Taldyqorghandaghy «Dostyq» ýiining mәjilis zalynda «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasy Almaty oblysy boyynsha filialynyng konferensiyasy ótti. Oghan «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasynyng tóraghasy Azat Peruashev, Almaty oblysy әkimining orynbasary Bolat Tәkenov, shaghyn jәne orta kәsipkerlikke qatysy bar oblystyq basqarmalar men departamentterdin  basshylary jәne atalghan Palatanyng Almaty oblysy boyynshy filialynyng basqarma mýsheleri, kәsipkerler, qoghamdyq úiymdar, jurnalister qatysty. Búl jolghy konferensiyada negizinen ýsh mәsele qaraldy. Onyng birinshisi boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan «Daghdarystan janaru men damugha» atty Joldauyn jýzege asyru jónindegi júmystardaghy jeke kәsipkerlik pen memlekettik organdardyng ózara qarym-qatynasy sóz boldy. Ekinshi kezekte Ýkimetting ekonomikanyng naqty salalary men sektorlaryn qoldau jónindegi daghdarysqa qarsy sharalaryn oryndaughy qatysty әngime qozghalsa, eng sonynan úiymdastyru mәselesi qaraldy.

Taldyqorghandaghy «Dostyq» ýiining mәjilis zalynda «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasy Almaty oblysy boyynsha filialynyng konferensiyasy ótti. Oghan «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasynyng tóraghasy Azat Peruashev, Almaty oblysy әkimining orynbasary Bolat Tәkenov, shaghyn jәne orta kәsipkerlikke qatysy bar oblystyq basqarmalar men departamentterdin  basshylary jәne atalghan Palatanyng Almaty oblysy boyynshy filialynyng basqarma mýsheleri, kәsipkerler, qoghamdyq úiymdar, jurnalister qatysty. Búl jolghy konferensiyada negizinen ýsh mәsele qaraldy. Onyng birinshisi boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan «Daghdarystan janaru men damugha» atty Joldauyn jýzege asyru jónindegi júmystardaghy jeke kәsipkerlik pen memlekettik organdardyng ózara qarym-qatynasy sóz boldy. Ekinshi kezekte Ýkimetting ekonomikanyng naqty salalary men sektorlaryn qoldau jónindegi daghdarysqa qarsy sharalaryn oryndaughy qatysty әngime qozghalsa, eng sonynan úiymdastyru mәselesi qaraldy.
Astanadan arnayy at arytyp jetken «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasynyng tóraghasy Azat Peruashev býgingi basqosudaghy algha qoyghan maqsattargha jan-jaqty toqtalyp, Elbasynyng arqasynda ekonomikanyng naqty salalaryn qoldaugha búryn bolyp kórmegen dәrejede qarjylardyng bólinip jatqanyn, sonyng ishinde shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qoldaugha da basa nazar audarylyp otyrghanyn aita kele, osyghan oray elimizdegi kәspkerler Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Joldauyndaghy mindetterdi tolyqqandy jýzege asyrugha, daghdarysqy qarsy sharalardyng jemisti boluyna bir kisidey atsalysulary qajettigin kóldeneng tartty. Býkil әlemdi alandatyp otyrghan qarjylyq daghdarys kezeninen memleketimizding óz mәrtebesine kólenke týsirmey, halyqtyng jaghdayyn tómendetpey shyghuyna kәsipkerlerding de qomaqty ýles qosatynyna senimin bildirdi. Sonymen birge konferensiyagha jinalghandardy dәl qazir ózderin alandatyp otyrghan problemalardy ashyq әri belsendi týrde bildiruge shaqyryp, olardyng ondy úsynystary men týiindi mәselelerin respublikalyq dәrejedegi tiyisti oryndargha jetkizudi óz moyynyna alatynyn mәlimdedi. Búdan song «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasynyng Almaty oblysy boyynsha filialynyng su jana tóraghasy Núrlan Jazylbekov sóz alyp, dәl qazirgi kezdegi júmystar jóninde bayandama jasady.
– Ózderinizge mәlim, 2005 jyldyng 24 nauryzynda ótken kәsipkerlerding birinshi kongressinde Elbasynyng qoldauymen memleket pen biznesting yntymaqtastyghyn ornatu maqsatynda Qazaqstian kәsipkerleri men júmys berushilerining «Atameken» Jalpyúlttyq Odaghy qúrylyp, ile-shala onyng barlyq oblystar men respublikalyq manyzy bar qalalardaghy filialdary jasaqtalghan bolatyn. Sodan bergi qysqa ghana merzim ishinde asa auqymdy júmystardy jýzege asyrghan úiym Qazaqstannyng Últtyq Ekonomikalyq Palatasy degen mәrtebege ie bolghanyna da biraz uaqyt ótti. Onyng qúramynda mashina qúrylysy, qúrylys industriyasy, qarjylyq sektor, jenil jәne tamaq ónerkәsibi, múnay men gaz, metallurgiya, tau-ken kәsiporyndary, sauda jәne taghy basqa da ekonomika salalarynyng mýddelerin qorghaytyn respublikalyq salalyq qauymdastyqtar bar. Qazirgi kezde ÚEP zang shygharushylyqty qosa alghanda, memleketting barlyq ekonomikalyq sayasatyn jasaugha jәne jýzege asyrugha belsene qatysady. Alayda, júmystarynyng basymdyq baghyttarynyng biri memleketpen qarym-qatynasynyng barlyq salalary boyynsha jeke kәsipkerlikting mýddelerin qorghau men qoldau bolyp tabylady. Múny búqaralyq aqparat qúraldarynan kýndelikti bayqay alasyzdar. Osynau qyruar júmystardy jýzege asyryp otyrghandar qatarynda ÚEP-nyng Almaty oblysy boyynsha filialy da barlyghyn senimmen aita alamyn. Býgin bizder aldaghy kezderi bizding úiymnyng júmysyndaghy basa nazar audarylar tústargha toqtalghym keledi.
Birinshiden, otandyq biznesting ózekti problemalaryn anyqtau qajet. Múndaylar qataryna zandyq sipattaghy әkimshilik kedergilerding qosylatynyn joqqa shyghara almaymyz. Atap aitqanda, kez kelgen memlekettik qyzmette tútynu ýshin is jýzinde qajet emes kóptegen qújattar talap etiledi jәne olardy jinau ýshin  altyn uaqytty sarp etemiz. Sonday-aq, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres te óz  ózektiligin joyghan joq. Osyghan oray «Atameken» Odaghynyng ókilderi ózderi mýshesi bolyp tabylatyn kenester men úiymdarda qoghamnyng osynau dertine qarsy batyl sharalardyng jýrgiziluine úiytqy bolghany jón. Kәsiby sheberlikti de kónilden tasa qaldyrugha bolmaydy. Sonymen birge otandyq kәsipkerlikting әleumettik jauapkershiligining salmaghyn azaytyp almauymyz kerek. Osylardy tolyqqandy oryndaghanda ghana kәsipkerlerding iskerlik mәrtebeleri artyp, memlekettik organdar men júrtshylyqtyng olargha degen senimi barynsha artady.
Bayandamashydan song jaryssózge shyqqandardyng barlyghy derlik  bastapqy nesiyelendiru men qayta qarjylandyrugha baylanysty banktter júmysyna kónili tolmaytyndyqtaryn, BAQ-tarda jariyalanghan talaptargha qosymsha qújattar súrap, qosalqy talaptar ýstemelep, ýmittenip barghan kәsipkerlerding tauyn shaghatynyn aityp, osy mәselelerdi sheshuge «Atameken» Odaghynyn» atsalysuyn ótindi. Jarkenttik kәsipker Q. Ahmetjanov, Qapshaghaydaghy «Poliymertrub» JShS diyrektory M. Andarjanova, Qarasay audanynan kelgen biznesmen Q. Ibragimov, Kóksu audanyndaghy «Stroyteli» JShS diyrektory A. Buzykiyn, Taldyqorghandaghy tútynushylar qauymdastyghynyng ókili V. Fayzulliyn, osy qaladaghy «Tanym» JShS basshysy Q. Dýzgenbaev jәne taghy basqalardyng aitqanyna qaraghanda, banktter memleketten bólingen qarjyny kәsipkerlerge berude enjarlyq tanytyp, olargha zansyz talaptar qoyyp otyrghan kórinedi.
Osynau kәsipkerlerdi ashyndyryp otyrghan mәselelerge oray sóz alghan Azat Peruashev memleket basshysynyng osydan biraz ghana búryn banktter júmysyn qatang syngha alyp, Ýkimet basshysyna naqty tapsyrmalar jýktegenin, sondyqtan jaghdaydyng dúrystalatyn kezi jaqyn ekendigin aityp, jetisulyq biznesmenderdi abyrjymaugha shaqyrdy. Qayta qarjylandyru men kәsipkerlikti nesiyelendiruge baylanysty Ýkimettik dengeyde apta sayyn selektorlyq kenester ótkizilip jatqandyghy da mәselening kýrmeuin tarqatugha sebin tiygizeri anyq.
«Alayda, qayta qarjylandyru men nesiyelendiruge kelgende, birinshi kezekte otandyq ónim shygharushylardy qoldaugha kónil bólinetini sózsiz. Memleketting aqshasyn basqa elderden tauarlar satyp әkelip, ony óz elimizde ýstemelip satudy kәsip etkender ala almaydy. Sondyqtan ondaylardyng jenildikpen beriletin nesiyege auyz ashpay-aq qoyghandary jón. Bizder óz elimizding patriottary bolugha tiyispiz. Sonda ghana memleketimizding damuyna ýles qostyq degendi batyl aita alamyz» dedi «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasynyng tóraghasy.
Oblys әkimining orybasary Bolat Tәkenov te ortaq iske oray pikirin bildirdi. Banktter júmysyna kónili tolmaytyndardyng jaghdayyn týsinetinin aita kele, aldaghy kezde barlyghynyng zang auqymynda boluy qatang qadaghalanatynyn jetkizdi. Elbasy Joldauyndagh aitylghan mindetterdi jýzege asyrudaghy, daghdarysqa qarsy sharalardaghy jetisulyq kәsipkerlerding atqaryp otyrghan júmysy asa auqymdylyghyna toqtaldy. Aldaghy kezde de memlekettik mekemeler men kәsipkerler arasyndaghy týsinikti qarym-qatynas jarasymdy jalghasyn tabatynyna senimin bildirdi.
Konferensiyadaghy negizgi mәselelerdi qarau osylaysha ózara týsinistikte ayaqtaldy. Búdan keyin úiymdastyru mәselesine kezek keldi. Azat Peruashev ÚEP-nyng Almaty oblysy boyynsha filialy basqarmasynyng búrynghy tóraghasynyng júmysyna biraz oryndy syndar aita kele, búghan deyin Qarasay audandyq filialynyng basqarma tóraghasy bolyp kelgen Núrlan Jazylbekovty oblystyq filial basqarmasyna tóragha etip saylaudy dauysqa saldy jәne zalda otyrghyn ÚEP mýshelerining barlyghynyng qoldauyna ie boldy. Búdan song filialdyng búghan deyingi basqarma mýshelerining sanyn toghyz adamgha deyin qysqartudy úsyndy jәne jana basqarma mýshelerining esimderin atap-atap kórsetti. Búl úsynys ta birauyzdan qoldandy.  Búl jolghy konferensiyada biraz dau tughyzyp, azdy-kópti qarsylyqqa tap bolghan mәsele – oblystyq filialdyng diyrektoryn taghayyndau boldy. Jabyq konkursqa qatysqan alty ýmitkerding ishinen diyrektorlyq lauazymgha qoyylatyn barlyq talaptardan shyqqan kәsipker Almaz Qazanghapovtyng diyrektor boluyna qarsylyq bildirgender de kezdesti. Degenmen,  búl mәsele de ong sheshimin tapty. Osylaysha Taldyqorghan qalasynda ótken «Atameken» Odaghy» Últtyq Ekonomikalyq Palatasynyng Almaty oblysy boyynsha filialynyng konferensiyasynda Elbasy Joldauyn jýzege asyru men daghdarysqa qarsy túru sharalaryna jetisulyq kәsipkerler qosar ýles anyqtalyp, oblystyq filial basqarmasynyng tóraghasy men filial diyrektory jәne basqarma mýsheleri saylandy.

«Jol qartasyn» oryndau – daghdarysqa toytarys beredi

Qarjylyq daghdarysqa qarsy túryp, әleumettik-ekonomikalyq damu qarqynyn saqtap qalu maqsatynda qolgha alynyp jatqan jobalar men sharalar arasynda «Jol kartasynyn»  alar orny ýlken, atqarar mindeti salmaqty. Almaty oblysyna «Jol kartasy» ayasynda barlyghy 12 mlrd. 744 mln. tenge qarastyrylsa, onyng 7 mlrd. 767 mln. tengesi respublikalyq budjet jәne 4 mlrd. 977 mln. tengesi jergilikti budjet esebinen bólingen. Endi alda kýtip túrghan basty mindet – osy qomaqty qarjyny maqsatty әri tiyimdi júmsap, daghdarys әkeler bamty  problemalardyng biri – júmyssyzdyqtyng jolyna tosqauyl qong. Osy maqsatta aldaghy kezderi 19597 júmys orny qúrylady dep joramaladanghan. Sondyqtan ba bolar, daghdarysqa qarsy túru sharalarynyng alghashqy nәtiyjeleri qaralyp, «Jol kartasy» auqymynda atqarylar isterding bastapqy satylary pysyqtalghan kenesti oblys әkimi Serik Ýmbetovtyng ózi ashyp, oblys ekonomikasynyng birde-bir salasynyng daghdarysqa qarsy kýres sharalarynan tysqary qalmauyn, manyzdy jobalardy jýzege asyrugha bir kisidey atsalysularyn talap etti. Kónilden shyqpay otyrghan kórinisterdi de jasyryp jappay ashyq aityp, aldaghy uaqytta daghdarysqa qarsy shtabtyng júmys nәtiyjesi, onyng ishinde júmyssyzdyqqa tosqauyl qonggha qatysty sharalar barysy qatang súralatynyn eskertti.
Oblys әkimining birinshi orynbasary Amandyq Batalovtyng bayandauyna qaraghanda, daghdarysqa qarsy kýresti ýilestiruge tiyisti shtab otyrysy apta sayyn ótkizilip, sol jeti kýn ishinde qalyptasqan jaghdaylargha tolyqqandy monitoring jasalyp, alda atqarylar júmystar pysyqtalyp otyrady eken. Sonyng arqasynda jәne taghy basqa júmystar nәtiyjesende oblystaghy júmyssyzdyq jaghdayy dәl qazirgi kezde asqyna qoymaghan. Oblys kóleminde jýzege asyrylugha tiyisti jobalardyng barlyghy ortalyq basshylyq tarapynan qoldau tauyp, bekitilipti.  Al «Jol kartasyna» keler bolsaq, jogharyda kórsetilgen asa qomaqty qarjynyng qay baghyttargha júmsalatyny anyqtalypty. Múndaghy basta nazar túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq nysandarynyng jóndeu júmystaryna audarylmaq. Atap aitqanda, atalghan maqsatta belgilengen 49 jobany oryndaugha barlyghy 4778 mln. tenge júmsalmaq. Atalghan jobalardyng 12-si sumen qamtamasyz etu, 7-eui kәrizdik, 9-y jylumen qamtamasyz etu, 2-eui gazben qamtamasyz etu jәne 17-si qalalardy abattandyru nysandary bolyp tabylady. Sonday-aq, jol jóndeu júmystaryna 2784 mln. tenge qarastyrylyp, osy qarjygha 48 jobany oryndau oilastyrylypty. Múnda oblystyq dәrejedegi 29 avtojol, audandyq dәrejedegi 19 avtojol bar.
Bilim men densaulyq saqtau jәne taghy basqa da әleumettik nysyndardyng jóndeu júmystaryna 3144 mln. tenge bólinip, osy qarjygha barlyghy 83 nysandy jóndeu josparlanghan. Olardyng ishindegi 50-i bilim, 26-y densaulyq saqtau, bireui әleumettik qorghau salalarynyng nysany bolsa, jóndeletin mәdeniyet nysandarynyng sany tórteu jәne olargha qosymsha taghy eki sport nysany bar. «Jol kartasynan» auyldardyng әleumettik-mәdeny nysandary da tysqary qalmaydy. Olardy jóndeuge 2039 mln. tenge qarastyrylyp, barlyghy 56 joba jýzege asyrylmaq.
Endigi maqsat – budjettik qarajatty tiyimdi paydalanu. Osy orayda oblys әkimi memlekettik satyp alulardy úiymdastyrushylardy anyqtau jóninde tiyisti ókim qabyldapty. Soghan sәikes, «Jol kartasy» baghyttary boyynsha tómendigeler әkimshiler jәne memlekettik satyp alulardy úiymdastyrushylar bolyp tabylady:
– «Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq nysandaryndaghy jóndeu júmystary»  boyynsha әkimshi – energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasy, memlekettik satyp alulardy úiymdastyrushylar– energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasy men Taldyqorghan qalasynyng әkimdigi (Taldyqorghan qalasyndaghy júmystar boyynsha);
– «Jol jóndeu júmystary» boyynsha әkimshi – jolaushy kóligi jәne avtomobili joldary basqarmasy, memlekettik satyp alulardy úiymdastyrushylar – jolaushy kóligi jәne avtomobili joldary basqarmasy, kósheler men  audandyq dәrejedegi joldar boyynsha audandar men qalalar әkimderi;
– «Mektep, auruhana jәne taghy basqa әleumettik nysandardy jóndeu júmystary» boyynsha әkimshiler – bilim basqarmasy, densaulyq saqtau basqarmasy, júmyspen qamtudy ýilestiru jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasy, turizm, sport jәne dene tәrbiyesi basqarmasy, mәdeniyet basqarmasy, oblystyq nysandar boyynsha memlekettik satyp alulardy úiymdastyrushylar – tiyisti basqarmalar, audandyq nysandar boyynsha audandar men qalalar әkimderi;
– Auyldar men selolardaghy әleumettik-mәdeny nysandardy jóndeu júmystary» boyynsha әkimshi – ekonomika jәne budjettik josparlau basqarmasy, memlekettik satyp alulardy úiymdastyrushylar – audandar әkimderi.
Oblystyq budjettik baghdarlamalardyng әkimshileri boyynsha bólingen qarajatty bólu jәne olardy ay sayyn qarjylandyru mamyr-qarasha ailaryna josparlanghan. Sonyng ishinde mamyr aiyna 2107 mln. tenge qarastyrylghan. Osyghan baylanysty audandar men qalalar әkimderi men budjettik baghdarlamalar әkimshilerine tez arada maqsatty transfertter boyynsha kelisimge qol qoy qajet.
«Jol kartasyn» oryndau boyynsha qarastyrylghan qarajat memlekettik satyp alulardyng aiyryqsha tәrtibi boyynsha paydalanylatyn bolady. Memlekettik satyp alular jónindegi qoldanystaghy zannamagha engizilgen ózgertulerge sәikes, konkurstar ótkizu boyynsha merzimderdi qysqartu josparlanghan.
Baghdarlamalar әkimshilerine júmystardy jýrgizgenge deyin jәne keyin foto jәne beyne týsirilimder jasau qajet. Audandar men qalalar әkimderi oblystyq әkimshilerge apta sayyn jobanyng oryndalu barysy jónindegi jedel aqparat, ay sayyn iygerilgen qarajat pen oryndalghan júmys kólemi turaly esep beruleri kerek. «Jol kartasyn» oryndau boyynsha júmystardy ýilestiru ýshin oblystyng audandary men qalalary oblys әkimi orynbasarlary, mәslihat hatshysy, memlekettik qyzmet isteri jónindegi basqarma bastyghy aralarynda bólinip, bekitilip berilgen.
Keneste qaralghan ekinshi mәsele – memorandumgha qol qon boyynsha kelisimsharttar jasau turaly jaghdaygha keler bolsaq, Taldyqorghangha aqpan aiynda joly týsken Premier-ministrding orynbasary Ó. Shókeevting sapary kezinde oblystaghy 22 kәsiporyn Qazaqstanda jasalghan tauarlar, júmystar men qyzmetter boyynsha 9 ministrlikpen, últtyq kompaniyalarmen jәne jer qoynauyn paydalanushylarmen tauarlar, júmystar jәne qyzmetter jetkizu jóninde barlyghy 19150 mln. tengening 66 memorandumyna qol qoyghan bolatyn. Al, 4 mamyryndaghy derekke sәikes,  qol qoyylghan memorandumdar auqymynda jalpy somasy 407,4 mln. tengege 6 kelisimshart jasalypty. Búl baghyttaghy júmystar alda da jalghasyn taba bermek.
Kenesti qorytyndylaghan oblys әkimi «Jol kartasyn» oryndaudy oblystyq, audandyq, qalalyq dengeydegi әrbir basshynyng nazarda ústauyn jәne qarastyrylghan qarjynyng maqsatty júmsaluyn kózden tasa etpeuin qatang tapsyrdy. Daghdarysqa qarsy túrugha arnalghan júmystardy aldaghy kezde taghy da pysyqtap, barlyq mýmkindikterdi tolyqqandy iske qosudyng qajettignede erekshe  toqtaldy.

Bolat Abaghan, Almaty oblysy.