Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 8195 0 pikir 1 Aqpan, 2016 saghat 08:30

ITTING JASY (әngime)

Kóktemning kýni. Shyghystan tang shapaghy bilingennen bastalyp, kýn batysqa batqansha bir tolas tappaytyn tirining tirshiligi. Árkim óz isimen. Avtobus aidaytyn kórshimiz Saqang mashinasynyng matorymen әlek. Malshy Marat óz әdetinshe mal qorasynda. Auyldyng ústasy Qoqang ynyldap aghash jonyp otyr. Tauyq qoranyng janynan japsarlastyra salynghan óz ýishigining aldynda keuip ketken qu sýiekti qyzghanghanday eki ayaghynyng arasyna ala týsip Bayghasqa jatyr. Janynan ótken tauyqtargha yrylday qarap, qu sýiekti qarmana týsedi. Dymgha jaramsyz ony nesine qyzghanady desenshi?.. Týsinbeymin...
Qys bolsyn, jaz bolsyn auyldyng týngi kóshesining tirligi bitken be? Sonday tirlikterim kesh bitip, júldyzdar jaryqtan jasqanyp, joghala bastaghan shaqta jastyghyma jantayghan edim. Qansha úiyqtaghanymdy bilmeymin, әiteuir, azanda atamnyng aiqayy men jamylghymdy júlqa tartqanynan jan úshyra atyp túrdym. Kózimdi uqalay kýshtep ashyp, qabyrghadaghy sekund sanap soqqan sary saghatqa syghyrayghan kózimmen syghalay qaradym da, ózimning eki-aq saghat úiyqtaghanymdy úqtym. Amal qaysy, atamnyng tabaldyryqty toruyldap jýretin ashuyna alynghym kelmey tósegimnen túrdym da, esikti esiney ashyp, esengiregen qalpy dalagha shyqtym. Qúdyq basyna baryp, motordan aqqan múzday sugha әbden juynyp, ýige kirsem bәri shәy ýstinde eken. Bir shetine men de otyra kettim. Týnde ýige týn aspany týrile bastaghanda kelip, azanda aiqaymen oyanghan adamdy kim jaqtyrsyn, eshkim til qatpady. Ózimning qateligimdi bilip men de ýnsizbin.

- Týnde qayda boldyn? – azannan beri maghan qarata aitylghan alghashqy sóz.

- Aydostyng ýiinde.

- Qayda qanghyrsang da qatyp qalghan qaghidamen qaytalanatyn bir-aq jauap – osy.

- Sen bolmasang óledi eken de sol Aydosyn! Eki tuyp bir qalghan egizinning synary ma edi?

Osylay atam jaqtan bolashaq borannyng bastalaryn bildirip alghashqy úshqyndar úsha bastaghanda, ainalayyn apam sózge aralasyp:
- Balam, esikting aldyn jinastyryp, qystan qalghan kýldi shygharyp tastayyq. Shayyndy iship al! – dep atamnyng alapat ashuynyng aldyn alyp ýlgerdi. Maghan da qajeti osy, shayymdy isher-ishpesten esikke eki attap jettim de, dalagha shyghyp keng tynystadym.
Esekti erttep, arbany jegip, qystay ýiden shygharylyp, tóbe bolyp ýiilgen «kýl tóbenin» janyna keldim. Qolym men ayaghym ózimdiki emes siyaqty. Úiqynyng qanbaghany bar,   týnimen auyldyng shanyn balaghymmen sypyryp jýrgenim bar, bәri qosylyp denemdi qorghasynday qúrystyryp qimyldatar emes. Qalghyp, mýlgip eki kýrek laqtyryp, eki saghat dem alyp jýrip, bir arba kýldi shygharyp kelgennen keyin boyym jazylyp, týski asqa shaqyrghan jengemning jaghymdy dauysyna deyin júmystyng biraz bóligin enserip tastadym.
Júmys istegen adamdy kim jek kórsin? Tanghy astaghyday emes, týski as kezinde kәdimgidey adam qataryna qosylyp qalyppyn.
Týsten keyin bar kýldi shygharyp bittim de, endi tek mayda-shýide júmystar qaldy dep oilap edim, kýtpegen kedergige kez boldym.  Arbany aghytyp, esekting erin alyp jayghastyrdym da, eski aghashtardy jinastyryp jatyr edim, apam:
- Doshan, beri kelshi, myna tonaztqyshty bastyrmagha aparyp qoyayyq, - dedi. Ýige jana tonaztqysh kelgennen beri abyroyy týsip, yghysa-yghysa syrtqa shyghyp qalghan eski tonaztqyshty ne isteydi eken dep, bir sәt oilanyp túrdym da, apammen sóz talastyrghym kelmey qasyna bardym. Isten shyqqanyna kóp jyl ótse de, agham ýilenip jeneshemning artynan jana tonaztqysh kelgenshe, bizding ýiding bir ýlken mýlkindey keudesin kerip túrghan edi. Al, qazir dymgha jaramay itting ýishigining janynan oryn tepken.  Eski tonazytqyshty ishtey ayap túrdym da, apam ekeumiz eki jaghynan kóterip, bastyrmagha apara jatyr edik, syrtta kir jayyp jýrgen jeneshem shyr ete qaldy.
- Oibay, ony ne isteysizder?
- Bastyrmagha aparyp qoyamyz.
- Nege? Istemeytin búl itting itayaghyn qaytemiz, mama?
- Bastyrmadaghy zattardy salyp qoygha qajet.
Apamdyki syltau ghana. Áytpese bastyrmada búghan salynatyn zat ta joq. Men әngimege aralaspadym.
- Oi, mama, qoyynyzshy tastay salayyqshy. Doshan, baghana arbagha salyp nege shygharyp tastamadyn?
- E, nege shygharady eken? Artymnan kelgen dýniyem. Alghashqy dýniyem! Mening kózim ketpey túryp kózin joymaqpysyn? Shygharmaymyn!
Apamnyng kóz aldynan jastyghy jylt etip óte shyqqanday boldy. Ol kisining qartayghanyn jýzine qarap emes, tórkininen kelgen osy tonaztqyshqa qarap-aq angharugha bolar edi. Alghash ýilengen jyldary ainaldyrghan eki bólmeli ýide shoshayyp otyrghan ekeui jәne az-maz ghana dýniye-mýlki bolatyn. Sol dýniyening ishinde ózine eng ystyghy, auyldyng bәrine tansyq, ýige kirgende birden kózge týsetin osy tonaztqyshy edi. Osy tonaztqyshy arqyly-aq auyldaghy әielderding ishinde abyroyy asqaqtap túratyn. Al, býgin jaghdayy mynau. Apamnyng osy tonaztqyshqa qarap jastyq shaghy, ýilengen bal shaqtary esine týser. Artynan kelgen dýniyeden qalghany – osy. Basqanyng bәri byt-shyt. Dýnie kezek degen osy eken-au. Apam ýshin bir kezderi qol jetpes armanday edi, kelini ýshin dymgha jaramsyz itayaq. Kelinine jekip úrysyp tastaghy kelse de, úrys shygharyp ýiding berekesin alghysy kelmegen. Shyny kerek, búl tonaztqyshty men de qimaymyn. Búl – mening de balalyq shaghymnyng belgisindey. Osy tonazytqyshty kórgen sayyn menen 2 jas ýlkendegi bar kórshining kenje qyzy kóz aldymda kólbendeytin.
Tanertennen keshke deyin birge oinap, birde onyn, birde bizding ýige qonyp qalyp jýre berer edik. Bir kýni bizding ýidegi kezekti oiynymyzda jasyrynbaq oinap jatqanbyz. Men – izdedim, ol – tyghyldy. Ýy ishindegi tyghylatyn tasalar tanys bolyp qalsa da, osy oiynymyzdan jalyqpaymyz. Kózimdi júmyp túryp, mejeli sangha deyin sanadym da, ýirenshikti jerlerdi jaghalay jýrip óttim. Tappadym. Shifonerding ishi, peshting arty, stoldyng asty... Jer jútqanday zym-ziya. Oiyn zanynda dalagha shyghu joq bolatyn. Sonda da dalagha shyghyp ketpedi me dep, dalany da bir sholyp kelip, tabaldyryqtan attay bersem, tonaztqysh esigi ózinen-ózi ashylyp, sandyqqa jasyryp ústaytyn qyzghanshaq diidyng qyzynday bolyp ishinen kórshining qyzy qylmynday shyghyp kele jatqany. Osynsha uaqyt boyy jasyrynbaq oinap jýrip, bos túrghan tonaztqysh ishine jasyrynu oiyma da kelmegenine, ayaday ýiding ishinen kórshining qyzyn taba almaghanyma ashulanghanym sonsha, ol qyzgha aiqaylaghanymdy sezbey de qaldym. Al, ol mening aiqaylaghanymdy eleng de qylar emes. Ózin taba almay qalghanyna sonsha mәz. Sәlden keyin ashuym basylyp, basqa amal bolmay, búrtiigha kóshtim. Sóilegenine, oinayyq degen sózine ózimshe mәn bermegen bolyp, renjigen renimmen teris qarap otyra berdim. Qasymdaghy qara qyz sol sәt ýnsiz qalyp, enkeye berip erinderin betime tiygizdi de, búranday basyp esikke bettedi. Onyng sýigeni qansha nәzik bolghanymen, ornymnan túra almastay etip shegelep ketti. Esimdi jisam – bólmede jalghyz otyrmyn.
Sol kýnnen bastap әnsheyinde esigin teuip kiretin kórshining ýiine barugha úyalatyndy shyghardym. Apam júmsasa, syrtta túryp aiqaylaymyn. Eki ýy de mening búl isime qatty mәn bermegen edi. «Balalardyng sózi jaraspay qalghan da!», - desip qoyghan. Biraq, biz dәl sol kezde bala ma edik? Kórshining qyzyn qaydam, biraq mening balalyqqa tәn pәk oiynym men oilarym sol kýnnen beri jalghaspady. Sol qyzben oinaugha ýiden oqtalyp-aq shyghamyn. Kórshining aulasyna jete bergende keudemnen belgisiz bir kýsh iyterip túrady. Amalsyz keri qaytam. Osylaysha eki ýiding ortasynda sandalyp ýsh kýn jýrdim.
Býgin tórtinshi kýn. Saldabasy shyqqan oiynshyghymdy saldyratyp aulada jýrgenmin. Kórshining ýiining oshaghynan tezekting týtini kóterilip jatyr eken. Anda-sanda ashqyltym iyisi keledi múryngha. Shamasy, nan kómip jatyr-au. Sәlden keyin eki ýy arasyndaghy esik ashyldy da, qolynda jana pisken ystyq bir ýzim nany bar kórshining qyzy kórindi. Bayqamaghansyp, oiynshyghymdy shúqylap otyra berdim teris qarap. Arqam múzdap bara jatty. Keudem dauyl kýngi tolqyghan tenizdey tolqidy kep, tolqidy kep. Adam kýtken kezde uaqyt jay óte me, joq әlde kórshining qyzy sonsha sylbyr ma, jaqyn-aq jerden janyma jetui múng boldy. Ol kelgenshe mening keudemdegi teniz kemerinen әldeneshe ret tasyp tógilgen edi. Áyteuir, jetti-au qasyma... Qolyndaghy nandy maghan úsynyp túryp, kózine týsken shashtaryn qúlaghynyng artyna qayyryp tastap, sol qolymen kýn sәulesinen kózderin kólegeylep, kýlimsirep túrdy da:
- Jýr, oinayyq! – degen.
Qarsylasqan da, kelisken de joqpyn. Ýnsiz artynan ere berdim. Syrttay qaraghanda bәri búrynghysha siyaqty. Biraq tipten olay emes. Oiynymyzdyng mazmúny ózgermegenimen mening basymdaghy oy basqa. Mýmkin, onyng da basynda menikindey shyghar. Óz oiymnyng shetin shygharyp birge sugha shomylayyq dep edim, әnsheyinde menen búryn sugha sýngy ketetin ol, múrnyn tyrjityp, kelispegen synay tanytty. Biz osylay alghash ret bir-birimizden úyaldyq. Ol ózining qyz ekenin, men ózimning jigit ekenimdi týsinip, túnghysh ret birge sugha týsuden bas tarttyq. Meni alghash ret onyng kýlgin týsti kóilegi nendey baylyqty jasyryp túrghany qyzyqtyrdy. Búryn talay ret birge sugha shomylsaq ta kózime týspegen, keudesining tompayghanyn túnghysh anghardym. Jәne sol tompaq ózine erekshe jarasatynyn sezindim. Búl nәrselerdi bizge eshkim týsindirgen joq. Biz ózimiz týisindik. Áriyne, biz múnan keyin oinamadyq emes, oinadyq. Biraq oiyn da, oinalatyn oryn da ózgergen...
Qysqasy búl tonaztqysh - ózderi keyinnen kóship ketken, mening alghashqy mahabbatym bolmasa da, alghash qyz dep tanyghan kórshining kenje qyzynan qalghan estelik pen mening balalyq pәk oilarymnyng eng songhy, al apamnyng otbasylyq ómirining eng qadirli mýlki edi.
Ene degen – eskiligin ansaushy da, jenge – janalyqtyng jarshysy. Jana nәrse túrghyzu ýshin, eskini qiratu qajet. Búl tonaztqysh tónireginde ene men kelinning ghana kelispeushiligi emes edi. Ekeuin de kinәlaugha bolmaytyn shyghar. Biraq apamnyng aitqanyn oryndamaghany ýshin jengemdi sonsha jek kórip túrdym. Búl daudyng bolyp jatqanyn kórse de, kórmegensip óte shyqqan, aghama, óz әieline «qoy» dep aita almaghany ýshin ishim qyj-qyj qaynap jatty. Biraq, apam eneligi men jasynyng ýlkendigin ortagha salyp jýrip, tonaztqyshyn qyzghyshtay qoryp, aqyry arashalap alyp qaldy. Agham ekeumiz kóterip aparyp qalaghan ornyna qoyyp berdik. Kelini týskeli beri qazan-oshaqtyng qasyna kóp bara bermeytin edi. Biraq, býgin ózi oshaqqa ot jaghyp, su ysytyp, sol sumen tonaztqyshyn juyp-shayyp jatty. Bastyrmagha qarama-qarsy qoyylghan tapshan ýstinde, jana ghana qoylardy jayghap kelgen atam ayaq astynan pysyqtyghy ústap ketken kempirine kózin syghyrayta kýlimsirep, qarady da otyrdy. Esine ne týsti eken?..
Óz júmysymen әuestenip ketkeni sonsha, apam keshki asqa keshigip keldi. «Bissimillәsin» auzyna alyp, jengem qúighan shaygha qolyn soza berip:
- Sen de ene atanarsyn. Itting jasyna sen de jetersin, - dedi de renjigen synaymen teris qarap alyp, shayyn úrttay berdi. Betine týsken әjimder qúlaghyna qaray jiyi-jii jiyrylady. Kýlimsirep otyr ma? Jylap otyr ma?.. Esine ne týsti eken?..

Auyl tynyshtalghan. Avtobus aidaytyn Saqang da, belgisiz bir әnning әuenine salyp ynyldap aghash jonyp otyratyn Qoqang da joq. Tek bayaghy Bayghasqa ghana óz ýishigining janynda sol bayaghy qu sýiekti qarmana týsip, auyq-auyq ýrip qoyady.
 Dymgha jaramsyz ony nesine qyzghanady desenshi?..

Doshan

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269