ÓZBEKSTAN «ERKINDIK ShEKTELGEN» ELDER TIZIMINDE
Halyqaralyq Freedom House qúqyq qorghau úiymy «2016 jylghy әlemdegi erkindik» dep atalatyn esebin jariyalady.
Ol boyynsha, Ortalyq Aziyanyng barlyq elinde sayasy jәne azamattyq erkindik mәseleleri onalmay túr.
Bayandamada sayasy jәne azamattyq bostandyqtar dengeyin kórsetu ýshin 195 el: «erkin», «jartylay erkin» jәne «erkindik shektelgen» deytin ýsh topqa bólingen. Freedom House Ortalyq Aziyanyng bes respublikasyn da «erkindik shektelgen» tobyna jatqyzady.
Freedom House esebinde Ózbekstan «erkindigi shektelgen» reytinginde ýshinshi orynda túr. Bayandama avtorlary búl eldi sayasy jәne azamattyq erkindikterding dengeyi jaghynan Ortalyq Aziyadaghy eng nashary dep sanaydy Reytingting tórtinshi satysynda Týrkimenstan jayghasqan. Úiymnyng esebinde búl eldegi sayasy jәne azamattyq erkindikterding kórsetkishteri kórshi Ózbekstanmen shamalas ekendigi aitylady.
Amerikalyq qúqyq qorghau úiymynyng reytinginde 16-shy oryndaghy Tәjikstandy da Freedom House sarapshylary «erkin emes» elder qataryna jatqyzady. Qúqyq qorghaushylar preziydent Emomaly Rahmonnyng ýkimeti oppozisiyalyq Tәjikstannyng islamdyq qayta órleu partiyasy byltyr nauryzda ótken parlament saylauynda bir de bir ýmitkerin parlamentke ótkize almauyna tyrysyp baqty dep sanaydy.
Qazaqstan Freedom House reytinginde azamattyq jәne sayasy erkindikter kórsetkishi boyynsha 24-shi oryngha jayghasty. Qyrghyzstan búl jaghynan 38-shi orynda. Úiym sarapshylary búl eldi Ortalyq Aziya ónirindegi meylinshe erkin el dep tanidy.
Búl orayda Transparency International úiymynyng sybaylas jemqorlyqqa baylanysty tiziminde Ózbekstan Zimbabve, Eritreya, Siriya jәne Týrkimenstanmen qatar túr.
Jemqorlyq siyrek kezdesetin elder retinde biyl Daniya, Jana Zelandiya jәne Finlyandiya tanyldy, al jemqorlyq indeti eng jaylaghandar – Sudan, Soltýstik Koreya men Somaliy.
Jemqorlyqqa bagha beruge qatysty zertteu 168 memlekette jýrgizilgen.
Zertteu avtorlarynyng aituynsha, Ortalyq Aziya men Ontýstik-Shyghys Aziya elderi meylinshe jemqor jәne ashyq emes ónirlerding tiziminde túr.
Úiymnyng zertteui halyqaralyq qarjy jәne qúqyq qorghau salasynyng sarapshylarynyng tәuelsiz saualnamasynyng negizinde jasalady. Indeks baghany 0-den (jemqorlyqtyng eng jogharghy dengeyi) 100-ge (jemqorlyqtan tazalyq) deyingi úpaymen esepteydi. Osy kýnge deyin 100 úpaydy birde-bir el alghan joq.
Abai.kz