(Ángime)

 

 

Shilde aiy. Tәulik boyy joldamyn. Poyyz shyqqan beketten beri  kupede bir ózim.

Uaqyt ótpey, zerige bastadym. Kitap oqyp, kózim talghan  kezde, auyq-auyq terezening ar jaghyndaghy dalagha, endi birde tereze jaqtauyna jabysyp qalghan shybyn-shirkeyge, salbyraghan órmekshining toryna qarap qoyamyn.

Poyyz bir qalypty jýrip keledi. Temir jolmen jarysa jýretin taram-taram  jolda shóp tiyegen at arbalar  ilbip barady. Joldyng kelesi qaptalynda elektr jelileri tartylghan baghanalardan basqa, iyen dalada kózge týser dәnene  joq.

Terezeden kirgen ystyq aua syrttaghy teplovozdyng yshqynysyn, eski vagondardyng saldyr-gýldir tarsylyn aiqyn jetkizedi. Sol arada kezekti qalashyqtyng syrtynan sorayghan qúbyrlar kýn sәulesimen shaghylysyp shygha keldi.

Poyyz yshqynuyn dogharyp, jýrisin bayaulata bastady.

Vagon endi jyljy bergende, kupege bir adam kirip, qarsy aldyndaghy meni kórmegendey, basyn salbyratqan túnjyr qalpy ýn-týnsiz, tómengi bos  oryngha jayghasty. Maghan onyng syrt túlghasy qatty әser etkeni sonshalyq, kózimdi ala almay qarap qaldym. Kishkene qysyq kózining ainalasyndaghy biliner-bilinbes úsaq әjimder men kirpidey tikireygen qysqalau qara shashynyng arasyna azdaghan aq  kirgeni  bolmasa, jigit aghasyna kelip qalghan jigitting biday óni kýn tiymegendey, jel sýimegendey, ýlbirep túr. Orta boyy tyghynshyqtay, denesining búlshyq etteri ýstindegi aq kóilegin jyrtyp jibererdey tyrsiyp, erekshe kóz tartady. Ol mening qarasymdy sezgendey, kishkene qysyq kózining qiyghyn tastap, ýstindegi kiyimin auystyryp  bolghan boyda,  etpetinen  jata qalyp, portfelinen alghan jurnaldyng múqabasyn ashyp, oqy bastady.

Kupening ishi qapyryq. Jeldetkish te salqyndatudyng ornyna, ystyq  auany ýrlep ynyranady. Álginde ghana qasyma serik keldi dep, quanghan  kónilim su sepkendey basylsa da, onymen sóilesuge ilik izdep, auyq-auyq qarap qoyam.

Ol meni bayqamaghanday týr tanytyp, jurnalyn oqyp, qozghalmastan jatyr. Oy qúrsauynan shygha almay, birde ong jaghyma,  birde  sol jaghyma  qarap jatqanymda, kýn de enkeyip qalghan eken.

Osy kezde basyn kótergen serigim:

− Tamaq ishpeymiz be? – dedi mayda qonyr ýnmen qazaqshalap.

Bitikteu qysyq kózin alghash kórgende-aq, men ony qazaq dep oilaghan joq edim.

− Basqa últ pa desem, ózimizding qazaqsyng ba? – dedim salghan  jerden.

− Últym kәris, − dedi tompighan kýii.

− Onda óz tilindi de biletin shygharsyn?

− Bilgende qanday! Ýide kәrisshe   sóilesemiz, – dedi seldir  qabaghy sәl kóterilip, búlttan shyqqan kýndey jadyrap.

− Qayda  jýrseng de, óz tilindi úmytpaghanyng dúrys qoy. Qazaqsha taza sóileydi ekensin. Qalay ýirendin?

− Mektepti de, institutty da qazaqsha oqydym.

− Bәse.

Oylamaghan  jerden kórshimning keskin-kelbetin bir jerde kórgen adamyma úqsatyp, shyramytqanday boldym. Bir kómeski beyne jaqyndap kelip, alystap ketedi. Biraq әri oilap, beri oilap, esime týsire almadym. Búryn kórgenimdi  úmytpaytyn edim. Uaqyt ótip kóp nәrse ózgerse kerek.

Mening ýn-týnsiz oilanyp qalghanym, oghan әser etti me, kishkene qysyq  kózin maghan sәl qadap túrdy da,  oyymdy oqyp qoyghanday:

− Agha! Týriniz  maghan tanys siyaqty, − dedi kýlimsirep.

− Mine qyzyq! Ekeumizding oiymyz bir jerden shyqqanyn  qarashy! Men de týrindi bir jerden kórgen adamyma úqsatyp, qaydan kórgenimdi esime týsire almay túrmyn.

− Qyzyq eken! – dedi salmaqty keyippen basyn shayqap.

− Qayda túrasyn? − dedim.

− Búryn A. qalasynyng manyndaghy bir auylda túrghanbyz.

Erterekte, әkemning aghasy túratyn janaghy men otyrghan stansiyagha kóship kelip ek.

Ol ayaghyna sýiretpesin súqty da, artyna búrylyp, sýlgisin ala bergende, ong jaq qúlaghynyng týbindegi jinishke tyrtyqty kózim shalyp qaldy.

− Sening atyng Avrora emes pe? − dedim aitarymdy aitsam da, senimsizdeu ýnmen.

Ol maghan jalt qarady.

− Shynymen meni tanydynyz ba? − Jana mәn  bere qoymap  edim, – dedi ol aqtalghanday kýmiljip.

− Búryn, bizding auylda túrdyndar ghoy. Áke-shesheng qalay?

Avrora qolymdy alyp, qúshaghyma qoyyp ketti.

− Rahmet, agha! Meni qalay tanyp qoydynyz?

− E, tanymaghanda! Ong jaq qúlaghynnyng týbinde, bayaghyda bayqamay

ústaramen kesip alghan oryn әli tyrtyq bop túr eken. Sony  kózim shalyp  qaldy da.

− Apyr-ay, ә!?                            

− Mening senen bes-alty jas ýlkendigim bar. Bala kýnimde shash alghandy  qyzyq  kórip, birge jýrgen  baldardyng shashyn alatyn edim. Ol kezde auylda shashtaraz joq. Bir kýni sening  shashyndy alyp  bola  bergenimde, ótkir  ústaranyng jýzi qúlaq týbindegi terining etin yrsityp kesip ketti. Sonda shapshyghan qandy kórip, aldy-artyna qaramay, shynghyryp túra qashqansyn, Avrora.

− IYә, iyә! Solay bolghan.

− Sonyng orny kózime  ottay basyldy. Endi tanyghan shygharsyn, meni?

− Tanymay qalghanymdy keshiriniz... Odan beri qanshama jyldar ótti...

− Oqasy joq. Onda sen ilmiygen aryq  edin. Qazir sportsmenderge úqsap, denenning búlshyq etteri oinap túr.

− Rahmet, agha! Auyl-aymaq aman ba?

− Shýkir, aman. Ózing qalaysyn?

− Kórip túrghanynyzday, − dedi Avrora jymiyp.

− Sporttyng qay týrimen ainalysqansyn? Nәnsing ghoy, ózi? – dedim men de tanyrqap.

− Sporttyng iysin sezbeytin maghan týr-sýri bәribir. Erikkende turnikte oinaymyn. Sol shyghar, – dedi samarqau. – Men qazir...

Taghy da bir nәrse aitqysy kelgendey, maghan qarap túrdy da, kilt búrylyp, juynugha shyghyp ketti.

Ýstel ýstine tamaghymyzdy jayghastyrdyq. Poyyz jýrisi barghan sayyn ýdep, soqpa-soqpadaghy saldyr-gýldir ekeumizding sózimizdi týk  estirtpey qoydy. Tamaqty ýn-týnsiz otyryp jeuge tura keldi.

Tamaqtan keyin, Avrora temeki tartyp keldi. Ol kelgesin әngimemizding kórigin qyzdyrdyq.

− Múghalimsing be? Qay pәnnen beresin? – dedim әngimege tartyp.

− Múghalimmin dep aitqan joq edim ghoy, − dedi ol jyly kýlimsirep.

− Bizding oblys ortalyghynda pedinstitut qana bar.  Sosyn  ghoy aitqanym, − deymin kýmiljip.      

− Solayy solay, biraq men múghalim bolyp istegen joqpyn, − dedi de birdeme aitqysy kelgendey, qysyq kózin maghan syghyraytyp.

− Qalay bastarymdy bilmey, ynghaysyzdanyp túrghanym, − dep bir jymiyp qoydy.                     

− Ángime tyndaugha óte qúmarmyn. Ayta otyr, jol qysqarsyn! − Ony jigerlendire týskim kelip, әdeyi dausymdy kóterdim.

Ol az-kem ýnsiz qaldy.

Múghalimning aldynda sabaq aityp  túrghan  balagha  úqsap, Avrora  birde basyn  qasyp, endi  birde betin uqalap, bir auyq  jótkirinip, shynymen qobaljyp túrghanyn bayqatty.

− O basta, jyly ornyndy  suytpay, kóshpeu  kerek eken. «Ár elding salty − basqa, itteri − qara qasqa» deushi me edi, sizderde. Sol ras eken. Kóship barghannan keyin, jalghyzdyqtan qatty japa shektim. Stansiyanyng basy әr últtyng ókilderi  jinalghan jer eken. Sonyng ishinde qarausyz, beybastaq ósken baldardyng istemeytinderi joq. Basynda solardyng  istegen  qylyqtaryn kórgende, jýregim  týrshikti. Búryn túrghan jerde turnikke asylyp, bir-birimizben kýresip, dop quyp, qala berdi, jasyrynbaq oinaytyn edik qoy. Al myna jerde onyng biri joq. Balagha jat qylyqtardyng neshe týrin kóresin. Onasha jerge baryp tartatyndary temeki, úrlanyp ishetinderi araq, isteytinderi  úrlyq, sóilegende  boqtyq  sózderdi qosyp aityp, ýirenip ketken. Sonymen ne kerek, baldarmen til  tabysa  almay, biraz  jýrdim. Esesine  tayaqty jep, ýsti-basym kógerip jýrdi. Keyde qaltalarynan pyshaghyn suyryp, jýregimdi jaryp jibere jazdaydy. Qys aiynyng bet qaryghan ayazdy kýnderining birinde mektepten shyghyp, ýige bara jatqanymda eki orystyng balasy kóshening búryshynan ýn-týnsiz, artymnan qalmay ilesip, kishkene jýrdi de, onasha jerge kelgende, ayaghymnan shalyp, etpetimnen qúlatty. Sol arada dausymdy shygharugha  shamamdy keltirmey, auzymdy sharfymmen jauyp, ýstimdegi syrt kiyimimdi sheship alghan boyda, ýilerding arasyna qashyp  ketti. Kelesi kýni taghy da sol ekeui aldymnan shygha kelgende, zәrem úshqany sonsha, ayaghymnyng  әli  ketip,  qashugha múrsham  kelmey qaldy. Qasyma jetip kelgen boyy sәl úzyndauy qaltasynan shygharghan  pyshaghyn jalandatyp:

− Jan kerek bolsa, dausyndy shygharma, әitpese mynamen ishindi jaram, − dedi shinkildep. Qasyndaghy tapaltaq sary qolymnan shap berip ústap aldy da, adam ayaghy baspaghan qalyng  qardy  ombylap, shetki ýiding ong jaghyndaghy júrym-júrym qanqasy qalghan eski tualetting janyndaghy aghashtyng qasyna  alyp bardy.

− Jýregim dýrs-dýrs soghyp, ainalama qarasam, ýrlegen jelden jinalghan omby qar jentektelgen jer eken. Boyymdy ýrey biylep, zәre  qútym qalmady. Qarsy  aldymda túrghan  sarynyn  qolyndaghy  pyshaghy tóbe shashymdy  shymyrlatyp ketti. Tapaltaq sary manqighan juas, әli bir de dausyn shygharghan joq.

Qolyna pyshaq ústaghan sary menen eki-ýsh jas kishi bolar, soghan qaramay, týri jaman qany betine shauyp, kózge suyq qaruynyng jýzin jalandatyp jәne de istegen isine kónili kónship, kókiregine nan pisip, bir ózi jaudyng betin qayyrghannan kem bolmay, shikireyip túr.

− Qolymdy artyma qayyryp ústap túrghan tapaltaq sary qaltasynan alghan belamordyng qorabyn ashyp, bireuin alyp tútatty da, qolyma ústatty.

− Endi shylymdy tart! − dedi qarsy aldymda pyshaq ústap túrghan sary, shinkildegen jinishke dausyn kóterip.

− Tartpaymyn, − dedim sazaryp.

− Ol sózge kelmey, shap berip qúlaghymnan  ústady.

− Tartasyn! − dedi seldir qabaghy týksiyip, shinkildegen óktem dauyspen.

− Dausym shyghyp sóilegesin be, janaghyday emes, bir nәrsening sebi tiygendey, boyyma kýsh payda boldy.

− Al, ne isteysin? Tartpaymyn, − dedim qasaryp.

−  Artem mynany qara! Estiding  be, ne aitqanyn? – Tapaltaq sarygha qarap myrs etti. Ol mening  qolymdy artyma qayyrghan kýii túr edi. Jauap qatqan joq.

−  Onda sening myna qúlaghynnan tartyp, shynghyrtsam, qalay shylym shekkenindi bilmey qalasyn. Sýiteyin be? Qalauyng bolsyn, ózing  aytshy, − dedi  yzgharly dausy júmsaryp.

− Aytqanyna kónbesime bolmady. Jaghalassam, búl ekeuine kýshim jetpeydi. Bosanghan kýnde de, qashyp qútyla almaymyn.

− Shilmiygen aryq ekensin, ayap túrmyn. Áytpese, sening qúlaghynnan tartqan  maghan ne túrady. Bol tez!

− Shylym tartsam, bosatasyndar ma? – dedim qanday oilary baryn bilgim kelip.

− Sanya, bolsayshy. Onymen tәjikelesip  túratyn  uaqyt  joq, − dedi Artemning juan dausy qyryldap. Ýnining sústylyghy sonsha, qaradan  qarap  zәrem  úshty. Qolym dirildep, shylymdy auzyma qalay aparghanymdy bayqamay qaldym.

− Temekining iysi qolqamdy atyp, qúsqym kelip, kibirtiktep  qalghanyma  Artemning zyghyrdany qaynap ketti.

− Búdan ólmeysin, bol tez! − dep jelkemnen týiip qaldy.

− Mening kýtkenim sol edi. Ótirik istegenimdi bildirtpey, etpetimnen  qúlap  bara jatqanymda, suyqtan qoly tondy ma, bosata saldy.                          

−  Sondaghy oiym − túra sala qashyp ketu edi. Oghan ýlgermedim. Tapaltaq sary qaruly eken, meni qanbaq qúrly kórmey, bir qolymen jelkemnen  býrip  túrghyzghan kezde, paltomnyng ilgekteri sytyr etip ýzilip ketti. Temekining qayda qalghanyn bilmeymin, qolymda joq.         

−  Shylym qayda? Tap! − dep Sanyanyng beti tyrysyp baj etti. Sanya ony qoy, anadan ber. Bar ma? Jynyn tez basady, − dedi. Artemning  qyly kózi kýlimdep shygha keldi.

− Tabylghan aqyl eken, − dep Sanyanyng jýzi ózgerip, kishkene tesireygen kók kózin maghan qadap, basyn iyzedi. Artynsha óni búrynghy qalpyna kelip, qabaghy týsip ketti.

− Búghan ony berip, ne kerek? Aldymen shylym tartqyzyp ýireteyik te, − dedi.

− Onyng nesin ayaysyn, keshegi paltosynyng aqshasy emes pe? Sony tartsyn, − dep әldenege kónildengendey jymidy.

− Ázirge búghan temekini tartqyzyp ýiretken dúrys shyghar. Qolymyz oghan әreng jetkende... − dedi kishkene sary qinalyp.

− Meyli, onda, − dep tapaltaq sary kelise ketti.

Sanya ózi tartyp túrghan shylymyn maghan  berip jatyp:

− Qoryqpa, bir-eki  tartqasyn ýirenip ketesin, − dedi. Kózi jyrtiyp, eki ezui qúlaghyna jete kýldi.

Sanyanyn  bilgishsinip, maghan  aqyl aityp túrghanyna jynym

keldi. Biraq  qolymnan  ne keledi, bosqa tayaq jegennen basqa, − dep ózimdi tejedim. Ishimnen dәmelengen ýmitim ýzilgenine kózim jetkende, qatty nalyp,  únjyrgham  týsip  ketti. Endi maghan aitqanyn oryndaudan basqa jol qalmady.

− Bú joly qolym dirildemedi. Shylymdy shekken kezde, kózimdi jas buyp, qaqyldap, ýsti-ýstine jóteldim.

− Mine jigit! Búl sening er jetkeninning belgisi, − dedi.

− Artem qyryldaghan  juan dausymen jyrqylday kýlip mәz.

−  Búdan bylay saghan eshkim tiyispeydi. Sebebi biz seni qorghap  jýremiz.

− Úqtyng ba? − dedi Artem kónildengen kýii.

− Ekeui biraz is tyndyrghanday, meni jayyma qaldyryp, mәz bolyp kýlip, ózara sóilesip ketti. Ne aityp jatqandarynda mening sharuam bolghan  joq. Bir  sәt te bolsa, olardyng meni eleusiz qaldyrghanyna quandym. Oiym alan. Áli de qashyp qútyludyng jolyn tabugha tyrysyp, tanauymdy tartyp, auyq-auyq kózimdi sýrtken bolyp, ainalama bildirtpey qarap qoyam. Bir kezde tóbesi ortasyna  týsip, jarym jartylay sabannan qalaghan qabyrghasynyng qanqasy  túrghan  ýiding  janynda ketip bara jatqan, milisiya formasyn kiygen adamdy kórip qaldym.

− Aghay! − dep aiqaylaghan dausymnyng  qalay shyqqanyn ózim de bayqamay  qaldym.

− Ol mening dausymdy estip jalt qaraghanda, Artem men  Sanya menimen  sharualary bolmay, túra qashty. Sanya qalyng  qarda  ayaghyn  zorgha kóterip, jýgire  almay bara jatsa da, maghan júdyryghyn týiip, ses kórsetti.  Onyng  maghan:  «sazayyndy tartasyn, asyqpa,» − dep bara jatqanyn úqtym.

− Qalyng qardy ombylap, milisiyagha jetkenimshe, entigip sharshap  qaldym. Jasy qyryqty alqymdaghan sary jigit eken. Sirә, týsim qashyp  ketse kerek. Meni malaqayymnyng syrtynan sipap, kýlip  qarsy  aldy.

−  Ana ekeui saghan tiyisip jýr me? – dedi jolsyz jerde jýgire almasyn bilip, úzyn kóshening boyymen qashyp bara jatqan ekeuining arttarynan qarap.

−  Iya, − Búzaqylardyng zorlap shylym shekkizgenine kýiinip, yzadan jarylarday bolyp, dausym zorgha shyqty.

− Ne deydi?

Tanymaytyn ýlken kisinin  aldynda  sóiley almay, basym salbyrap túrdym.

−  Atyndy aitshy.

− Avrora!

− Avrora, ana qarsy aldymyzda túrghan  eki qabat qyzyl ýidi kórding be? Endigәri kóshede sotqar baldar tiyisetin  bolsa, sol jerge  baryp, dejurnyy milisiyagha aitsan, olardy so boyda  ústaydy. Sosyn esepke alyp, ne istep, ne qoyyp  jýrgenin kýnde baqylap otyrady. Úqtyng ba? Ýiine qoryqpay bara  ber. Endi  saghan  eshkim tiyispeydi. Men asyghys edim, jaqsy  Avrora, − dep  basymnan  sipap, ayaghyn tez-tez basyp jýrip ketti.

− Áken, bolmasa sheshen, mektepke baryp aitpady ma? − dep edim. Avrora keketkendey myrs etti.

− Aty-jónin bilmeytin baldardy qaydan tapsyn. Biraq men ýige shaghymdanbaytyn bala boldym. Bar bitiretinim − ishimnen tynyp jýre berushi edim.

− Birde týs aua ýiden shyghyp, kóshege qaray jýre bergenimde, eki ýiding arasyndaghy sharbaqtyng quysyna jinalghan kórshilerding baldaryn kórip,  qastaryna  bardym. Birining  qolyna biri jarmasyp, shylym tartyp túrghan ýstinen týstim. Aytyp qoyady dep  qoryqty  ma, songhy kezegi  maghan  tiydi. Bú joly  kәnigi shylym shegip jýrgen kisishe auzymnan týtindi budaqtatyp  shygharghan  kezde:

− Mә, mynany qara! Qaydan ýirenip jýrsin, әi, − dep bәri qoysha jamyrap qoya berdi. Osy temekini sol kýnnen bastap, tartyp kettim. Adam jaman nәrsege nege ýiir bolghysh keledi, osy. Osyny qansha qoyamyn desem de, qoya almadym. Densaulyqqa jau ekenin bile túra tartamyz,  ózine jasaghan qiyanat emey, nemene! − dedi de, qolyndaghy  shylymyn ernine qystyryp shyghyp ketti.

Nebir oqighalardy basymnan ótkizip, onynshy synypqa kóshtim. Jaz

ayynyng jaymashuaq kýnderining birinde, kóshening  qaq ortasynda  túrghan men qatarly ýsh bala jandarynan ótip bara jatqan maghan:

− Toqtay túrshy, – dep  ishinen sidighan sarysy qasyma keldi.

− Timur, − dep birden qolyn berdi.

− Qoryqpa, biz saghan tiyispeymiz. Senin, jalghyz jýrgenindi jii kórem, dostassaq qaytedi, − dedi qolymdy jibermey, qysyp ústaghan kýii.

− Yarmola! − dedi qabaghy týksiygen biday óndi bala Timurdyng qaptalynan sausaghynyng úshyn shoshaytyp, joghary kóterdi.

Múrny sorayghan, qushyq keude, qara tory bala da ózin tanystyryp:

− Nikonar! − dedi.

― Avrora!                                      

Sol  arada әngimening ynghayyna qaray, men de, mektepte birge oqityn dostarym jayly sóiledim. Ýsheui maghan riza bolyp, arqamnan qaqty. Ár nәrsege  bir nәrse sebep bolatynday, sóilese kele, kóshedegi búzyq baldargha úqsamaytynday erekshe kórindi. Sózimiz  jarasyp  ketti. Artynan jii kezdesip túrdyq. Sýitip jýrgende, onynshy synypty bitiretin uaqyt ta tayanyp, eseyip erjetkenimizdi sezinip, jana bir keng dýniyening tabaldyryghynan  attaghanday, quanyshymyz qoynymyzgha syimay jýrdik. Tórteumiz mәre-sәre bolyp, kónildi jýrgen kýnderimizding birinde kafege kirip, bir-bir  krujkiden  syra  ishtik. Mening alghash syranyng dәmin tatqanym osy edi. Kóshege kónildi shyqtym.

Jaqyn jerden shyqqan muzykanyng dausyn estigende, Nikonardyng múrny sorayyp, kishkene kózining qarashyqtary  jyltyldap,  ýsheumizge  kezek  qarap aldy da:

― Úiyqtap túrsyndar ma? Selt etpeysinder  ghoy. Muzykanyng dausyn estidinder me? – dedi kýlimdep.

― Estigende qaytemiz, al estidik, − dedi Timur qynyrayyp.

― Janaghy syragha mas bop qalghannan saumysyn? − dedi Yarmola kelemejdey kýlip.

― Anaghan qarashy, muzykagha esi ketip, kózi oinap túr, − dedim men de Nikonargha qyzygha qarap. Mening sózim oghan dem berip jiberdi-au, deymin.

― Jýrinder, kettik, − dep әi-shәigha qaramay, muzykanyng dausy shyqqa jaqqa búrylyp jýre berdi.

Ymyrt ýiirile ortalyq alanda garmondy bezildetip, muzykanyng  qúiqyljyghan әsem әuenine biylep, әn salyp jýrgen  sauyqshyl jastardyng arasyna, biz de baryp qosylyp kettik. Ánshilerding   әuendi  әsem sazy býkil kóshege shalqyp tógilude. Ánsheyinde auzy  tynym tappay, әn yrghaghyna qosylyp, ynyldap jýretin Nikonar bar qyzyqtan qalyp qoyghanday, birden toptyng ishine enteley kirip, kýmistey taza dausyn kóterip, qosyla shyrqaydy. Onyng dausy kóshe boyyn jaghalap, qiyangha samghap kete bardy. Túrghandardyng túla boylary shymyrlap, tynystary keninen ashylyp, anyrayghan keyipte, Nikonardan kóz almay qalghan.

Ánshisymaqtar әnderin ayaqtap, ýndemey  Nikonargha qarap túr. Onyng óni bal-búl janyp, kózderin júmyp, әsem әnning әserinen aiyghar emes. Jerden endi-endi kóterile berip, qaranghyda ýilerding ýstimen qalqyp,  qiyandaghy júldyzdargha qaray, qalyqtap ketkendey bop kóringen.

Ánshining әsem dausy býkil kóshege jayyla, shalqyp tógiledi. Sóitedi de, qúddy bir tyna maujyrap, lәzzat qúshaghyna bólengendey bolady.

Án ayaqtalghanda bizding Nikonar qoshemetting astynda qaldy. Artynsha oinaqy әuen oinalyp, jiylghan júrttyng delebesin qozdyrdy.     

Timur da qalyspay, qyz-kelinshekterding birinen song birin auystyryp, biylep jýr. Ol da bar ónerin salyp, ýiirip-iyirip әketip, shyrkóbelek ainaldyryp biyleydi.

Kópshilikten bólinip, shette Yarmola ekeumiz túrmyz.

Bir kezde toptyng ishinen mana kórinbegen, jasy otyzdanasqan,

syryqtay úzyn sary mandayyna týsken sabau-sabau, jiyren  shashy jalbyrap,  ýstindegi aq kóilegining ashyq omyrauynan, әiel suretining basy qyltiyp, alqa-salqa kýiinde biylep jýrgen Timurgha oiqastap jetip bardy.

― Sen nege mening әielimmen  biyleysin? – dedi ekpindep. Salghan jerden targhyl dausy yzgharly shyqty. Timurdy qashyp ketedi dep oilady ma, shap berip qolynan ústap aldy. Shýnirek, kókpenbek  túz kózi óte suyq. Qushyq mandayy jiyrylyp, ashugha  minip  alghan. Búrynnan  onda óshi bar adamday, óni týtigip túr. Sóilegen sózi muzykanyng dausyna qosylyp,  kýmbirlep  estildi. So boyda syryqtay úzyn  jigitting әieli kim ekenin bilgim kelip, jan-jaghyma qaradym. Biylep jýrgen toptyng  arasynan  etjendi  kelgen kelinshek ekeuine kózin almay qarap túrdy. Biraq úzyn túra oghan kónil audaryp qaraghan joq. Onyng óz esebi ózinde bolsa kerek, degen oy keldi maghan.

Úzyntúranyng týrin kórgen Timur qapelimde ne aitaryn bilmey, kinәsin moyyndap tómen qarady.

Jigitting kózi ejireyip, Timurdyng tóbesinen tónip túr.

―    Nege ýndemeysin? − dedi.

―    Týsinbedim, ne dedin? – dedi Timur auzyna sóz týspey, tili

kýrmelip.

―    Sen ne, sanyrausyng ba? Áyelimmen nege biyleysing dep

túrmyn ghoy, saghan.

―    Búl jerde jalghyz sening әielinmen emes, basqa da qyz-

kelinshektermen biyledim. Onda túrghan ne bar? – dedi Timur qabaghyn kirjiytip.

―    Sen olay búltarma! – dedi úzyntúra.

―    Sen de bosqa  tiyispe, maghan. Men  seni tanymaymyn. Áy-shәy joq,

nege tiyisesin? – dep Timur әri qaray aita almay, yzadan bulyghyp qaldy.

―    Bәri bir men saghan shynyndy aitqyzbay qoymaymyn.

―    Mynany  kórding  be? – dep júdyryghyn kórsetti de, − Álde menin

әielimdi búrynnan tanisyng ba? Qúshaghyna  qysyp, mәz bolyp sóilestin. Men bәrin de kórdim.

Ekeuining dauryghyp, kerildesken dauystaryna  biylep  jýrgender de  ýrpiyisip qarap qaldy. Minezi auyr Yarmola biymen sharuasy bolmay, qiyalgha berilip,  alysty sharlap ketse kerek, aiqay shyqqan jaqqa  endi  qarap, qaptalynda túrghan maghan:

―    Anau ne dep túr. Jýr, barayyq, − dedi. Men onyng sonynan erdim.

―    Ekeuinning bólise almay jatqandaryng ne? – dedi ol qastaryna barghan boyda.

Yarmolany kórgende, úzyntúranyng qyzarghan kózi aqshiyp ketti.

―    Saghan ne kerek? Ket әri, jan kerek bolsa, − dedi targhyl dausy shytynap.

Yarmola onyng sózin qaperine de alghan joq. Qayta odan sayyn qaysarlana týsti.

―    Men senen adam qúsap, súrap túrmyn ghoy. Nege әkirendeysin, − dedi.

Ayqay shyqqan dauysqa qarap qalghan toptyng ishinde  Nikonarda  bar  bolatyn. Ol da kórgen boyda, qasyndaghy biylegen qyzben sharuasy bolmay,  empelendep qasymyzgha jetip keldi. Tórteumiz tórt shetten, syryqtay úzyn boyly jigitti qorshap  aldyq.             

Úzyntúra tórteumizge qarsy túra almasyn bildi me, qashatyn adamday  ainalasyna alaq-júlaq qarap, ózine qadalghan kózderdi kórgende, qayta jigerlenip, kishkene  qyzarghan kózi sharasynan shygha alaryp, tórteumizge  kezek-kezek aibattana qarap, sәl túrdy da:

―    Senderge ne kerek? – dedi týksiygen qabaghyn qars jauyp.

―    Búl súraqqa birinshi sen jauap ber. Bәse, saghan ne kerek? – dedi Yarmola.

―    Senderding qoldarynnan ne keledi, sonda? Ónkey sýmpiygen sýmelekter, – dedi ol da esesin jibermey.

Janjaldyng jón-josyghyn endi týsine bastaghan Nikonardyng kók kózi ejireyip:

―    Kim sýmelek ekenin әli  kóresin, asyqpay  túra túr. Aldymen súraqqa jauap ber, − dedi.

―    Búl jerden onay qútylam dep oilama, orynsyz jala jauyp,

tiyiskening ýshin, sybaghandy almay ketpeysin. Ony bilip qoy, − dedi ashuy  terisine syimay  ketken Timur shyday almay.

Onyng tas qyp ústaghan qolyn, Timur júlqyp jiberip, bosatyp aldy.

So kezde týngi jaryqqa  shaghylysyp, bileginen sypyrylyp,  jerge týsken  altyn bauly saghatyn úzyntúra sonday әbjil qimylmen, jyp etkizip, qaltasyna sýngitip jiberdi.       

―    Saghatymdy ber! − dep qolyn sozghan Timurdyng ashy  dausy týn tynyshtyghyn dýr silkindirdi.

Osy kez beymezgil shaqta shyghyp jatqan  ayghay-shugha ýrpiyisip  qarap túrghan  toptyng jәimen jyljyp, jaqyndap  qalghanyn  bayqap  qalghan  Úzyntúra, ayaq astynan  yzgharyn  shashqan  kelbetinen aiyghyp, ózinen-ózi qipaqtap, ainalasyna qaray berdi.

―    Ne aityp túrsyn? Men senen saghat alghan  joqpyn, − dedi beti shimirikpesten.  Al, ne isteysing degendey sazaryp, Timurdan kózin almay qarady.

Osy  kezde  ashuy  terisine  syimay ketken Yarmola Úzyntúrany ayaqpen ishten tepti. Biraq ony eleng qylghan ol joq. Timurdyng sozghan qolynan ústap, ózine  tartyp, iyterip  jiberdi. Ony qúlap bara jatqan jerinen, men ústap  qaldym. Sosyn  Yarmolany jaqtan bir saldy. Nikonar da qarap túrmay, belden tepti. Syrighan úzyn dene ayaghyn bir-eki basyp, joldyng jiyegindegi  tasqa  sýrinip  qúlady. Tóbeleske iykemsiz men de qosylyp, tórteumiz  ony  túrugha  múrshasyn  keltirmey, jynymyz qozyp, eserlenip soqqanymyz sonsha,  bir  uaqytta qúlaghyn  ústap, qúlyndaghy dausy  shyqty. Oghan da qaramay, әli de tebe berer me edik, engezerdey eki saqshy jetip kelip, tórteumizdi basy-kózimizge qaramay, qolyndaghy tayaghymen tópep úrghanda, kózimizding oty jarq etip, qashugha múrshamyz kelmey qaldy. Artynsha  biypildetip, milisiyanyng  mashinasy jetti.

Úzyntúra qiralandap, zorgha túrdy. Múrny qanaghan.

Qúlaghyn ústap ynyrsyp, uhley beredi. Tis qaqqan bәle әdeyi istedi me, kim bilsin.

Saqshynyng bireui kelgen milisiya  leytenantyna:

―    Bir adamgha tórteui jabylyp úryp jatqan ýstinen týstik, − dedi.

Ol sózge kelmey:

− Mashinagha aparyndar, − dep núsqau  berdi. Ózi shetke shyghyp, rasiyamen sóilesti. Milisiyada eki saghat otyryp, jauap alyp bolghan son, tórteuimizdi eki tapshany bar kishkene bólmege qamady. Úzyntúrany erteng saghat ýshte kel dep, ýiine qaytardy. Ol talaydy kórgen bәle eken, ertesine dәrigerden spravka alyp kelip, tergeushige  berdi. Sýitsek búryn nashamen sottalghan bolyp shyqty. Biraq bizderding isimiz odan jenildengen joq. Tórt adamnyng bir adamgha jabylghanyn úiymdasqan qylmys dep aiyp taghyp, sot eki jylgha sheshim shyghardy.

Týrmede kishkentay kameragha bir kýn qamady. Kirpigi jypylyqtaghan, syryqtay aryq, jasyqtau, dóngelek kóz nadzirateli zildey auyr esikti gýrs etkizip japty da, sol esikting kishkene terezesinen enkeyip:

―    Kerek bolghan jaghdayda shaqyrarsyn, − dedi dingirlep.

Kameranyng ortasynda túrghan kýiimde, búryn-sondy bolyp kórmegen әldeqanday qúsa keudemdi kernep, ne isterimdi bilmey alabúrttym. Artynsha kónlim bosady. Demde ensemdi basqan ýrey qúiynday ýiirip baryp seyilgende, kamera ishin kózben sholyp shyqtym. Shytynap jarylghan tóbede − shang basqan elektr shamy, terezede − kók boyauy satalaq-satalaq juan temir tor. Kýngirt, las bólme ishinde sәkiden basqa týk joq. Áldeqanday jazular men qara daq týsip, aighyzdalyp qalghan ýy qabyrghasynda shashyrap jazylghan әripterdi oqyp, kóruge úyat, kelensiz suretterdi kórgende, eriksiz kýlip jiberdim.                         

Kamera esigining ar jaghynan әldebireu ayaghyn tarpyldatyp kep, ashuly til qatty:

―    Ne deysin?

―    Selk etip, jalt qarasam, esiktegi tesikten suyq janar oqtay

qadalyp túr eken.

―    Siz shaqyrdynyz ba?

―    Joq, men kýlgen edim...

―    Tesikten qaraghan suyq janar joghary kóterildi de, kýnk etken kómeski dau ys estildi.

Búl jerde kýluge bolmaydy...

Nadzirateliding sopaq beti, әjim torlaghan jazyq mandayy kóz aldymnan elestep ótti...

Tastay qaranghy kamerany әrli-berli kezip jýrmin. Kesheden beri boydy biylegen jaysyzdyqtan, kónil qúlazyp, ishim tolyp bara jatyr.

Bólme ishi jym-jyrt. Naq osy bir tynyshtyqty kýtkendey, sidam aryq úzyntúranyng qalqighan qúlaghy, eti isken kókshil kózi, jalbyraghan jiyren shashy, tamaghyndaghy búdyrmaghy joghary-tómen búlt-búlt etip jýgirgeni, úzyn key pine deyin kóz aldyma keldi.                    

... Kýmbirlegen muzykanyng әuenimen, shat-shadyman kýlkige  bólenip, biylep jýrgen Timurgha  Úzyntúranyn  әdeyi tiyiskeni jәne onyng altyn saghatyn iyemdenu maqsatynda, jalghan ashulanyp, onay oljadan dәmelengen jylan kózderi jylmiyp, kóz ilespes shalt qimylmen, jyp etkizip qaltasyna sala qoyghany, sauysqansha saqtyqpen qarap, qabaghynyng astymen ainalasyna kóz jýgirtkeni esime týsti. «Ózi narkoman bolsa, ózi taghy da týrmede otyryp shyqqan bolsa, altyn saghatty kórip, әdeyi soqtyqqanyn endi bilip, sanymdy bir-aq soqtym. «Netken zymiyan edin! It minip, iyrek qamshylaghan súmyray!» − dep zyghyrdanym qaynap, tas tiygen әinektey shytynadym. Isti dúrys jýrgizbey, bekerden-beker, jas tәnimizdi jaralaghan, jyrtighan kózin bir ashyp, bir júmghan tergeushige de  zyghyrdanym qaynap, tisimdi qayradym. Mine,  birer minuttyng ishinde osynsha saual birinen song biri lyqsyp kelip, kinәm joqtyghyn auyzben aityp jetkize almaghanyma ókindim.

Nadzirateliding sopaq beti, әjim torlaghan jazyq mandayy kóz aldymda әli túr...

Qamaudaghylardy syrtqa shygharyp jýrgizdi.    

Týrmening syrtqy qabyrghasynyng jogharghy jaghy tikendi sym tartylghan biyik bolat sharbaqpen qorshalypty. Auladaghy asfalitttyng oi-shúqyrly jerlerinde irkilgen qaq sular jyltyraydy. Jogharydan kýn sәulesining qiyghy auladaghy asfalit betine úrlana týsip, súrghylt jalpaq kólenkelerding ortasyn onglandyryp   әldeqanday bir órnek týsken. Álginde ghana kóterilgen qonyr jel týrme ýiining qaltarys-qaltarystaryn qualay ýrlep, bayau ghana yzyndap qoyady.

Qasymda kele jatqan etjendi kelgen orta boyly shiykil sary kisi:

―    Búryn seni kórgen joqpyn ghoy. Múnda kelgenine qansha kýn boldy? –

dedi sybyrlap. Auyzynda bir tisi joq, qyzyl iyegine kózim  týskende,  onsyzda aza boyym qaza bolyp túrghan denem shimirkenip ketti.

―    Ekinshi kýn, − dedim.

Mening kónilsiz kýiimdi sezip:

 − Ózing tym jas ekensin. Qajyma, ýirene kele, qalay óz ýiindey bolyp ketkenin bilmey qalasyn, әli. Tek, qasaryspay, janyndaghylardyn  aitqanyn istep, tilin tauyp, dostasyp alsan  boldy. Olar  saghan kerek jerinde kómegin ayamaydy. Onsyz búl jerde kórgen kýning qaran. Búnday jerde sóilesuge úlyqsat etpeydi. Bilip qoyghanyng dúrys, – dedi de qaytyp sóilemedi.    

―    Qasyndaghy ýsh serigindi aitpadyng ghoy. Olar qayda? – dep sózin bóldim.

―    Aytpaqshy, úmytyp bara jatyr  ekenmin. Oiyma jaqsy saldynyz, − dep kózin jypylyqtatyp, alaqanymen jelkesin qasydy.

Auyryp qalyp, bir jyl oqy almay qalghanymnyng kesirinen, on segizge tolghanyma bir ay ótken. Boylary menimen shamalas bolghanmen, ýsheui de menen  kishi bolatyn. Olardyng jasy jetpegendikten, jasóspirimderding týrmesine ketti.

Týrmede nebir jaylar ótti bastan. Úmytpasam, sonyng biri kelesi kýni boldy. Týski asty iship bolghasyn, ashanadan shygha beristegi krannyng  qasynda  túrghan krujkamen su alyp ishe bergenimde, boyy ortadan sәl joghary tatar jigit mening janadan kelgenimdi bildi me, qolymdaghy krujkany әi-shәy joq  júlyp  aldy. Onymen qoymay, iyterip  jiberdi. Beton polda  jatqan  temirge sýrinip qúlap  qaldym. Ol krujkidegi sudyng tógilgeninen qalghanyn  júta  salyp, ydysty ornyna qoya bergen kezde, jalma-jan ornymnan túrdym da, istegen qylyghyna jynym ústap, júdyryghymmen kók jelkeden bir qoydym. Ol tәltirektep baryp, boy týzedi. Aysha aqyrghan dausy jer jarghanday  shyghyp,  kóz  ilespes jyldamdyqpen kelip, keudemdi iyghymen qaghyp jiberdi. Úrshyqtay ýiirilip qúlaghan jerimde túra almay jatsam, qasyma kýjireyip, qalyng qabaghy qara  búlttay týiilip, nadzirateli jetip keldi.

―    Búl jerde nege jatyrsyn? − dedi. Onyng zildi dausynan qoryqqanym sonshalyq, denemdi ayaz qaryghanday, dirildep ketippin. Jalma-jan namysqa tyrysyp, auyrghan jerdi de úmytyp, túra bergenimde, qolyndaghy tayaghy qúiryghyma sart etti.

―    Saghan aityp túrmyn. Nege ýndemeysin? – dep qúiryghymnan taghy úrdy.

Ne de bolsa, shynymdy aitayyn dep, ainalama qarasam, ashanadan tamaq  iship shyqqandar maghan qarap shyqylyqtap kýlip, mәz bop túr. Solardyn  arasynan bireui, mening әlgi jigitti izdegenimdi bayqap qalsa kerek, alaqanymen auzyn  jauyp  basyn shayqady.

―    Esh nәrse de bolghan joq. Qúlap qaldym, − dedim.

―    Kimdi aldaghyng keledi? Ayt shynyndy!

―    Mening jauap qatpay, ýnsiz qalghanym oghan únady ma? Álde janadan kelgen adamgha ayaushylyq jasady ma, zәrli dausy júmsaryp:

―    Dushtaghy shelekke su qúiyp al da, sol jerde jatqan tryapkimen poldy juyp shyq, − dedi.

Edendi jughan kezde týrmening ishi sary sonanyng úyasynday guildep ketti, ýzilip estilgen әnder, daraqy kýlkiler, boqtyq sózder qosylyp, úzyn dәlizde eden juatyn shýberekpen su shylpyldap jatty.

Osy bir tastan qalanghan eski ýige әkelip qamaghan jandardyng tirligine qatty әuestenip, úiyp tyndaghanym sonsha, qolymdaghy shýberekti týsirip  alyp, sileyip qattym da qaldym.

Jinalghan topty biz túmsyq týrme bastyghynyng kómekshisi kelip taratyp jiberdi.                    

Kelesi kýni týski tamaqty iship bolghasyn, kameragha keldim. Keshegi tatar jigit  tósegin әkelip, esik jaqtaghy bos oryngha jayghasyp jatyr.

Meni kórip:

―    Sen endi menen qútyla almaysyn. Sende mening esem bar.

Sony bilesing be? − dedi tistenip sóilegen dausy temir jonghan stanoktyn  dausynday, kameranyng ishinde zynyldap.

Men oghan kónil bólmegen  bolyp, tósegime otyrdym. Mening jauap  qatpaghanym qabyrghasyna batsa kerek.

―    Nege ýndemeysin? Saghan aityp túrmyn! − dep kishkene kózining qarashyqtary maghan yzghar shasha qarady.

―    Ne deuim kerek? Ózinning jón-josyqsyz tiyiskening dúrys  dep oilaysyng ba? Sen de esendi jibergen joqsyn. Qúiryghymnyn  auyrghan  jeri  әli syzdap túr. Mende alaryng joq, berering joq, nege tiyistin? Onda sony týsindirshi. Mynany qara! Áline qaramay, menen jauap almaqshy?! − dedi mysqylmen.

Sýitsem, ol ýsh ret týrmede otyryp shyqqan jerinen qayta týsken әkki neme bolyp shyqty. Týrmedegiler ony «Bóri» dep ataydy eken.

Kamerada beseu edik. Endi altau  boldyq. Kelgen kýni týn ortasy aughanda tatar jigit eki qolymen  tamaghymdy  qysyp,  buyndyryp  jatqan jerinen nadzirateliding tesikten ýnilip qaraghanynyng paydasy tiyip, aman  qaldym. Sodan zәrem qalmay, qoryqqanym sonsha, ýsh kýn  qatarynan  kózim  ilinbey qoydy. «Bóri» ertesine jatqan jerine ketip qaldy. Soghan qaraghanda, nadziratelige de aitqanyn istetkizetin bolghany. Sodan qu jan tәtti emes pe, namysty qoldan berip, aldynda zyr jýgiretin boldym. Jalghyz men emes, kameradaghylardyng bәri «bórinin» aldynda sózge kelmey, býkendep, aitqanyn eki qylmaydy. Al ashanagha barghanda, tamaqty kezekpen aldyna aparyp beremiz. Kezekshi bolatyn adamdy ózi aityp eskertedi. Bir tan  qalatyn jay, esirtkige әuestigi joq. Biraq basqalardy tartpasyna qoymay, qorqytyp tartqyzady. Týrmede búryn men estip kórmegen, ne bir soraqylyqtardyng kuәsi boldym. Bireulerding shege  jútqanyn, almasty shyqyrlatyp shaynaghanyn, qaynaghan shәinekke bir pachka  shaydy  salyp, ishkenin kózim kórdi.

Ákemning arqasynda alty aida týrmeden shyqtym. Ýige kelgennen keyin, ómir basqasha bolady degen oiym  beker  boldy. Shópti tartpaghan kýni janymdy qoyargha jer tappay, ýidin  bereketin  alam.

Bәrinen de әke-shesheme obal boldy. Tapqandaryn bermesine qoymay alyp, zar jylattym. Ýilense adam bolar dep oilady ma, qoyar da qoymay ýilendirip edi. Arada bir jyl ótkende perzentti boldym. Biraq odan ómirim ózgermedi. Ýige birde qonyp, birde qonbay jýrdim. Sýitip  jýrgen maghan әkem keshki mektepke tirkep, attestat alyp berdi.

Uaqyt jyljyp ótip jatty. Mening kýn úzaqty bar ermegim: ishimdikpen kónilimdi  aulau, temeki tartyp, nashanyng azabynan qútylu, basqa eshnәrse meni qyzyqtyrmady. Men ýshin ómirdin  qyzyghy  qalmaghanday, túla boyymdy enjarlyq pen dәrmensizdik  biylep, sýlesoq  jýrdim.

Nesin jasyram, jýruge jaghdayym kelmegen kýni kóshening kez kelgen búryshynda týnep shygham. Sonday kýnderding birinde, tang shapaghynyng qyzghylt núryna bólenip oyansam, shirkeuding sharbaghynyng syrtynda  jatyrmyn. Dalada  jatyp ýirengen әdetpen, jatqan jerime onsha mәn bere qoymap em. Biraq enjarlyq basqan kýiden arylghanday, әdemi әuendi estip  ornymnan túrdym. Endi jýreyin desem, basqan ayaghym ózime  baghynbay barady. Sodan kýni boyy shirkeuding әndetken qonyrau dausy qúlaghymnan ketpey qoydy. Bir tang qalghanym qonyrau dausynyng jaghymdy estiletini sonshalyq,  jan dýniyemmen úiyp, tynday bergim keldi.

Ertenine nege ekenin ózim de týsinbey, shirkeuge barghym  kelip,  ýiden  shyqtym. Orazanyng kezi bolatyn. Qalanyng orta túsynan shirkeuding qonyrau múnarasy kókke shanshylyp túr. Kýn sәulesine shaghylysqan altyn kýmbezi jalt-júlt oinap, temir kresi qala ýstinde men múndalaydy. Shirkeu qonyrauynyng dausy janghyrygha shyghyp, kók jýzine jayylyp,  kóktemgi dalagha kónildi ýn qosyp túrady. Tәnir ýiining appaq qabyrghalarynyng ar jaghynan, qalyng aghashtar kórinedi.

Shirkeuding aldynda túrghan mashinalardyng arasynan ótip, ainalasy temir sharbaqpen qorshalghan ýlken qaqpanyng esiginen kirdim.

Barlyq jeri ainaday tap-taza. Shashylghan qyltanaq shóp kórmeysin. Jýrekke jyly, kónildi, quanyshty әser qaldyrady. Tap-taza qújyralardyn  aldynda gýlder ósip túr. Terezelerge appaq perdeler taghylghan.

Shirkeuge kirgenimde,  tәnirge  degen shyn  yqylaspen  onyng  qúdiretine  moyynsúnghandyq sezim birden biylep  әketti. Osy uaqytqa deyin, ózimdi-ózim  týsine almay jýrgen boyymdaghy júmbaq syrdyng ne ekenin sezgendey boldym.

Shirkeuding bir jaq shetinde, birdey japyrylyp, qara kiyingen monah әielder, ekinshi jarymyndaghy ýlken-kishisi aralas qala túrghyndary da, uyzday jap-jas qolbala  qyzdar da,  tyrsylyn bildirmey jay basyp, ersili-qarsyly aghylyp jýr. Jap-jas әnshi monah qyzdardyng kýmistey  synghyrlaghan  jinishke dauystary  janghyryghyp, may shamnyng kónirsigen iysimen  birge,  býkil  kýmbez kenistigin  jaylap  alghan. Júrttyn  jýzi qasiyetti maydyng kónirsigen iysinen kórinbeydi.

Aqyry namazdan keyin, júrt taray bastady. Sol jerde bәrining bir kisidey, izgi tilekpen, berile  shoqynyp túrghandaryn kórip, jaratqan iyemning qúdiret-kýshining sheksizdigine tang qaldym. Maghan  shirkeuding әseri janyma jayly tiygeni sonshalyq, izdegenimdi tapqanday, kónilim  ósip, әr nәrseni qyzyqtap, jan-jaghyma  qarap, ornymnan qozghalmay túryp  qaldym. Áli de túra berer me edim.

―    Kimdi kýtip túrsyz? − dedi basyn iyip, monah qyz maghan.

Qapelimde ne dep jauap bererimdi bilmey, ýn-týnsiz shyghyp kettim.

Shirkeuge barghan kýnnen bastap, ishki dýniyemde ózgeris payda bola bastaghanyn bayqadym. Búryn elen-alannan túryp, qúmar temekimdi  tartyp, «sýiikti» ishimdigimdi ishkesin ghana janym jay tauyp, ózime-ózim keletinmin. Áytpese, denem qúrysyp, ensem týsip, sirkem su kótermeytin. Endi temekini birde tartsam, birde tartpay, ishimdikti de birde ishsem, birde ishpeytin halge jettim.

Shirkeuge kún qúrghatpay baryp jýrdim. Barmasam bir nәrse  jetispeytindey  kónilim  alandaydy. Onyn  esesine, bauyr basyp qalghan «ýiirimnen»  qashqaqtaytyn әdet payda bola bastady. Allanyng maghan kórsetken jәrdemi shyghar, olar menen airylghysy kelmey, kýsh kórsetip,  qorqytsa da kónbedim.

Kýz aiy bolatyn. Bir kýni  qalanyng  shanyn aspangha kóterip, qatty jel  túrdy. Baghanalardyng symdaryn ýzip, ýiding tóbesindegi shiyferlardy úshyryp jatty. Sol kýni kóp adamdar jaraqat alyp auruhanagha týsipti.

Mine, osy kýnning mening esimde saqtalyp qaluynyng  sebebi, ýidegilermen  kelisip, shirkeude birinshi kýn týnegen edim. Ár kelgen sayyn, osynda qaludyng retin tappay, qinalyp  jýrushi edim. Sonyng sәti týsip, popqa jaghdayymdy aityp, sóileskenimning paydasy tiydi.

Shirkeuge kelip, jayghasqan alghashqy kýni talghamy bólek ortanyng ainalasyndaghy jym-jyrt tynyshtyq ta, jan-jaghyna qaramay, qara kiyinip jýrgen monah әielder de kónilime oghash әser ete qoyghan joq. Qayta jana ortanyng maghan birden  únaghanynyng әseri shyghar, kelgen boyda adamdarmen  til tabysyp, sinisip  kettim. Uaqyt  óte  kele, shashylghan oiym jinaqtalyp, mәni ketken ómirding sәni kele bastaghanyn sezgen mening quanyshymda shek bolmady. Kóz tartar  jana bir dýniyening tabaldyryghynan attaghanday, kónil shirkin tasyp, újmaqtyng tórine  shyqqannan kem  bolmadym. Osydan son, Allanyng qúdiret-kýshine  senbey  kórshi, – dep Avrora  júmsaq jymidy.

Taghy bir aitatyn jay, shirkeude ózime jat  ortada  jýrgendey bolmay, mazalaghan  shym-shytyryq  oydan da, ensemdi ezgen jaysyzdyqtan da aiyghyp, jan dýniyem sәuleli shuaqqa jylynyp, kónil-kýiim rahattandy. Búl kýnderi maghan týsiniksiz tylsym dýniyening әseri bolsa da, әiteuir bir janalyqtyng bolaryn sezgendey, quanyshymda shek joq.

Tilegim oryndalghan son, jaryq  dýniyening qyzyghynan qúr qalyp, tar  qapastyng qarmaghyna ilingennen de әri bolyp, ýiden bezip, mýsәpirshe hal keship, kóshe kezip, qanghyghan ómirden qútylghanyma tәube ettim.

Qysqartyp aitsam, boydan kýsh ketip, ne tiride, ne ólide joq, eki dýniyening aralyghynda sýiretilgen jannyng ómirinde qanday sәn bolmaq?! Sen, senbe, osy jaghday menin  basymnan ótti. Keyde ókinish jaylaghan jalghyzdyqtan qaradan qarap kýiinip, adam  óltirgennen beter azapqa týsip qinalghanym, әli kýnge deyin esimnen ketpeydi. Sonda tiri jan bolyp taghdyryma qarsy kýrese almaghanyma kýiindim. Boydan kýsh ketip, dәrmensizdik jaylasa, oilaudan da, quanudan da  qalady  eken.

Janynyzgha qatty batqan eken, − dedim shyday almay.

―    Oi, aitpanyz! – dep basyn shayqady ol.

―    Búryn azyp-tozyp, qor bolghan adam kórsem, netken baqytsyz jan dep oilaushy edim. Sýitsem dýniyede men týsine bilmeytin mәn-jaylar kóp eken, − dep sәl kýlimsirep qoydy.

―    Agha, kóp sóilep jalyqtyrghan joqpyn ba? Ángimening ayaghyna keldik, − dedi qabaghyn sәl kótere týsip.

―    O, ne degenin?! Sharshatatyn әngime emes qoy. Maghan qatty únady, − dedim razylyghymdy bildirip.

―    Ángimening únaghanyn men de bayqadym. Otyrghan ornynyzdan qozghalmay, úiyp tyndadynyz, − dedi riza kónilmen.

Esirtkige elitkenim sonshalyq, kórmegendi kórgen aqymaq basty qoya beriniz. Bәrinen de mening jolymda shyr-pyr bolghan әke-shesheme obal boldy. Dәrigerden-dәrigerge sýirelep aparyp, auruhanagha jatqyzghan jerinen, qashyp ketkenimdi oilasam, súmdyq. Ótti, ketti. Qaysybirin  aitayyn.

―    Shirkeude qansha ay jattyn?

―    Onda bir jyldan artyq jatugha úlyqsat etpeydi. Maghan bir jyl tolghanda, otbasynnyng úlyqsaty kerek, − dep shygharyp saldy. Áldene esine týsti me, seldir  qabaghyna kirbing úyalap, ýnsiz qaldy.

Men onyng tymyrayghan týrin kórip, endi ashylyp sóilemesin bilsem de, qayta sózge tartyp:

―    Ne júmys isteysin? − dedim.

―    Jeke sharuashylyghym bar. Qaramaghymda jiyrma adam júmys isteydi. Bәri jaqsy. Biraq, әli kýnge deyin shirkeudi jan dýniyem ansap, kónilim solay qaray aua beredi. Ómirimning qyzyghy sonda qalghanday, nege ekenin ózim de týsinbeymin, – dedi Avrora múnayyp.

―    Bәrekeldi, inishek! Ózing siyaqty adasqan jastardyng músylmany – meshitten, hristiany – shirkeuden ruhany medet tauyp jatsa, qanekey. Búl degeniniz, allanyng shapaghaty ghoy, – dedim men jaqsy sózimdi ayamay.

Ol terezege qarap:

―    Agha, men týsetin stansiyama jetip qalyppyn, – dedi de tósegin asyghys jinay bastady.

Abai.kz