Eshkim maskýnemdikke shaldyghudy múrat tútpaydy. Biraq úrttap-tatyp jýrip te maskýnemge ainalyp ketuiniz mýmkin. «Sәl-pәl dos jarandar jinalghanda ishetinim bar» dep aqtalasyz ba? Onday  úrttap-tatudyng da  saldary bolatynyn este saqtaghan jón.

Atam qazaq әu basta ishimdikke jaqyndyghy joq edi. Aumaly-tókpeli zaman  oghan da ýiretpey qoymady. Mine, sodan beri  aty jaman «susyn» jaqyn dosymyz,  әlde syrlasymyz deymiz be? Ne desek te, janymyzdan tabylatyny ótirik emes. Búl jayynda jazylyp ta, teledidardan aitylyp ta jatady. Biraq nәtiyje joqtyng qasy. Bilmeymin, búnyng jaman әri keri jaghymsyz jaqtaryn bile túra ishu- ol biz ýshin kýnә dep sanaymyn. Sebebi onyng arty jaqsylyqqa aparmaytyny bәrimizge belgili.

Psihologiyalyq jaghynan qanday әseri bar degenge, birinshi kezekte oi-sana bәsendeydi. Sonymen qatar, kóru jәne estu mýsheleri nasharlaydy. Kóz aldyna beyneler, elester payda bolady. Este saqtau qabileti tómendeydi.

ARAQ DENEGE TÝSKENNEN KEYIN BAUYRDAGhY FERMENT BÓLUShI JÚMYSYN TOQTATYP, ETONOL BÓLINIP AGhZANY ZAQYMDAP, ULANU REAKSIYaSYNA ÚShYRAYDY. AL BÚNYNG PSIHOLOGIYaLYQ ÁSERI – ADAMNYNG ÚIQY BEZI BÚZYLADY.  SONYMEN QATAR JAMAN TÝSTER KÓRIP, AYGhALAP, YNYRSYP DEM ALUGhA MÝMKINDIK BOLMAYDY. BEYNE BIR JAMANDYQ BOLATYNDAY SEZINEDI.

Osy ishimdikke salynghan adamdar jayynda birneshe týrge jәne topqa bólip, zerttegen ghalymdardyng mysalyna toqtalyp ketsem. Maskýnemderdi mynaday  týrlerimen anyqtaymyz:

• Sozylmaly maskýnemdik. Ol dәstýrli auru, kýndelikti ýlken

kólemde ne bolmasa kishi kólemde mindetti týrde ishetin adamdar. Sozylmaly maskýnemdikte adam ishimdiksiz ózin elestete almaydy jәne ainalasyndaghy jaqyn tughan- tuystary da  búl jayynda biledi. Búnday adam ózining qatesin eshqashan moyyndamaydy, sonymen qatar әrqashanda ishuge syltau tabady.

• Salynyp ishetin maskýnemdik.Maskýnemdikting búl týri keninen

taralghan auru.  Búnday aurumen kóbinese  kýzeliske, uayymgha, otbasylyq mәselelerge, júmys barysynda tuyndaghan mәselelerge sheshimin tappay ishimdikke salynyp ketedi. Búdan shyghu ýshin medisinanyng kómegi nemese jaqyndarynyng kómegin qajet etedi.

• Jasyryn maskýnemdik. Jasyryn maskýnemdikting negizi salynyp

ishetin maskýnemdik nemese sozylmaly maskýnemdikte jatyr. Syrt kózge ishimdikti ishpeytin adamgha úqsaydy. Búnday auru kóbinese әielder, mansaptaghy adamdar jәne tanymal adamdarda keninen kezdesedi. Ózin ózgelerden ózgeshe sanaytyndar maskýnemdigin jasyrghysy keledi dese de bolghanday.

• Syra maskýnemdigi. Kýndelikti ýsh nemese tórt shynydan ishetin

adamdar syra maskýnemdigine dushar bolady. Búl týrdegi adamdar ózin jogharydaghy maskýnemdikterdin  qataryna jatqyzylmaymyn dep sanaydy. Biraq solardyng biri ekenin bilmeydi.

Maskýnemdikting qay týrin alsaq ta, adam densaulyghyna jәne psihologiyasyna әser etpey qoymaydy. Osy túrghyda maskýnemdikterdi ýsh topqa bólip qarastyrady.

Alifa – búl topqa ózine tәn kýndelikti ishimdikting jenil týrin qabyldaushy adamdar. Búnday adamdar tanghy as aldynda, týski as aldynda jәne keshki asta bir bokal sharaptan ishetinder. Árqashan kónil kýileri kóterinki jýru ýshin. Búnday adamdarda ishkeni jәne ishpegeni bilinbeydi. Kóbinese Europada keninen taraghan.

Betta – búl maskýnemdikke alifadan qatty  ayyrmashylyghy joq. Sebebi alifada sharappen shektelse mynda spirttik qúramy kishkene jogharlau. Mysaly, syra maskýnemdigine jatqyzsaq bolady. Sonymen qatar liyker, sharap jәne sidra sharaptaryn jatqyzamyz.

Gamma. Gamma maskýnemdigining spirttik mólsheri óte jogharghy bolyp keledi. Búl kezde adam óz tepe-tendigin ústay almaytyn dәrejege jetetin bolady. Sonymen qatar, ainalasynda ne bolyp jatqanyn sezbeydi. Óz isine ózi jauap bere almaydy. Búnday toptaghy  adamdar ishimdikke jaqyn keledi.

Sonymen ishimdikke salynatyn adamdardyng birneshe toptar men týrlerge qarastyryp shyqtyq. Sonda ózimizdi qay sanattaghy maskýnemdikke jatqyzamyz? Búl degeniniz jazyluy óte qiyn dert. Ózin ghana emes ainalasyndaghy jandargha kesirin tiygizetin zat. Osy maskýnemdikting jemisin jegen, jetistikke ne bolmasa shyngha shyqty degendi kórmedim.

Adam balasynyng taghdyry óz qolynda, ne isteymin dese ózi beledi. Qalasa tura jol, qalamasa jaman jol. Endi ózimizdi bir kóz aldymyzgha elestetip, ne bolmasa ainagha bir qarap kóreyikshi. Men ne istep jatyrmyn, kimge qanday tәrbie berip jatyrmyn, ertengi úrpaghym ne bolmaq degen siyaqty súraqtargha jauap bereyik. Sonda ghana sheshimning jauabyn taba alamyz.

«Alauinform»