Zertteu nәtiyjelerine sensek, bir saghat qorqor tartu- jýz tal temeki shegumen teng eken. Al, “qorqorshylardyn” kýnine qansha saghat tartatynyn kim bilsin? Olardyng kóbi qorqordyng adam densaulyghyna keltirer ziyany joq dep oilaydy. Shyndyghyna keler bolsaq, tabaktyng qanday týri bolmasyn, olardyng barlyghynda jýikeni ulaytyn nikotin bolady. Nikotin shegetin aghzanyng qalauyn tolyq qanaghattandyru ýshin adamgha 20-80 minut qorqor tartugha tura keledi eken. Ony tartu kezinde kóp kýsh júmsalady. Sonyng saldarynan, týtin ókpening tereng tústaryna kirip ketedi.  Mýshtek (mundshtuk) soru týtigin birneshe adam paydalanady. Gigiyenalyq túrghydan ziyan bolghandyqtan, silekey bezderi arqyly taralatyn gepatiyt, tuberkulez, gerpes siyaqty aurulardyng júghuyna alyp keledi.

Jalpy, alghash qorqor Ýndistanda payda bolyp, sodan keyin, býkil músylman eline tez taraghan desedi. Ol XIX gh. Evropagha tanymal bolyp, sәnge ainaldy. Ár halyqtyng qalauy boyynsha ony әr týrli atady. Mysaly: Albaniyada – “lula”, Rumyniyada – “trubka”, Ózbekstanda –  “chilliym” t.b. Qoqordy kóbinese, shetelderden suvinir retinde alyp keledi. Biraq, ony kórgen adamdar óz-ózderin ústay almay qalady. Mine, osylay aldanyp oghan tәueldi bolady.

Al bizding elimizge qorqordyng qashan kelgenin naqty aitu qiyn. “Alayda, Iliyas Esenberlinning “Kóshpendiler” degen romanynda mynaday sózder kezdesedi: “Búl qalada bәri әdettegidey, anau bódene soghystarghan top ta, әne anau qorqor tartyp, gedjak tyndap otyrghan myrzalar da… Bәri de kýndegi saltynda”- deydi qazaquni.kz

Osydan biraz jyl búryn Italiya qoghamdyq oryndardyng barlyghynda qorqor tartugha tyiym salyp tastady. Qazirgi kezde búl elde qorqor úsynatyn birde bir meyramhana, bar ne klubty tappaysyz. Nәtiyjesinde, italiyalyqtar birte-birte shishaly shýmekten týtin soru sekildi ziyandy әdetten tolyq aryldy. Býginde Reseyde, tipti, Arab elderimen birge qorqordyng bir otany sanalatyn Týrkiyada da oghan tyiym salghan. Ayyppúl jazalary men shekteulerdi Shvesiya, Germaniya, Fransiya jәne basqa da damyghan elder engizdi.

Osy elderding tәjiriybesine nazar audarghan Qazaqstan, qoghamdyq oryndarda qorqor sheguge tyiym saldy. Alayda, qorqor qyzmetin úsynatyn mekemeler әlikýnge deyin búrynghyday júmystaryn jalghastyryp jatyr. Al onda isteytin qyzmetshilerding kóbisi studentter…

Sauyq-sayrangha ketken aqshany iygi iske júmsasa qayter edi? Ata-anasynyng tirnektep tapqan aqshasyn qúr-bekerege shashyp jýrgender qansha ma? Shirkin, solar óz qoldarymen aurudy satyp alyp jýrgenderi turaly oilansa eken.

Gýljayna Sayaqbaeva

«Alauinform»