Ángimeni әueli sýiinshi súraudan bastayyq. Býgin Almaty qalasynda tәuelsiz «Biznes bastau» kәsipkerler mektebining shәkirti «Quyrdaqtyng kókesi» degen ataumen qazaq últtyq taghamdaryn әzirleytin etno-mәdeny meyramhana ashty.

Tabada pisken ystyq nangha jaghylghan qarynnyng sary mayy men balqaymaghyn, týiening etinen jasalghan qara quyrdaq pen uyljyp pisken syrbaz, júqpa nan men shikildeuik, qattama nan men qarta, uyz ben qaghanaq, ejigey qúrt pen qaymaghy betinde qalqyghan kýreng shaydy naqyshyna keltirip әzirleytin búl meyramhananyng ashyluy býgin bolghanymen, jas kәsipkerler osyghan deyin de shaghyn dәmhana ashyp ýlgergen eken.

Býgin salyp úryp etno-mәdeny meyramhananyng ashyluyna biz de baryp qayttyq. Erekshe әserlendik. Sebebi múnda úsynylatyn taghamdar әzirshe qaladaghy birde-bir meyramhana nemese dәmhanada kezdespeydi. Sondyqtan da búl kópshilik ýshin ýlken janalyq.

Meyramhana qojayyny - 21 jastaghy student  Erkebúlan Mәkenov. Ahmetbek Núrsila myrza bastaghan «Biznes bastau» mektebining shәkirti.

Atalghan meyramhana býgin qala túrghyndaryna esigin aiqara ashty. Sonymen "Quyrdaqtyng kókesine" kelinizder (Almaty qalasy. Áuezov pen Qabanbay batyr kóshesining qiylysy). "Quyrdaqtyng kókesi" atalatyn etno-mәdeny meyramhana Qazaq halqynyng úmyt bola bastaghan últtyq dәmderin: bújyghy, qaryn may, týie quyrdaq, ýrme qaryn, uyz, jarma, qaghanaq, týimesh, syrbaz, jórgem, jaujúmyq, jonqa quyrdaq, ýkpe quyrdaq, ýlpershek, jappa, qaryn bórtpe sekildi erekshe taghamdardy úsyndy.

Meyramhananyng ashyluyna qazaq ónerining maytalmandary men jurnalister de qatysty.

Ramazan Stamghaziyev, dәstýrli әnshi:

-Múnday sharalardyng qazaq mәdeniyetin nasihattaugha óte zor yqpaly tiyedi. Zaman zytqyp, bizding qazaqtyng últtyq qúndylyqtary, sonyng ishinde, әsirese, últtyq ashanasy, ejelgi taghamdary alpauyt uaqyttyng iyirimderine jútylyp ketken qazirgidey uaqytta búl óte tamasha oilastyrylghan dýnie boldy. Jas ta bolsa, «Quyrdaqtyng kókesi» dep meyramhana ashyp, últtyq ashanamyzdy úlyqtap jatqan jetkinshekterding bastamasyn nege qoldamasqa?! Syrttan kelgen meymanyndy da úyalmay әkelip kórsete alasyn. Halyq jadynan úmytylyp bara jatqan erekshe dәmdi taghamdardan býgin biz de dәm tattyq. Endigide biz agha buyn retinde búl jastardy qoldap jýremiz. Ahmetbek myrzanyng shәkirtterining bastamasyn odan әri damytu kerek. Bizding ózge últtardan ereksheligimiz de osynda bolsa kerek.

Erlan Tóleutay, ónertanushy:

-Múnday sharalardyng qazaq mәdeniyetin nasihattaugha óte zor yqpaly tiyedi. Óitkeni mynau aty atap túrghanday, últtyq taghamda últtyng qúndylyghy bolady.Myna evrey degen últta mynaday jýie bar. Últtyq tagham arqyly úrpaqty últ qylyp tәrbiyeleydi. Evreyding taghamyn jesen, sony asqazanda qorytu prosessining ózi sening evrey ekenine aighaq bolady dep esepteydi. Sol siyaqty, últtyq qúndylyqtardan qol ýzgen adamnyng ózi últtan qol ýzip qalady ghoy. Mysaly, qazir biz quyrdaqtyng ornyna laghman jep, kójening ornyna borsh iship jýrgenimiz jasyryn emes. Búl da óz kezeginde bizding últtyq bet-beynemizden aiyrushy faktor bolyp tabylady. Sondyqtan últtyq taghamgha keluimiz kerek. Osyghan deyin Almatyda birde-bir qazaqtyng dәmhanasy bolghan joq. Súmdyq qoy. Ol týgili býkil Qazaqstanda joq qoy. Mysaly, jiyrmasynshy ghasyrda qazaq ziyalylarynyng damuy nege kýshti boldy? Qoyandy jәrmenkesi degen jәrmenke bolghan. Sonda qymyzhanalardyng ýlken kósheleri túrghan. Sonda mine, Alashtyng ýlken iydeyalary dýniyege keldi. Qazaqtyng sonau Birjan sal, Aqan serileri bastaghan ýlken óneri dýniyege keldi. Sonyng barlyghy qazaqtyng myna dastarhany arqyly  qangha tarady. Ýlken óreli oilardyng barlyghy qazqtyng dastarhanynyng basynda dýniyege kelgen. Osynyng barlyghyn auqymdy týrde oilaghanda, qazaqtyng bas qosatyn ózining osynday ortasy boluy kerek. Biz qashanghy ózbektin, úighyrdyn, evrey men týrikting tamaghyn ishemiz? Búnyng barlyghy jasyryn prosesster ghoy. Jas úrpaqty ózining últynan aiyrugha әkep soghady. Búl - ruhany ekspansiya. Men qazaqqa qayran qalamyn. Jiyrma bes jyl boyy qazaqqa toqtausyz shabuyldap keledi. Diny ekspansiya, muzykalyq ekspansiya, ashanalardyng ózinde ekspansiya jýrip jatyr. Sondyqtan biz osynday jerlerdi nasihattauymyz kerek. Osy túrghydan alghanda, búl óte ýlken, maghynasy óte auqymdy joba dep qabyldauymyz kerek.

Ahmetbek Núrsila, kәsipker:

-Bizding qazaqtyng jastary óte talapty. Almatyda keminde 500 dóner kafeler,1000 laghmanhana, 500 uzbechka, gruzinderdin, qytaylardyng dәmhanalary bar.. Solarda óz qandastary tolyp jýredi. Ashylsa qaptap keledi. Al ózimizding qarakózder sonday oryndar ashyp jatsa, nege tang qalamyz?.. Mening shәkirtterim "Quyrdaqtyng kókesinin" kezekti dәmhanasynyng ashyluyn jasap otyr. Qazaq jastary jalqaulanbay, Erkebúlan siyaqty óz kәsipterin bastauy kerek. Ózbek pen úighyrdan qazaqtyng qay jeri kem?! Últtyq taghamdar, últtyq boyaular, últtyq naqyshtar. Búl jerde, býgingi sanadan úmyt bola bastaghan últtyq dәmder әzirlenedi. Bayyrghy qazaqtyng tehnologiyasymen, eskining kózin kórgen saq aspazdardyng qolynan shyqqan dәmder. Baghasy da asa qymbat emes. Ynghayly baghalar. Mysaly, anau qúrt pen may sonau Mongholiyadan arnayy tapsyryspen әkelinedi. Búnda dәstýrli әnder shyrqalyp, kýiler tógiledi. Búl degeniniz túnyp túrghan foliklor ghoy. Sondyqtan búl bastamany men qoldap otyrmyn.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz