QOSYLU MEN AJYRASU. "QOShTASQYM KELMEYDI"
«Ómirding súraghy kóp, jauaby az. Janyp-sónetin jalghan dýniyening júmbaghyn sheshken jandar bar ma eken, ózi?! Ómirding mәni – kezdesu men qoshtasu ma, sonda? Qoshtasatyn bolsaq nege kezdesemiz? Aqyry taghdyr kezdestirgen eken, jaqyn jandarymyzben nege qoshtasamyz? Nege?» - Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, rejisser Ashat Maemirov – M.Áuezov atyndaghy Qazaqtyng memlekettik akademiyalyq drama teatrynda sahnalap jatqan «Qoshtasqym kelmeydi» (avtory: A.Volodiyn) qoyylymynda osy súraqtargha jauap izdeydi.
«Qoshtasqym kelmeydi» dramasy HH ghasyr dramaturgiyasynyng klassiygi Aleksandr Volodinning "S lubimymy ne rasstavaytesi" shygharmasynyng negizinde sahnalanyp otyr. Adamdardyng kezdesui men qoshtasuy jayly syr shertetin qarapayym, әri qiyn drama. Piesa men qoyylymdy «Ajyrasu turaly is» dep te ataugha bolady. Óitkeni, júbaylardyng segiz júby birinen keyin biri ajyrasady. Árbir keyipker – ghashyqtyq pen satqyndyq, tәkapparlyq pen qyzghanysh, sýy men jek kóru siyaqty ótkelderdi basynan keshiredi.
1972 jyly jazylsa da, әli kýnge ózektiligi men ómirshendigin joghaltpaghan Aleksandr Volodinning atalmysh dramasy – ómir shyndyghyn әserlemey qarapayym tilmen surettep, adam bolmysyn shynayy kórsete otyryp, ruhany qúndylyqtardyng terenine boylatatyndyghymen meni qatty qyzyqtyrdy. «Qoshtasqym kelmeydi» degen ataumen sahnalap otyrghan osy qoyylymgha otbasy mәselesi, erli-zayyptylardyng qarym-qatynasyndaghy әleumettik mәseleler, mahabbat pen dostyq sekildi mәngilik taqyryptar arqau etilgen.
Qazirgi qoghamda beleng alghan ajyrasulardyng sebebi nede? Keyipkerlerding «Biz bólek jandar ekenbiz» degen basty jauaptary bir kezderi jalyndaghan úly sezimnin, keyin ómir synaghynan ótpey qalghandyghyna basty aighaq pa? Súraghy kóp, jauaby az ómirding júmbaghyn әrbir keyipker ózinshe sheshedi, óz taghdyry arqyly úghynady.
Osynday ómirlik taqyryp jóninde teatr akterleri tazalyq pen satqandyq, ómirding mәni men mәnsizdigi jayly oi-taghylymdarmen oy bólisedi, syrlasady. «Qoshtasqym kelmeydi» qoyylymynda M.Áuezov teatrynyng akterleri shaghyn zaldyng ishinde kórermenderimen syr-súhbat órbitedi. Jýrektegi jazulardy oqidy.
Ssenografiyalyq túrghyda sahnada basy artyq eshtene joq. Qoyylymgha qatysatyn akterler bir jarym saghat boyy sahnadan ketpeydi. Syrghy ashylatyn shymyldyq ta, kulisa da bolmaydy. Sondyqtan eksperiymentten kóri laboratoriyalyq júmys dep ataghan dúrys shyghar. Qoyylym «Shartty teatr» qúrylymynyng zandylyqtary negizinde sahnalanyp otyr. Mine, múnyng ózi akterge sahnada ózgeshe ómir sýru men basqasha әreket jasaudy talap etedi. Búl arada eng basty prinsip – akterding energiyasyn basty qúralgha ainaldyru. Sondyqtan artister bir sәt oqigha kuәgerlerine ainalady, bir sәt olar kórermenderge ainalady, endi bir sәt ózderining azamattyq ústanymdaryn aitady. Oqigha keyipkeri kuәger bolyp, ortagha shyqqannan keyin kórermenmen ekeuining arasynda ózgeshe baylanys ornaydy. Kózge kórinbeytin keremetter arqyly ol ózining kórermeninin jýregine jol tabady.
Qazir búl qoyylymgha teatrdyng ýsh buyny qatar atsalysyp otyr. Olardyn kóbi osy teatrdyng sahnasynda әlemdik, últtyq klassikalyq shygharmalarda salmaqty rólderdi oinaghan akterler. Búl qoyylymda olar mýldem basqa keyipke enedi. Álemdik zamanauy sahna ónerinde «Jana drama» degen baghyt bar. Eger dәstýrli dramaturgiyada shygharma jazushynyng ýstelinde dýniyege kelse, «jana drama» – sahna ýstinde tuady. Iya, piesa keyipkerlerining naqty esimderi bar. Alayda, akterler ózining mamandyghyna ghylymy túrghyda kóz salyp, beyneni psihologiyalyq túrghyda zerdelep keyipkerding avtoryna ainalady. Yaghni, beynening ómirbayanyn, mәdeny tiptik bolmysyn, azamattyq ústanymyn, әleumettik mәrtebesin ózderi oilap tabady.
Sondyqtan, qoyylymgha segiz janúyanyng ómiri arqau bolsa, onyng bәri bir-birine úqsamaydy. On týrli synghan taghdyrlar. Synghan ainany qayta jalghaugha bola ma? Joq. Kórermendi osynday bir filosofiyalyq oigha, taghylym әlemine jeteleu - maqsatymyz. Jasyratyny joq, búl qoyylymda M.Chehov, B.Brehting teatr әdisindegi elementter qoldanylady. Múndaghy maqsatym – kórermenning sanasyna әser etu. Yaghni, rasionalidyq teatr әlemining estetikasymen tanystyru.
M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng Baspasóz qyzmeti
Abai.kz