Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 6572 0 pikir 27 Qantar, 2016 saghat 11:01

OTANGhA ORALGhAN AGhAYYNDARDYNG ARASYNAN DEPUTAT NE ÝShIN KEREK?

2016 jyly 20 qantarda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Besinshi shaqyrylymdaghy Parlament Mәjilisining ókilettigin merziminen búrin toqtatu turaly Jarlyqqa qol qoydy. Mәjilisting kezekten tys saylauy 2016 jylghy 20 nauryzgha belgilendi. Mәjilis taratylatyny turaly daqpyrt bastalghannan beri әr týrli sayasy partiyalar men әleumettik toptar, ziyaly qauym ókilderi týrli dengeyde mәlimdemeler jasap, Mәjilisting kezekten tys saylauy men oghan kimderding qatysqysy keletini turaly kózqarastaryn bildirip jatyr.

Sonyng biri – Atajúrtqa oralghan aghayyndardy deputattar arasynan kórgisi keletinderding bar ekeni әri kóp ekendigi. Búl turaly eks-sentor Ádil Ahmetov aghamyzdan bastap, ghylymdar men jazushylar, kәsipkerler men jurnalister bastama kóterude. Jalpy, búl taqyryptaghy әngimeni, birinshi, Atajúrtqa oralghan aghayyndar bizge ne berdi degennen bastaghan jón. Osy rette aldymen Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Memlekettik basqaru akademiyasy Ortalyq Aziya ónirindegi etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq qatynastardy zertteu ortalyghynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, Qazaqstan halqy Assambleyasy Ghylymiy-sarapshylyq kenesining mýshesi, әleumettanu ghylymdarynyng kandidaty Talghat Jәrdemqúlúly Jaqiyanov myrzanyng Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandarymen bolghan súhbatyna nazar audarayyq (http://abai.kz/conference/view?id=32 ):

Talghat Jaqiyanov: 1) Syrttan oralghan aghayyn halqymyzdyng sanyn arttyrdy, qoghamgha etnodemografiyalyq ózgeris engizdi. Reproduktivtiligi joghary otbasylarynyng esebinen halyq sanyn jyl sayyn eseley týsti. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda elimizdegi sany 50 payyzdan aspaytyn qazaq últynyng sandyq basymdyghyn qamtamasyz etip, sapalyq qasiyetin arttyrdy. Memleketqúrushy últ retindegi ruhyn kóterip, egemen elimizding keleshegin senimdi etti.

2) Mәdeniyetimizge tyng serpilis әkeldi. Týrli sayasy kezenderde úmyt bola bastaghan salt-dәstýrimizdi janghyrtyp, kem-ketigin tolyqtyrdy. Ruhany jәne materialdyq mәdeny múramyzdy bayytty. Jalpyúlttyq túghyryna shygha almay jatqan qazaq tilining mәrtebesin kóterdi. Últtyq bolmysymyzdy, halyqtyq mentaliytetimizdi tereng týisinuge jol ashty. Tól tarihymyzdy tәuelsizdik túrghysynan tarazylaugha negiz boldy.

3) Áleumettik-ekonomikalyq әleuetimizdi arttyrdy. Myndaghan kәsiby mamandar men bilikti ghalymdar, óner qayratkerleri kelip, enbekke aralasty. El baylyghyn eseledi. Últymyzdyng ziyatkerlik, jasampazdyq әleueti kóterildi. Sonday-aq, sheteldik qandastarymyz qazaqstandyq ortagha tez beyimdelgishtik, mobildilik, janashyldyq, enbeksýigishtik qasiyetterimen enip, naryqtyq qatynastar jaghdayynda halqymyzdyng bәsekege qabilettiligin arttyrdy.

«Al endi, Atajúrtyna birjola qonys audarghan aghayyn keleshekte ne beredi?» degenge keler bolsaq, osy baghyttardaghy el әleuetin odan beter arttyrady dep senimmen aita alamyz. Ekinshi súraq, Atajúrtqa oralghan aghayyndardan Mәjiliste deputattary bolsa ne útamyz? Áriyne, útarymyz kóp:

1. Búl – bir jaghynan ýlken sayasi-iydeyalogiyalyq jenisting belgisi. Tәuelsizdigimizding jarqyn beynesi. Últymyzdyng patriottyq sezimine tyng serpin beretin kýsh bolmaq. Árbir ýshinshi qazaqtyng shetelde ómir sýrip jatqanyn eskersek, búl – olar ýshin óte ýlken ruhany qoldau, demeu azyq. Olardyng Atajúrtqa oralu tebinin arttyryp, ekonomikalyq jәne adamy kapitaldyng Qazaqstangha baghyttaluyna kýsh bere týsetini anyq.

2. Esterinizge sala keteyik, qazir Izaril elindegi deputattardyng 30 payyzy shetelden oralghan evrey qandastary. AQSh Memhatshysy Medlen Olbrayt Chexiyadan barghan. 1996-jyly 11 jasqa kelgende Kanada eline qonys audarghan Mәriyam Monsef 2015 jyly Kanadada ministr atandy. AQSh preziydenti Barak Obama, Ukrainanyng bir oblysynyng gubernatory Mihail Sakashvily de basqa elderden kelgender. Jalpy múnday mysaldar óte kóp. «Syrt kóz synshy» demekshi, olar Qazaqstan qoghamyndaghy key problemalargha ózgeshe kózqaraspen qaraytyndyqtan, alternativti úsynystar men janasha baghyttar úsyna alady. Atajúrtqa oralaghan aghayyndardyng arasynan Mәjilis deputaty shyqsa, biz ony ekonomikalyq óndiris pen orta-shaghyn kәsipkerlikke kedergi bolyp otyrghan kóp mәselelerdi sheshuge yqpal etetin adam dep bilemiz. Tipten, shetelde bilim alghan «Bolashaqtyqtargha» qaraghanda júmys tәjiriybeleri bar ekenin de eskergen jón dep esepteymiz.

3. Elbasymyz Kóshi-qon sayasatyna, onyng ishinde shettegi qandastarymyzdyng Atajúrtqa kóptep oraluyna tәuelsizdikten beri basa mәn berip keledi. Aldaghy jyldarda olardyng sany da arta týspek. Soghan baylanysty, sheshim tabudy talap etetin mәseleleri de tuyndaydy. Alystan kelgen aghayynnan deputat bolsa, onyng sheshim tabuy onaylay týsetini belgili. Ótken jyly talqylanyp, jana jyldan beri qoldanysqa engen Kóshi-qon zanyn talqylaugha shetten oralghan eki azamattyn: Auyt Múqiybek pen Qayrat Bodauhannyng qatysuy sonyng birden bir aighaghy. Áriyne, jana Zannyng ózgertuler men tolyqtyryluyna pәrmen bergen Memleket Basshysy N.Nazarbaev ekenin esten shygharmaghan jón. Halyq tiyimdi zang qabyldandy dep quanyp jatyr. Jalpy alghanda, Atajúrtyna oralghan aghayyndar bolsyn, sheteldegi qandastar bolsyn, Qazaqstan qoghamynyn, Qazaq qoghamynyng aiyrylmas bir bólshegi. Olardy týrli joldarmen qoldau әri paydalanu elimizding Tәuelsizdigi men últtyq qaupsizdigine, úrpaqtarymyzdyng bolashaghyna yqpal etetin ózekti sayasy mәsele! Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn!

Beysen Ahmetúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1458
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279