QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din isteri komiytetiDin mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Aynúr Ábdirәsilqyzymen súhbat.

 −Aynúr Ábdirәsilqyzy, 2016 jyldyng alghashqy aiyn da enserip tastadyq. Jyl bastamalary nesimen erekshelengeli túr degen saualgha taghy bir nazar audarsaq.

– 2016 jyl – ruhany mәdeniyetimizding altyn belesine ainalatyn mәrtebeli jyl. Búl jyl YuNESKO kóleminde «Qoja Ahmet Yasauy jyly» bolyp jariyalandy. Demek, әlem halyqtarynyng nazary Qazaqstangha auatyn, Úly Dala Elining asqaraly ruhyn asqaqtata týsetin abyroyly jyl keldi.

– Endeshe súhbatymyzdy dәl osy taqyrypta órbitelik. Jattandylau kórinse de jalqy saual: Qoja Ahmet Yasauy kim, qanday túlgha?

– Qoja Ahmet Yasauy – týrki halyqtary ruhany mәdeniyetining barlyq salasynda – әdebiyetinde, tarihynda, mәdeniyetinde, dýniyetanymynda, oilau jýiesinde óshpes iz qaldyrghan dara shygharmashylyq iyesi, biregey ruhaniy-moralidyq ilimning negizin salushy túlgha. Býgingi kýn biyiginen alghanda Yasauiyge osynday anyqtama bergen jón der edim. Óitkeni «Ár dәuirding erkine say narqy ózgergen altynnyn» dep Múhtar Shahanov aghamyz aitpaqshy, zamana keyde altynnyng da qadirin әrtýrli baghalap jatady.

«Jaqsylar jaqsymyn dep aita almaydy,

Jamandar jaqsymyn dep aiqaylaydy.

Jýrgen song bauyrynda kýnde kórip,

Taulardyng biyiktigi bayqalmaydy», - deydi atamyz qazaq.

Ózin «jaqsymyn» dep aita almaghan, «Barsha – jaqsy, biz – jaman, Barsha – biday, biz – saban» dep, ózin kishik tútumen ómiri ótken, «O, Alla, әlem halqy onaldy, men onalmadym» dep, әr tanda jaghasyn tútyp, zar jylaghan, ózin tanu arqyly Allany tanu ýshin nәpsisin tyiyp, ruhyn jetildirip, «men» emes, «OL» dep ótken erenderding biri de biregeyi Yasauy edi.

Býgingi baybalamshyl bazbireuler sekildi onyng ózgening mininde sharuasy bolghan joq. «Qúl Qoja Ahmet, nәpsindi tep, nәpsindi tep», «Qúl Qoja Ahmet, nasih (uaghyzshy) bolsan, ózine bol», «Qayda kórsen, jetim, gharip kónilin aula», «Dýniyeqúmar teksizderden boyyndy tart», «Saqal-shashym kóp aghardy, kónilim qara», «Saghan ayan, amalsyzbyn, kóp-dýr kýnәm» dep, ózin-ózi aiyptap, ózin-ózi tyiyp, tәrbiyelep, tazartyp, taban aqy, manday terimen kýn kórip, Qúday bergen ilimimen qayrat etken pәk tabighat iyesi edi Yasauiy.

Hikmetterinde aitylghanday «Haq Mústafa Miyghrajda ruhym kórdi», «Alty jasta sabaq aldym perishteden», «Barsha úlyq jiylyp kep, ýles berdi» eken dep, ózin asqaq tútpady, kerisinshe, «Horasan, Sham, Irakqa sapar shegip, Ghariptikting kóp qadirin bildim men-a» dep, dýnie ghúlamalarynan ilim alu ýshin el kezip, tabanynan tozdy. «Tughan jerim – mýbәrak Týrkistannan Bauyrymdy tasqa úryp keldim men-a» dep jat júrtta japa shekti. «Kózim jasty, janym dertti, jýrek jara» dep jýrip, Týrkistan júrtyna qatysty «qasiyetti» degen teneudi alghash qoldanghan da Yasauy edi. Sóitip jýrip týgel týrkining ruhaniyatyna negiz bolghan ruhany ilimdi jasady, әdebiyetine úly reforma alyp keldi. Jasayyn dep jasaghan joq, onyng taza, tekti, dara shygharmashylyq tegeurini eriksiz osynday nәtiyje berdi. Sodan keyin Týrkistan Yasauiyimen qasiyetti atandy...

– Yasauiyding ómirdereginen mәlimet bere ketuding osy tústa orayy kelgen tәrizdi...

– Aqynnyng dýniyege kelgen merzimi turaly naqty derek joq. Ortaghasyrlyq jazbalarda Q.A.Yasauiyding hijranyng 562 jyly (b.j.s. boyynsha  1166 jylmen sәikes) dýniyeden ótkeni aitylady. Osy derekke jәne hikmetterdegi mәlimetterge sýiene otyryp,  aqyndy 63 jyl ómir sýrgen dep sanaytyn zertteushiler onyng tughan jylyn 1103 jylmen shendestirse, 73 jyl jasaghan dep esepteytinder búl merzimdi 1093-94 jyldarmen belgileydi. «Yasauy 125 jyl ómir sýrgen» degen boljamgha den qoyghan ghalymdardyng ýshinshi toby ony 1040 jyldary tughan dep esepteydi.

Ejelgi Sayram (Ispidjab) qalasynda dýniyege kelgen Yasauy ruhany tәrbiyening alghashqy sabaqtaryn óz әkesi Ibrahim shayhtan alady. Ákesi dýniyeden ótken son, Arystan babtan amanat-ilimdi qabyldaghan bolashaq Týrkistan piri birshama uaqyt Yasy (Týrkistan) qalasyn meken etedi. Eseye kele ilim izdep, óz hikmetterinde aitylghanday, «Horasan, Sham, Irakqa sapar shekken» Yasauy óz dәuirining kórnekti din ghúlamalarymen súhbattas bolyp, ruhany tәjiriybesin jetildirip, kemeldenu satylaryn ótkerip, tolysqan shaqta Yasygha oralady. Sonda túraqtap,  ruhany ilimin taratady, ózining ghibratty hikmetterimen mәshhýr bolady. Ómirin Alla jolyna arnaghan, sansyz kóp shәkirt tәrbiyelep, ruhany kemeldikke jetkizgen Yasauy 63 jasqa kelgende «Mústafagha matam /aza/ tútyp» jer astyndaghy qúlshylyq mekenine – qyluetke týsedi. Oishyl aqyn ómirining neshe jylgha sozylghany bәimәlim, búl jayynda tek anyzdarda keltiriletin Yasauiyding ózi aitty delingen: «Jer betinde neshe jyl ómir sýrsem, jer astynda da sonsha jyl ómir sýremin» degen sózi men «Jýz jiyrma beske kirdim, bile almadym» degen hikmet joldary ghana saqtalghan.

– Yasauy degende eng aldymen onyng aqyndyghy auyzgha alynady. «Yasauy qanday aqyn?» degen saualgha qalay jauap beruge bolady?

– Yasauy – otanshyl, oishyl, dindar aqyn. Últ әdebiyetine «Diuany hikmet» syndy ómirsheng múra qaldyrghan Yasauiyding ruhany kemeldik ilimin nasihattap, Jaratushygha degen mahabbatty arqau etken hikmetteri óz kezeginde kórkem әdebiyet tuyndysyna qoyylatyn talaptargha tolyghymen say keletin kólemdi de keng óristi poeziyalyq shygharma bolyp tabylady. Qoja Ahmet Yasauy shygharmashylyghynda ghazal, minәjat, madaq, aitys, dastan sekildi arab-parsylyq jәne týrkilik janrlardyng әrbiri jeke týr retinde qamtylghan jәne sonymen bir mezgilde osy shygharmashylyq qúbylys nәtiyjesinde atalghan janrlardyng barlyq erekshelikterin boyyna sinirgen kóp ólshemdi, keng auqymdy simbioz janr – hikmet qalyptasqan.

«Diuany hikmet» arqyly negizi qalanyp, ghasyrlar boyy jalghasyn tapqan atalmysh janrda kóptegen әdeby tuyndylar dýniyege keldi. Yasauiyding poetikalyq mektebinen nәr alghan aqyndar negizinen hikmet dәstýrin jalghastyryp, osy janrda jyrlady. Orta Aziyadaghy keninen tanymal әdeby mektep – Qoja Ahmet Yasauiyding aqyndyq mektebi boldy.   HII–HVII ghasyrlar aralyghynda ómir sýrgen Sýleymen Baqyrghani, Kamaliddin Iqani, Jýsip Baydaui, Shәmsatdin Ózgendi, Qúl Ubaydi, Qúl Shariyf, Shayh Hudaydad sekildi aqyndar osy mektepting danqty ókilderine ainaldy.

Týrki topyraghyndaghy bay әdeby dәstýrden bastau alghan Yasauiyding «Diuany hikmetinde» alghashqy kezekte tól poeziyamyzdyng kórkemdik jәne qúrylymdyq erekshelikteri damytyldy. Ruhany izdenis barysynda arab jәne parsy poeziyasynyng kórnekti ókilderimen súhbattas bolghan aqyn atalmysh halyqtardaghy sóz ónerin de tereng iygergen. Oily mazmúndy basty baghdar tútqan, jalang pishinshildikten irgesin aulaq salghan  Yasauy hikmetteri týrki ólenin aruz ekspansiyasynan saqtandyruda eleuli roli atqardy.

Yasauy poeziyasy týrki halyqtary әdebiyetindegi kóptegen ýderisterge negiz bolghan. Tanymdyq, tәrbiyelik jәne iydeologiyalyq roli atqaratyn Yasauiyding zamanalarmen zamandas hikmetteri  – óz kezeni ýshin de, keyingi dәuir auditoriyasy ýshin de taghylymdyq mәni zor tuyndy. Imandylyqty, ruhany qúndylyqtardy ústyn etken týrki dýniyesine ortaq shayyrlar men qazaq aqyn-jyraulary poeziyasynyng kórkemdik-qúrylymdyq bitiminen Yasauy tuyndylarynyng aiqyn әseri bayqalady.

Jalpy, Yasauiyding aqyndyq әlemine qatysty әrbir taqyrypty jeke-dara sóz etken dúrys, óitkeni jinaqtay aitqanda eshbirining mәni tolyq ashylmaydy. Sondyqtan Yasauy jylynyng ón boyynda zertteu maqalalarynyng seriyasyn jariyalap otyrghanymyz jón dep bilemin.

– Yasauy múrasyn zertteuding әli de jýzege asyrylmaghan júmystary kóp bolsa kerek. Qay mәselelerge birinshi kezekte nazar audarudy jón kórer ediniz?

– Yasauiyding «Diuany hikmet» atty shygharmasynyng mәtini bizding dәuirimizge deyin segiz ghasyrdan astam uaqyttyng sýzgisinen ótti. Tuyndynyng ghylymgha belgili eng kóne qoljazbasy HVII ghasyrgha tәn dep esepteledi, yaghny búl – jazylghan merziminen 500 jyl keyingi uaqytta san ret kóshirilip, talay ózgeriske úshyraghan, aqyn jolyn jalghastyrushy birqatar shәkirtterding qoltanbasy qalghan núsqa. Múnday taghdyr Yasauy qoljazbalarynyng barlyghyna tәn. Álemning әr shalghayyndaghy sekildi Qazaqstan jerinde de «Diuany hikmettin» kóptegen qoljazba jәne baspa núsqalary saqtalghan. Jogharyda atalghan sebepterge baylanysty olardyng bir-birinen qamtylghan hikmetter sany, mazmúny, tildik ereksheligi jóninen edәuir aiyrmashylyqtary bar. Degenmen býginge deyin respublikamyzdaghy barlyq memlekettik jәne jeke qorlardaghy «Diuany hikmettin» qoljazbalaryn jinau, jýieleu, jaryqqa shygharyp, ghylymy ainalymgha engizu, mәtintanulyq taldaular jýrgizu sekildi júmystar jýieli týrde jýzege asyrylmaghandyqtan, irgeli zertteulerge irkilmey arqau etuge túrarlyq  hikmetterding jinaqtyq mәtini nemese ghylymiy-syny mәtini sekildi birde-bir senimdi núsqa qalyptasqan joq. Yasauitanudaghy izdenisterding adymyn ashtyrmay otyrghan basty mәsele – osy. Senimdi núsqagha sýienbey jasalghan qazirgi zertteu júmystary men hikmet audarmalarynyng eleuli olqylyqtary bar ekendigi qarusyz kózge de onay angharylady.

Sondyqtan Qazaqstandaghy «Diuany hikmet» qoljazbalarynyng katalogyn qúrastyru, sonyng negizinde hikmetterding jinaqtyq mәtinin jasay otyryp, mәtintanulyq taldaulargha jol ashu – kezek kýttirmeytin mәsele bolyp tabylady. Atalmysh saladaghy katalog týzu baghytynda jýzege asyrylghan birden-bir júmys óz kezinde Týrkistan qalasyndaghy Yasauitanu ghylymiy-zertteu ortalyghy jariyalaghan «Diuany hikmettin» qoljazba katalogy» bolyp tabylady. Biraq búl enbekting tek Ózbekstan Respublikasy Ghylym Akademiyasynyng Shyghystanu institutyndaghy qoljazba qorynda saqtalghan núsqalar negizinde jasalghanyn jәne ózbek ghalymdarynyng basshylyghymen dayarlanyp, ózbek tilinde jaryq kórgenin eskersek, otandyq yasauitanu ghylymynda atqarylugha tiyis júmystardyng ózekti kýiinde qalyp otyrghandyghy aiqyndalady. Búl orayda Yasauy ilimi men әdeby múrasy dýniyege kelgen topyraqta saqtalyp qalghan qoljazbalardyng qúndylyghy, týpnúsqagha jaqyn bolu mýmkindigining jogharylyghy, últtyq sipatynyng terendigi dau tughyzbaytyndyghy anyq.

Hikmet mәtinderin jinaqtaugha qatysty endigi bir mәsele – Yasauiyding janadan tabylghan hikmetterin der kezinde ghylymy ainalymgha engizip otyrumen baylanysty. Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram eldi mekenining túrghyny Atahan Azlarhanoghlynyng jeke kitaphanasynan tabylghan Q.A.Yasauiyding búryn ghylymgha belgisiz bolyp kelgen 50-den asa hikmetteri týrik ghalymy M.Akardyng dayyndauymen 2004 jyly Ankara qalasynda baspa jýzin kórdi. Ata júrtymyzdaghy asyl qazynany iygeruge degen salghyrttyghymyzdyng saldarynan ai-kýnning amanynda qoldan shygharyp alghan qymbatymyz bir búl ghana emes. Tabylghan merziminde tizimdelip, memleket mýlkine ainaldyrylmaghandyqtan aqyn hikmetterining birqatar núsqalarynyng joqtau-súrausyz joghalghany kózkórgenderding auyzeki aqparattarynan mәlim. Múnday mәselelerde әdettegidey kórshiles ózbek ghalymdary sergektik tanytyp keledi. Ózbekstandyq zertteushi N.Hasan ÓzRGhA Shyghystanu institutynda saqtalghan qoljazbalardyng birqataryna mәtintanulyq  taldaular jasau arqyly Yasauy qalamyna tәn búryn jaryq kórmegen 73 hikmetti jeke jinaq etip jariyalady. Jalpy, Yasauy shygharmalarynyng mәtinine baylanysty izdenister jasau barysynda ortaghasyrlyq mәtinderdi iygeru isinde tolymdy tәjiriybe jinaqtaghan Týrkiya, Ózbekstan ghalymdarynyng zertteu nәtiyjelerimen údayy tanysyp otyru, mýmkin bolghan jaghdayda birlese júmys jýrgizu – qajetti әri nәtiyjeli ýderis bolmaq. Sonday-aq aqyn ómir sýrip, shygharmashylyq iz qaldyrghan Týrkistan ónirindegi jeke túlghalardyng qolynda qazirge deyin «Diuany hikmettin» kóptegen núsqalary men Yasauy negizin salghan hikmet dәstýrinde jyrlaghan avtorlardyng tuyndylary, Yasauy ruhaniy-moralidyq ilimining tarihy men tanymyna qatysty enbekter saqtalyp otyrghanyn, olardyng ghylymy ainalymgha engizilui ortaghasyrlyq әdebiyetimizge qatysty  birqatar aqtandaq betterding ornyn toltyratynyn eskersek, Ontýstik ónirine ghylymy ekspedisiyalar úiymdastyru isining de kýn tәrtibine qoyyluy qajettigi aiqyndalady.  

– Yasauiyding óz hikmetterin týrki tilinde jazuyn zertteushiler onyng týrki halyqtaryna týsinikti boluy ýshin maqsatty týrde jasaghan is-әreketi dep qabyldaydy. Siz qalay oilaysyz?

– Shygharmashylyq adamynda maqsattylyq emes, tabighilyq birinshi orynda túrady. Yasauiyding óz hikmetterin týrki tilinde jazbauy mýmkin emes edi. Aqynnyng tegi arab júrtyna, Múhammed payghambar әuletine baryp tirelgenimen, on ýsh atasy týrki jerinde ósip-óngen Yasauiyding tughan ortasynyng – týrkilik orta, tútynghan tilining – týrki tili ekeninde dau joq. Emosiyalyq sәtterdegi sezim qúiylysynyng sәby shaqtan sanagha singen tilde ghana tógiletini taghy mәlim. Endeshe, hikmetterding týrki tilinde jazyluyn tabighy qúbylys retinde qabyldap, syrshyldyq tabighatyn moyyndaghan jón. Ózin týrki perzenti retinde sezingen, týrki júrtyn óz júrtym dep bilgen, Týrkistan ólkesin «tughan jerim» dep jyrlaghan Yasauiyding óz hikmetterin bógde tilde jazuy qisyngha kelmeytini aqiqat. Osydan keyin ghana maqsatty mәnning ýstemelenui jayly oy qozghaugha bolady. Yaghni, hikmetterding týrki tildi auditoriyagha týsinikti bolu, týrki tilining ómirshendigin saqtau maqsatymen týrkishe jazyluy atalmysh tabighy sezimderding izin ala jýrip otyrghan qalypty qúbylys dep tanyghan jón. Yasauiyding týrkilik tuyndylarynda «ózim» degen ózekten jaryp shyqqan perzenttik peyil basym. Yasauy ózin týrkining tól perzenti sanady. Biz nege jatyrqauymyz kerek ony?

Yasauy jatqan topyraqtyng iyesi – qazaq júrtyna býginde týgel týrki halqy qyzygha da, qyzghana da qaraydy. Ruhany ilim qaynarynan qanu ýshin hikmetterin talasa-tarmasa óz tilderine audaryp, әdebiyeti men mәdeniyetinin, filosofiyasynyn, dinining tarihyna myzghymastay etip engizip qoyghan. Bilim beru salasynyng barlyq dengeylerinde Yasauy shygharmashylyghyn oqytady. Sonyng eshbirinde olar Yasauiydi «qazaqtyng jerinde jatyr ghoy» dep shet qaqpaydy, kerisinshe «babamyz» dep bauyryna tartady. Búl jerde en baylyqtyng ortasynda ghana emes, ordasynda da biz otyrmyz! Ruhany baylyqty aitamyn әdettegidey...

Sondyqtan Yasauy jyly – qazaq ruhynyn, birliginin, eldik qasiyetining synalar jyly. Kók Týrikter qaghanatynyng abyzdary ansaghanday, «Eldigimizdi elsirete, Qaghandyghymyzdy qaghansyrata» alamyz ba, әlde isimizdi, kýshimizdi berer jerimizdi bilmey, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketken en baylyqqa anyra qarap, qúr qalamyz ba – ol osy jylghy qajyr-qayratymyzdan aiqyndalmaq.

Abai.kz