinde endi ekspozisiya ashylmaq.

Túraghúl men Mekayyl qalay opat boldy?..

Túraghúl Abaydyng 1876 jyly Áygeriminen tughan balasy, aqyn, audarmashy. Jasynda auyl moldasynan sauat ashqan kórinedi. Keyin ózdiginen izdenip, oryssha, arabsha oqyp, bilimin jetildirgen. 1904 jyly Kishik-Tobyqty eline bolys bolyp saylanyp, 1905 jyly óz erkimen bosatylghan eken. 1917-1920 jyldary Semey ónirindegi Alash qozghalysyna belsene aralasyp, әrtýrli qyzmet atqarghan.

Túraghúl bala jasynan әkesining qolynda tәrbiyelenedi. Sondyqtan Abaydyng qay óleni qay kezde, qalay jazylghanyn jәne kimge arnalghanyn jaqsy bilgen. Kәkitay Ysqaqúlymen birge 1909 jyly Abaydyng túnghysh ólender jinaghyn Peterborda bastyryp shygharghan. Túraghúldyng Abay múrasyn jinastyryp, bastyruda asa qúndy maghlúmattar jazyp, aqyn shygharmashylyghynyng tekstologiyasyn týzip, týpnúsqany qalpyna keltirui – abaytanu ghylymyna qosqan zor ýlesi. Ol Múhtar Áuezovke «Ákem – Abay turaly» esteligin jazyp bergen. Túraghúldyng Abay turaly estelikterining qysqasha núsqasy 1933-1940 jyldary Abay shygharmalary jinaghynda jariyalandy.

…1922 jyly Semeyde Álihan Bókeyhanov pen Mirjaqyp Dulatov tútqyngha alynghany tarihtan belgili. Sol sayasy nauqanda Abaydyng úly Túraghúl da týrmege jabylyp, tórt aiday qamaqta bolghan. Aqshoqyda jatyp, jazumen shúghyldanady. Audarma júmysymen ainalysady. Ol M.Gorikiyding «Chelkash» әngimesin túnghysh ret qazaq tiline audaryp, «Tan» jurnalyna (1924 jylghy №3,4 sany) bastyrghan. A.Neverovtyng «Men ómirge jerikpin», Djek Londonnyng «Balalyq turaly ertegi» jәne «Balaly әiel ne bilu kerek» degen enbekterin ana tilimizge audaryp, oqyrmangha úsynypty. Túraghúldyng aghasy Ábdirahmangha arnaghan ólenderi Abay múrajayynda saqtauly.

1927 jyly Túraghúl qayta tútqyngha alynyp, 1928 jyldyng kóktemine deyin týrmede jatady. Týrmeden shyqqan song kәmpeskelenip, Shymkentke jer audarylady. Túraghúldyng ziraty jayynda qyzy, Abaydyng on jeti әnin notagha týsirgen әnshi Mәken Múqametjanova bir esteliginde: «Túrash agham 1934 jyly 6-nauryz kýni 59 jasynda qaytys boldy. Shymkent qalasynyng ortalyghyndaghy músylmandar ziratyna jerlendi. Keyin sol zirattyng ýstinen himzauyt salynypty. Zauyt salynar aldynda Túrash aghanyng sýiegin alatyn janashyr jaqyny bolmay, zauyt astynda qaldy. Ol kezde biz Shymkentten auysyp, basqa jaqqa ketken bolatynbyz» dep jazady.
Beu, dýniye-ay! Arystarymyzdyng sýiegi qayda shashylmady?..

Abaydyng Áygeriminen tughan Mekayyly da últ jolynda taghdyry ýzilgen erlerding qatarynan eken. Jarty ghasyrgha juyq qana ghúmyr keshken ol arabsha, oryssha sauatty bolghan. Abay ólenderin týgeldey jatqa bilgen. Dombyra tartyp, әn salyp, әkesi jayly bilgenderin el ishinde әngime etip taratqan. Múhtar Áuezov jas shaghynda Mekayyldyng auzynan Abay turaly estelikterdi kóp estigen. Aghasy Túraghúl auylymen birge Aqshoqy manayyn, Tyshqan degen jerdi mekendedi. 1931 jyly «bay balasy» degen jeleumen ústalghan. Kónekóz qariyalardyng aituynsha, Mekayyl 1931 jyly Semeydegi Polkovnichiy aralynda atylady.

Dastandar men jyrlar jazghan Áubәkir

Áubәkir – Aqylbaydyng balasy. Aqyn, әnshi, kompozitor. Abaydyng nemeresi әri shәkirti. Atasynyng shygharmalaryn halyq arasyna kóp taratugha enbek sinirgen. Áubәkirdi Abaydyng inisi Ospan balalary bolmaghan song bauyryna basyp, tәrbiyelegen kórinedi. Áubәkir ólendi suyrypsalyp ta, jazyp ta shygharghan eken. Nemeresining aqyndyghyn bayqaghan Abay ony erekshe jaqsy kórip, baghyt-baghdar, aqyl-kenes berip otyrypty. Áubәkir jas kezinen ólen-jyrgha qúmar bolyp, shyghys qissalary men batyrlar jyryn jatqa aityp, dombyrada kýy tartyp, әn salghan. Abaydyng núsqauymen әzil, mysqyl, әjua, syqaq óleng shygharyp, HIH ghasyrdyng basynda qazaq әdebiyetindegi satiragha ózindik ýlesin qosqan.

O, ishinde qymyng da bar, jymyng da bar,
Ómirde by bolmaghan súmyng da bar.
Anyq, әdil tartylsa tarazygha,
Baltamenen shabatúghyn mining de bar, – dep ashy mysqylgha toly ólender shygharghan. Áubәkir satiralyq ólendermen birge tarihy shygharmalargha bet búryp, «Mamay batyr», «Ánet baba», «Aqtaban shúbyryndy», «Oralbay men Kerimbala», «Áreke men Bereke» degen әleumettik dastandar da jazdy. Kenes ókimeti dәuirinde jazghan ólenderining kóbi el qazynasyn jymqyrghan jemqor, pysyqtardy әshkereleuge arnalady.

1928 jyly aghasy Túraghúl kәmpeskelenip, jer audarylady. Áubәkirding basyna qayghynyng qara búlty tónedi. Qúnanbay túqymy týgel qughyn-sýrginge úshyraydy. El ashtyqtan óle bastaydy. 1931 jyly Shәkәrim atylady, onyng balasy týrmede bauyzdalyp óledi. Túraghúldyng inisi Mekayyl da atylady. Sol jyldary Abay úrpaqtary qughyn-sýrginge úshyraghan sәtti «Shynghystau» dastanynda shynayy suretteydi. Býlinip jatqan óz elinde ómir sýre almaytyn kýige jetken Áubәkir 1931 jyly bas saughalap, Ýrjar audanyna ketedi. Onda túraq taba almay, Túraghúl túrghan ónirge – Shymkent shaharyna qonystanypty. Sóitip, 1934 jyly 53 jasynda qaytys bolady.

Taghdyry beymәlim Baghúfúr

Baghúfúr Álimqúlúly — Abaydyng Aqylbayynan taraghan shóberesi. Mal dәrigeri. Q.Mynbaev atyndaghy Qazaq mal sharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutynyng bas mamany bolyp 25 jyl qyzmet etti. Ol Múhtar Áuezovting aghasy Razaq Omarhanúlynyng qyzy Ghafuragha ýilengen. Odan Ernest, Bauer, Aydar esimdi ýsh úl sýigen. Múhanmen syrlas ini, syily kýieu bala retinde aralasady. Baghúfúr Qúnanbaydyn, Abaydyn, Múhtardyng paydalanghan zattaryn tiyanaqtap, Semey múrajayyna tapsyrghan. Sonyng ishinde Qúnanbaydyng Mekkeden kiyip kelgen taqiyasy da bar eken. B.Ersәlimovtyng «Qúnanbaydyng qughyn-sýrgin kórgen úrpaqtary» kitabynda Baghúfúr Aqylbaevtyng 1933 jyly Jarma jaqta qamalghandyghy turaly aitylady. Basqa derek joqtyng qasy.

Áuezovting dosy bolghan Daniyal

Dәl solay! Abaydyng inisi – Ysqaqtyng nemeresi, Shynghystauda tughan Daniyal Kәkitayúly auylda sauatyn ashyp, auyz әdebiyeti múralaryn tyndap, Abay, Shәkәrim shygharmalaryn jattap ósken. Daniyal Semeydegi orys-qazaq mektebinde oqyghan. Múhtar Áuezovpen dostyghy da sol mektepte bastalady. 1920 jyly qoghamdyq isterge aralasa bastaghan ol guberniyalyq atqaru komiytetining bólim mengerushisi bolyp isteydi. Tashkenttegi Orta Aziya uniyversiyteti (SAGU) qarjy-ekonomika fakulitetinde oqyp jýrgende Múhtarmen taghdyry toghysady. 1925 jyly ekeui birigip, «Ózbekstandaghy qazaq balalaryna jana әlipbiy» degen kólemdi enbek qúrastyrady. 1924 jyly Tashkentten shyghatyn «Sana» jurnalynda «Qorghansyzdar» degen syn maqalasynda Daniyal Múhtardyng «Bәibishe-toqal» shygharmasyna taldau jasaydy. Búl maqala bertinde Túrsyn Júrtbaydyng dayyndauynda «Abay» jurnalynda (1993 jyly №6 sany) jariyalandy. Daniyal enbegi jayynda ghalym Túrsyn Júrtbay bylay deydi: «Ol Múhtar Áuezovting «Bәibishe-toqal» piesasyn sonday payymdy pikirmen taldaghan qazaq synynyng basy…» Qazaqtyng әdeby synynyng qarlyghashy Daniyal 1925 jyly «Belinskiy turaly» degen maqalasyn jazady. 1927 jyly «Enbekshi qazaq», «Qyzyl Qazaqstan» gazetterinde S.Múqanov, K.Kemengerov, A.Baytasov, D.Ysqaqov әdeby syn jóninde pikir-tolgham Daniyaldyng bolashaghynan kóp ýmit kýtetinderin aitady.
Daniyal 1926 jyly kórkem audarmalar jasaumen jýieli týrde ainalysa bastaydy. Onyng A.Chehovten, V.Garshinnen, ózbek jazushysy A.Kahhardan, fransuz klassiygi R.Rollannan audarghandary QR Ghylym Akademiyasy ortalyq kitaphanasynyng qorynda saqtauly. Qayym Múhamedhanovtyng «Abay múragerleri» atty monografiyasynan Daniyaldyng G.Serebryakovanyng «Marksting jas shaghy», B.Yasenskiyding «Chelovek menyaet koju» degen shygharmalaryn, sonday-aq Lenin enbekteri men sayasy oqulyqtardy da audarghany belgili bolyp otyr. Daniyal Ysqaqov negizinen qarjy-ekonomika salalarynda kóp enbek etti.

B.Ersәlimovting «Qúnanbaydyng qughyn kórgen úrpaqtary» kitabynda: «Jan dosy Múhanmen qatar týrmege jabylyp, bosaghan song Daniyal 1937 jyly Narkomprosta Temirbek Jýrgenovting qarjy jónindegi orynbasary bolyp qyzmet atqaryp jýrgende qayta jabylyp, sol jylghy NKVD-ning qarasha aiyndaghy ýkimimen aldymen atu jazasy belgilenip, artynan katorgagha aidalady…» degen joldar bar. 1945 jyly aidauda jýrip asqazan auruynyng asqynuynan qaytys bolghan.
Bashqúrt qyzy Mýkәrәm kýieuining isin quyp, shaghymdanuynyng nәtiyjesinde 1957 jyly 25-qyrkýiekte «1898 jyly tughan Daniyal Ysqaqovqa Almaty oblysy UNKVD-sy 1937 jyldyng 21-qarashasynda shygharghan ýkimi qylmystyq dәlelderding jetkiliksizdigine baylanysty óz kýshin joyady» dep habarlaghan.

Abay baulyghan Árham

1886 jyly tuyp, 1963 jyly ómirden ozghan Árham – Abaydyng tughan inisi Ysqaqtyng nemeresi, Kәkitaydyng úly. Tórt jasynan Abaydyng alghashqy nemeresindey manayynda ósip, jýirik sheshen, dýldýl әnshi-kýishilerdi tyndap er jetedi. Orys tilinde jazudy, sóileudi Abay auylynda ýirenedi. Atasy Ysqaqtyng bauluymen jas shaghynan sharuagha myghym bolyp, auyl moldasynan sauat ashady.

Semeyde týrli sharuashylyq júmystaryn istep jýrgen Árhamdy Múhtar men Daniyal 1924 jyly Baqanas, Bayqoshqar ózeni boyynan jer alyp, aryq qazyp, egin salyp enbektenetin kooperativ qúrugha jiberedi. Alpys ýy kedeydi jinap, qala tәrtibimen ýi, mektep, emhana, monsha salyp, su diyirmeni, may zauytyn kóterip, az jylda yrysty ýlken eldi mekenge ainaldyrady.
Kýnshilderding jalasymen qamalyp, bosatylghannan keyin 1929-1930 jyldary Tashkenttegi «Qyzyl partizan» kolhozyna baryp sinisip, sonda jasyrynyp jýredi, jan baghady. Osy jyldary tughan jerin, ósken elin saghynghan sezimi «Baqanas» pen «Baqanasta tughan-tuystaryma» degen ólenderinde bayandalghan.

1939 jyly M.Áuezovting shaqyruymen Semeyge kelip, Kәkitaydyng dosy Bekbay Bayysovtyng ýiinde ashylghan Abay múrajayynyng irgetasyn qalasqan. 1953 jyly Qarauyl auylynda túrghan Árham Kәkitayúly Abaydyng sýiegin alyp ketpek bolghan әreketke qarsy qol úiymdastyryp, Jiydebaydaghy Qyzyl otau mengerushisi esebinde qarashanyraqtyng shyraqshysy boldy. «Abaydyng ómir joly» esteligi men Shynghystau eli jóninde qúndy derekterdi jazyp qaldyrdy. 1961 jyly ghalym Ábish Jiyrenshinning kómegimen onyng «Zaghipa» poemasy jeke kitap bolyp jaryq kórdi.
Árhamnyng úly Halit 1908 jyly Shynghystauda tughan, Kәkitaydyng tәrbiyesinde bolghandyqtan Kәkitayúly bolyp sanalady. Mәskeudegi qarjy-ekonomikalyq institutynda oqyghan. 1932 jyly tórt jylgha Arhangelisk oblysyndaghy «Solovkiy» deytin jerge aidalyp, «Belomor» kanalynyng qúrylysynda bolghan. 1936 jyly elge oralady. Ekinshi ret 1943 jyly Pavlodar qalasynda ústalyp, Turuhan ólkesindegi «Gulagqa» segiz jylgha aidalady (statiya 58-10 ch. II UK RSFSR). Halit 1984 jyly ómirden ozdy.

Ahmetbek jәne onyng úldary

Ysqaqtyng úly Ahmetbekti (1875-1937) kórgender kózi ashyq, kónili oyau, mәdeniyetti kisi desedi. Ahmetbekting Mýbәrәk, Medighat, Talghat, Jәudat esimdi úldary, Ghaliya, Qapiza, Ýbisәn jәne Kәsira atty qyzdary bolghan. Aghasy Kәkitaydyng ýlgi-ónegesimen Ahmetbek te balalaryn jas kezinen oqytyp, jaqsy tәrbiyelep ósiredi. Auyl moldasynan sauattaryn ashqan song úldarynyng bәrin de qaladaghy orys mektebinde oqytqan. Ahmetbek 1931 jyly tútqyndalyp, týrmege jabylyp, habar-osharsyz ketken. M.Ysqaqovanyng «Úly Abaygha adaldyq» kitabynyng (Semey, 2002 jyl) 191-betinde Ahmetbekting qaytys bolghan kezi – «1937 jyl» dep kórsetiledi.
Semey gimnaziyasynda bilim alghan ýlken balasy Mýbәrәk 1937 jyly oqyp jýrip-aq repressiyagha úshyraghan. Medighat ta osy jyldyng 24-qantarynda ústalyp, on jylgha aidalghan.

Ashat Rayqúl

«Ana tili»