(A.Sәrsenbayúlynyng ruhyna)

Núr saulaghan gauhar tastay qarashyqtan núr emes,
mólt-mólt etip jas tamsa;
eljiregen et jýreging qan jylap,
qan ketkesin qatqan qara tas bolsa;
bodandyq pen kemdiktin,
bostandyq pen tendiktin,
aqiqatynda, maghynasy bos bolsa;
qu tirlikti sýrgening -
toghyz auyz tobasyz sózben,
toghyz týiege jýk bolar baylyqpen,
toghyz gramm qorghasynmen ghana rastalsa -
sonda shyndyqty qaydan tabamyz ?!

Ózimizde bar nәrseni ózimizge qimasaq;
uaqyt pen kenistikti noqtalaghan kónilder
mezgilden de janylyp, shekti qoyyp
qara jer men kók aspannyng ayasyna syimasa;
bireuding nadandyghy men toqshylyghy da,
bireuding jamandyghy men joqshylyghy da,
aynalyp kelgende, qara halyqty ghana qinasa;
azuy bary - azulymyn eken dep aiylyn jimasa;
qúryghy úzyny - qúryqtymyn eken dep qúlqynyn timasa -
sonda tәubeni qaydan tabamyz ?!

Din, dil deymiz, til deymiz...
Dindaryng kim ?
Din qayda ?
Dilmaryng kim ?
Dil qayda ?
Tilemsek kim ?
Til qayda ?
Shaghystyryp otty - sugha, jerdi - kókke, kýndi - aigha;
bar ilimdi oi-botqa ghyp,
joq ilimdi oilap tauyp, әiteuir, qoyyrtpaqtap keltiremiz ynghaygha.
Kóz de, sóz de, kókirek te allagha emes, adamgha qúl múndayda -
sonda imandy qaydan tabamyz ?!

Birlik qayda ?
Bar ma, birlik, oy baqsaq ?
Batys, shyghys, ontýstik bop, jeke-jeke aimaq sap;
jaqsy menen jaysanyndy bir-birine aidap sap;
ruynmen dep u ishkizip, ózing zәmzәm su iship;
shatyrdaghy oryn ýshin shaytanmen de tuysyp,
sosyn kelip kisimsinu - qay maqsat ?!

Tirlik qayda ?
Shyndyq - jalghan;
tәube - qalghan;
birlik - arman;
iman - joq.
Japa shekken aghayynnyng aitqanyna úiyghan bop,
reti kelse solarmen
qyshqyldatyp sharap jútyp, ystyq-ystyq shay iship;
sayasat dep, mәdeniyet dep qabyrghamyz qayysyp,
óp-ótirik otyramyz mayysyp.

Al jay kýni qynyr sóz ben qúr úiqydan bas almay;
jangha payda әkelmeytin shýkirlikten asa almay;
bireu qyzmet jasarday;
bireu qúman tosarday,
kergiymiz kep, sorda ósken qisyq aghash sekildi.
Sen be, jalghyz kekildi ?
Men be, jalghyz kekildi ?

Ekeumizde ne aiyrma ?
Eki qolmen, eki ayaqqa - jalghyz bas.
Tәnimizdi oiyn, janymyzdy oy sorghan.
Ózimiz de bilmeymiz qaysy - múrat, qaysy - arman.
Tek qiyal bar - qúmay shalghyzbas,
kýdik bar - týlki alghyzbas.

Sosyn... sosyn ózgermeytin týsinik bar kóni qatqan teridey.
Áy, týbi bar ghoy,
emeksitken sol qiyal qúm shekerdey erimey;
elegzitken sol kýdikten jerimey;
týsinikter kýiremey, kóni qatqan teridey -
sirә de el bolmaspyz !

Talghat Eshenúly

Abai.kz