Ázilhan aghadan az sóz

Aq týtek boranda ýlken taudy, onyng ormanyn yqtasyn etken jannyng jylylyq qúshaghynda bolatyny siyaqty asqaraly aghalarmen birge jýru, olardyng kenesin tyndaudyng ýlken baqyt ekenin kóp adam kesh angharady. Áz aghamen birge ótken kýnderdi oilasam, olda sonday bir tәtti shaqtar eken. 

2007 jyldyng sәuirinde Erjәnibek Berdәuletúlynyng esimin úlyqtaugha baylanysty Shyghys Qazaqstangha arnayy saparmen Túrsynbek Kәkishev, Ázilhan Núrshayyqov jәne men (Jәdy Shәkenúly) bir apta is saparda boldyq. 

Birge jýrip eting ýirengesin keyde qaydaghy qaljyndargha baramyz. 

Almatygha oralghasyn «bir kýndik joldasqa myng kýndik sәlem» retinde aghalarymdy auylgha – sheshem otyrghan ýlken shanyraqqa dәmge shaqyrdym.

Auylda shaghyn da bolsa mәre-sәre toy ótti. Toydyng qyzyghy – taghy da Ázilhan Núrshayyqov! Auyldy jatyrqaghany bylay túrsyn, qyzyq әngimemen barshany ózine baurady. Emin-jarqyn aghytylyp sheshemning qolynan da ústap ýlgerdi. Otyrghandar qyran-topan kýlkige shomylady. Áz agham әzilding sonynda:

– Mening eng ýlken qúrmetteytinim analar, odan keyin dәriger. Anadan ýlken Tәnirim joq, dәrigerden ýlken perishtem joq, – dep óz oiyn týiindeytin.

Keyin, yaghnyy 2009 jyldyng qyrkýieginde ShQO-nyng Jarma audanynda Erjәnibek babamyzdyng basyna ýlken eskertkish qongymyzgha baylanysty Áz aghamen ekinshi mәrte Shyghysta boldym.

Áz aghama as ýstinde basqa bata súradym. Kiyiz ýide maldas qúryp otyrghan aghamyz batadan song eki mәrte enkeyip basqa qol jetkize almady. Men:

– Áz, agha, basty alugha qolynyzdyng jetpey jatqanyna qaraghanda shal bolayyn degesiz be? – dep әzildedim. Áz agham sýiine shiqyldap, eki iyghy solqyldap úzaq kýldi.

– Toqsangha kelgen adamgha aitqanyn qarashy, – dep qolyna alghan bastyng qúlaghyn maghan úsyndy. Túrsynbek Kәkishev, Uaqap Qydyrhan, Júmadil Maman, Talash sekildi dastarqandas kisiler de jamyray kýlisti.

Alatau men Altaydyng arasyn anyzgha toltyrghan Áz aghamnyng hikayasy osylay jalghasatyn.

Qyzyqtyng qyrmanynyna qyzyl dәn ýigen, qara sózding qaymaghyn qalqyp, mayyn sheldegen qazaqtyng әigili jazushysynyng artyndaghy kóp anyzdyng kólenkesinde osyndayda kýnder ótken edi.

Túmanbaydyng búlaghy

Ádebiyet atty úzaq kóshte talmay shauyp, ózining janyn tól ónerine adaldyqpen arnaghany siyaqty, aryn da tap-taza saqtap jarqyraghan kýii sónip ketu baqyty qazaqtyng Túmashyna – Túmanbay Moldaghaliyevqa búiyrdy...

Almaty syndy iri qalada jýrsekte Túmanbay aghamyzben talay bas qosuda birge boldyq. Sonyng ishinde arghy betten kelgen aqyn azamat Auyt Múqiybekúlyn «tondybala» etip aluy Túmash aghamen alystan kelgen aghayynnyng arasyn tipti de jaqyndatsa kerek. Atajúrtyna jasqana qadam attap, aghalardyng qabaghynan jylylyq kýtetin әr bir pende óz joghyn tapqan adamyn sonday ystyq kóredi ghoy. Túmanbayday iri aqynnyng alystan kelgen bauyrlaryn basynan sipap, olargha jýreginen oryn berui, tipti jengemizben birge toy-tomalaghyna deyin bas súghyp aq tilegin aqtaruy ýlken azamattyq edi. Býginde keudesin kerip men-men degen qalamgerding qolynan kelmes bir erlikti Túmash agha solay jasaghan bolatyn...

Qazaqtyng Túmanbayy әri iri, әri kishi, qarapayym ghana jan edi. Biz ol kisining «boldym-toldym, sharshadym-shaldyqtym» degenin de esh uaqytta estigen de kórgen de emespiz. Bәrinende әdebiyetke, ózinen keyingi bota-taylaqtargha jauapkershilikpen qaraytyn ar tazalyghy men aghalyq sipaty ainaday jarqyrap túratyn.

Bayaghyda Erkin Ibitanov aghamyz M.Maqataev turaly bir oqighaly óleng jazghan-dy. Sonyng ishinde Múqaghalidyng «Túmash, Túmash» dep shaqyrghanyna «Átten, Túmash, besinshi bop ermedi» deytin joldar bolushy edi. Onda bizge «aqedil aqyngha ilespey qoyghan Túmash aghamyz qanday adam?» degen kólenkeli oilar keletúghyn. Endi oilasaq, ónerden ózgege, ólennen ózgege selt etkisi kelmeytin sabyrly aqyn qashanda ózinining saliqaly oilaryn salmaqtap, saf altynnan saray salyp ómirden tap-taza ketkisi kelgeni eken-au. «It qúiryghyn búlghasa erip ketem» dep jyrlaghan Múqana Túmashtyng ermey qaluynyng da ersiligi bolmapty.

Ózi sýiip ótken Alataudyng asqaraly tósinen qaynap shyqqan móp-móldir qaynarday – Túmanbaydyng túmasy da qazaq dalasyna, ózining jazirasyna qaray túnyqtyghynan jazbaghan kýii shapqylay aghyp barady. Endi ol Túmanbaydyng búlaghy. Zamzamnyng suynday tazalyghymen tamsantatyn túp-túnyq aghys tughan ólkesinde tulay jónkiledi.

Sol búlaqtan qanyp ishken qústar taghy da syzyltyp әn salady.

«Qústar, qústar syzyltyp әn salady»...

Qadyrdyng bir kýni

2005 jyldyng 29 jeltoqsany.  «Qazaq ədebiyeti» bas redaktorynyng orynbasary, aqyn Ghalym Jaylybay aghamyz qonyrau shaldy: «Qadyr aghang qalamaqysyn jumaqshy, bizge jaqsy mashina, senimdi serik, qalamger ini kerek. Bərin sening basynnan tauyp túrmyn».

Qashsang qútylmaytyn osy uəjben Ghalymnyng «qaqpanyn» quana basyp, Qadyrgha qolym jetti. Almatyda jii mәjilistes bolyp jýrsekte aman-sәlemnen asa almaytyn edik.

Bizge Jərken Bódesh aghamyz qosylyp, tórteu boldyq. Dastarqan, monsha, qyzu kenes – bir kýndik joldasqa myng kýndik ruh syilady. Anyz keyipkerining adamdy jatyrqamas aq kónildiligi, əzili, sharshamas, shaldyqpas sergektigi kisini qyzyqtyrady. Kóz aldymnan Alatauday Qadyrdy emes, shəkene ghana boyy bar, ezuinen kýlki ketpeytin qatpa qara jigit aghasyn tauyp, məz bolyp men jýrmin. Talay-talay tətti əngimelerdi

aytysyp, qarymjysy mol qaljynmen erkin kósildik. Tipti onyng əygili Myrzaliyev ekenin mýldemge úmytyp, sóz talastyrugha deyin bardym. Aynalasynan jattandy sóz ben qolpashtaulardy kóp estip, qúlaghy jauyr bolghan aqyn «auylbayshalap» aitylghan,

Altaydyng ar jaghynan kelgen əzilge aiyzy qana rahattandy. Qalanyng emes, dalanyng tiri hikayasyn saghynghany shyghar.

Sondaghy əngimelerden batyp bara jatqan kýnge telmirip, órmek toqyp otyrghan bir kempirding anyzyn aityp bergeni esimde.

– Kýnbatystan kóringen bireudi «órmegimmen birge toqyp jiberdim» dep sol kempir aitqanday, men de seni órmegimmen birge toqyp aldym, – deydi balasha jelpinip.

Keshkisin Qadyr aqyndy «Tausamaly» auylyndaghy ýiine jetkizdip qoydym. El auzyndaghy: «Qadyr ýige jýr dep aipaydy» degen de ras siyaqty, agham quana qol búlghap qala berpdi.

Osydan keyingi kezdesulerde aghamyzdyng ystyq qúshaghy maghan aiqara ashylyp jýrdi. Biraq ekinshi mərte dəl sondaghyday emen-jarqyn shýiirkelesuding səti týspedi.

Sol bir kýndi eske alghan sayyn, taghy bir kenesudi kýtip, qasynda jýrip-aq saghynyshqa mataytyn aqynnan endi, mine, 2011 jyldyng qantarynda məngi-məngige aiyrylyp otyrmyz.

Kóz aldyma batar kýnge telmirip, órmek toqyp otyrghan kempir keledi. Órmek qyp-qyzyl kesh shapaghymen boyalghan. Órmekting betinde – kýnning songhy alauy men qúlaghan kólenke súlbasy.

Kýn nege batyp barady? Batar kýndi toqtatar tylsym qúdiretti izdep, bar dauysymmen aighaylaghym keldi.

– Qadyr, Qa-dyr a-gha-a-a!

Aqyn turaly songhy anyz qazaqtyng úly aqyny Qadyrdyng beynesin býkil Jer – Ana dala óz órmegine toqyp jatqanymen ayaqtaydy. Taular alystaghan sayyn biyiktey beredi.

Qazaqtyng Núrghisasy

1998 jyldyng mamyr aiynyng songhy kýnderining biri bolsa kerek. Aqyn Jәrken Bódeshúlymen birge Almatydaghy Panfilovshyldar parkining qasynan ótip bara jatyp, jolay әigili sazger Núrghisa Tilendiyev aghamyzben úshyrasyp qaldyq. Qolyn alyp amandastyq. Syryqtay boyy sәl enkish tartqan, qolynda tayaghy bar. Jýzi jýdeuleu kórinedi. Jәrken agha densaulyq kýiin súrady. Jadyrap jauap berdi. Kóp ayaldamadyq. Artyma qayryla qarap onyng úzap bara jatqan túlghasyn qayta sholdym. Sanamdaghy әigili jandardyng da jәy ghana qarapayym adamdar qatarynda bolatynyna odan ary kóz jetkizdim. 

Búl mening Núrghisany betpe-bet әri birinshi, әri songhy ret kóruim boldy. 

Osy jyldyng kýzinde sol Nýrekendi – qazaqtyng Núrghisasyn M.Áuezov atyndaghy qazaqtyng memlekettik drama teatrynda aqtyq sapargha attandyrdyq. Áygili jannyng qazasy, jýrek týbinen qoparylghan múnly әuen et jýrekti pendening bәrine auyr tiydi. (Mening qasymda Múrat Aqantayúly degen jigit boldy).

Qústar, qústar syzyltyp әn salady,

Sol әnimen terbetedi dalany.

Al adamdar kýlip bastap ómirdi

Keterinde jylay da almay qalady...

Án múnmen terbelip, syrly, kókirekti syzdatar siqyrymen, ózegine ot tútatady. Qazagha jinalghan qauymnyng jylamaghany az. Qaraly qauymnyng tóbesinde Núrghisa esimdi pendening mýrdesi de, ruhy da birge qalyqtap barady... әriyne, syzyltyp әn salghan qústarmen birge.

Ótejannyng júldyzy

2009 jyldyng jeltoqsan aiynyng alghashqy kýnderining biri. Səlem səti týsip, aqyn Ótejan Núrghaliyevting ýiine bas súqtym. Aty Alatauday bolghanmen, qújyrasy kýngirt aqynnyng kitaphanasy birden qyzyqtyrdy. Sóreler mayysyp túr. Kózimdi kóp kitapqa satyp, ebin tauyp baghasyna qaray otyryp, birnesheuine qol jetkizdim.

– Sen bilesing be? Ədebiyette ústaz da, shəkirt te joq. Ústazyng bolsa, óldin. Abaydyng túl bolghany sol. Shəkərim de oghan úqsaghan joq. Kitabym shyqpaghaly 20 jylday boldy. Syilaytyn birli-jarym adamdar ólip bitti. Qaratasqa ainalyp Abay túr. Qúlaq joq. Tyndamaydy. Jaular qalghymaydy. Olar mening ólgenimdi kýtip otyr. Ólgen kýni tiride qiya almaytyn birer auyz sózin syilap, qaytyp tirilip ketpesin dep taspen bastyryp qoyady, – búl Ótejan aghanyng alghashqy әngimedegi mening saualyma bergen jauaby edi.

Aradaghy әngime úzaqqa sozylghan. Keyin de «Jas qazaq ýni», «Ýshqonyr» gazetterinde súhbat týrinde de berilgen. Sóz arasynda ol kisiden:

 – Óziniz aqiqattyng bərin aityp otyrsyz. Al osy məseleler jeke shygharmashylyghynyzda qalay? – degendi súrap qaldym.

– Ózim osynyng bərin aighaylap aitqym kelse de, əlsiz ghana janmyn. Qazaqtyghym qaynap túrsa da, bolmysty jene almaymyn. Qoghamgha kereksizbin. Ərkim əngimeleskisi keledi. Ekinshi ret qashady: «Qyrt shal» dep qorqady. Sen de eki kelmeysin. Qazirgilerge ashy syn emes, maqtasang jaghasyn. Men jaqpaymyn. Ony ózinde angharyp otyrsyn. Úghatyn qúlaq bolsa, kezindegi «Afinanyng mektebinde» bərin aitqanmyn. Jaularym kóp. Qúrtqysy keledi. Qúrtatyny – bilmeu. Bayaghyda jongharlardyng qolyna týsken bir bala attyng qu basyn qúshaqtap: «Seni túlpardyng basy dep kim aitady, meni Tolybay synshynyng balasy dep kim aitady» dep zar jylap otyrypty deytin anyz bar. Sol balany jongharlar tauyp alyp at synatyp, at baqtyrady. Jalghyz-aq kýnde eng jýirik túlpardy minip, júldyzsha aghyp eline keledi. Mening «jongharym da», «qazaghym da» joq, – dep múnyn shaqqan aghamyz. Sózining sonynda:

 – Brilliant degen jyltyraq tas bar. Bylay qarasan, jay ghana tas. Qyrlasan, qymbat baghaly asyl. Bizding ədebiyetimiz ben tarihymyzgha da sonday qyr kerek. Birimizdi birimiz kótersek, qazaqty kóteremiz. Qazaqty kóterip, halqymyzdyng tórt qúbylasyn týgendesek aq júldyzymyz tuady, – deydi.

Sonan beri de talay jyl ótti. Ol kisini attanarda auyz jappay «maqtaghan» qauymy «qara tastyng astyna bastyryp» qoydy. Pәny men baqidyng arasy shalghay, ýni jetpeydi. Alatau men Arqanyng aspanynda sam jamyraghan sayyn, zengir kókke telmirip, qazaq aqyny Ótejan Núrghaliyevting júldyzyn izdeymin.

Aspanda sansyz monshaq jyltyraydy. Aghamyz armandap ketken aq júldyz əli tumapty. Men kók aspangha telmirgen sayyn, shoghyrly júldyzdar týkpirinen: «Ədebiyette ústaz da, shəkirt te joq!» degen bir ýn janghyryghyp, qúlaghymda kýmbirleydi. IYesin tappay dal bolamyn. Ótejannyng júldyzy...?

Kenesjannyng ósiyeti

1998-2001 jyldar arasynda Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetining filologiya fakultetinen aspiranttyq bilim alsam da ghylym kandidatyndyq enbek qorghay almadym.

Kensejan Shalqar esimdi jazushy aghamyz bar edi, 1960 jyldardyng basynda arghy betten asyp kelgen. 1931 jyldary Shәkerim qajy atylghanda qytay asyp ketken Aydynkól, Shalqar esimdi Shúbartau kóterilisshilerining úrpaghy. Kezinde aqyn, kýishi, baluan degendey segiz qyrly, bir syrly azamat bolghanmen qazirgi túrmystyng qysymymen syrly ayaqtyng syry kóship, syny ketkendey jýdeu kórinetin. Sonda da ózin bayaghyday ór ústaugha tyrysatyn aqpeyil, er kónildi jan. Tipti keyde shayqylau minez de bayqatyp qalady.

Sol aghamyz jii qonyraulatady:

– Áy, bala, ne istep jatyrsyn. Sender sәlem bergendi bilmeysinder. Men sening sәlemine zәru bop telefol shalyp túrghanym joq. Sen myna júrttan qalyp qoymaudyng qamyn jasa. Anau kandidattyghyng ne boldy? Mynalar qolynda qaghazyng bolmasa seni adam demeydi. Basqany qoy, tezirek qorghap al. Aytpaqshy, jetekshing kim edi? Ana Túrsynbek, Zúfar aghalarynnan qayyr bar ma? Áy, olardy bilmeymin. Sen olar ýshin emes, ózing ýshin qorghaysyng ghoy. Taghy da aitamyn, basqalarmen tenesu ýshin tek qana enbegindi tezirek qorghap aluyng kerek. Úqtyng ba? Tipti, aitatyn auyz kerek bolyp jatsa bizde qarap jatpaspyz. Basqany qoy, tez-tez qorgha, aldymen kandidattyq, sosyn doktorlyq, úqtyng ba?!

Osylaysha әlde neshe qonyraulatqan agham da o dýniyelik túraghyna attanyp kete bardy. Al, onyng ósiyeti әli oryndalghan joq.

Aghamnyng sol sózinen keyin de tar kópirlerde talay tayaq jedim: «kandidattyq nemese doktorlyq qorghap pa en?!» degen saual aldymnan qara mysyqtay kes-kesteydi. Bilimi maghan jetpeytin, biraq arqalaghan ataghy «tauday» mesqaryndardyng talayyn kórdim. Quys keudeler shirengish kele me qalay, tanauynyng úshymen qaraghysy keledi.   Qysqa jip, qysqa ghúmyr, ótkinshi-ókinishti saghat, kýn...

Jәdy ShÁKENÚLY

Abai.kz