- Qajyghúmar aghamyzdyng «Qyl­mys» romanynyng altynshy tomynda әkem Ánuardyng (romanda Álibek) qa­za­synan son, Qajyghúmar aghamyzdyng shesheme kónil aityp keletini jazylghan. Sol ro­manda әkemning Qytay týrmesinde jatyp qaytys bolghan kezi de surettelgen. Biraq әkem mening esimde dep aita almaymyn, әkem­di ústaghanda men tәi-tәy basqan bala eken­min. Al qughyn-sýrgin zamanda әkemmen bir­ge bolghan uaqytym bir kýnge de tolmaydy eken! Bәrin keyin bildik qoy. Ákemdi Qy­tayda «mәdeniyet tónkerisi» kezinde ba­syna «qalpaq kiygizip» (jala jauyp degen maghynada), mәngibaqy týrmege qamap tas­taydy. Sheshem de «halyq jauynyn» әieli bolyp shygha keledi. Otbasymyz kadrlargha arnalghan túrghyn ýiden quylyp, kezinde Shyng Shysaydyng at qorasy bolghan la­shyq­qa kóshiriledi.

Ákem týrmede on jylday jatyp, qay­tys bolady. Biraq ókimet sýiegin bermey, týrmede jerlenedi. Tek keyinnen, 4 jyldan keyin әkemning ataghyn «qayta qalpyna keltirip», Ýrimji qalasyndaghy sol kezdegi Ha­lyq Sarayynda saltanatty qoshtasu rә­simin ótkizip, әkemning sýiegin týrme ma­nyndaghy zirattan Ýrimjidegi qúrbandar ziratyna kóshiretin boldy. Búl Shynjang kóleminde «mәdeniyet tónkerisinen» keyingi osy «tónkeristin» kesirinen ómirinen aiy­rylghan ólke dәrejeli basshygha arnalyp ótkizgen túnghysh azaly jiyn edi. Sol kezde maghan erekshe әser etkeni anamnyng joq­­tau aitqany boldy. Otbasymyz mar­qúm әkemning sýiegimen birge saraygha kir­genimizde, anam qytayy, úighyry, qazaghy aralas zalgha dauys shygharyp joqtau aityp kirdi. Anamnyng zarly ýni týsingen adam­­­nyng ghana emes, tipti qazaqshany mýl­de týsinbeytin basqa últ ókilderining de kó­zine jas ýiirdi. Sol tústa 14-15 jas sha­­ma­syndaghy men alghash ret qazaqtyng ólim-jitim saltynyng da osynday saltanatty bolatynyn bildim. Qajyghúmar aghamyz da osy joqtaudy estigen son, «Mynaday joqtalghan ólimnin, dәl qazirgi shaqta armany az shyghar» dep jazady ghoy romanynda.

— Siz de birazgha deyin «halyq jauy­nyn» balasy bolyp ósipsiz ghoy...

— Ákem Ánuar, aghasy Maghauiya men Mer­ghazy, әkemning nemere aghasy Ábil­mә­jin, atamyz Jәkula — barlyghy da impe­riya­nyng qughynyn kórgen adamdar. Naghashy ja­ghym da búl sýrginnen aman qalmapty.

Búl - Asqar Ánuarúlynyng i-news.kz saytyna bergen súhbaty eken. Bolys bolghan atasy Jәkula Sovet ókimetining talauyna týsip, әkesi Ánuar qytay kommunisterinin  qolynan qaza tapqan Asqar  turaly býgin bir suyq habar estip otyrmyz. Esil er dýniyeden ozypty.

Asqar Jәkulin - Atajúrtyna oralghan aiboz úldardyng biri edi. Kelgen bette kәsipkerlik ispen jatpay-túrmay shúghyldandy. Sóitip, az jyldyng auanynda qazaq kәsipkerlerining ortasynan oiyp túryp ornyn aldy, ortaq iygilikke ýles qosty. Ol әrkez "elge, júrtqa paydam tiyse eken", "qazaghymnyng aty ozsa eken" dep ómir sýrdi. Onyng ómirlik úrany osy boldy. Atalghan saytqa bergen súhbatynda ol jәne bylay depti:

– Bizder, shetelden kelgen qazaqtar, qoghamnyng ishine kirise almay, qashanda shettelip jýre­miz. Al teledidardan, gazetten qashanda oralmandy kedey-kepshik, balasyn oqyta almay, kýnin kóre almay otyrghan bayghús, beyshara etip kórsetip, sonday pikir qalyptastyrady. Bizding “oralman” degen atqa kónilimiz tolmay, renjigenimiz dúrys emes eken. Mәsele, “oralman” degen atynda emes, sony kóteretin, olargha dem beretin el aghalarynda eken. Bizding aramyzda oqyghan, bilimdi, isker azamattar óte kóp. Nege solardy dúrys jaghynan tanystyrmasqa? Qashan basy­myz­dy kóteremiz? Mәselen, Eu­ro­pany iskerligimen moyyndat­qan aghayyndy Zenginder siyaqty myq­ty qazaghymyz bar dep nege tanystyrmaydy? Búl shara oral­man bolyp kelgen aghayyn­dar­gha ýlken ruhany qoldau bolar edi.

Asqar Jәkulin jaryq dýniyeni 51 jyl keship qana ortamyzdan ketti. 51 jasynyng 2-3 jylyn aty jaman dertten aighudyng arpalysyna júmsady.  Biraq, ajal shirkin alyp tyndy.

Jannyng jәnnatta bolsyn, jýzinning núry peyishte shalqysyn. Bú dýniyede bastaghan ising baytaq elinde jalghasyn tapsyn. Baqúl bol.

Abai.kz újymy