Myrza Nauryzbayúly

Biyl Alash kóshbasshysy Álihan Bókeyhannyng tughanyna 150 jyl tolmaq. Búl meje YuNESKO ayasynda atalynyp ótkeli túr. Al, kelesi jyly Týrkistan avtonomiyasy men Alash avtonomiyasyna – 100 jyl. Ghasyrlyq mereytoy! Osy tarihy datalardy bayyptau men zerdeleu barysynda biz Alash úghymyna keshendi qaraghanymyz abzal.

Últ ziyalylary tarihynda aituly bir oqigha bar. Ol – 1924 jyly mausymda Orynborda ótken Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezi (týpnúsqa atauy). Búl – HH ghasyrdyng bas shiyregindegi aghartushylyq, dýniyetanymdyq, ghylymy baghdary jóninen eng manyzdy jiyn bolatyn. Sol siyezge qatysqandar keyin, 30-jyldary týgel derlik naqaq repressiyalandy, atyldy. Arasynda jalghyz adam tiri qaldy. Ol – Myrza Nauryzbayúly.

20-jyldary Shyghystaghy eng iri sayasy mәselening biri – «Orta Aziya men Qazaqstandy mejeleu» bolghany mәlim. Osy tarihy sharagha Búhara kenestik halyq respublikasy tarapynan qatysqan birden-bir qazaq qayratkeri – Myrza Nauryzbayúly (Ishanov A.I. Buharskaya narodnaya sovetskaya respublika. Tashkent: «Uzbekistan» baspasy, 1969,  369-b.).

Osy túlghanyng taghdyr-talayyn bilu ýshin alghash «Alash qozghalysy Qazaq eli aumaghynan tysqary jerlerde qalay jýrdi?» degen súraq kimdi bolsyn beyjay qaldyrmaydy.

Býgingi ghylym tilindegi «repatriant», «irredent» úghymdaryn HH ghasyr basyna audarsaq, tarih pen taghdyr bederinde qazaq etnosynyng әleueti bireuler oilaghanday tym әlsiz emes ekenin angharamyz. Ol kezde Omby, Orynbor, Astrahan, Samar, Sarytau, Selebi, Týmen, Qorghan, Altay, Bayólke, Tashkent t.b. qazaghy ózin eshqashan atamekennen bólek sezinbedi. Ony aitasyz, týrli taghdyrmen ózbek pen sart arasyna jaylau men qystau salyp ornyqqan Búhara, Horezm qazaqtary «bóten júrttamyn» dep eseptemedi. Bir ghana Búhara halyq respublikasyndaghy qandastar sanyna kóz jiberinizshi: «Kermeniyn  uәlayatynda – 160 myn,  Qarshyda – 100 myn,  Guzarda – 100 myn,  Búharada – 80 myn, Núratada – 5 myng qazaq bolghan» (ghalym B.Qalshabaevanyng deregi). Al, basynda Horezm, keyin Hiua handyghy retinde tanylghan, artynan kenestik Hiua halyq respublikasy atanghan aumaqta 40 myngha juyq qazaq mekendegen (búl da sonda; olar keyin bólingen Qaraqalpaqstan  men Týrkimenstan jerinde qalghan).

Europa kózimen qaraghanda, bir shaghyn memleketting túrghynyna tatityn osy qazaq qauymynyng genealogiyalyq qúramynda «myng ólip, myng tirilgen» eldi tútastandyrghan barlyq ru-taypa bar desek, qatelespeymiz.

Sonda hanmen de, qaramen de daulasa ketse - artynan birneshe týmen sarbaz-úrpaq qaldyryp, Samarqan әmiri atanghan Jalantós bahadýr, últ ústyny Áyteke bi, ataman Chaganovty Hiuanyng qúl bazaryna satatyn Syrym Datúly, Hiua әmiri Múhametrahymnyng tizesin dirildetken, sonynan «Ar jaqta dýbirlegen Arynghazy, Jaylaghan arghyn, nayman Ótensazy» (Sherniyaz) delingen anyz qaldyrghan Arynghazy Abylghazyúly t.b. túghyrly túlghalarmen ruhtanatyn múndaghy qazaq júrtyn eshkim jadaghay «kirme» dey almas edi.

Patshalyq Reseyding Týrkistan ólkesimen «tonnyng ishki bauynday» - keyde onymen arbasqan, keyde oghan syryn ashyp, әlsizdigin tanytqan búl ónir qazaghy Peterbordan - Orynborgha, Ombydan Tashkentke deyingi Alash taghdyryna alandaumen boldy.

HIH ghasyr sony men HH ghasyr basynda әlem de, zaman da janarghan edi. Bir shetten – Angliya, ekinshi shetten – Resey Ortalyq Aziya aumaghyn týrtpektep oyatqan-dy. Basqasyn qoyghanda, Týrki dýniyesine janashyr úlyq aghartushy, qalamger Ismayyl Gaspyraly sonau Qyrymnan Týrkistan ólkesine eki mәrte kelip, Tashkent, Samarqan, Búhara, Hiua (songhy ekeui Reseyge tolyq baghynbaghan kez) jaghdayymen tanysady. Búhara, Hiua әmirlerimen (han) jaqsy baylanys ornatyp, ol aimaqtarda da bilim reformasyn jýrgizuge kenes beredi. Olar da Qyrymda demalghanda, IY.Gaspyralymen jolyghyp, týrki dýniyesine ortaq joba – «Tәrjiman» gazetin salalandyrugha qarjylay kómek kórsetedi.

Búhara, Hiua, Horezm, Qoqan, Samarqan, Ferghana, Ándijan, Marghúlan t.b. shaharlar Alashtyng etnikalyq hәm epikalyq jadynda týrli oqighalarmen saqtalyp qalghan. Halqymyz onyng birin dinmen, ekinshisin aishyqty búiymymen, ýshinshisin kesene-ghimaratymen, tórtinshisin zorlyq-zombylyghymen, taghy da ózge sipatymen órnektep jatady. Múnyng arasynda «Ózbek - óz agham, sart – sadagham», «Estimegen el de kóp, esek mingen sart ta kóp», «Qazaq bayysa, qatyn alady; ózbek bayysy, ýy salady», «Qazaq mal tanymas, sart jay tanymas», «Sary atannyng qadirin, El qydyrghan sart biler, Sensen tonnyng qadirin, Seksendegi qart biler» t.b. naqyl sózder de biraz aqiqattan habar beredi. Sonday-aq әzildi әspetteytin auyl adamdary auzynda «Samauryn sualdy» habary әp-sәtte «Samarqandy su aldygha» ainalyp, qyran-topyr kýlkige úiytqy bolghan desedi...

Imandy, keshirimshil, anghal qazaq halqy búryn da, qazir de ózbek últy alqalap otyrghan Ámir Temirge (Aqsaq Temirge) yqylaspen qaraydy. Búl túlgha Týrkistanda túrghyzghan Áziret Súltan (Qoja Ahmet Yasaui) kesenesinen bastap, onyng sýiegi jatqan Samarqandaghy Gýr Ámir kesenesine deyin iltipatpen aitady. Mysaly, әigili Aqanserining «Mayda qonyryndaghy»: «Jigitting padishasy - Ámir Temir» degen joldar – sózimizge dәlel.

Al, HH ghasyrdyng 20-jyldary Alash astanasy bola jazdaghan Tashkent jәne ony qazaqtar biylegen eleuli kezenderi, elge ústyn Tóle by ziraty, shahar manyndaghy qalyng auyldar, aty-zaty bar rular – taygha tanba basqanday tarihy fakti.

Qazaq mekendegen Týrkistan aimaghynan nemese sonymen shektes ónirden shyghyp, týrki jәne últ birligine qyzmet etken Mústafa Shoqay, Túrar Rysqúl, Súltanbek Qojanúly, Jalau Mynbayúly, Seyitqaly Mendeshúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Ázimhan Kenesariyn, Serәli Lapiyn, Nәzir Tórekqúl, Serikbay Aqayúly, Dinshe Ádilúly, Sanjar Aspandiyarúly, Moldaghaly Joldybayúly, Teljan Shonanúly t.b. túlghalardyng eleuli izdenisi, airyqsha ústanymy, dara qayratkerligi, manyzdy shygharmashylyghy úmytylmaq emes.

Osy esimder qataryna enetin biregey túlgha – Myrza Nauryzbayúly.

Búl túlgha turaly jalpy halyq az biledi. Onyng birneshe sebebi bar.

Birinshiden, M.Nauryzbayúlynyng qayratkerligi tarihy Týrkistan respublikasynan bólek Búhara respublikasynda ótken. Ol sol kezdegi ataumen aitqanda, Búhara halyq kenes respublikasy (1920-1925) Nәzirler shorasynda (Ministrler kenesinde) jauapty qyzmet atqardy. Tuysy Jýnis Núrymbetúlynyng 1983 jyly hattalghan esteliginde «M.Nauryzbayúly Búhara respublikasyn basqarghan Fayzolla Hodjaevtyng orynbasary boldy» delingen. Shymkent aimaqtyq memelekettik arhiyvinde 1929 jyly qattalghan «Myrza Nauryzbaevtyng jeke isi» atty qújattan myna derekterdi oqimyz: «Ol - 1921-1922 jyldary Búharada is jýrgizushi, 1922-1924 jyldary Ortalyq Qazaq bólimining mengerushisi jәne Búhara Ortalyq atqaru komiyteti Tóralqasynyng mýshesi, 1924-1925 jyldary osynda Júmysshy jer-orman úiymdastyru burosynyng tóraghasy» (ShAMA, 40-qor, 5-tizim, 994-is, 7-paraq). Búl qújattyng manyzy – onyng Býkilreseylik kommunistik partiyasy Syrdariya aimaqtyq tergeushisining («partsledovateli») qolynan ótkendigi. M.Nauryzbayúly turaly iske «qúpiya» dep belgi soghylghan.

Sondyqtan ol memlekettik qúrylym joyylghannan keyin osynyng basy-qasynda bolghan qayratkerlerding de aty-jóni úmytyla bastady.

Ekinshiden, Búhara kenestik halyq respublikasy Ministrler kenesi tóraghasy Fayzolla Hodjaev N.Buhariyn, A.Rykovtarmen birge Germaniya, Japoniya, Polisha, AQSh «shpiony» retinde ústalyp, atylghannan keyin atalghan Ortalyq Aziya respublikasyn eske alu týgil, sol kezdegi jalpy sayasy ýderisti úmytugha tura keldi.

Ýshinshiden, aqyly bar adamdy bylay qoyghanda, hayuan ekesh hayuanda «ózin ózi saqtau», «tirshilik ýshin kýres» degen sezim-instinkt bolady. Qyzyl terror nemese kenestik sayasy qughyn-sýrgin jyldary biraz qayratker «pәleden mashayyq qashypty» jolymen jýrdi. Olar: emigrasiyagha ketken Mústafa Shoqay, Ybyrayym Jaynaqúly, Sibir eldi-mekenderi arasynda jýrip tiri qalghan Sәduaqas Ghylmani, Ahmet Jantaliyn, Almaty NKVD týrmesinde eki jylday otyryp bosap shyqqan Múhtar Áuezov, Álimhan Ermekov, osy taqylettes – Bazarbay Mәmetov, týrli jaghdayda jer audarylyp,  37-ning qyrghynyna ilinbey qalghan Dәuletshe Kýsepqaliyúly, Mústafa Búralqiyev, Sadyq Amanjolov t.b. Áriyne, búlardyng kóbisi andu men baqylauda jýrdi, tipti Ybyrayym men Mústafa keyin shetelde óltirildi. Dey túrghanymen, qanqasap mezetten aman qaluy – belgili dәrejede olardyng kýresi, amaly deu dúrys. Osy qatargha Qyrghyzstangha ketip, boy tasalaghan Myrza Nauryzbayúlyn da qosqan oryndy.

Endi keyipkerimizding resmy jәne beyresmy ghúmyrbayanyna toqtalayyq.

Myrza óz qolymen 1953 jyly 1 qantarda jazghan ómirbayanynda «1900 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy Qyzylqúm audany № 13 auylynda tudym» dep kórsetedi. Jәne osy jazbasynda «aghayyn-tuysymnyng eshqaysysy repressiyalanbaghan» deydi.

Búl derekterding astarynda «qayratker Qyzylqúmda tusa, sonau Búharada nege jýr?», «eshbir aghayynym sayasy qughyngha týspedi dep, kimdi saqtandyryp túr?» súraqtar qyltiyady. Oghan ýzildi-kesildi jauap beru de mýmkin emes. Atalghan jerde ómirge keldi degenning ózinde, otarshyldyq dýmpuimen «el ýshin, din ýshin» ruymen, atalyghymen kóship-qonghan, bas saughalaghan qazaq auyldary jolyn ishtey sezinuge bolady. Qalyng Alash ishinde M.Nauryzbayúlynyng soyy Tobyqtynyng taram taghdyry da ghylymy bir sipattamagha týsken emes. Shәkәrim qajy shejiresinde babalarynyng Syr boyyna baru syry men Ámudariyagha qaray oiysuy menzeledi. Qaysybir auyzsha әngimelerde «ol jaqqa Tobyqty auyldary Kenesaryúly Syzdyq tórening bastauymen jyljyghan» bolyp shyghady. Múhamedjan Tynyshbayúly arghyn rularynyng HVI ghasyrdyng sonynda Qarataugha jyljyp, Tәuekel han men Esim hannyng Ferghana, Samarqan, Búhara joryqtaryna qatysqanyn jazady (Tynyshbayúly M. Qazaq rularynyng shejiresi // Qazaqtar. Kópshilikke arnalghan toghyz tomdyq anyqtamalyq. 3-t. – Almaty: Qazaqstan damu instituty, 1998).

Shәkәrim qajy shejiresinen: «1723 jyly qalmaqtan jenilip, Aqtaban shúbyryndy kórip, orta jýz Esil, Núra, Sarysugha barghanda, bizding Tobyqty Orynbordyng bergi jaghynda Ordyng qara aghashyna barghan, onan da әri barghan Kishi jýz qazaghy orysqa qaramaq bolypty degen son, sonan qorqyp Tobyqty kóship, Yrghyz, Torghay ózenderine kelgen» degen joldardy oqimyz (Qúdayberdiúly Sh. Týrik, qyrghyz-qazaq hәm handar shejiresi. – Almaty: Qazaqstan, 1991).  Al, Múhtar Áuezov «Abaydyng tuysy men ómiri» atty maqalasynda túlgha babalarynyng Batystan Shyghysqa qaray jyljyghan jolyn: «Aqynnyng ýshinshi atasy – osy Yrghyzbay, bú kisi 1750 jyldarda Aqtaban shúbyryndydan keyin Arqagha syrghyp aughan jolda, Yrghyz ózenining jaghasynda tughandyqtan, sonyng atymen atalypty. Yrghyzbay – Aydos balasy, Aydostyng ózge balalarynyng ishinde Kótibaq, Torghay degeni, odan song Aydostyng tuysqany Jigitekting balasy Kengirbay – barlyghy da janaghy joldaghy ózen-sulardyng atymen atalghan. Kótimaldy ózenining jaghasynda Kótibaq, Torghay ózenining jaghasynda Torghay, Kengir ózenining jaghasynda Kengirbay tuypty» dep әuezeleydi  (Áuezov M. Abaydyng tuysy men ómiri // Shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghy. 8-t. - Almaty: Ghylym, 2002).

Osy shaghyn derekting astarynda eleuli tarih jatqanyn angharu qiyn emes. Abaydyng ózi jәne ainalasy – tarihy ata qonysqa jyljyghan Tobyqtynyng jana ruhany órisin, últqa serpin bergen әleuetin kórsetse, Myrza Nauryzbayúly syndy jastar taryday shashylghan qazaqtyng qay jerde bolsyn izdenip, tabysqa jete alatynyn bayqatty.

Myrza ghúmyrbayanynda Samarqan týzem gimnaziyasynda oqyghany jazylghan. Áriyne, búghan deyin ol músylmansha mektep-medresede (músylmansha bastauysh jәne orta bilim jýiesi) oqyghan boluy tiyis. Óitkeni ol shaqta oqugha talpynghan bar shәkirt osy joldan ótedi. Onyng ýstine búl mektep-medreseler janaru yaghny jәditshil baghytynda edi. Ismayyl Gaspyralynyng qayta-qayta Ortalyq Aziyagha alandauynyng mәni osynda bolatyn. Onyng ýstine Samarqan engen ónirdi HIH ghasyrdyng 60-jyldary patshalyq Resey tolyq jaulap aldy. Bir este bolar fakt: Nәzir Tóreqúlúly da osy Samarqanda oqyghan.

Endi taghy bir súraq tuady: «Myrza Nauryzbayúly qalaysha 20-jyldary Búhara respublikasynyng ýkimet tóraghasynyng orynbasary dengeyine kóterilgen?». Oryssha-músylmansha sauatty bolghany ýshin ghana ma? Búlay desek, ol kezende Myrzaday azamattar az emes edi. Álde múnyng basqa da syry bar ma?.. Bizdinshe, ol ólkede ruhany janghyrulardy bastaghan jas búharalyqtar («mladobuharsy») yaghny jәditshilder qatarynda bolyp, tanylghan. Olar osynday tabandy pikirimen Tashkentti, Samarqandy, t.b. qalalardy dýr silkindirgeni tarihtan mәlim. Osy qozghalystan birshama habardar S.V.Chirkin estelikterinde: «Jas búharalyqtardyng qataryn oryssha oqyp, Týrkistan men Resey qalalaryn týrli joldarmen aralap, tanysqan azamattar qúrady. Olar kóp bolsa 200-dey ghana edi. Arasynda kýdikti da jandar boldy» dep, reseylik mýddesin de bayqatsa (S. V. Chirkiyn. Dvadsati let slujby na Vostoke. Moskva: Russkiy puti, 2006), úiymnyng basy-qasynda bolghan qayratker Fayzolla Hodjaev: «Búl qozghalys tek jastardan túrmaytyn. Oghan Búhara әmirining jónsiz, әleumetke ziyandy isterine qarsy qalyng júrtshylyq qatysty» dep jazdy (Hodjaev F. Izbrannye trudy v treh tomah. /Red. koll. A. A. Agzamhodjaev y dr./ T. I. - Tashkent: Fan, 1970).

Atalghan úiymgha kirgen azamattardyng birazy (Úsman Hodjaev, Abdurauf Fitrat) Týrkiyada oqyghan bolatyn. Búl shaqta ol elde sayasy janghyrulardy bastan keshti. Tarihtan belgili fakt: 1917 jyly aqpan tónkerisinen keyin Búhara qayratkerleri «Jas búharalyqtar» atty komiytet qúrdy. Onyng qúramynda Myrza Múhiddin Mansúrov (tóragha), Fitrat (hatshy), Úsman Hodjaev (qazynashy), Abdu Vahid Búrhanov, Músa Sandjanov, Ata Hodjaev, Ahmedjan Abdul Saidov, Fayzulla Hodjaev, Hamid Hadja t.b. (mýsheleri). Búl úiym basynda әmirge qarsylardyng basyn qúraghan bolatyn. Uaqyt kele mýddeler taytalasy bayqaldy. Liyberaldyq baghyt ústanghandar azaya berdi. 1918 jyly úiym qojyrap ketti. 1920 jyly Fayzolla Hodjaev Tashkentte «Jas búharalyqtardyng Týrkistan ortalyq burosyn» qúrdy. Onyng janynda aqyn, qayratker A.Fitrat jýrdi. Búl kezde sayasy joldyng baghyty da tarylyp qalghan bolatyn. Endi Búhara әmirin bolishevikterding әleumettik tendik úranymen ghana qúlatu mýmkin dep sheshildi. Búl rette Tashkent bolishevikteri tarapynan tereng sayasy aldausyratu jýrdi. T.Rysqúlovtyng kommunistik baghytta egemen Týrkistan Respublikasy iydeyasyn «kóz qylyp» ústap, olar «azat Búhara halyq respublikasyn» qúryp beru uәdesin aitty. Sóitip, Búhara kenestik halyqtyq respublikasy ornady. F. Hodjaev, A. Qadyri, A. Múhitdinov t.b. onyng ýkimet qúramyna kirdi.

Biz múnyng bәrin nege tәptishtep otyrmyz? Búlay isteuimizge sebep: osy oqighalardyng barysynda Búhara halqy arasynda qazaqtan shyqqan jas qayratker Myrza Nauryzbayúly jýrdi. Áriyne, bastapqyda eleuli sayasy qyzmet atqarmaghan shyghar. Biraq janarugha baghyttalghan qoghamda bir qauym qazaq últy kózin jauyp, qúlaghyn bitep otyrmasy aqiqat edi. Bizdinshe, bastapqyda oqyghan Myrza «qazaqtyng ókili», «qazaq qauymynyng qalaulysy» retinde kórinip, sózi, oiy, úsynysy, pikiri, batyldyghy, qaghidaty, talaby biylik tarapynan qabyldandy.

Qoljetimdi ensiklopediya derekteri bylaysha sóileydi: «Búhara halyq respublikasy 1920 jyly 14 qyrkýiekte jariyalanghan. Onyng jer kólemi - 182.193 sharshy shaqyrym, halqy – 2.2 mln adam bolghan. Týrkistan kenestik respublikasymenmen, Horezm halyq respublikasymen, Aughanstanmen shektesedi. Negizgi halqy – tәjik, ózbek, týrkimen». Qazaq turaly bir auyz sóz aitylmaydy. Qazaq túrmasa, M.Nauryzbayúly nege ýkimet tóraghasynyng orynbasary bolyp jýr? (Onyng osyndaghy óz últynyng sany turaly deregin tómende keltiremiz).

Osy jerde bolisheviktik Reseyding qily-qily qulyghynyng úshyghy shyghady. Mysaly, ol Manghyt ruynan shyqqan Búharanyng songhy әmiri Seyit Álimhandy (atasy – Múzafar, babasy – Nasrulla) «Sen basmashylargha bolyspa, biz әmirliginning tәuelsizdigin tanimyz» dep, 1920 jylgha deyin aldausyratyp otyrdy. Múnyng mәni – Týrkistandy tolyq jusatyp, әskery kýshti myqtap, tútqiyldan tap beru edi. Keshikpey onysy da jýzege asty: M.V. Frunze bastaghan basqynshy qyzyl armiya 9 myng adamdy múzday qarulandyryp, 230 pulemet, 40 zenbirek, 5 brondy poyyz, 11 úshaq kýshimen «tәuelsiz әmirlikti» jermen-jeksen etti. «Seyit Álimhan Aughanstangha qashyp, sonda bas saughalap, jat júrtta 1944 jyly 64 jasynda qaytty» degen mәlimet úshyrasady...

Biylikten basy ainalghan búl әmir jas qayratkerlerin tyndasa, uaqyttyng súranymyn týsinse, tarih dóngelegi basqasha ainalar me edi, kim bilsin?..

Jas búharalyqtar da әlgi basqynshy qyzyl әsker úshpaqqa shygharady dep oilady ma? Tórt-bes jyl quyrshaq respublika qyldy da, taratty emes pe?..

Osy orayda tarihy Týrkistan avtonomiyasynyng qúryluy men joyyluyn óz kózimen kórgen Alash túlghasy Hayretdin Bolghanbaydyng myna sózi oiymyzda janghyrady: «Sorly Týrkistan! Sen keshe «Bostandyq boldy, tendik kýni tudy» dep qashanghy joghaltqan erkindigine talpyndyng ghoy. Sen Rusiyanyng ýlken ózgerisining buyna jeligip, bayaghy aibyny kýshti Temiring men aqyly dana Babyrlaryndy esine aldyng ghoy. Joq, bosqa aldanghasyn! Shetten kelgen búl bumen ýlken tendik tirilmeydi. Sen ol tendikti shyn óksip, anyq saghynghan bolsan, ózgeris buy ózinnen shyqsyn. Syrttan – Rusiyadan, Europadan kelgen ózgeris buy saghan әl bolmaydy» (Bolghanbay H. Shygharmalary - Taghylymy. Astana: Parasat әlemi, 2004).

Qyzyl әskerding Búharagha kelui, ózderinshe aitsaq, «Búharany baghyndyruy» ónirding qoghamdyq-sayasy damuyn kýrt ózgertti. Bolishevizmge qarsy Ortalyq Aziyadaghy bas kóteru (ghylymy әdebiyetterde «basmashylyq» delinedi) ýderisin jýielendiruge auyr soqqy berildi.

Mine, osy tústa Myrza Nauryzbayúly ómirbayanynyng taghy da «aqtandaghy» kórinis beredi. Mynanday súraq tuady: 1) Qayratker nege «basmashygha qarsy túrdym» dep bir auyz jazbaghan? (Ol kezde búl ónirde sayasy qyzmette bolghandar baghytyn anyq kórsetui tiyis edi); 2) Resmy ghúmyrbayanynda qayratker ne sebepti Búharadaghy joghary lauazymdy sayasy qyzmetin «úmyt qaldyrady»?; 3) Kenestik «jylymyqtan» keyin qayratker nelikten ólkeni mejeleu («razmejevaniye») sharasyna qatysqanyn jәne osy mәselemen M.IY.Kalinin qabyldauynda bolghanyn aita otyryp, nege óte kýrdeli teketiresten shókimdey de mәlimet bermeydi?

Búl súraqtargha Myrzanyng jauap bermeui nemese ony sanaly týrde ainalyp ótui – qayratkerding osy oqighalardyng juan ortasynda jýrgenin dәleldeydi.

Bir ghana dolbar aitayyq. Mәselen, siz bir elding resmy basshylarynyng birisiz. Elinizde tabighy týrde bir qozghalys payda boldy (baghytyna qaramay). Endi osy qozghalystaghylar resmy basshylyqpen jolyqpay ma, qúryghanda úsynystaryn algha tartpay ma, tipti shart-ulitimatum qoymay ma?

Osy túrghydan kelgende, M.Nauryzbayúly jәne basqa da Búhara halyq respublikasynyng basshylary bolishevizmdi qabyldamaghandarmen resmiy-beyresmy talay kezdesti dep esepteymiz. Biz múny aitamyz, bashqúrttyng emigrasiyagha ketken qayratkeri Zәky Uәlidy Toghannyng jazuynsha, Týrkistan kenestik respublikasy basshylarynyng biri Túrar Rysqúl ózi basmashylarmen kelissóz jýrgizgen (Togan Zaky Validi. Vospominaniya. Boriba musuliman Turkestan y drugih Vostochnyh turok za nasionalinoe sushestvovanie y kulituru. - Moskva: tipografiya N12, 1997). Nege? Bayypty, saliqaly qayratker elinde, ónirinde bolyp jatqan oqighalardyng bәrine jiti qarap, jan-jaqty baghalap, alysty boljap, sheshim shygharady. Álemning sayasy tarihy osynday.

Alash basshylarynyng Búhara basmashylaryna adamdar jiberui (ishinde M.Áuezov, H.Bolghanbay, D.Ádilúly bar), sóitip «dinge sýiengen eki ózbek partiyasy, sosialistik emes jәditter partiyasy, «Erik» sosialistik partiyasy jәne qazaqtyng Alash Orda partiyasy 7 baptan túratyn  platformagha biriktik: 1. Tәuelsizdik; 2. Demokratiyalyq respublika; 3. Últtyq armiya; 4. Týrkistannyng tәuelsizdigi maqsatyna oray ekonomikalyq basqarudy, temirjol qúrylysyn, kanaldar jýiesin qolgha alyp, jýrgizu; 5. Qazirgi zamangha say aghartu men bilim, orystyng aralasuynsyz Batys mәdeniyetimen tanysudyng jolyn izdeu; 6. Últtyq mәsele, mektep pen últtyq baylyqty elde túratyn halyqtardyng arasalmaghyna sәikes teng paydalanu; 7. Dinge tolyq erkindik, dinning sayasatqa aralaspauy» dep qauly qabyldauy – tarihy fakt. 1921 jyly aqpan aiynda ótken shara (Zәky Uәlidy Toghan esteliginen).

Aytqandayyn, osy estelikte әigili osmanly túlghasy Ánuar pashanyng 1921 jyldyng ortasynda Búharagha kelgeni, kómekshisi qazaq últynan bolghany, sonday-aq basmashylar arasynda Aqmoladan barghan kәsiby ofiyser (Mәskeude oqyghan delinedi) Qalqaman atty azamattyng jýrgeni jazylady...

Bizdinshe, Myrza Nauryzbayúly osy oqighalardyng bәrinen habardar edi. Tipti jogharyda aty atalghan azamattar qiyrdaghy qazaq basshysyna jolyqpady degenge adam sene me?

Myna resmy derekke kónil audarynyzdarshy: «Ólkening bayyrghy túrghyndarynyng últtyq, diny t.b. erekshelikterin eskermegen jana memlekettik qúrylys halyq narazylyghyn kýsheytip, sol jyly Búharada “Ittihad-y islam” (Islam birlestigi) atty partiya qúryldy. Onyng qatarynda BHKR jetekshilerinen Á.Múhitdinov (sauda jәne ónerkәsip ministri), K.Múkamilov (Búhara kompartiyasynyng jauapty hatshysy) boldy. Búl partiya kenestik biylikting jýgensiz әreketine qarsy shyghyp, jergilikti halyqtyng últtyq, diny sezimine qúrmetpen qaraudy, jeke menshikke qol súqpaudy jәne RK(b)P-nyng Týrkistan burosy mýsheleri men qyzyl armiyanyng Búharadan ketuin talap etti. Ortalyqtaghylar oghan qúlaq aspady. Nәtiyjesinde jergilikti kommunister O. Polathojaev (Búhara ortalyq atkom tóraghasy), A. Aripov (әskeriy nәzir), Á. Riza (milisiya bastyghy) sekildi ókimet ókilderi basmashylar jaghyna shyghyp ketti...» (Uikiypediya mәlimeti).

Basmashy degende, olardyng kóshbasshylary: Ortalyq Búharadaghy Sәlim pasha, Shyghys Búharadaghy Ibragiym-bek, Batys Búharadaghy Abdul Qahar – bәri de óz dengeyinde elge syily, namysty qayratkerler bolatyn. Áriyne, sayasy kózqarasy jóninen olardy «demokrat emes edi» desek te, amalsyz qaru ústap, el men jerin qorghaghanyn joqqa shygharu mýmkin emes. Elding qorghanys ministri men ishki ister basshysy qúzyretterinen bas tartyp, kópshilik jaghyna shyqsa, ol shep «qaraqshy», «basbúzar», «jauyz», «qanisher» boluy mýmkin be?..

«Keyin óz qolymen jazghan ghúmyrbayanynda qayratker nege Búharadaghy joghary lauazymdy sayasy qyzmetin úmytty?» degenge kelsek, múny kórsetu - óz-ózin ústap berumen bir esep edi. Ony «eski jarany tyrnalau» deuden góri «kenes ókimeti qabyldamaghan shyndyqty eske almau, sanaly týrde úmytu» degen dúrys.

Al, «Orta Aziya men Qazaqstandy mejeleu» - kenestik bolishevizmning «zor jenisi». M.Shoqay men T.Rysqúldyng týrli formatta kótergen «tútas Týrkistan» iydeyasyna leninizmdi jalghastyrghan IY.V.Stalin osylay nýkte qoydy. Syrttay qaraghanda әr últqa óz aldyna respublika bergen sekildi, ishtey patshalyq sayasattan da asyp týsetin astarly júmystar atqaryldy. M.Nauryzbayúlynyng «Kalinindi izdeui» - naghashysyn izdeu emes, әri «tal qarmau», әri sol kezding shyndyghyna qayta bir ýnilgisi kelgen adamy niyeti bolatyn. Búl oqighadaghy «teketires» aqiqaty – shang basqan arhivterde túr jәne odan da tereniregi Myraz syndy baqigha kóshken azamattarmen birge ketti.

Sonymen, HH ghasyr basyndaghy Týrkistan ólkesi men Búhara halyq respublikasyndaghy Myrza Nauryzbayúlynyng qoghamdyq-sayasy qyzmetin bylaysha tújyrymdaymyz:

Birinshiden, M.Nauryzbayúly jәditshe oqyp, oryssha sapaly orta bilim alghan kózi ashyq azamat retinde Búharadaghy qazaq últynyng joqtaushysy bola bildi.

Ekinshiden, zamanynda ozyq oily «Jas búqaralyqtar» úiymy júmysyna qatysyp, sayasiy-tanymdyq dengeyin kóterdi, Ortalyq Aziyadaghy týrki jastary qoghamdyq serpilisining ishinde jýrdi.

Ýshinshiden, enbegimen, tanymaldyghymen Búhara halyq respublikasy ýkimeti basshylarynyng biri dengeyine kóterilip, óz túsyndaghy memlekettik sharalardyng qaq ortasynan tabyldy.

Tórtinshiden, M.Nauryzbayúly – RKP (b) Ortalyq komiytetining qoldauymen jәne Búhara kommunistik partiyasy Ortalyq komiytetining 1924 jyly 10 sәuirdegi sheshimimen әigili «Orta Aziya men Qazaqstandy mejeleu» tarihy sharasyna osy respublikadan qatysqan 5 basshynyng biri (F.Hodjaev, K.Atabaev, K.Pulatov, A.Múhetdinov, M.Nauryzbaev). 

Besinshiden, Ortalyq Aziyada bolishevizmge qarsy túru qozghalysy kezinde saliqaly, bayypty kózqaras ústandy.

Altynshydan, demokratiyalyq negizde ómirge kelgen Alash avtonomiyasy men Týrkistan avtonomiyasy (1917 jylghy) iydeyalaryna adal bolyp, Ortalyq Aziya qayratkerleri men qazaq qayratkerlerining arasyndaghy ónirlik damu men yqpaldastyqqa baylanysty kelissózderge shamasy kelgenshe atsalysty.

Biz «altynshy tújyrymdamagha» kenirek toqtala ketkimiz keledi. M.Nauryzbayúlynyng Alash ruhty Qazaqstan túlghalarymen jaqyn qarym-qatynasyn dәleldeytin birneshe derek bar.

Birinshisi – Qazaqstan men odan tysqary jerlerdegi qazaq júrtyna keng taraytyn resmy ólkelik partiya komiytetining ýni «Enbekshil qazaq» gazetinde 1924 jyly jariyalanghan Búharadaghy alash júrtynyng hәli turaly maqalalary. Olar: «Búhara qazaqtary» (№ 183), «Búhara qazaqtarynyng hәli» (207), «Búhara qazaqtarynyng hәli  hәm aldaghy isting pylany» (№224), «taghy da Búhara qazaqtary turaly» (№ 236). Sonymen birge osy basylymdaghy «Rahym» atymen jaryq kórgen «Búhara qazaqtarynyng hәli» (№ 196), «Orta Aziyany últ respublikalaryna aiyru hәm eki memleketti qosyp alu mәselesi» (№ 231) atty materialdarda da M.Nauryzbayúly mәlimetteri paydalanylghan dep sanaymyz.

Ekinshisi – 1924 jyly 12-17 mausym aralyghynda Orynborda ótken túnghysh Bilimpazdary siyezine Búhara men Horezm qazaqtary atynan qatysyp, sóz sóileui, úsynys berui, jiyn qaulysyn jýieleuge atsalysuy.

Osy eki oqigha bir-birimen tyghyz baylanysty. Óitkeni, kórsetilgen gazet materialdary atalghan siyez barysynda shyqqan.

Túnghysh Bilimpazdar siyezi – pedagogika, psihologiya, filologiya (lingvistika, әdebiyettanu), folikloristika, mәdeniyettanu, tarihtanu syndy otandyq gumanitarlyq ghylymdardyng bastauynda túrghan, osy salalargha izashar bolghan jiyn.

Ókinishke qaray, osy naghyz bilim men ghylymgha arnalghan tarihy jiyn 2000-jyldardyng ortasyna deyin til jәne tarih salasynyng ghylymy nysanasy bola almady. Biz izdenis nәtiyjesinde búl siyez turaly Tәuelsizdikke deyin-aq arnayy kólemdi maqala jazyp, taldau, tújyrymdama jasau baqytyna ie boldyq (Mynbaev D. Q.  Qazaq Bilimpazdarynyng toby: tarihy men taghylymy // Respublikalyq «Órken» gazeti, 1990 jyly 29 jeltoqsan). Búl materialymyz 1997 jyly shyqqan «Ruhaniyat» atty kitabymyzgha da endi («Bilim» baspasy).

Qazaq Bilimpazdarynyng toby – kenes ókimeti túsynda últymyzdyng bilikti oqyghandarynyng alghashqy bas qosularynyng biri edi. 20-jyldardaghy baspasóz beterinde búl jiyngha «Qazaq-qyrghyz Bilimpazdarynyng alghashqy toby», «Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezi» degen sipattama aidar berildi. Topty (shaqyrylardyng aldynda da, sol uaqyttaghy baspasózde de siyez «top» delinip qazaqsha ataldy, keshikpey-aq oqyghandardyng ózi múny «siyez» dep qalyptastyryp jibergen bolatyn) Qazaqstan Oqu komissariatynyng bilim kindigi 1924 jyly 10 mausymda shaqyrdy. Alayda siyez belgisiz sebepterden mausymnyng 12-si kýni kýndizgi saghat 12-de ashyldy.

1924 jyly 23 mamyrda «Enbekshil qazaq» gazeti topqa qay jaqtan neshe kisi keluge tiyis ekendigin jazady: «Mәskeudegi Sharq (Kýnshyghys – D.Q.) baspasynan – 1, Sharq institutynan – 1, Horezmnen –1, Týrkistannan – 4, Qazaqstannan – 16».

Toptyng qaraytyn mәselesi de aldyn-ala belgili bolady. Olar: «1. Qazaq emlesin birónkeyleu. 2. Qarip jaghdayyn qarastyru. 3. Halyq әdebiyetining halin hәm oqylatyn pәnderdi josparlau. 5. Oqu hәm bilim kitaptaryn kóbeytu sharasyn qarastyru. 6. Qazaq pәn sózderi bir bolu mәselesi».

         Eski  gazetterden  biletinimiz (Áltay. Qazaqstannan tysqary qazaq elderi. «Enbekshil qazaq» gazeti, 1926 jyl 27 qantar): «Qazaq Bilimpazdarynyng túnghysh siyezi» degen atpen 116 bettik toptyn  tolyq stenografiyalyq esebi basylyp shyqqan. Biz osy jәdigerlikti Almatydaghy Últtyq kitaphana qorynan keziktirdik (kartotektegi nómiri: 494. Q-17. RK. Qazaq Bilimpazdarynyng túnghysh siyezi. Orynbor, 1925 jyl).

         Siyez Orynborda aghartu qyzmetkerleri úiymynyn  ýiinde ótedi. Ony ashqan Qazaqstan halyq aghartu komissary Núghyman Zәliyúly jer-jerden  kelgen azamattargha alghysyn aityp, siyez júmysynyng dúrys ótuin tilep, sózin ayaqtaydy. Al Halyq aghartu komissarynyng orynbasary Moldaghaly Joldybayúly uәkilderdi topqa kelgen  kisilermen tanystyrady.

1. Mәskeudegi Kýnshyghys baspasóz taratatyn kindik úiymnan – Álihan Bókeyhanúly men Nәzir Tóreqúlúly.
2. Búharadaghy qazaqtar atynan – Myrza  Nauryzbayúly.
3. Týrkistannan – Halel Dosmúhamedúly men Ishanghaly Arabayúly.
4. Qazaqstannyng aimaqtyq partiya komiytetininen – Aspandiyar Kenjeúly.
5. Jalpyreseylik kәsipshiler kenester  úiymynyng qazaq aimaghy bóliminen – Múhtar Samataúly.
6. Orynbordaghy  qazaq institutynan (KINO) – Múhtar Myrzaúly.
7. Qazaqstan halyq aghartu  komissariatynan – Ahmet Baytúrsynúly, Eldes Omarúly, Núrtaza Eralyúly, Núghman Zәliyúly, Moldaghaly Joldybayúly.
8. Qostanay gýbernelik oqu bóliminen – Erghaly Aldongharúly.
9. Semey gýbernelik oqu bóliminen – Mәnnan Túrghanbayúly.
10. Oral gýbernelik oqu bóliminen – Nyghmet Shaghiyúly.
11. Bókey gýbernelik oqu bóliminen – Rýstem Aghybayúly.
12. Qazaq aimaghyn zerttep, ghylym jiyatyn qauymnan – Mirjaqyp Dulatúly.
13. Orynbordaghy gazet-jurnal basqarmalarynan – Raqym Sýgirúly.

Múnan song qalyptasqan jinalys rәsimi boyynsha N.Zәliyúlynyng top basqarmasyn saylau kerek degen úsynysymen M.Joldybayúly topbasylyqqa layyqty bes kisining aty-jónin ataydy. Olar: Bókeyhanúly Álihan, Zәliyúly Núghman, Kenjeúly Aspandiyar, Nauryzbayúly Myrza, Arabayúly Ishanghali. Top búl qalaulylardy birauyzdan bekitedi de, siyezding hatshylyghyna Túrghanbayúly Mәnnan  men Aldongharúly Erghalidy saylaydy.

Top búghan deyin baspasózde jariyalanyp ýlgergen siyez  qaraytyn 6 mәseleni qabyl aldy. Osydan keyin topqa kelgen uәkilderge sóz berilip, olardyng úsynystary tyndalady. H.Dosmúhamedúly jalpy mektep mәselesi turaly talqylanatyn kezde bastauysh mektep týri men bilim oryndarynyng oqu jobalaryn qosymsha qaraudyng qajettigin aitsa, M.Nauryzbayúly Horezm men Búharagha qaraghan  qazaqtardy oqytu, mәdeny aghartu sharalaryn bólek týrde sóz boluyn súranady.

Siyez H.Dosmúhamedúlynyng úsynysyn birauyzdan maqúldaydy da, M.Nauryzbayúlynyng súranymy boyynsha ol mәseleni tek eki ólkemen shektemey, jer ynghayyna qarap qiyanda, Qazaqstan men Týrkistannan ózge respublikalarda qalyp otyrghan qazaqtar ýshin auqymdy týrde sharalar qarastyru kerektigin jón dep tabady.

Sonymen, top mәselerding tolyghyp bolghan úzyn-yrghasyn týgel bekitip, siyezdegi bayandamalar men sóileushilerge, tolyqtyrushylargha uaqyt belgilep, kelisip otyryp tiyanaqtaydy.

Tarihy siyezdi qúttyqtap, niyet-tilekterin bildirip sóilegenderding qatary da edәuir bolady. Topty qúttyqtaugha Qazaqstan Ortalyq komiyteti men oqu komissariaty atynan – N.Zәliyúly, Qazaqstan aimaqtyq partiya komiyteti men halyq komissarlary kenesinen – A.Kenjeúly, Týrkistan oqu komissariatynan – I.Arabayúly, Jalpyreseylik kәsipshiler kenesteri úiymynyng Qazaqstan bóliminen – M.Samatúly, Aymaqtyq oqytushylar kursynan – Yrysbayúly, Qazaqstan ortalyq bilim kindiginen – Lebedev, Bashqúrt ókimetinen – Ibrahiymúly, Búharadaghy qazaqtardan – M.Nauryzbayúly shyghyp, iltipat-lebizderin bildiredi. Qúttyqtaushylardyng әr jerden  әr dengeydegi úiymdardan kelgeni siyaqty, sózderining deni de týrlishe bolady. Mysaly, A.Kenjeúly: «Qazaq ziyalylary kenes qyzmetine tezinen jegile qoyghan joq. Tarihy ýlken mindetin sezinbey otyr. Oghan Semey gýbernesindegi hal mysal bola alady», - dep oqyghandargha «tiyise» aitsa, I.Arabayúly: «Týrik qauymynyng ishindegi aldynghy mәdeniyet basqyshynda dep sanalatyn Ghúsman týrikteri әdebiyet jýzinde  adasyp ketti. Emle sәikessizdigine baylanysty Anatol týrikteri Ystambolda jazylghan kitaptardy oqy almay otyr ... Óte orysshyl bolyp, dayyn túrghan orys әdebiyeti, orystyng ghylym tilderin alyp jýre bersek, ýlken adasqan bolamyz. Sony esten shygharu jaramaydy», – deydi. Al Lebedev bolsa Álihanday, Ahmettey ghúlamalar otyrghan jerde «ghylym degen sózding ne ekenin, qiyaldy jolgha ketpey, túrmysqa jaqyn jýru kerektigin, oqyghandardyng halyqtan bólinbeuining qajettigin» algha tartsa, M.Nauryzbayúly jany shyrqyrap Bilimpazdar tobynan sart ólkesine taman túratyn qazaqtardyng etnos retinde qúryp bara jatqanyn aita kele: «Qazir Búhara ólkesinde jarty million qazaq bar. Olardy búl uaqytqa deyin sarttar ezip keldi. Jarty million  myng qazaq sarttarmen aralasyp otyr. Solar ózderining qazaq ekenin jasyrady. Býkil Búhara, Horezm boyynsha kenes qyzmetine 2-aq qazaq alynyp otyr», – dep mysal retinde әri qaray sózin taza ózbek tilinde jalghastyryp, siyez uәkilderining «jaghasyn ústatady».

Qúttyqtaulardan shyghatyn újymdasqan qorytyndy bireu-aq bolatyn: «top qordalanghan kókeykesti mәselerdi qaytse de sheshui qajet».

Jiyn barysynda emlege, әlipbiyge, pәn sózderine (terminologiya), el әdebiyetin jinap, jýieleuge, oqulyqtar әzirlep bastyrtugha, audarmagha t.b. qatysty qadau-qadau oilar, pikirler aitylyp, orayymen qaulylar qabyldanady.

Qayratker Myrza Nauryzbayúly kótergen jәne sheshuge atsalysqan shettegi qazaqtardy aghartu jayy da asa yjdaghatpen talqylanady.

Bilimpazdar siyezi kýn tәrtibin bekitetin birinshi kýngi jinalysta Búharadan kelgen qayratkerding úsynysy boyynsha (úsynysy oqyghandar tarapynan tolyqqan-dy) qaralatyn mәselelerding qataryna «Qazaqstan respublikasynan tys jýrgen qazaqtardy aghartu, ana tilinde oqytu sharalaryn belgileu» delingen baptyng engenin aittyq. Rasynda, qayshylyqqa toly territoriyalyq airylym nauqany talay halyqty qasiretke úshyratqan bolatyn. Jeri men peyili keng qazaqtyng taghdyry da osy teperishting qúrasuynda qaldy. Jigeri qúm bolyp kóniline qayau týsken alash balasynyng 20-jyldary shyqqan ashy dauysy, jýrekti jylatar zary býgin de qúlaqqa shalynady, tarih qoynauynan janghyryp estiledi ...

Topta «Qazaqstan men Týrkistannan syrtqary qazaq halqyn aghartu turaly» degen taqyrypta Mirjaqyp Dulatúly bayandama jasady.

Bayandamada jer ynghayyna qaray respublikalan alys otyrghan qazaqtar halining dúrys boluy, oqu men ónerining artuy ózderine baylanysty emes, múndaghy ýkimetke baylanysty ekeni sóz etiledi. Ýkimet qazaqtarmen qatynasty rettep, olardy aghartu ýshin mamandar dayarlap jiberuge mýddeli bolugha tiyisti delinedi.

M.Dulatúly sózinen song shyghyp sóilegen sheshenderding lebizin jinaqtay otyryp búl kýngi mәjilis tóraghasy A.Baytúrsynúly Qazaqstan oblystyq ortaqshyl komiyteti men halyq aghartu komissariatyna ótinish etu ýshin uәkilderge mynanday (M.Nauryzbayúlynyng súranymyna sәikes) úsynystar jasaydy: «1. Búhara, Hiua qazaqtaryna qazaq oqytushylaryn, ósiyetshilerin jiberu. 2. Qazaqstanda ashylghan mektepterden olardyng shәkirtterine stiypendiya ashyp, oryn arnap qoi».

Osy eki úsynysty uәkilder tolyq qabyldaghannan keyin, M.Nauryzbayúly shyghyp: «Arnauly komissiya qúrylugha tiyis», - dep oy aitady. Múny H.Dosmúhamedúly qoldaydy. Nәtiyjesinde ýshinshi úsynys maqúldanady. Onda. «Búhara, Hiua qazaqtaryn aralap, hal-jayyn, tilin, aghartu júmysyn jónge salatyn bir komissiya jasalsyn. Komissiyagha kiretinder: Qazaqstan halyq aghartu komissariatynan – bireu, Búhara qazaqtarynan – bireu, Hiua qazaqtarynan – bireu» delinip jazylady. Komisiya júmysy tóniregindegi aqpar men esepti  Qazaqstan halyq aghartu komissariatyna beruge mindetteldi.

Alysta jýrgen aghayynnyng taghdyr-talayy әngime bolghan osy jiynda M.Túrghanbayúly Resey territoriyasynda, Qytay men Monghol jerinde qalyp otyrghan qazaqtar turaly pikirin aityp, olardy da eskeru kerektigin habardar etedi. M.Túrghanbayúlyn tolyqtyryp, ony qolday sóilegen I.Arabayúly (Ufada Ghaliya medresesinde jýrip 1911 jyly «Qazaq jәne qyrghyz balalary ýshin әlippe...» jazghan avtordyng biri, Alash qozghalysyna qosylghan qyrghyz ziyalysy – osy Ishanghaly Arabaev) siyezden atalghan úsynys haqynda qauly shygharuyn ótinedi. Top úsynysty negizinen qabyl alyp, qauly shygharady. Mәjilisting sonyn ala sóilegen H.Dosmúhamedúly: «Siyezde aitylghan pikirler, bekitilgen qaulylardy kitapsha etip shygharudy Qazaqstan halyq aghartu komissariaty óz moynyna alsa eken» degen niyetin bildirse, M.Dulatúly: «Alynghan qaulylardy Dekret arqyly zang kýshine asyrsa eken» dep úsynys jasaydy. Siyez múny da birauyzdan qabyl alady.

Jiyn biterde minberge Týrkistannan kelgen uәkil I.Arabayúly kóterilip, siyezdi mejelegen júmysyn maqsatyna jetkizuimen qúttyqtap, kýni erteng búl qaulylardy iske asyru barysynda el mýddesin joghary qoyghan әrbir azamat kýsh-jiger júmsaytynyna senim bildirdi.

Sóitip, alty kýnge sozylghan Bilimpazdarynyng siyezining júmysy 1924 jyly 17 mausymda sәtti ayaqtalady. Osy jiyn sheshimderi keyin últ ghylymynyng irgetasy bolyp qaldy.

Bilimpazdar siyezine qatysty M.Nauryzbayúlynyng tarihy qyzmetin bylaysha baghalaymyz:

Birinshiden, Myrzanyng sanauly ghana adamdardyng ishinde qazaqtyng túnghysh ghylym jiynyna shaqyryluy onyng qayratkerlik qana emes, ziyalylyq (parasat iyesi, ólkesine abyroyly azamat) bedelin kórsetedi.

Ekinshiden, siyezdegi qayratkerding bayandamasy, jaryssózge shyghuy, úsynys berui onyng biliktiligin, jauapkershiligin, batyldyghyn aiqyndaydy.

Ýshinshiden, tarihy siyezdin barysyndaghy, aldy-artyndaghy oqighalar M.Nauryzbayúlynyng kórnekti Alash ziyalylarymen tyghyz baylanysta bolghanyn anghartady.

Osy rette respublikalyq basty gazet – «Enbekshil qazaqta» (1925 jyldan «enbekshi» atyn aldy) jariyalanghan maqalalary qayratkerding últ taghdyryna baylanysty oiynyng ereksheligin aiqynday týsedi.

Aytalyq, Búhara qazaghynyng tarihy joly turaly bylay deydi: «Búl qazaqtar múnan 143 jyl búryn kelip ornyqqan. Biraq Qyzyljar, Esil dariya jaghynan kóship kelgenin, týbining qazaq ekenin azap biledi. Búlardyng kóbi nayman, qanly, tama, qypshaq bolady». Álgi mejeni eseptep jibersek, 1781 jyl shyghady.

Jogharyda jalpy Búhara halqy qúramynyng býgingi resmy derekterde jýrgen «qazaqsyz» keypin keltirdik. Búghan baylanysty Myrza: «Búhara respublikasynyng qaramaghynda 375 myng qazaq bar. Biraq aitugha ghana bolmasa, is jýzinde barlyq Búhar topyraghynda jasaghan 3 million halyqtyng 8-den biri bolyp sybaghaly enshisin ala almaghan halyq» dep jazady.

Mәseleni sheshu ýshin M.Nauryzbayúly Búharada qazaq oblysyn ashyp, oghan Qazaqstan men Týrkistannan últ mamandaryn shaqyryp, bilim jýiesi men biylik jýiesin eldik mýddege say qúryp, damytudy úsynady. Osy arqyly Ortalyq Aziyadaghy mejeleuding qiyndyghy men kýrdeliligin menzeydi. Qayratkerding maqalalarynda «ózbek bolyp ketkenderdi qazaq qylu» degen býgingi oqyrmandy selt etkizetin oy aitylady. Búl – 90 jyl búrynghy shyndyq...

Myrza bas gazet jýzinde bólisken bir materialynda Aughanstan shekarasyna taman otyrghan qazaqtardy bolishevikterden qashqan Búhara әmiri «әskerge bir jegip» qinaghanyn, al keyin «qyzyldar» sol ýshin olardyng bar mal-mýlkin tartyp alyp qanghyrtqanyn jazady.

Baspasóz maqalalarynan shyghatyn qorytyndy: a) qayratker bolisheviktik ókimetting әleumettik jәne últtyq tendik úranymen jýrgizip otyrghan sayasatynyng kereghar jayyn kórsetken; ә) jana sayasy biylikting jergilikti jerlerdegi búrmalaushylyqtaryn sipattaghan; b) Resey otyrshyldyghy men әlemdik imperializmning qúrbany bolghan Búharanyng qily taghdyryn bayandaghan; v) qiyrdaghy qazaq etnosynyng tirshilik ýshin kýresi, ýlken sayasattyng diyirmenine týsui әuezelenedi; g) býgingi tilmen aitqanda, diasporany sayasy jәne ruhany basqaru, damytu mәseleleri qarastyrylady.

Tútastay alghanda, M.Nauryzbayúlynyng 20-jyldary BAQ-ta jaryq kórgen materialdary – qayratker ómir sýrgen kezenning ainasy, kýrdeli uaqyttaghy últ taghdyrynyng jylnamasy dey alamyz.

«Ormandy qorghaytyn arystandy orman da qorghaydy» degen sóz bar. Búhara respublikasynyng viyse-premieri búl memleket joyylghannan son, 1924-1926 jyldary Orynbordaghy júmysshy fakulitetin (rabfak) bitiredi. Sirә, ol - Alash ziyalylary dәris oqyghan Qazaq halyqqa bilim beru institutynyng (KINO) qúrylymy. Búdan song Qazaqstangha kelip, Arys audandyq jer bólimin basqarady. Resmy ghúmyrnamasynda «1929-1932 jyly Ortalyq Aziya maqta-irrigasiya institutynda oqyp, 4-kursta týberkýlez bolyp shyghyp qaldym. 1932-1935 jyldary Týrkistanda agronom, jer bólimi, 1935 jyly Jer halkomynyng sheshimimen Qyrghyzstannyng Jalalabadyna agronom-josparlaushysy basshysy qyzmetin atqardym. 1943-1949 jyldary Qyrghyz KSR Memlekettik baqylau salasynda jauapty qyzmetter istedim. 1949-1953 jyldary KSRO Memlekettik baqylau organy Qyrghyzstan tobynda «II dәrejeli memlekettik baqylaushy» boldym...» dep jazady. Shymkent múraghatynan tabylghan materialdarda «M.Nauryzbayúlynyng 1929-1930 jyldary Moyynqúm jәne Týlkibas audandyq atqaru komiytetin basqaryp, ayaghynda partiyadan shygharylyp, qyzmetten alynghany» kórsetilgen. Partiyadan shygharu isinde «Búharada 1,5 jyl týrmede otyrghany, qazaq pen qyrghyz jayylymdaryn ýilestiretin Jaylau komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp jýrip qarauyndaghy mәselege taptyq túrghydan qaray almaghany» qylang beredi. Osynyng ózinde ilgeride aitqan «ómirbayan qúpiyasynyn» (bolishevizmge qarsy Ortalyq Aziya bas kóteruimen, Alash qozghalysymen mýddeles bolghany) astary angharylady.

Aytalyq, 1929 jyly Qazaqstannan Ózbekstangha ketu sebebin –  sol uaqytta elde Alash ziyalylarynyng tútqyndala bastauymen týsindiruge bolady. Al, 1937 jyly Qyrghyzstangha ketuin – 1934-1935 jyly aidaudan kelip, shamasyna qaray әr jerde júmys istey bastaghan últ túlghalarynyng qayta ústalyp, qatang repressiyalanuymen (atyluymen) sәikestendire alamyz.

Keyde óte tosyn salystyrular jasaugha bolady: qayratker Myrza Nauryzbayúlynyng taghdyry - kýshtep joyylghan Búhara halyq respublikasynyng taghdyryna nemese súrausyz qalyp, kisәpirlikting shengeline ilingen sol ónirdegi qazaq últynyng taghdyryna úqsaydy...

Búghan qarap ótken kýnnen belgi bar ekenin de, belgi joq ekenin de úghynasyz.

M.Nauryzbayúly 1953 jyly Ontýstik Qazaqstangha kelip, eki jylday sol kezdegi Kirov audanynyng Frunze kensharynyng diyrektory bolghan. Búl – tәubagha kelgen kenestik «jylymyqtyn» bastapqy shaghy edi. Odan song Lenin audandyq tútynu kooperasiyasynyng basshylyghynda qyzmet etken.  1963 jyly zeynet demalysyna shyghyp, Shardara qalasyna kelip qonys tepken. Adam qartayghan sayyn topyraqqa jaqyndaydy (1978 jyly sol jerde qaytqan). Bir kezde Búharany meken etken Myrzanyng aghayyndarynan aman qalghandar nemese olardyng úrpaghy keyin ashylghan audandar – Shardara men Jetisaygha jinalghanyn shamalaugha bolady.

Qayratkerding aty men zaty osy enbek avtorynyng «Ruhaniyat» kitabynda («Bilim» baspasy, 1997), «Alash jәne әdebiyet» monografiyasynda («Foliant» baspasy, 2002), Sh.Qúrmanbayúly әzirlep qúrastyrghan «Qazaq bilmpazdarynyng túnghysh siiyezi» (jiyn mәtini, «Atamúra korporasiyasy», 2005), Namazaly Omashev bastaghan ghalymdar toby әzirlep qúrastyrghan «Jiyrmasynshy jyldar jurnalistikasy. 1-tom» («Qazaq ensiklopediyasy», 2014), E.Tileshev pen D.Qamzabekúlynyng «Alash qozghalysy» anyqtamalyghynda («Sardar» baspasy: 1-basylymy – 2008, 2-basylymy – 2014) aitylyp, jazyldy.

Songhy jyldary M.Nauryzbayúly ghúmyrbayanyn zertteu isine elimizge belgili túlgha, general Erjan Isaqúlovtyn kiriskenin jaqsylyqqa balaymyz. Óitkeni kezinde lauazymdy qyzmet atqarghan azamat múraghat derekterine baylanysty ghalymdardyng «qolyn úzartty». Ol kisi Shymkent aimaqtyq memleket múraghatynan birshama tyng derekter tapty. Sonday-aq Qyrghyzstan memlekettik múraghaty men Resey memlekettik әleumettik-sayasy tarih múraghatyna habarlasyp, qosymsha mәlimetter jinastyryp jatqan jayy bar.

E.Isaqúlovtyng taghy bir eleuli júmysy - «Qazaq Bilimpazdarynyng túnghysh siyezi» týpnúsqa jinaghyn (stenografiyalyq esep) mamandargha úsynyp pysyqtatyp, býgingi qoldanylymdaghy әripke qayta týsiruge múryndyq boldy. Sondyqtan 2005 jylghy jinaq pen búl jinaqty óz betinshe dayarlanghan enbekter dep qabyldaghan dúrys. Ghylymda múnday balama núsqalar qatar ómir sýre alady. Osy núsqanyng jәne bir ereksheligi – faksiymelesimen úsynylghanynda. Sonday-aq M.Nauryzbayúly turaly múraghat derekterining qosymsha engizilui de búl múranyng manyzyn arttyra týsedi.

Al, Halyqaralyq Týrki akademiyasy (preziydenti Darhan Qydyrәli) búl tarihy múrany basyp shygharudy óz qolyna aldy. Búghan negiz de bar. Atap aitsaq, Bilimpazdar siyezine qatysqan túlghalardyng kóbi – otandyq týrkitanu salasynyng basynda jәne әlemdik týrki birligi múratynyng qatarynda túr. Onyng ýstine búl jiynda aitylghan sýbeli oilar 1926 jyly Bakude ótken Birinshi týrkitanu siyezinde damytylyp, salalandy. Sondyqtan búl sabaqtastyqty býgingi yqypaldastyq ayasynda janasha qarau – Tәuelsizdik pen zaman talaby dep bilemiz.

Dihan QAMZABEKÚLY, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi

 Abai.kz