ALAQANDAY SINGAPUR: 30 ELGE QARA ÓZINE QARA
1867 jyldan Britan imperiyasynyng otaryna ainalghan Singapurdy kezinde aghylshyndar teniz saudasynyng toghysynda ornalasqan iri teniz ailaghy jәne Aziyadaghy әskery bekinisi retinde paydalanyp keldi. 1959 jyly ózin basqaru qúqyghyna ie bolghanda shaghyn araldaghy memleketting әskeri de joq edi. Elding jalpy ishki ónimi jan basyna shaqqanda bar-joghy 400 dollardan ainalghan. Imperiyadan múragha teniz ailaghy men әskery baza júrnaqtary ghana qaldy. Túrghyndarynyng basym bóligi tenizden aulaghan balyghyn satumen kýn kórdi.
BIRINShI BAYLYQ – ADAM
1959 jylghy parlament saylauynyng nәtiyjesinde “Halyq birligi” partiyasynyng jetekshisi, qytay últynyng ókili Ly Kuan Yu ýkimet basshylyghyna keldi. Búl adamdy qarsylastary “avtoritarly biylik qúrushy” dep aiyptasa, jaqtastary “Singapur keremetining әkesi” retinde tanidy. Rasynda da, Ly Kuan Yu 31 jyl ýzdiksiz el basqaryp, premierlikti úlyna tabystaghannan keyin de biylikten qol ýzbedi. Osy ýshin aiyptaghandargha ol ýnemi uәj retinde qysqa uaqytta jemisin bergen ekonomikalyq sayasatyn algha tartyp keldi. Biz endi osy ekonomikalyq keremetting qalay bastalghanyna az-kem toqtalayyq. 1965 jyly Malayziya federasiyasynyng qúramynan shyqqan son, Ly Kuan Yu ýkimeti birinshi kezekte elding damu jolyndaghy mýmkindikteri men kemshin tústaryn saralap aldy. Paydaly qazbalardan Singapur júrday. Qúmnyng ózin syrttan aldyrady. Auyz sudy Malayziyadan tasyp ishedi. Tabighy resurstardan teniz balyghy ghana bar. Degenmen tabighat búl eldi mýldem qúralaqan qaldyrmapty. Tenizdegi toghyz joldyng torabyndaghy Singapur Europa men Aziyanyng ortasyndaghy teniz qaqpasy ispetti. Europa men AQSh-tan shyqqan kemeler janarmay qúy ýshin aralgha soqpay kete almaydy. Búl jaghynan Singapur “Aziyanyng Sues arnasyna” ainalghan. Ekinshiden, britan otarshyldyghy kezinde el túrghyndary aghylshyn tilin ýirendi, batystyq ýlgidegi zan-sot jәne әkimshilik jýiesi qalyptasty. Ly Kuan Yu búl faktorlar Singapurdy qysqa uaqytta “ýshinshi el” qatarynan әlemning ozyq memleketterine qosudyng manyzdy alghysharttarynyng birine balaydy. Osy jayttardy saralay kele, Singapur ýkimeti bilimdi, isker, jemqorlyqtan taza adamdardy elding basty “qazba baylyghy” retinde jariyalaydy. Shynshyldyq pen senim – singapurlyq últtyq iydeya dep tanyldy.
Eng aldymen Ly Kuan Yu til mәselesin sheshti. Qyryq ruly el qyryq pyshaq bolmauy ýshin ol jergilikti ýsh tilge, oghan qosa aghylshyn tiline memlekettik mәrtebe berdi. Singapurlyqtargha aghylshyn tilin kýshtep mindettegen Ly Kuan Yu osy arqyly “bir oqpen eki qoyan atty”: elding basyn biriktirdi әri halyqtyng jana bilim iygeruine qol jetkizdi.
JEMQORLYQTY JENGEN EL
Sonymen, Ly Kuan Yu elding qoldaghy baylyghy – adamdardy sapa jaghynan ósirudi bastaydy. Joghary bilimdi, isker, әlemdik bәsekege qabiletti últ bolu – jalpygha ortaq iydeyagha ainaldy. Tipti, joghary bilimdi er-azamattar tek bilimi joghary әielderge ýilensin degen memlekettik sayasat ta jýrgizildi. Qoldaghy bar qarajat bilim beruge júmsaldy. Ly Kuan Yuding ózi bilimin tolyqtyru ýshin premier basymen Japoniya men Europagha baryp oqudan, ýirenuden arlanbady. Singapur biyligi jemqorlyqty joyyp, biliktiligi joghary mamandardy tartu maqsatynda el basqaratyn top menedjmentting jalaqysy joghary boluy kerek dep sanady. Mәselen, 1970-80 jyldary singapurlyq sudiyalardyng jyldyq tabysy jýzdegen myng dollargha jetetin. Al sheneunikterding jalaqysy AQSh-taghy ózi qatarlas әriptesterinen de joghary. Memlekettik qyzmetke eng aqyldy, isker, adal jandar layyqty degen úran tastaldy. Kez kelgen sheneunikting sanasyna qabileting men enbegine qaray ósesing degen úghym sinirildi. Ári Ly Kuan Yu jemqorlyqpen ústalghandardy qatang jazalaytynyn eskertti jәne sózinde túrdy. Elden barlyq jemqordy quyp jiberdi. Para alyp tútylghan tuystaryn da, dostaryn da ayamady. Birde ol sybaylas jemqorlyqty qalay jendiniz degen súraqqa: “Ýsh dosynyzdy týrmege otyrghyzudan bastanyz. Ne ýshin jazalaghanynyzdy bilgende, basqalary da týsine qoyady”, – dep jauap berdi. Jemsauy kender shetke qashty, týrmege jabyldy, ózderine qol júmsady. Jemqorlyq turaly dәleldi aqpar bergenderdi zang qanatynyng astyna alyp qorghady. 1970 jyldary bastalghan jemqorlyqqa qarsy kýresting arqasynda 30 jylda Singapur әlemdegi jemqorlyq indeti az ýzdik elderding ondyghyna endi. Al Aziyada búl jaghynan oghan teng keletin esh memleket joq. Ekinshiden, elde biznes ashqysy kelgenderding jolyn kedergi ataulydan tazalap berdi. Múnda kәsip bastaudyng jenildigi sonsha, internet arqyly 7 minutta meyramhana ashugha bolady. Osy uaqyt ishinde barlyq qajetti qújattarynyz rettelip, isinizdi bastaugha mýmkindik alasyz. Búghan jetu ýshin, elding jogharghy basshylyghynan bastap, qatardaghy qyzmetkerine deyin elge qarjysyn әkelgisi kelgen investordyng jaghdayyn jasaugha kiristi. Ákimshilik kedergilerdi joymen qatar, ýkimet jol, su qúbyrlary, elektr jelisi t.b. salugha jәne medisinalyq qyzmet kórsetu salasyna, ekologiyagha qarjy ayamady. Sondaghysy kelgen investorgha infraqúrylymy damyghan, tabighaty kórikti, qorshaghan ortasy lastanbaghan, al adamdary kez kelgen júmysty iygeruge qabiletti elding kelbetin kórsetu eken. Investorlar ýshin salyqtyng týri de, mólsheri de azaytyldy. Elde nebәri 5 salyq týri bar. Barlyq salyghynyng jiyntyq somasy 30 payyzgha da jetpeytin Singapur әlemdegi salyq jýiesining reytingi boyynsha 5-oryngha shyqty. Bizneske osynday qolayly jaghday jasaghan el qysqa uaqytta “Aziya jolbarystarynday” atylyp shyghyp, Ontýstik-Shyghys Aziyada óndiristik ósu jaghynan jylyna 14 payyzdyq kórsetkishke biraq jetti. AQSh, Europa jәne Japoniyanyng 3 mynnan astam transúlttyq korporasiyasy jemqorlyqtan ada, kәsipkerlikke erkindik berilgen, joghary bilikti júmysshysy men damyghan infraqúrylymy bar Singapurda kәsiporyndaryn ashty. Sheteldik kompaniyalardy ekonomikanyng kez kelgen salasynan kezdestiruge bolady. Degenmen Singapur ýkimeti eng aldymen, elektronika, biotehnologiya, himiya ónerkәsibi, jana tehnologiyalardy damytugha, sheteldik kapitaldy osy salalargha júmyldyrugha úmtylady.
ÁLEMNING QARJY ORTALYQTARYN JALGhAUShY
1965 jyly Malayziyadan bólinip shyqqan kedey Singapur on jyl ishinde әlemning manyzdy qarjy ortalyghyna ainalady dese, kópshilik miyghynan kýler edi. San-Fransiskodaghy qarjy ortalyqtary jabylyp, al Surihtegi bankter júmysyn bastaghangha deyingi uaqytta qarjy ainalymy amalsyz toqtaytyn. Al әlemdik ekonomika tәulik boyy isteytin bank jýiesin qajet etti. Osy orayda, búl elding ýkimeti Singapurdyng eng ynghayly geografiyalyq, dәlirek aitqanda saghattyq beldeude ornalasqanyn útymdy paydalandy. Álemning jetekshi qarjy instituttaryn ózinde júmys isteuding qauipsiz әri paydaly ekenine ilandyra alghan Singapur ýzilissiz isteytin halyqaralyq qarjy jýiesining manyzdy buynyna ainaldy. Human Rights Watch sekildi qúqyq qorghau úiymdary Singapurdyng bank jýiesin ózge elderding jemqor basshylarynyng otanynan úrlaghan milliardtaghan dollaryn saqtaugha kómektesedi dep aiyptaydy. Búghan basqa jaghynan qarasaq, búl aqsha singapurlyqtardyng әl-auqatyn, ekonomikasyn kóteruge júmsaluda.
AUYZ SUY TAPShY ELGE QARAP, AUZYNNYNG SUY QÚRIDY
Áriyne, el ekonomikasynyng bir bóligi әlemning әr týkpirinen jinalghan aram aqsha men kontrabandany “siniruge” qyzmet etetini qúpiya emes. Biraq búghan qarap, el osynyng arqasynda “ekonomikalyq keremetke” jetken eken dey almaysyz. Singapur óndirisine qajet shiykizatty bylay qoyyp, ishetin suyna deyin syrttan satyp alady. Sol sebepti onyng importy 400 mlrd dollardan asady. Esesine, joghary tehnologiyaly ekonomikasy Singapurgha jyl sayyn qúny jarty trln dollargha juyq tauardy eksportqa shygharugha mýmkindik beredi. Álem naryghyna qúral-jabdyq, kólik qúrylghylaryn, elektronika búiymdaryn satady. Himiya ónerkәsibining ónimderi de ýlken súranysqa iye. Alaqanday ghana aral kórshilerin azyq-týlik, susyndar men temeki ónimderimen qamtamasyz etip otyr. Malayziya keregining kóbin keshe ghana ózining qúramynda bolghan kórshisinen alugha mәjbýr. Osynyng arqasynda, araldaghy memleket әlemning eng damyghan ýzdik otyz elining qataryna qosyldy. Búl birden singapurlyqtardyng túrmysyna әser etti. 1980 jyldardyng ayaghynda-aq, yaghny nebәri 25 jylda singapurlyqtardyng 80 payyzy auqatty orta tap ókilderining sanatyna endi. Qatardaghy azamattar arnauly memlekettik qorlardyng kómegimen investisiya jasap, el ekonomikasynyng naqty iyesine ainaldy. 2013 jyly Halyqaralyq valuta qorynyng reytinginde Singapur jan basyna shaqqanda JIÓ satyp alu mýmkindigining tepe-tendigi boyynsha әlemde 3-oryngha shyqty. Kólemi jaghynan eki Almatyday ghana bolatyn elding JIÓ kólemi 300 mlrd dollargha juyqtady. Elu jyl ishinde jan basyna shaqqandaghy tabys 150 esege ósip, 2011 jyly 60 myng 600 dollargha jetti! Búl elge investorlardyng erekshe yqylaspen qarauynyng taghy bir sebebi – Singapur inflyasiyany auyzdyqtauda aldyna jan salmay keledi. 2008 jylghy әlemdik ekonomikalyq daghdarystyng ózinde onyng kólemi 6,6% bolsa, odan beri ekonomikasyn qayta kótergen Singapur 2014 jyly inflyasiya dengeyin 1,5%-gha týsirdi.
ÓSER ELGE ÓRIS KEN
Singapur biyligi adam kapitalyn әli de basty baylyghym dep biledi.Últtyq budjetting 20 payyzgha juyghy bilim men ghylymgha júmsalady. Álemdegi eng kishkentay memlekette alty tanymal uniyversiytet bar. Qazirgi Singapur barlyq tetigi mýltiksiz isteytin quatty superkompiuterge úqsaydy. Aytpaqshy, superkompiuterlerding sany jaghynan da singapurlyqtar әlemde kósh bastap túr. Túrmysy joghary elding zany erekshe qatal. Kóshede týkirip, qoqys tastaghandar ayausyz jazalanady. Kólik jýrgizu qúqyghyn arnayy auksionda jenip alugha tura keledi. Búlay etpese, aumaghy 710 sharshy shaqyrymdy ghana alyp jatqan el qoqys alanyna ainalyp keter me edi dep topshyladyq. Sheteldik sayahatshylardyng Singapurdaghy tazalyqqa qayran qalatyny da sodan. Búl elding biyligi barlyq jaghynan taza boludy maqsat tútatyn sekildi. Esirtki satqandar men kisi óltirgender birden ólim jazasyna kesiledi. Esesine, býgingi Singapur qylmys dengeyi eng tómen memleketter qatarynda.
Qazir búl el týrli búiym shygharatyn 3D printer sekildi jana óndiris týrlerin iygeruge kóshti. Yaghni, 30 jylda týgi joq kedey elden damyghan memleketter qataryna qosylghan Singapur bolashaqqa kóz tigip qana qoymay, onyng qamyn býginnen jasauda. Singapurlyqtardyng jyldyq ortasha tabysy – 44 myng dollar. Aylyghy 750 dollardan aspaytyn adamnyng zeynetaqy jarnasyn ol isteytin kompaniya tóleydi. Ipotekalyq nesiyening jyldyq syiaqysy singapurlyqtar ýshin 2-2,5 payyzdan aspaydy. Nebәri 5 mln halqy bar memlekette halyqtyng ómir sýru úzaqtyghy ortasha 83-85 jasqa jetedi. Densaulyq saqtau salasy algha ketken el endi “medisinalyq turizm” deytin salany qolgha alghan.
Eng qyzyghy, Singapur múnayyna qúdayynday senip kelgen biz sekildi elderge ózinde joq kómirsutekti óndiruge qajet qúral-jabdyqtar, qondyrghylar jasap satady. Endi osydan son, qazynanyng bәri bar, әri damudyng singapurlyq ýlgisin tandaghan Qazaqstangha “ar-újdan”, “úyat”, “tazalyq” deytin ekonomikalyq úghymdar jetispey túr degenimizge kelisesiz be?
Dәnesh ÚZAQ
Derekkózi: http://zhasalash.kz