Qay zamanda da el basqarghan adamdardyng san qyrly, san qily sayasattaghy ómiri әr kez, tipti olar sayasy sahnadan birjola ketse de qyzu talqylanyp, qym-qighash pikirler alanyna ainalghan. Qazaq Sovet Sosialistik Respublikasyn úzaq jyl basqarghan Dinmúmammed Qonaev ta qayshylyqqa toly sayasy túlgha. IYә, Qonaev Qazaqstandy basqarghan jyldary onyng birinshi basshy retinde jasaghan júmystaryn eshkim joqqa shygharmaydy. Ol kisining shapaghatyn kórgen jandar da kóp.

Deytúrghanmen, qanday da bolmasyn iri sayasy túlghalardy tolyq tanu ýshin onyng qaltarys-búltarysy kóp, kýngeyi men kólenkesi qatar jýrgen ómiri men sayasy qyzmetin jan-jaqty bilu – tarih ýshin de, qogham ýshin de manyzdy. Qonaev kóz tirisinde anyzgha ainalghan adam bolsa da, sayasatkerlik, túlghalyq bolmysynda biz bilmeytin syr kóp. Mine, dәl sonday Dinmúhammed Ahmetúlynyng bizge belgisiz qyrlary jayly ardager jurnalist Madat Aqkózinning 2009 jyly «Azattyq» saytynda jaryq kórgen maqalasyn esh ózgerissiz jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

Sovettik Qazaqstandy basqarghan Dinmúhamed Qonaev – qarama-qayshy túlgha. Qyzmetinen týskende basqalar onyng atyn óshiruge tyrysqan bolatyn, al, qazir halyq onyng esimin úlyqtap jýr. Biraq, qayratkerding kózi tirisinde-aq onyng bedel-beynesining dauly tústary kóp edi.

QONAEV KÝZETSIZ JÝRETIN 

Dinmúhamed Qonaev kishipeyil basshy esebinde tanyldy. Ol ertemenen Kommunistik danghyl men Kirov kóshesining (býgingi Abylayhan danghyly men Bógenbay batyr kóshesinin) qiylysyndaghy ýsh qabatty ýiden shyghyp, yldidaghy Ýkimet ýiine qaray jaybaraqat júmysqa bara jatatyn. Qonaev sol ýide kóp jyldar boyy túrdy, tipti, Qazaqstan KP OK-ning birinshi hatshysy bolghan kezinde de, qalanyng ortalyghynda ýsh bólmeli pәteri bola túra әlgi ýide túrdy. Al basqa ýige kóshkende Qonaev pәterin ózining kadrlyq sayasatyn qatty synap jýrgen jazushy Áljappar Ábishevke syigha tartyp ketti. 

Men de sol kezde Almatynyng ortalyghynda túrdym, mening de júmysqa baratyn jolym Kommunistik danghyldyng boyy edi. Anda-sanda aldymnan jalghyz kele jatqan úzyn boyly Qonaevtyng symbatty túlghasyn syrtynan kóretinmin. Osyny aitsam, adamdar senbeydi: qalaysha ol kýzetsiz jýr dep. Rasynda da kýzet qyzmetining sany kóbeytilip, kim kóringen janyna kýzet qaptatyp jatqan uaqytta memleketting birinshi adamy júmysqa jayau jәne kýzetsiz barady degenge senu óte qiyn. 

Ministrler kenesining tóraghasy bolghanda Qonaev akademik ataghy ýshin ózine tólenetin 340 som shamasyndaghy aqydan bas tartqanyn bilemiz. Búl aqshany ol balalar men jas ghalymdargha kómektesu maqsatynda júmsaugha búiyrdy. Osynday kishipeyildilik onyng tua bitti qasiyeti ekeni kózge kórinip túrdy jәne júrttyng oghan degen senimin kýsheytti. Onyng jeke basynyng baylyq-dәuletke qyzyghushylyghy bayqalmady.

Onyng ainalasyndaghy adamdardyng arasynda ony úlyqtaudan jarys bolghan joq, esesine olar onyng kóshbasshylyq bedelin qyzghyshtay qorityn, onyng jetistikterine qylau týsirmeuge tyrysatyn.

 

EKI KÝN GhANA KÓRSETILGEN QOYYLYM

1987 jyldyng qyrkýieginde Núrsúltan Nazarbaev «Drujba narodov» jurnalyna súhbat berip, Dinmúhamed Qonaevty әshkereledi. Nazarbaev onyng ómirding tabighy qajettilikterinen alshaq ketkenin, kadr tandau әdisin, t.b. syngha aldy. 

Arada tura ýsh jyl ótken son, dәl solay qyrkýiektegi sanynda, biraq, «Birlesu» tәuelsiz gazetinde Dinmúhamed Qonaevtyng súhbaty jariyalandy. Ol bylay dep moyyndaghan: «Ózimdi ózim aqtayyn dep otyrghan joqpyn, dúrys ta, búrys ta sheshimder qabyldadym: qatelik te boldy, jetistik te boldy. Jalghyz ghana kózimning jetkeni – kóp uaqyt biylik basynda bolugha bolmaydy. Aynalandaghy adamdardy tanu týisiging joghalady, tyng oilardy týsinbeysing nemese qabyldamaysyn, ózine ózing syn kózben qaraudy qoyasyn. Sosyn mindetti týrde qatelikter jasaysyn, әsirese kadrlyq sayasatta. Negizinde ainalana ózine tabynushylardy emes, iydeya beretin aqyl-parasat iyelerin jinau kerek». 

Qonaev biylikte bolghan kezde ómir sýrip, júmys istegen bizding bәrimiz adamdy biyik qyzmetke qoiy ýshin enbegine qaramaytynyn, qyzmetke kelgenderding bas salyp óz rulastary men jerlesterin sýiregenin kórdik. Dinmúhamed Qonaevqa rugha bólinuding etek jayghanyn, onyng qoghamgha qauiptiligin tike aitqandar da boldy. 

Qazaqtyng aldynghy qatarly jazushylarynyng biri Áljappar Ábishev Qonaevqa jazghan hatynda bylay degen: «Nelikten halyqtar dostyghynyng zerthanasy bop sanalatyn Qazaqstanda óz jýzderimiz ben rularymyzdyng arasynda dostyq joq? Rugha bólinudi oilap jýrgende basymyz bógde bireuding ayaghynyng astynda qalyp jýrmesin!» 

Birinshi basshymen sóileskennen de, aryzdanghannan da esh nәtiyje shyqpady. Jazushy bostan bos dabyl qaghudy dogharyp, óz oiyn halyqqa piesa arqyly jetkizudi qolgha aldy. Sol kezde dýniyege «Danghoylyq pen ar-úyat» shygharmasy keldi. Osy tuyndy boyynsha Almatydaghy Áuezov atyndaghy teatrda belgili rejisser Ázirbayjan Mәmbetov qoyghan jәne basty roliderde eng tanymal әrtister Asanәli Áshimov pen Ydyrys Noghaybaev oinaghan spektakli halyqty dýr etkizdi. 

Alayda, eki kýnnen keyin spektakli qoyylymnan alynyp, autory QKP OK-ning iydeologiya jónindegi hatshysy Sattar Imashevpen әngimege shaqyryldy. Ol spektaklidi kórmepti, piesany oqymapty. Biraq, eki saghat boyy jandayshap jetkizushilerden estip alghan «Qansha jerden dana basshy bolsa da, ainalasyna jaghympazdardy jinap alyp otyrghanda qatelikke úrynbauy mýmkin emes», «Aspan ashyq, jol tegis. Biraq, tizgindi tura bir mas adam ústap otyrghanday, qoryqqanymyzdan diril qaghamyz» degen spektakli keyipkerleri aitatyn «iydeologiyagha jat» sózderding tónireginde әngime jýrgizgen. 

Búl sózderding qay jerinen ersilik kórip túrsyz dep súraydy jazushy. Biraq jauap ala almaydy. Biylikke jaghymsyzdau tiyetin syn bar, әriyne, biraq, ony jat sanagha jatqyzu mýmkin emes. Jazushynyng búl jónindegi estelikteri onyng «Sherli shejire» atty kitabynda bar. 

 

QONAEV KEZINDEGI ORYSTANDYRU 

Juyrda Qazaqstanda qazaq tilin memlekettik til etip jariyalaghan zannyng 20 jyldyghy atap ótildi. Biraq, memlekettik til óz dәrejesine say bolyp otyrghan joq. Qúr әngime, ýndeu nemese ýgit-nasihat. Qazaq balabaqshalary men mektepteri әli kýnge az bolyp otyrghanda basqa sebepter turaly aitudyng da jóni joq. 

Sovettik Qazaqstannyng bir kezdegi basshysy Júmabay Shayahmetov orystyng kóptigine qaramastan, ana tiline degen qúrmet pen kónil bóludi is jýzinde kórsetip, keyde OK burosyn qazaq tilinde jýrgizetin. Núrshayyqovty Pavlodar oblystyq «Qyzyl tu» gazetining redaktory etip bekitetin OK burosyn Shayahmetov qazaq tilinde jýrgizip, artynan ózi orysshagha audarghanyn belgili jazushy Ázilhan Núrshayyqovtyng esteliginen bilemiz. 

Shayahmetov OK hatshysy bolyp bekitilip jatqan OK komsomoly Anatoliy Shalovtan óz ómirbayanyn plenumgha qatysushylargha qazaqsha aityp beruin súraghan. Sóitken Shalov keyinnen Jambyl oblystyq partiya komiytetining hatshysy, QKP OK әkimshilik bólimining mengerushisi boldy, al, zeynetkerlikke shyqqan song Almaty qalalyq ardagerler kenesine jetekshilik etti. Ol memleket qayratkeri jәne adam esebinde Júmabay Shayahmetovty erekshe jylylyqpen eske alatyn. 

Tilding qadirin qashyrghanymyz sonshalyqty, ana tilimizde sóileudi qorashsynatyn halge týstik. Qoghamdyq is-sharalarda, ýidegi otyrystarda menen jasyryp birdene aityp jatyr degen oigha qalmasyn degen jeleumen sonda otyrghan bir orys ýshin tughan tilimizde sóileuge qysylatyn boldyq. 

Dinmúhamed Qonaevtyng qabyldauynda eki qazaq, bir orys otyr. Olar audandyq partiya komiytetining birinshi hatshylyghyna bekitileyin dep jatqandar edi. Ana tilinde amandasqan eki qazaqty Qonaev sol jerde toqtatyp, jalpygha týsinikti orys tiline kóshulerin súraydy. Ýshinshi joldas әldeneni jasyryp otyr dep jaman oilap qalmas ýshin. 

Sol ýsheuding biri mening eski tanysym Rahymbay Tazabekov bolatyn. Ol auylda tughan adam. Zootehnik bolyp ómir boyy auyl sharuashylyghy salasynda istegen naghyz auyldyng qazaghy. Oghan respublika basshysynyng ózi sekildi ekinshi qazaqtan oryssha sóileuin talap etui oghash bolyp kóringen.

 

BESINShI BAGhAN 

Mende úighyr jazushysy Ábdikerim Ghaniyevting «Ismail Yusupov: «S chistotoy pomyslov» atty derekti povesi bar. Sodan ýzindi keltireyin: «Respublikagha basshylyq etuge men kelgende «mening qarakóz dostarym» Qazaqstannyng basyna úighyr keldi dedi. Al, Qonaev turaly onday әngime aitylghan joq. Onyng últy tatar edi ghoy. Múny men Qazaqstannyng búrynghy basshysy retinde tolyq jauaptylyqpen mәlimdeymin. Qonaevty jәne onyng ata-anasyn menen artyq eshkim bilmeydi. Sebebi, mening ata-anam onyng ata-anasymen Almatyda kórshi túrghan. Al, biz D.A.Qonaev ekeumiz bala kezden birge óstik, sosyn Sopy Zarvat atyndaghy úighyr orta mektebinde birge oqydyq. 

Qazaqstan basshysyn últtyq kadrlar sapynan bekitemiz degen mәsele kóterilgen uaqytta Qonaev óz pasportyn bir-aq týnde joyyp jiberip, últy qazaq dep kórsetilgen janasyn alghan bolatyn. Onyng sol qulyghyn men jaqsy biletinmin. Biraq, ol derekti ashyq aitatyn uaqyt ol kezde әli kelmegen edi». 

(1962 jyly Ismail Yusupov Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning birinshi hatshysy bolyp bekitilip, eki jyl júmys istegen.) 

Partiyanyng kónekóz qyzmetkeri Satypaldy Totanov «Ótken ómir ótkelderi» degen kitabyn shyghardy. Kitap birinshi jaq – qatysushy jәne kózben kórushi tarapynan bayandalghan әrtýrli derekterge toly. Derekter bireuding shamyna tiyer-tiymesine qaramastan, boyamasyz, qaz-qalpynda berilgen. Estelikte neshetýrli qyzyqtar jetip-artylady.

Partiyalyq qyzmetten ketkennen keyin Satypaldy Totanovqa respublika ýkimetining janyndaghy din jónindegi kenesti basqaru tapsyrylghan. Sol kenesting Qaraghandy oblysy boyynsha bólimshesining basshysy Qaraghandy oblystyq memlekettik múraghatty basqarghan kezinde Qonaevtyng óz qolymen toltyrylghan anketany kórip qalghanyn aitqan. 

Anketada Dinmúhamed Qonaevtyng últy tatar dep kórsetilgen. Qaraghandy oblysy boyynsha kenesting jetekshisi әlgindey anketanyng tabylghanyn sol uaqytta Qaraghandy oblystyq partiya komiytetining hatshysy bolyp qyzmet etetin Núrsúltan Nazarbaevqa aitqan. Núrsúltan Nazarbaev ol qújatty ekeuinen basqa eshkim bilmeytindey etip tyghyp tastaudy súraghan. 

Odan song zaman ózgerdi. Satypaldy Totanov qalalyq Ardagerler kenesinde júmys istep jýrdi. 1990 jyldyng 20 sәuirinde Núrsúltan Nazarbaev Leninning 120 jyldyghyn qalay atap ótu kerektigin aqyldasu ýshin Almatynyng әr audanynan 10 ardagerdi ózine shaqyryp alady. 

Ártýrli súraqtargha, onyng ishinde Dinmúhamed Qonaevqa qatystylaryna da jauap berip otyrghan Nazarbaev oghan qatysty artyq sóz aitpaudy, tynysh demaluyna mýmkindik berudi súrady. Satypaldy Totanovtyng esteligi boyynsha, sol joly Nazarbaev otyrghandargha qarap, kishkene oilanyp alyp, kýtpegen jerden: «Qonaev qazaq emes, partiyagha ótu ýshin óz qolymen toltyrghan anketasynda últyn tatar dep kórsetken» dep aityp salghan.

Zaman sonday edi, adamdargha mansap ýshin sovettik tólqújattyng kópirme besinshi baghanyndaghy jazudy ózgertuge tura kelgen. Ózbekstandaghy kóptegen qazaq pen tәjikter ózbek bolyp jazylugha mәjbýr bolghan deydi ghoy. Keybireuler mansabyn ósiruge esh kedergi bolmas ýshin qazaq bolyp jazylatyn onday jasyryn jayt Qazaqstanda bolghan jәne әli de bar.

 

SÁTPAEVTI KÓRE ALMAU 

1975 jyly teruden alynyp tastalghan jazushy Medeu Sәrsekeevting Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng birinshi preziydenti Qanysh Sәtpaev turaly kitabyn eske alayyq. 

Jazushy qalamaqysynyng birshamasyn alyp, júmsap ýlgergen baspadan shyghugha dayyn túrghan kitapty kimning ne sebeppen óndiristen alyp tastaghanyna jauap ala almay ózining әure-sarsangha týskenin, esh nәtiyje shyghara almay әri-beri sendelgenin keyin jeke bir kitap etip jazyp shyqty. Dinmúhamed Qonaev onyng eki birdey hatyn jauapsyz qaldyrghan. 

Jazushyny Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning iydeologiya jónindegi hatshysy Sattar Imashev on ýshinshi kýni qabyldaghan, biraq, naqty jauap beruden jaltaryp baqqan. Ol jazushynyng Sәtpaev turaly kitabyn jariyalamauyn súrap, ne úsynbady desenizshi, moraldy-materialdy iygilikting barlyq týrin beruge dayar bolghan. Biraq, aqyr-ayaghynda búl «ýide» ózinen basqa da adamdardyng bar ekenin aityp, shyndyqtyng betin ashpasqa amaly qalmaghan. Álgiden song basqa sózding qajeti joq, bәri de týsinikti bolghan. 

Qanysh Sәtpaev turaly kitap tek bes jyldan keyin ghana, 1980 jyly Mәskeude «Molodaya gvardiya» baspasynan jaryq kórdi. 1994 jyly «Sanat» baspasynan Medeu Sәrsekeevting «Qughyndalghan Sәtpaev» degen Sәtpaev turaly әngimening oqyrmandargha jetui auyr da úzaq bolghan qiyn joly turaly kitaby shyqty. 

Kóptegen derekterding arasynda mynaday da bir óte qyzyq derek bar. 1981 jyly Dinmúhamed Qonaevqa SSRO geologiya ministri Evgeniy Kozlovskiy keledi. Sol ministr Sәtpaevty maqtanysh kóretinin, Ýlken Jezqazghandy ashqan osynau iri geolog ghalymnyng aldyndaghy boryshy jayynda sóz qozghaydy. 

Sol kezde Dinmúhamed Qonaev ministrdi toqtatyp, «Siz qatelesip otyrsyz, Jezqazghandy týbegeyli zerttep, ashqan adam – geolog Seyfulliyn. Sәtpaev onyng enbegin paydalanyp ketken» deydi. 

Ministr daulaspady, óitkeni, SOKP OK Sayasy burosynyng mýshesine bәri jarasymdy. Sәtpaev halyqaralyq qorynyng preziydenti Kәkimbek Salyqovtyng sózimen jauap bereyik: «Qanysh Sәtpaev dýniyeden ótkennen keyin sovettik zamandaghy keybir basshylardyng onyng esimin úmyttyryp jiberuge tyrysqanyn ýlken qynjylyspen aitugha tura keledi. Onyng bәri biyikke qalyqtap shyqqan danqynyng kólenkesinde qaludan qoryqty». 

Dese degendey-aq, Qanysh Sәtpaev – Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng birinshi preziydenti, odaqtyq Ghylym akademiyasynyng mýshesi bolghan túnghysh qazaq, osy akademiya tóralqasynyng mýshesi, Memlekettik jәne Lenindik syilyqtar jónindegi Memlekettik komissiyanyng mýshesi, Jogharghy attestasiyalyq komissiyanyng mýshesi. 

Akademik Shapyq Shoqin oghan taghy bir óte biyik bagha beredi: «Sintetikalyq aqyldyng oishyldary óte siyrek tuady. Barynsha sintetikalyq qúrylymdaghy aqyl-parasat iyeleri keninen tanymal: Leonardo da Vinchi, Eynshteyn, Andrey Saharov. Olar nemen shúghyldansa da qaytalanbas túlghagha ainalady. Men esh kýmәnsiz Qanysh Sәtpaevty da osy airyqsha aqyl-parasatqa ie oishyldardyng qataryna jatqyzamyn». 

Al tipti Qazaqstannyng ózinde beymәlim geolog Seyfullindi onymen salystyrugha da kelmeydi. 

 

BEYSEBAEVTYNG ESIMIN QONAEV QALAY ÚMYTTYRDY 

Jogharghy jaqtaghy ómir halyqqa beymәlim, ondaghy bolyp jatqan jayttardyng bir úshqyny ghana jetedi júrtqa. Sonday jayttardyng biri – Qonaevtan keyingi eng manyzdy adam, respublikanyng ministrler kenesining tóraghasy Mәsimhan Beysebaevtyng zeynet jasyna jetuine baylanysty zeynetkerlikke shyghuy.

Beysebaevtyng kýsh-qayraty әli boyynda, naghyz babyna kelgen shaghy edi. Onyng zeynetkerlikke shyghuy ózi ýshin de, otbasy ýshin de tosyn jaghday bolghanyn biz biraz uaqyt ótkende bir-aq bildik.

Mәsimhan Beysebaevtyng kómekshisi, keyinnen Memlekettik josparlau komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolghan Jarysbek Ábutәlipov sol kezdi bylay dep esine alady:

«1970 jyldyng 31 nauryzynda kýndizgi saghat on birde ony D.A.Qonaev shaqyryp alyp, Jogharghy Kenes Tóralqasynyng jetekshisi Niyazbekov pen OK-ting ekinshi hatshysy Titovtyng qatysuymen onyng zeynetkerlikke shyghuy kerektigin jariya etti. Sol kýni-aq saghat 14-te OK burosy Beysebaevty qyzmetinen bosatyp, ornyna Bәiken Áshimovty taghayyndady.

Onyng aldynda SSRO Jogharghy Kenesining sessiyasynda Beysebaevpen SSRO Memlekettik josparlau komiytetining tóraghasy N.K.Baybaqov, Memlekettik jabdyqtau tóraghasy E.Dymshiys, qarjy ministri V.F.Garbuzov jolyghyp, respublika ýkimetindegi tynghylyqty júmystary ýshin alghys aitqan bolatyn. Sol kezde olar: «Mәke, әli shashynda bir tal aq joq. Júmys istey ber, biz saghan kómektesemiz» dep qaljyndap edi.

SSRO Ministrler kenesining tóraghasy Aleksey Kosygin Mәsimhan Beysebaevty iskerligi, prinsiptiligi jәne shynshyldyghy ýshin syilap, baghalaytyn. Kóp úzamay, osynday tamasha qasiyetterding iyesi – ony Qazaqtyng shalghyn-jayylym sharuashylyghy institutynyng diyrektory etip taghayyndady. Institut endi ghana qúrylyp, әli qalyptasyp ýlgermegen edi. Beysebaev qajetti qarajattyng bólinuine sebep bolyp, eki jyldyng ishinde keshenning qúrylysyn ayaqtady. Biraq, taghy da onyng qyzmetten ketuin talap etti. Al, búl kisi sonday júmys istegisi kelip qúlshynyp edi!»

Respublika memlekettik josparlau komiytetining tóraghasy Kamalbay Ketebaevtyng esteliginen:

«Onyng ainalasyndaghy qayratkerler de zeynetkerler edi, sondyqtan múnday sheshimning sebebin eshkim týsine almady. Men, óz basym iri memleket qayratkerin qudalaudyng naghyz sebebin biletin edim.

1969 jyldyng sonyna qaray birde biz ol ekeumiz aldaghy jyldyng keybir mәselelerin talqylap otyrghanbyz. Sol sәtte ýkimettik telefon shyr ete týsti. Tútqany kótergen Mәsimhan Beysebayúly bayyppen tyndap aldy da: «Dimash, men ol alayaqqa úsynys bermeymin» dep nyq sóiledi. Telefon tútqasyn qoyghan song mening jýzimdegi saualdy kórdi de, sauda ministrin Ministrler kenesi tóraghasy orynbasarynyng bos túrghan ornyna úsynyp jatqanyn aitty. Ol qyzmette Zorin bolghan, biraq, ony zeynetkerlikke shygharyp jibergen.

Mәsimhan Beysebaev ýkimet basynan ketken sol bir kez basshy qyzmetterge dayyndyghy nashar jәne barlyq kezde shynshyl bola bermeytin, jalghyz ghana biletinderi qamqorshygha qyzmet etu, yaghni, toqyraudyng ózegin qúraghan kadrlar kelip jatqan ekiúday uaqyt edi. Sondaylardyng jolynda temirdey berik, biyik parasatty Beysebaev túrdy. Búl Beysebaevtyng prinsipshildigining bir ghana kórinisi, al, búl sekildi jayttar talay ret bolghan, sol sebepti ony nelikten zeynetkerlikke shygharyp jibergeni ózdiginen-aq týsinikti».

Bir kezderi birtalay qayratker jinalyp, salynuynyng basy-qasynda Qonaevtyng ózi bolghan Almaty oblysyndaghy Qapshaghay qalasyna onyng esimin bereyik dep úsynys jasady. Biraq, su qoymasy, elektr stansiyalary, túrghyn ýiler, temirjol kópiri, balyq zauyty, farfor shygharatyn fabrika jәne basqa da nysandardyng qúrylysynyng basy-qasynda Beysebaev ta boldy ghoy!

BOLAShAQTA BÁSEKELES BOLUY YQTIMAL ADAMDARDY YGhYSTYRU

«Ot Stalina do Gorbacheva» degen kitabynda Dinmúhamed Qonaev OK-ting iydeologiya jónindegi hatshysy bolghan Múhametqaly Sujikovty kenetten syngha alady.

Kitaptan ýzindi oqiyq: «Shayahmetovtyng ong qasiyetterin eskere otyryp, onyng mandayaldy últtyq ziyaly qauym ókilderine qatysty iri qateler jibergenin aitpasqa bolmaydy. Ásirese, Múhametqaly Sujikov OK-ting iydeologiya jónindegi hatshysy bolyp qyzmet etken 1951-1954 jyldary sol qateler salghan syzat erekshe terendep, saldary auyrlap ketti. Mәselen, keremet epos ýlgilerining halyqqa qarsy mazmúny turaly Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning joyqyn qaulysynyng ózi nege túrady! Sol epos ýlgilerine qatysty qanshama ghalymdardyn, tarihshylardyn, filologtardyng jәne tútas bir újymdardyng ghylymy enbekteri esh boldy desenizshi!»

Endi anyqtama bereyik. Múhametqaly Sujikov iydeologiyanyng basyna 1951 jyly qarasha aiynda Aqtóbe partiya obkomynyng birinshi hatshysy qyzmetinen keldi. Ol 1950 jylghy 26 jeltoqsanda eldegi eng basty kommunistik basylym – «Pravda» gazetining betinde «Za marksistsko-leninskoe osveshenie voprosov istoriy Kazahstana» degen maqala jaryq kórgennen keyin keldi. Ol maqala redaksiyalyq alqada tórt ret talqylanghan.

Maqala syngha shyndap ilikti, Júmabay Shayahmetovtyng ózi mәseleni ushyqtyrmaudy súraugha mәjbýr boldy. Maqala Etnografiya jәne arheologiya tarihy institutynda ótken jabyq partiya jinalysynda 1951 jyly nauryz aiynda talqygha týsti, yaghny OK-ke Sujikov kelgenge deyin. Sóz sóilegen on bir adam «Pravdany» qoldap shyqty.

1951 jyldyng qazan aiynda SOKP OK-ning núsqauymen Qazaqstan KP OK-nyng plenumy «Respublika boyynsha partiyalyq úiymdardaghy iydeologiyalyq júmystardyng jay-kýii jәne ony jaqsartu sharalary turaly» mәsele qarady. Búl is Qazaqstangha qatysty arnayy qaulynyng qabyldanuyna deyin jetpey, «Pravda» maqalasynyng talqylanuymen ghana toqtaghanyna shýkir deydi tarihshylar.

Mәskeuding qysymyn әldeqayda qarymdy әriptesterin kóre almaghan óz tarihshylarymyz ghana emes, sonymen birge OK apparatynyng keybir basshy qyzmetkerleri de odan sayyn kýsheytti. Keyinnen Qostanay oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy bolghan OK-ting ýgit-nasihat bólimining mengerushisi Hramkov sol plenumda týsinbeushilik tughyzyp alarmyn degen qorqynyshpen búghan deyin pikir bildire almaghanyn mәlimdedi.

«Pravda» ókiline Kenesary qozghalysyn reaksiyalyq dep sanamaytynyn aitqan Júmabay Shayahmetov 1944 jyly «Sosialistik Qazaqstan» gazetindegi maqalada Abylay, Kenesary handardy jәne Nauryzbay batyrdy halyq qaharmandarynyng qataryna jatqyzghanym dúrys bolmady dep moyyndady.

Endi mynaday bir zandy súraq tuyndaydy: nege Dinmúhamed Qonaev Sujikovtyng bastamasymen shyqty deytindey bir de bir joyqyn qaulyny atamaghan?

Sujikov Aqtóbe, Qyzylorda, Semey oblystyq partiya komiytetterinde, QKP OK-inde hatshy bolyp qyzmet atqarghanda basalqy, bireuding yghyna ketetin emes, ózine keler qauip-qaterdi oilamastan halyqtyng ynghayyna qaray jýretin jan retinde tanylghan.

Ol basshylardyng ishinde birinshi bolyp Semey yadrolyq synaq alanynyng ziyanyn anyqtap, Qazaqstan KP OK-men aldyn-ala kelispesten, partiya oblystyq komiyteti burosynyng atynan tikeley Hrushevke hat jazdy. OK-ting birinshi hatshysy Nikolay Belyaevke bir dana shifrovkasyn ghana tapsyrdy.

Onyng búl bastamasy Mәskeuge de, Almatygha da únamady. Ile-shala Temirtau oqighasy dýr ete qaldy. Múhametqaly Sujikov júmysshylardyng tolquyn әdiletti sanap, OK-ning plenumynda Qonaev basqaratyn partiya jәne ýkimet basshylyghyn ótkir synady. Sodan keyin Sujikovty oblystyng basynan ketirdi.

Ony respublikanyng Memlekettik baspa komiyteti tóraghasy etip taghayyndaghan kezde zeynetkerlikke deyin tórt jyl qalghan edi. Bilimi, búrynghy júmys tәjiriybesi jaghynan ol múnday shaghyn salada jana bastaushynyng dengeyinde boldy. Endi, bir qaraghanda zeynetkerlikke deyingi jyldardy osy qyzmette otyryp, jaybaraqat ótkizuge tiyis edi. Respublika basshylyghy da sóitip eseptegen bolsa kerek.

Alayda, keleshek ýshin júmys isteytin shygharmashyl adam bolghan song tynysh otyru oghan jat edi. Ol endi búl jana qyzmetinde qalanyng әr tarapyna shashyray ornalasqan baspagerler men poligrafisterding júmys jaghdayy men kýndelikti ómir dengeylerin jaqsartudy maqsat etip qoydy.

Barlyq baspalardy, qosalqy qyzmetterimen qosa poligrafiyalyq kәsiporyndardy, kitap qoryn, kerekti mamandardy dayarlaytyn oqu oryndaryn, júmyskerlerge arnalghan túrghyn ýy jәne bala baqshany jinaqtap ornalastyru ýshin ýlken aumaq kerek boldy. Múnday jobalargha limiyt, qarajat, t.t. kerek. Onyng bәrin odaqtyng Memlekettik josparlau organy, qarjy ministrligi arqyly sheshu qajet.

Sóitip jýrip, qalashyqtyng qúrylysy bastaldy. Basqa odaqtas respublika ókilderi qyzygha da qyzghana qaraytynday, búl Odaqtaghy osynday alghashqy qalashyq edi. Biraq, 60 jyldyq mereytoyy jaqyndap kelip qalghan tústa, Almaty týbindegi shipajayda demalyp jatqan Múhametqaly Sujikovty shaqyryp alyp, zeynetkerlikke shyghugha tiyis ekenin mәlimdegen.

TURA 60 JASQA TOLGhANDA QARSYLASTY QYZMETTEN ShETTETU DÁSTÝRI

Tura osylay 60 jasqa tolghan kýni Júmabek Tәshenovty da zeynetkerlikke shygharghan. Júmabay Shayahmetovtyng kezinde oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy bolghan, keyinnen Hrushevting túsynda Jogharghy Kenes tóralqasynyng jәne Ministrler kenesining tóraghasy bolghan Tәshenov turaly Qonaevtyng esteliginen oqiyq:

«Hrushev maghan respublika Ministrler kenesining tóraghasy Tәshenovty qyzmetinen bosatugha núsqau berdi. «Oghan Ministrler kenesining tóraghasy bolyp isteu qiyn, kólemi shaghynyraq júmys berinder oghan».

Jogharghy Keneste Júmabek Tәshenov jap-jaqsy-aq júmys istedi, biraq, onyng Ministrler kenesine auystyryluy meninshe dúrys sheshim bolghan joq. Tóragha retinde ol respublika ýkimeti júmysynyng negizgi tústaryn qamty almady. SOKP OK-ne onyng ýstinen aryz qarsha borady. Oghan negiz bolghan onyng syiymsyz minezi, shydamsyzdyghy jәne maqtanghoylyghy».

Júmabek Tәshenov oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp Shymkentke ketti, zeynetkerlikke de osy qyzmetinen shyqty.

Ontýstik Qazaqstannyng ýsh birdey maqtaly audanyn Ózbekstangha beruge ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, Nikita Hrushevpen ashyq ta shuly daugha týsken Tәshenov ekeni bәrimizge belgili.

Tyng jerlerding birynghay basqarmasyn qúru ýshin Qazaqstannyng bes soltýstik oblysynyng Reseyge beriluine de qarsy shyqqan sol edi. Nikita Hrushevting ol oiy Qazaqstan qúramynda Tyng ólkesin qúrumen ayaqtaldy.

Jazushy jәne dissiydent Kәrishal Asanov Júmabek Tәshenov jayynda eki kitap shygharghan. Sol enbekterinde tughan jerding jat qolgha ótuine qarsy Tәshenovtyng jýrgizgen tabandy kýresi turasynda aitylady.

Juyrda ghana jasy 82-ge kelip qaytys bolghan Amanolla Ramazanov Pavlodar oblysynda sovhoz diyrektory bolyp túrghan kezinde, Jogharghy Kenes tóralqasynyng tóraghasy Tәshenovty birinshi ret kórgen. Sosyn olar kóp jyldan keyin taghy da kezdesken. Búl joly Ramazanov Shymkent oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy edi, al Tәshenov oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolatyn.

Ramazanov Júmabek Tәshenovtyng adamdyq ar-namysyn saqtay bilgenin, keshe ghana biyik qyzmette bolghanyn mindet qylmay, qyzmettik etikany qatang saqtaghanyn, eski tanystyqty jeleu etpegendigin, basshynyng aldynda tiyisti uaqytynan bir minut ta artyq otyrmaytyn adam bolghanyn aitady.

Bir tanghalarlyq jayt bar: Dinmúhamed Qonaev baghalamaghan Ózbekәli Jәnibekovty kelimsek Gennadiy Kolbin joghary baghalady. Ózbekәli Jәnibekov Nazarbaevtyng aldynan ýlken sayasatqa jol ashyp bergenimen de belgili. Ol jas Núrsúltandy Temirtauda jýrgen kezinde kóniline týiip qoyghan, komsomol-partiyalyq qyzmetin jogharylatqan, onyng alghashqy qamqorshysy bolghan.

Torghay oblystyq partiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy kezinde Jәnibekov menireu qalashyqtyng órkeniyetti, mәdeny oblys ortalyghyna ainaluyna kóp enbek sinirdi.

Oblystyq drama teatry, oblystyq filarmoniya, pedagogikalyq instituttyng ashyluyna da sebepshi bolghan sol. Olardyng bәri taqyr jerden boy kóterdi. Búl ónirden ony Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning qayta qúrylghan halyqaralyq bólimine mengerushi etip auystyrdy.

Biraq, birde ony iydeologiya jónindegi hatshy Sattar Imashev shaqyryp alyp, mәdeniyet ministrining orynbasary qyzmetine baruyn úsynady. Búl degeniniz qyzmetining tómendetilui edi. Ózbekәli Jәnibekov neden jazyp qalghanyn súraydy. Jauap joq. Kelesi kýni, senbi kýni ertemen ony qaytadan OK-ne shaqyrady. Sattar Imashev ekinshi hatshy Korkin ekeui odan jana qyzmetke barugha kelisimin talap etedi.

Jәnibekovtyng súraghyna jauap bergen Korkin búl Qonaevtyng pәrmeni, ol dýisenbi kýni júmysqa shyghady, soghan deyin biz onyng tapsyrmasyn oryndauymyz kerek deydi. Búdan keyin Jәnibekovting OK-ting birinshi hatshysynyng jәne SOKP OK sayasy burosy mýshesining sheshimimen daulasugha qauqarsyz ekenin aitudan basqa lajy qalmaydy.

Birshama uaqyt ótkennen keyin Ózbekәli Jәnibekov Almaty oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary qyzmetine barady. Onyng soryna qaray oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Marat Mendibaev bolatyn. Onymen birge júmys isteu mýmkin emes edi. Sosyn Qonaevqa baryp Jәnibekov ózin qyzmetten bosatuyn súraydy. Birneshe kýn ótkende liftining auyzynda ol Mendibaevpen úshyrasyp qalady, ol búghan: «Júmystan ketking kele me? Ketiremiz» dep mazaq qylyp kýledi.

Dinmúhamed Qonaev biylikten ketkennen keyin onyng ornyna kelgen Gennadiy Kolbin Ózbekәli Jәnibekovty mәdeniyet ministri qyzmetine shaqyrady. Taghy biraz uaqyt ótkende OK-ting iydeologiya jónindegi hatshysy etip taghayyndaydy. Biraq, ol ózining qabilet-qarymyn tolyq júmsap ýlgere almay qalady, óitkeni, kóp úzamay partiya tarap ketedi.

Biraq, sol aralyqta da Ózbekәli Jәnibekov paydaly is jasap ýlgerdi. Jeltoqsan oqighasyna baylanysty qudalaugha týsken biraz pedagog kisilerding aqtaluyna kómektesti. Olardyng arasynda Qazaq uniyversiytetining rektory Ómirbek Joldasbekov te bar edi.

Tik minezdi, prinsipshil Jәnibekov Dinmúhamed Qonaevqa qalay kerek bolmasa, Gennadiy Kolbinning ornyna kelgen Núrsúltan Nazarbaevqa da dәl solay kerek bolmady. Kommunistik partiya taraghan sәtte Jәnibekov 60 jasqa kelgen edi, oghan eshkim eshqanday qyzmet úsynbady, endi onyng ómir boyy jinaghan tәjiriybesi men bilimi eshkimge kerek bolmay qaldy. Súranshaqtanugha onyng da namysy jibermedi.

BÝGINGI JEMQORLYQ QONAEVTYNG KEZINDE BASTALGhAN

Sovettik basshy Nikita Hrushev Pavlodar oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy, tyng iygeru kezinde Qazaqstangha kelip qalghan Semen Elagindi kózboyaushylyghy ýshin qyzmetinen bosatty. Hrushev biylikten ketkende әlgining júldyzy qayta jarqyrady. Semen Elagin biyik mansaptarda: oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy, Almaty oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary, sosyn tóraghasy, QKP OK-ning mýshesi, respublika Jogharghy Kenesining deputaty jәne tóralqasynyng mýshesi boldy.

Kez-kelgen reti kelgen sәtte ol Leonid Brejnevpen dos ekenin ashyq aitatyn. Biraq, osy sheneunikting oblystyq atqaru komiyteti kýrdeli qúrylys basqarmasynyng bastyghy Koshkinmen sóz baylasyp, pәter satumen ainalysatyny belgili boldy. Jәne de óte kóp mólsherde pәter satu oqighasy-túghyn.

Sot kezinde eki jýz pәterdi satqandary anyqtalady. Biraq, shyn mәninde satylghan pәterlerding sany múnymen de bitpes edi, óitkeni, kóp adam satyp alghan pәterin qaytarugha tura kele me degen qorqynyshpen jasyryp qalghan. Pәterding qújatyn rәsimdeu tek oblystyq atqaru komiytetinde jasalady, ol bir ózi әri qojayyn, әri ókim etushi, ýlestirushi bolghan.

Jeme-jemge kelgende Koshkin sottalyp, atu jazasyna kesiledi, artynan ólim jazasy 15 jyl týrmede otyru jazasyna auystyrylady. Al, Semen Elaginning múrty da qisaymaydy. Deputat bolyp qala beredi, jaybaraqat Mәskeuge ketip, sol jaqta tamasha bir tabysty qyzmetke ornalasady.

Osy janjaldy isting tergelui kezinde Dinmúhamed Qonaev nasihatshylardyng shaghyn tobymen әngime ótkizedi. Ol qalany kezip jýrgen neshetýrli qauesetting jolyn birden kesip tastau kerektigin aitady. «Áldebir Koshkindi aityp, shulatyp jatyr, onda bar-joghy jiyrma pәter satylghan». Biz, әriyne, búl sózge tanghaldyq, óitkeni tipti, eki pәter bolsa da qylmystyng aty qylmys qoy.

Respublika zangerlerining kenesinde Koshkinning isi úzaqqa sozylyp ketkendigin aityp, «ósek-ayan, sypsyng sóz toqtau ýshin tezirek ayaqtaghandaryng dúrys bolar edi» dep Qonaev keyistik bildiredi.

Leonid Brejnevpen dos bolyp, otbasylarymen aralasqan erli-zayypty Nikolaevtar Brejnevting artynan Moldaviyadan Mәskeuge, ol jaqtan Almatygha erip jýrdi. Brejnev múnda Nikolaevty Ministrler kenesi tóraghasynyng birinshi orynbasary etip taghayyndady. Brejnev Mәskeuge ketip edi, Nikolaev ta birge ketti.

Biraq, ol jaqtan Nikolaevty qylmysker retinde qolyna kisen salyp alyp keldi. Memlekettik josparlau organynyng materialdy-tehnikalyq jabdyqtau basqarmasy bastyghynyng atymen «Poznanskiyding isi» dep atalyp ketken ýlken sot prosesi bastaldy. Búl isting keyipkerlerining biri Nikolaev bolyp shyqty. Dinmúhamed Qonaevtyng da, Leonid Brejnevting de onyng sózin sóileuge dәti barmady, olar Nikita Hrushevtan qoryqty. Nikolaev tórt ne bes jylgha týrmege ketti.

Ony sot sheshimimen merziminen búryn bosatugha әreket jasaldy. Qonaev shetelde issaparmen jýrgende onyng jiyeni, oblystyq sot tóraghasy bolyp qyzmet etetin Toqtamys Bedelbaev Nikolaevtyng nauqastanuyna baylanysty merziminen búryn bosatu turaly ótinishin qaraydy. Bostandyq ala salysymen Nikolaev Mәskeuge úshady.

Ile-shala Mәskeuge Nikolaevtyng merziminen búryn zansyz bosatylghany turaly jedelhat ta jóneltiledi. Shu shyghyp, bireulerge ziyanym tiyip keter dep oilaghan Nikolaev qalghan jazasyn óteu ýshin jyldam keri qaytady. OK-ting ekinshi hatshysy Rodionov «saghan Nikolaevtyng esh qatysy joq, ol saghan kerek emes, shynyndy ait, kimning ótinishin oryndadyn» dep Toqtamys Bedelbaevty qysady.

Biraq, Toqtamys Bedelbaev, әriyne, kimning ótinishi ekenin aitpaydy. Sol ýshin qyzmetinen bosatylyp, partiyadan shygharyldy. Biylikten Hrushev kete salysymen ol búrynghy joghaltqanynyng barlyghyn qaytaryp alady. Onyng songhy qúrmetti de bedeldi qyzmeti – Almaty oblystyq kәsipodaqtar kenesining tóraghalyghy boldy.

QONAEVTYNG QAYYN ATASY MEN BAUYRY

Osynday sәtterde Dinmúhamed Qonaev minez-qúlyq talaptaryn jiti baqylaytyn partiyalyq túrghyda saqtyqty úmytyp ketetin. 1973 jyly Atbasardaghy qorymda onyng júbayy Zuhra Shariyfqyzynyng әke-sheshesi jatqan beyitterge qara jәne qyzghylt mramordan eskertkish qoyyldy. Ol tastargha «Qymbatty ata-anamyzgha balalarynan, 1973 jyl» dep oiyp jazylghan. Onyng ata-anasy nesimen belgili?

«Komsomoliskaya pravda» gazetining 1990 jylghy nauryzdyng ýshindegi sanyna shyqqan «Antipamyatniyk» degen maqalasynda V.Komarov bylay deydi: «1919 jyly Aqmolada Kolchak әkimshiligi qalalyq jariyaly dumagha saylau ótkizdi. Kópesterden, belgili azamattardan onyng qúramyna Sharif Yalymov kirgen. Ol Sovetterdi qyrghan, jana biylik ýshin kýreskerlerdi jeke ózi qangha bóktirgen, ol adam turasynda stalindik zúlmattyng qúrbany bolghan jazushy Sәken Seyfullin ózining «Tar jol, tayghaq keshu» romanynda jek kórip jazghan kәdimgi Sharif Yalymov. Zuhranyng әkesining qolynan әdebiyetimizding klassiygi әri maqtanyshy, Sovettik Qazaqstan ýkimeti basshylarynyng biri Seyfullin de jәbir kórgen».

Osyndaylyq iske baryp túrghan Qonaevtyng óz bauyry Asqar Qonaevty Ghylym akademiyasyna preziydent etui eshkimdi tanghaldyrmaydy. Keyinirek Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan Kompartiyasynyng atyshuly HVI siyezinde syngha alatyn Asqar Qonaev Ghylym akademiyasynyng preziydenti bolyp ýsh merzim júmys istedi.

Bizge tek Asqar Qonaevtyng yqpaldy ghalym-jazushy әri ghylymnyng úiymdastyrushysy Evney Buketov sekildi bәsekelesi bolghanyn aitu ghana qalady. Ol adam turaly jәne qalay shettetilgeni turaly «Kazahstanskaya pravda» gazetining menshikti tilshisi V.Mogiliniskiyding 1991 jylghy 9 tamyzda shyqqan «Buketov jәne basqalar turaly» degen maqalasynda da aityldy. Evney Buketov halyqtyng jadynda. Býginderi onyng aty Qaraghandy memlekettik uniyversiytetine berilgen. Al, Asqar Qonaevtan ne qaldy?

Dinmúhamed Qonaev Almatyda ataqty Jeltoqsan oqighasy búrq ete qalatyn 1986 jylghy jeltoqsanda zeynetkerlikke shygharylghannan keyin tez arada halyqtyng kónilinen ketip, úmytyla bastady. Ýsh jyldan keyin mәskeulik nәmenger Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning birinshi hatshysy qyzmetindegi Gennadiy Kolbinning ornyna Núrsúltan Nazarbaev keldi. Sosyn biraz ghana uaqyt ótkende tәuelsiz Qazaqstannyng preziydenti boldy, sodan beri mineki, 20 jyldan astam basqaryp keledi. Ol kezde Qonaev kólenkede qaldy, is jýzinde ýige qamaldy.

Al, songhy kezderi Qonaevty qaytadan madaqtay bastady, onyng atyna әrtýrli jetistikterdi tanuda. Tipti, «Jas Alash» gazeti onyng boyynda «12 әuliyelik qasiyet» bar dep shyqty.

Aytpaqshy, kórshi Ózbekstanda da eldi úzaq basqarghan songhy sovettik basshy Sharaf Rashidovtyng tónireginde de dәl osynday iydeologiyalyq prosess jýrude. Al kezinde onyng sýieugin Tashkentting ortalyghyndaghy zirattan shygharyp tastaghan-dy. Osylaysha Qazaqstan men Ózbekstanda jana tarih býgingi buyn basqarushylaryna tizgindi әli bermey kele jatqan keshegi kommunisterdi úlyqtaumen qayta jazyluda.

 

Derekkóz: «Azattyq» radiosy