2015 jylghy 2-18 qarashada Parijde ótken Birikken Últtar Úiymynyng oqu, ghylym jәne mәdeniyet jónindegi mamandandyrylghan mekemesi Bas konferensiyasynyng 38-shi sessiyasy memleket jәne qogham qayratkeri, ghalym Álihan Bókeyhannyng tughanyna 150 jyl toluyna arnalghan merekelik is-sharalargha  qatysatyny jayynda  sheshim qabyldady. Sonymen, qazaqtyng ardaqty perzenti, «Alash-Orda» Halyq Kenesining tóraghasy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovtyng 150 jyldyq mereytoyy biyl YuNESKO ayasynda atap ótiledi. Alash qozghalysy serkesin úlyqtau ýstimizdegi jyly osynau bedeldi halyqaralyq úiymnyng qatysuymen ótkiziletinine airyqsha qanaghattanghandyq sezimmen onyng ómiri men qyzmeti jayynda jazylghan tómendegi maqalany oqyrman nazaryna úsynamyz. 

Qazaqtyng jana túrpatty últ-azattyq qozghalysy bastauynda

1866 jylghy 5 nauryzda Toqyrauyn ózeni alqabynda dýniyege kelgen Álihan Núrmúhamedov әueli auyl moldasynan sauat ashyp, odan Qarqaraly mektebinde  oqydy. Sosyn Omby tehnikalyq uchiliyshesinde kәsiptik bilim aldy da, ata tegin Bókeyhanov dep jazugha qol jetkizip, 1890 jyly Sankt-Peterburgting Orman institutyna týsti. Osy joghary oqudy ekonomist mamandyghy boyynsha 1894 jyly bitirgennen keyin Dala uәlayatynyng astanasyna oralyp, orman sharuashylyghy uchiliyshesinde oqytushy bolyp enbek jolyn bastady. Kóp úzamay týrli statistikalyq basqarmalarda, zertteushi ekspedisiyalarda istedi, qazaq jer-su jaghdayyn arnayy zertteuge kelgen әigili zemstvolyq statistik F.A.Sherbinanyng 1896 jyldan Aqmola, Semey, Torghay oblystarynda júmys istegen ekspedisiyasy júmysyna atsalysty. (Búl zertteuler nәtiyjesi keyinirek «Dala oblystaryn zertteu jónindegi ekspedisiya qazaq jerining paydalanyluy haqynda jinastyrghan jәne jýielegen materialdar» deytin atpen Eginshilik jәne memlekettik menshikter ministrligining basylymy retinde Sherbinanyng redaksiyasymen 13 tom bop basylyp shyqqan.)

Múnyng bәri onyng patsha ýkimetining jer sayasatyn tereng zerttep biluine yqpal etti. Bilip qana qoymay, tiyisinshe, sol sayasat saldarynan oryn alyp jatqan qazaqtyng otarlyq tynys-tirshiligindegi kelensiz ózgerister men auyrtpalyqtar jayynda oi-pikirin ayan etip, baspasózde ózindik ýn qatyp túrdy. «Rossiya. Bizding otanymyzdyng tolyq geografiyalyq sipattamasy» atty әigili kóptomdyq enbekting qazaq dalasyna arnalghan, 1903 jyly shyqqan XVIII tomynyng avtorlarynyng biri boldy. Zertteulerimen shúghyldana jýrip, zerdeli, oqyghan azamat retinde ol tughan halqynyng taghdyryn jenildetudi, túrmysyn jaqsartudy oilady. Ortalyqtaghy student shaghynan ong iyghyn berip túratyn qoghamdyq mәselelerge qazaq eli ishine kelgeli belsene aralasty. Imperiyadaghy birinshi revolusiya oqighalaryna sergek ýn qosyp otyrdy.

Býginde biz Alash qozghalysy dep ataytyn qúbylystyng alghashqy úshqyndary  HH ghasyrdyng basynda payda bolghan. Qazaq elindegi ziyalylar imperiya ýkimetining ozbyr otarshyldyghy saldarlaryn – shúrayly jer-sudan airylu, dinnin, mektepting qyspaq kórui, el-júrtty basqaratyn eng tómengi biylik buyndaryna da tikeley otarlyq ókimet ókilderi otyrghyzylyp, orystandyru sharalarynyng kýsheytile jýrgiziluinen japa shegu mysaldaryn ortagha salyp, ne isteu kerektigin aqyldasu qajettigin úqty. Sonday maqsatty jýzege asyru ýshin Kókshetaudaghy diny qyzmetshiler tarapynan kózi ashyq azamattardy jinap mәslihat qúrmaq әreketteri jasaldy. Alayda patsha ýkimetining qúpiya qyzmeti jansyzdarynyng kómegimen olardy tez tauyp aldy. Petropavl, Kókshetau, Pavlodar, Semey ýiezderinde túratyn ózge de oqyghan qazaqtardy tintkilep, ýilerindegi kitaphanalaryn tәrkiledi, oiy bóten dep tapqandaryn patshalyqtyng barsha ónirlerinde qoldanyp jýrgen tәsilderimen tez «zalalsyzdandyrdy». Birazyna biqatar jazalau sharalaryn qoldandy. Biraq  buyrqanyp qaynap jatqan halyq narazylyghyn kýshke salyp basyp otyru mýmkin emes edi. Búl әsirese 1905 jylghy 9 qantarda imperiya astanasynda oryn alghan «Qandy jeksenbi» oqighasynan keyin mýldem mýmkin bolmay qaldy.

Jalpaq elde alghashqy orys revolusiyasy dauyldatty. Jaghdaydy uystan shygharmau ýshin imperator II Nikolay men onyng ainalasy «revolusiyany rezolusiyagha ainaldyrudy» kózdegen birqatar sheshim jasady. (1905 jylghy 18 aqpanda patsha ishki ister ministrine reskript – bodandaryna jaqsylyq jasaytynyn jariyaly týrde mәlimdegen ashyq hat berdi. Onda ministrge zannamalyq jobalardy aldyn ala qaraytyn saylanbaly ókildik mekeme, yaghny halyqtyng senimine ie bop saylanyp keletin ókilderden Memlekettik Duma qúru jayynda zang jasau tapsyrghan. Sonymen birge, sol kýni Praviytelistvuiyshiy (biylik etushi) senatqa joldaghan joghary mәrtebeli pәrmeninde «memlekettik jaghdaylastyrudy jetildiruge jәne halyqtyng berekeli túrmysyn jaqsartugha qatysty mәseleler boyynsha jeke adamdar men mekemelerden» óz atyna týsip jatqan tilekter men úsynystardy qarap, talqylau mindetin Ministrler kenesine jýkteudi búiyrghan. Al 17 sәuirde diny ústanymgha eriktilikti jariya etken pәrmen shyghardy.) Osylarday biyik dәrejeli púrsattar jasaluyna oray jer-jerde jiyndar ótti,  júrt ózderining mún-múqtajdyqtaryn aityp, tilekterin bildirgen petisiyalaryn ýkimetke joldap jatty.

Búl nauqangha Álihan Bókeyhanov pen onyng pikirlesteri ýlken mәn bere qarady. Patsha ýkimeti atyna ózderi dayyndaghan tilek-hattyng Dala ólkesindegi halyq kóp jinalatyn jәrmenkelerding birinde talqylanyp, júrtshylyqtan keng qoldau tabuyn úiymdastyrdy. Petisiyada taghdyry Reseymen qosaqtalghan qazaq elinde jýrgizilip jatqan  orystandyru sayasaty taldandy, qazaqtardyng diniy-ruhany isterine kórsetilip jýrgen zor qyspaq mysaldar keltirile otyryp atap aityldy. Halyqtyng ekonomikalyq jaghdayyn týzeuge, qazirgi túrmys ahualyn kóteruge mýmkindik beru ýshin jasalugha tiyis sharalardy, olardyng ishinde qazaq halqynyng mýddelerin kýittep, qúqtaryn qorghau maqsatymen «orystyng zang shygharu jinalysyna» qazaq deputattaryn qatystyru kerektigin de qosyp,  ýkimet aldyna qoyylatyn talaptar on bir tarmaqqa týiindep jazyldy. Sosyn revolusiya  quat bergen últtyq qozghalystyng baghdarlamasy ispettengen búl tilek-hat kópshilik nazaryna úsynyldy. Qoyandy jәrmenkesi júmys istegen mausym aiy boyy júrtshylyq arasynda talqylanyp, qoldau tauyp jatty. Aqyry, 14,5 myng adam qoshtaghan (hat tanityny qolyn qoyghan, sauaty ashylmaghany barmaghyn basqan) petisiya әzir boldy. Biraq ony Qarqaraly poshtasy qabyldamady da, ýlken qiynshylyqpen, Dala ólkesinen tysqary qaladaghy poshta arqyly  patshalyq astanasyna jiberildi.

1905 jylghy 6 tamyzda II Nikolaydyng Reseyde Memlekettik Duma qúrylatynyn әigilegen maniyfesi ómirge keledi. Sonymen birge Dumagha deputattar saylauyn ótkizu erejesi de jariyalandy. Biraq búl júrtshylyqty sonsha quanta qoymady. Imperator bekitken qújat ishki ister ministrining qolynan shyqqandyqtan, sonyng atymen «Bulygin Dumasy» atanyp ketti. Zang shygharushylyq emes, kenesshilik ról ghana atqarmaq Memduma, halyq ereuilderge shyghyp, qatty narazylyq bildirgendikten, shaqyrylmaghan kýii qaldy. Aqyry, «revolusiyany rezolusiyamen almastyrudyn» kezekti bir әdisi iske qosylyp, patshanyng «17 qazan maniyfesi» dýniyege keldi. Múnda onyng «Memlekettik Dumany qúru turaly» 6 tamyzda qol qoyghan maniyfesimen sabaqtastyrylyp, parlamentting janasha taghayyndalatyny aityldy, zang shygharushy mekemege halyqtyng layyqty adamdarynyng saylanuyna jol ashylatyny, Duma maqúldamayynsha birde-bir zannyng kýshine enbeytini mәlimdeldi. Sonday-aq, 1905 jylghy 17 qazanda shyqqan osynau Maniyfest sayasy qúqtar men erkindikterdi jariya etip, el iygiligine úsyndy. Yaghny búl qújatta halyqqa sóz bostandyghy, ar-ojdan bostandyghy, jinalys jasau erkindigi, odaqtargha birigu erkindigi jәne jeke túlghanyng qol súghugha bolmaytyn derbestigi qamtamasyz etiledi dep uәde etildi.

Ozyq oily ziyalylar osy maniyfest imperiyada bostandyq kýnining tughanyn pash etti dep sanady. «17 qazan maniyfesin» barsha qazaq ziyalylary, olar arqyly qalyng búqara shyn shattanyp qarsy aldy. Maniyfest Ombygha jetken boyda Álihan Núrmúhamedúly men onyng serikteri qazaq dalasyndaghy qalalargha telegrammalar joldap, barlyq halyqqa patsha aghzam tarapynan syilanghan jana qúqtar jayynda habarlady. «Biz ózimizding tilshilerimizding bәrinen quanghan telegrammalar aldyq, – deydi Bókeyhanov. – Jeke bastyng derbestigi men ojdan bostandyghy jónindegi uәde qazaqtargha airyqsha әser etti. Búlar – orystandyru sayasatynyng túrpayy agentteri tópegen túraqty soqqyny údayy bastan keship kele jatqan, tap sol sayasat saldarynan meshit, medreseleri jabylyp, kitaphanalary qonfiskelenip, diny ojdany ezilip otyrghan qazaqtargha óte-móte týsinikti edi».

Álihan Bókeyhanovtyng maqalalarynan 1905 jylghy qazaq qauymynyn, onyng kókiregi oyau, kózi ashyq bóligining oiy men әreketin aiqyn angharasyn. «17 qazan maniyfesi» jariya bolysymen Ombyda túratyn qazaq intelliygentteri ony tezdetip  qazaq tiline audardy da, jergilikti gazetterding senzory bop tabylatyn viyse-gubernatordyng rúqsatymen 10 myng dana etip bastyryp, auyl-auylgha jóneltti.  «Qazaqtardyng shapshang qozghalatyndyghynyng arqasynda maniyfest qysqa merzim ishinde kýlli dalagha tarap ýlgerdi. Barlyq jerde qazaqtar ýlkendi-kishili sezderge jinaldy, maniyfesti oqydy, týsiniktemeler jasady. Memlekettik dumagha bolashaqta saylau jýrgizu mәselelerin talqylady. Eng alys bolystardan qazaqtar qyr qalalaryna top-tobymen attandy, onda azamattar ótkizip jatqan qala mitingilerine qatysty. Orys, tatar, ózbek pen qazaqtar tuysqan bir otbasyna toghysty. Búl bir eshqashan eshkim kórmegen tamasha uaqyt bolghan edi», – dep jazdy Álihan Núrmúhamedúly  «Birinshi Memlekettik dumanyng on jyldyghyna» jinaghyna engen «Dala ólkesindegi saylau» atty maqalasynda.  El-júrt bostandyq kýni tughanyn sezindi. Bókeyhanovtyng jazuynsha, kýlli ziyalylar, basqa da eti tiri adamdar ýgit-nasihat júmysyna bilek sybana kiristi. Júrt aldynda sóilegen sheshender polisiyany bet-jýzine qaramay ayausyz synady. Eski rejimdi barshasy oilanbastan, qoryqpastan syn sadaghyna aldy. Búryndary oilaryna kelgenin istep jýrgen qúdiretti jergilikti әkimshilikting qyzmetin qatardaghy adamdardyng osynsha  meyirimsizdikpen synaghanyna auyldardan at terletip kelgen qazaqtar túnghysh ret kuә boldy. Keshegi qaharly ókimet tórelerining kóp halyq jinalghan mitingilerde ýnsiz sýmireyip túrghanyn tanyrqay nazarlady.  

Alayda jer-jerdegi patsha әkimshilikteri «17 qazan maniyfesin» halyqtan barynsha jasyrugha tyrysqan edi, sondyqtan da jana tolqular boy kórsetti. 1905 jyldyng kýzinde Qarqaralyda ýiezdik kense aldynda qalyng el qatysqan ýlken jiyn ótti. Sony kóshe-kósheni úrandata aralaghan iri demonstrasiyagha úlasty. Sol mitingige, Álihan Bókeyhanovtyng anyqtamasyna qaraghanda –  «qarajýzdikshilermen qyzmettes bolghysy kelmegendikten bostandyq kýnderi dogharysqa shyqqan» mirovoy sudiya (negizinen úsaq basbúzarlyq jәne azamattyq isterdi qaraytyn sudiya), sheshendigi men qoghamdyq-sayasy belsendiligi arqasynda júrtqa tez tanymal bolghan Jaqyp Aqpaev qatysty. Búl oqighany Qarqaraly ýiezining bastyghy Ombygha, Dala general-gubernatory kensesine joldaghan aqparynda  «býlik», «tәrtipsizdik» dep baghalap, búratanalardy juasytu ýshin kómekke әskery jasaq jiberiluin súrady. Patsha chinovniygining osynau arandatushylyqqa túnghan jәdigóiligin  Álihan Bókeyhanov «Stepnoy kray» gazeti betinde: «Qazaq halqyn bilmeytin, onyn, ókinishke qaray, satrapiyagha ainaldyrylghan dalasyn bilmeytin qylmysker adamdar ghana osynsha jeniltek oy pishedi! Ossovskiyding әldeqanday «býlik» jónindegi doneseniyesi – shyp-shylghy ótirik», – dey kelip, halyqtan Memlekettik tәrtipti jetildiru jayyndaghy maniyfesti (patshanyng 17 oktyabridegi maniyfesin) jasyrugha tyrysqan, odan tolqular syryn búrmalaghan patsha әkimining jymysqy әreketin batyl әshkereledi. Qazaqtardyng Reseydegi bostandyq ýshin alysqan kýreskerlerding ardaqty esimderin әzirge bilmeytinin, biraq olardyng Pesteli syndy dargha asylghan dekabristerden bastap, Shlisseliburg qamalynyn  qazirgi tandaghy tútqyndaryna sheyingi azatkerlerdi úzamay-aq tanyp-bilip alatynyn, yaghny olardyng da alyp imperiyany shayqay bastaghan revolusiyalyq qozghalystyng belsendi qatysushysy bolatynyn senimdi týrde jariya etti. «Ámirshil qúrylystyng qabirshileri, qylmystaryndy kóbeyte bermender! Senderding kýndering tausylyp keledi. Sendermen biz orystyng ókiletti jinalysynda esep aiyrysamyz!» – degen sózdermen, qaltyldap túrghan jýie qyzmetshilerine qaharly eskertu jasady. 

Qazaq arasyndaghy birinshi orys revolusiyasy oyatqan jana túrpatty sayasy qozghalysty jandandyrugha Bókeyhanov osynday uytty publisistikalyq maqalalarymen әrdayym qyzu atsalysyp jýrdi. Jogharyda atalghan Qarqaraly demonstrasiyasyna oray Ombydan shyghuy yqtimal jazalaushy ekspedisiyanyng jasaqtalmauyna ol merzimdik basylymdar arqyly tiyisti qoghamdyq pikir tughyzu, sonday-aq, zemstvo sezining Mәskeudegi burosyn habardar etu jolymen yqpal etti. «Bostandyq kýnderinde» týrli jiyndardyng shaqyryluyna úiytqy bolyp, júmystaryna qatysyp jýrdi. Zemstvo jәne qala qayratkerlerining qarashada ótken Mәskeu sezine baryp, «4,5 milliondyq qazaq halqy atynan» patshalyq rejimning qylmystaryn әshkerelegen sóz sóiledi. Bes qazaq oblysynan kelgen ókildermen Oral qalasynda bas qosyp, últtyq sayasy partiya qúru jayyn aqyldasty. Tәjiriybeli qogham qayratkeri, qalamy jýirik publisist, belgili ghalym adamnyng osynsha belsendilikpen sayasy júmystar jýrgizui jandarmeriya nazarynan tys qalmady, onyng jýrgen-túrghan izin andyp, qauipti túlgha retinde údayy baqylauda ústady.

Álihan Bókeyhanov júmysyna qatysyp jýretin zemstvo odaghy qayratkerlerining múryndyq boluymen, 1905 jyldyng 12–18 qazanynda Sankt-Peterburgte ótken qúryltayshy sezde jana sayasy partiya –  konstitusionalist-demokrattar (kadetter) partiyasy shanyraq kótergen. Búl oqigha әigili «17 qazan maniyfesinin» dýniyege keluimen túspa-tús oryn aldy.  Odan, patsha sol jylghy 11 jeltoqsanda shygharghan jana  pәrmenimen 6 tamyzda qabyldanghan «Memlekettik Duma saylauy turaly erejeni» ózgertip, qosymsha erejeler bekitti. Búl «17 qazan maniyfesin» damytu orayynda jasaldy. Qazaqtardyng da Memdumagha deputat bolyp saylanuyna zandy mýmkindik tudy. Últ ziyalylary jer-jerde osynau jana jaghdaydy útymdy paydalanu jayyn bas qosyp aqyldasudy qolgha alghan. Sonday maqsatpen Semeyde ashylmaq oblystyq sezge bara jatqan jolynda Bókeyhanovty jandarmeriya qolgha týsiredi. 1906 jylghy 8 qantarda Yamyshevo poselkesinde (Túzqalada) tútqyndaydy da, Pavlodar týrmesine otyrghyzady. Sodan jandarm basqarmasy ony tergeusiz, sotsyz tórt aigha juyq abaqtyda ústaydy. Óitkeni osynau ýkimetke senimsiz, oiy bóten, búratanalar ishinde bedeli zor túlghany Memlekettik dumagha deputat  saylau nauqanynan oqshaulau maqsat etilgen edi.  Alayda patsha týrmesi últtyq qozghalys serkesining halyq arasyndaghy abyroyyn arttyra týsti. El-júrt ony syrttay-aq bir bolystan vyborshik (saylaugha qatysu ýshin bir qauym el atynan tandap jiberilgen ókil)  etip saylady. Sol sebepti, qansha qalamaghanmen, patsha әkimshiligi Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovty 1906 jylghy 30 sәuirde týrmeden shyghardy. Al mausym aiynyng basynda Semeyde ótken vyborshikter jinalysy ony Memlekettik dumagha deputat etip saylady...

Halyq bostandyghy partiyasy ústanymymen ýilestikte

Memlekettik duma júmysyna qatysu ýshin Sankt-Peterburgke jýrer qarsanda, 1906 jylghy 21 mausymda, Bókeyhanov Semeyding qalyng júrtshylyghymen kezdesip, sóz sóiledi.  Sózinde ol jyl basynda ótken ekinshi sezinde «Halyq bostandyghy partiyasy» delinetin qosalqy atalym alghan kadetter partiyasynyng baghdarlamasyn tarqata aitty, osy sayasy úiymnyng azattyq ýshin kýrestegi manyzdy orynyna kópting nazaryn audardy. Óitkeni ózining kýlli sayasy qyzmetin Álihan Núrmúhamedúly kadet partiyasynyng ústanymy auqymynda jýrgizgendi jón kóretin.

Ol imperiya astanasyna alyp-úshyp jetkende, Tavriya sarayynda duyldaghan debattar kenetten toqtatylar sәt te taqalghan edi. Júmysyn qazaq dalasyndaghy saylau nauqany bastalardan búryn, 1906 jylghy 27 sәuirde bastaghan Dumada patsha ýkimetine jaqpaytyn mәseleler qaralyp, shyn mәnindegi revolusiyalyq sheshimder qabyldana bastaghan. Sondyqtan da 72 kýn júmys istep, 40 plenarlyq mәjilis, komissiyalardyng 18 otyrysyn ótkizgen, ministrlerge 261 deputattyq súrau salu joldaghan I Memdumany imperator  «qoghamgha tynyshtyq әkeluding ornyna alasapyrandyqty tútatyp otyr» degen jeleumen 1906 jylghy 8 shildede arnayy maniyfest shygharyp, tarqatyp jiberdi. Patsha pәrmenine birinshi kezekte kadet deputattar qarsylyq bildirdi. Olardy Dumadaghy músylmandar fraksiyasy da qoldady. Fraksiya jetekshilerining biri, bashqúrt arasynan saylanghan qazaq deputaty Sәlimgerey Jantórin men Piyterge sonyng aldynda ghana kelgen Álihan Bókeyhanovty osy narazy toptyng Vyborgta týsken suretinen kóruge bolady.   Olar múnda ýkimet tarapynan rúqsat etilmey eki kýn boyy ótken jinalysta qabyldanghan «Halyqqa halyq ókilderinen» dep atalatyn,  el túrghyndaryn týrli salyq tóleuden bastartu jolymen ýkimetke passivti qarsylyq kórsetuge shaqyrghan ýndeuge qol qoyghan edi. 

Osy «Vyborg ýndeuine» qol qoyshylar ýstinen ýlken sot ýderisi jýrgizilip, bәrine ýsh aidan týrmege otyru jazasy kesildi.  Sóitip, isti bolghandar qatarynda ózin de saylanu qúqynan airyldym dep sanaghan Bókeyhanov II Memdumagha deputat tandap saylau nauqanyna qatysa almaytyndyqtan, Semey qazaqtary arasynan layyqty kandidatura belgileuge atsalysty. Revolusiyalyq sipatyn ózgertpeui saldarynan II Memlekettik duma da 1907 jylghy 3 mausymda quylghannan keyin, «Vyborg ýndeuine» qol qoyghany ýshin ózine Sankt-Peterburg sot palatasy tótenshe mәjilisining ýkimimen kesilgen jazasyn óteuge, 1908 jyldyng basynda Semey abaqtysyna týsti.

Bosanghannan song astanagha baryp, biraz uaqyt kadetter basylymynda qyzmet atqardy. Birinshi orys revolusiyasy jyldarynda Reseyge qayta oralghan masondar lojasyna qabyldandy. (Revolusiya tarihyn zertteushi shynshyl bas maman retinde moyyndalghan, «HH ghasyrdyng basyndaghy orys sayasy masondyghy» (1996) monografiyasyn jazghan professor V.I. Starsevting «Fransuz rәsimi jәne «Resey halyqtarynyng Úly Shyghysy» lojalaryna tirkelgen orys sayasy masondarynyng tiziminde» 23-shi retpen «Bukeyhanov Alihan Nurmagometovich» túr.) 1909 jyldan Samarada, sondaghy Don eginshilik bankining bólimshesinde júmys istedi. Halyq bostandyghy (kadetter) partiyasynyng Samara komiytetine endi, osyndaghy masondar tobynda jetekshi oryn alyp jýrdi. Bir-eki jyl eserler partiyasy qatarynda boldy. Kadet әri mason retinde, demokratiyalyq reformalardy nasihattau maqsatymen qúrylghan sayasy bilimder ýiirmesi júmysyna qatysyp túrdy.

Osy jyldary Bókeyhanov «Qazaqtar» atty irgeli enbegin jazdy (I910 jyly Sankt-Peterburgte shyqqan «Qazirgi memleketterdegi últtyq qozghalys týrleri» atty jinaqqa engen.) Búl enbeginde ol qazaqtar túratyn Qazaq jәne Týrkistan ólkeleri men Astrahan guberniyasynyng últtyq qúramyna demografiyalyq taldau jýrgize kelip, «qazaqtardyng sharuashylyq tirshiligi – malyna jayatyn jer jәne suaratyn ózen-kól izdeumen ýnemi qonys audaryp, bir orynda túraqtamaytyn jartylay jabayy kóshpendining qarabayyr ekonomikasyn kórsetetin qarapayym formulagha syimaydy» degen baylam jasaydy. Taza kóshpendi mal sharuashylyghyn aralas, eginshilik-malshylyq sharuashylyqtardyng almastyra bastaghanyn naqty sifrlarmen dәleldeydi. Qazaq jәne krestiyan budjetterin, olardyng tabystarynyng týrlerin taldaydy. Ár jyldyng eki-tórt aiyn ghana  jaylauda ótkizip, negizinen qystauda otyryqshylyqpen kýneltetin qazaqtardyng sharuashylyghyndaghy tynys-tirshilik jayyn qarastyrady. Olardyng ómirinde әrtýrli jayylym, qoryq, jazghy qotandardyng qanday oryn alatynyn bay mәlimettermen órnektep kórsetedi.  Sóitip qazaq halqy ishinde týzilgen әleumettik-sharuashylyq qúrylymdy oqyrman aldyna bilgirlikpen, kórneki týrde jayyp salady. Osynau ghylymy ocherkinde  qazaq dalasyndaghy sayasy qúrylystyng mәn-jayyn, qazaqtar arasyndaghy sayasiy-mәdeny ahualdy tanystyra otyryp, Álihan Núrmúhamedúly patsha ýkimetining әri qanap, әri últaralyq arazdyqty qozdyratyn otarlau jәne orystandyru sayasatyn týrli mysaldarmen qanyn aghyza әshkere etedi. Sonday-aq qazaqtardyng últ azattyghyn ansap shyndap oyana bastaghanyn, últ qozghalysyn damytudaghy sayasy belsendiligin kórsetetin manyzdy derekter keltiredi.   1907 jylghy II Memlekettik dumany quyp, saylaudyng jana tәrtibin jariya etken zannyng («3 mausym tónkerisinin») «tórt jarym milliondyq qazaq halqyn saylau qúqtarynan aiyrghanyn» aita kele, qazaqtyng jer-suyn zorlyqpen tartyp alghan ýkimet endi Memlekettik dumada osy halyqtyng ókilderi de otyruyn artyq kórdi degen júmsaq týiin jasaydy.

Onyng múnday sypayy eskertpesining astarynda qazaq halqyna parlamenttik jolmen qanday da bir payda tiygizu ýmiti ýzilmegendigi jatqan. Shynynda da, ol qazaq ziyalylarymen birge III jәne IV Memdumalardyng konstitusiyashyl-demokrattar (halyq bostandyghy) partiyasy men músylman fraksiyalary júmystaryna maqsatkerlikpen atsalysyp túrdy. 

Últ mýddesin kózdeu

Samarada túrghan jyldary Álihan Núrmúhamedúly qazaq dalasymen baylanysyn ýzgen joq. Orynborda 1913 jyldan jaryq kóre  bastaghan «Qazaq» gazetin shygharuda Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatovqa ruhany demeu kórsetip, gazetke túraqty iydeyalyq jetekshilik jasady. 1914 jyly Semey oblysy qazaqtarynyng tapsyruymen Mәskeude ótken músylmandar sezine qatysty.  Sezde qazaq tirshiligine baylanysty ózindik pikirin ayan etti, týigenderin «Qazaqqa» dýniyejýzilik soghys bastalghangha deyin jazyp túrdy. Jalpy, Álihan Núrmúhamedúly qazaqtyng ruhany jәne әleumettik mәselelerin kótergen san aluan maqalany ghasyrdyng bastapqy jyldarynda orys basylymdaryna da berip túrghan.  Ol orys oqyrmandaryna úly Abaydyng ómirbayany men poeziyasyn birinshi bop 1905 jyly tanystyrghan. Al qazaq gazet-jurnaldary betterinde sayasy jәne ekonomikalyq tirshilikting qily ózekti mәselelerin qozghay otyryp, orys intelliygensiyasyn tolghantyp jýrgen ozyq oilardy audaryp jariya etip jýrgen. 

Resey imperiyasynyng jahandyq soghysqa kirui  onyng qazaq eli syndy otaryn da beytarap qaldyrmaghany belgili. Áueli maydan múqtajyna tabyn-tabyn etip iri qara, myn-san qoy aidalghan, úzamay sarbazdar attandyru mәselesi de sóz bola bastady. Qazaq jigitterining jaqyn uaqytta Resey әskeri qúramynda soghysuy mýmkindigin «Qazaq» gazeti 1915 jyldan  qozghady. 1916 jyldyng basynda Álihan Bókeyhanov gazet redaktory Ahmet Baytúrsynovpen birge  Petrogradqa attandy. Soghys ministrine, basqa da resmy oryndargha kirip, qazaqtardy әskerge shaqyru mәselesining keyinge qaldyrylghanyn anyqtap qaytty. Sodan gazet jazgha deyin pikir almasudy jalghastyra berdi. Kópshilik qazaq jigitteri ýshin kazaktar sekildi atty әskerde qyzmet etu qolayly ekenin aityp jatty. Jayau әskerge barudy jaqtaghandar da boldy.

Sóitip jýrgende patshanyng әigili «IIni jarlyghy» – orys armiyasynyng soghysyp jatqan audanyndaghy qorghanys qúrylystaryn salu júmystaryna «ózge tekti»  túrghyndardy shaqyrghan 1916 jylghy 25 mausym pәrmeni  jariyalandy. Búratanalardy, sonyng ishinde qazaqtardy әsker qataryna emes, soghystyng qara júmysyna alatyn boldy. Jarlyqtyng artynsha әr-әr jerde belgili tolqular búrq-búrq tútanyp, qazaqtyng últ-azattyq kóterilisine úlasty. Patshanyng jazalaushy jasaqtary qara isterine kiristi. «Qazaq» gazeti 1916 jylghy 8 shildede jariyalaghan bas maqalasynda jigitterding әskerge emes, qara júmysqa shaqyrylghanyna әri namys, әri ókinish bildirdi, biraq, bәribir jarlyqty oryndaugha ýndedi.  Soghys jaghdayyndaghy tәrtipting qataldyghyn, qara júmystan qasham dep jeniltektik kórsetuding arty jamangha sogharyn, qyrdaghy әskery jasaqtardyng sharuashylyqty kýizeltip, eldi, oshaq basyn baqytsyz eterin aitty.

Osy mәsele Orynborda Álihan Bókeyhanovtyng basshylyghymen I916 jylghy 7 tamyzda ótken Torghay, Oral, Aqmola, Semey, Jetisu oblystary qazaqtarynyng mәslihatynda talqylandy. Jinalysta halyq tolqularyn jergilikti ókimetter, әsirese bolys basqarushylary ózderining asyghys әreketterimen, dórekilikterimen jәne qiyanattarymen tughyzdy, eng bir beybit, jogharghy әmirge kónimpaz halyqty zyghyrdanyn qaynata kóterdi dep tújyryldy. Daladan jazalaushylyq operasiyalar jýrgizip jýrgen әskery jasaqtardy keri shaqyryp alu jәne jer-jerde halyq ókilderining jiyndaryn ótkizu arqyly halyqty tynyshtandyratyn sharalardy shúghyl qoldanu qajet delindi. Maydannyng qara júmystaryna alu turaly habar qazaqtardyng pishen shabu nauqany qyzyp, astyq jinau merzimi taqalghan uaqytta shyqty da, bir aidan beri kýlli dalany tolqytty. Sharuashylyq kýizeldi: shóp shabylmady, astyq orylmay jatyr. Osynyng bәrin retke keltiru ýshin jinalys  júmysshylardy shaqyru soltýstik ýiezderde 1917 jylghy 1 qantargha, ontýstik ýiezderde 1917 jylghy I5 nauryzgha deyin shegerilsin degen úsynys jasady.

Ýkimet oghan, әriyne, qúlaq asqan joq, maydan júmystaryna shaqyrylghan tórt jýz mynnan astam qazaqtardyng jýz otyz myndayy, әr aimaqta kýnnen kýnge óristey týsken kóterilis ot-jalynyna qaramastan, soghys shebindegi qorghanys jýielerin salugha jiberildi. Sonda Bókeyhanov Minskide ornalasqan armiyany jabdyqtau jónindegi zemstvo jәne qala odaqtary komiytetinen Ózge tektiler (búratanalar) bólimin ashugha qol jetkizdi. Búl bólimge qyzmetke kelgen oqyghan jigitter batys maydan aimaghynda enbek etip jýrgen til bilmeytin, sauaty joq qara júmysshylardyng jaghdayyn qarap, tuyndap jatqan týrli qiyndyqtaryn sheshuge  jәrdemdesti. Aghymdaghy sayasatty týsindire jýrip, jigitterdi revolusiyalyq oilarmen bauyrlastyrdy, «Erkin dala» atty jasyryn úiym qúrdy. Sonda Aqpan revolusiyasyn qarsy alyp, 15 nauryzda Álihan Núrmúhamedúlynyng basshylyghymen eldegi ziyalylargha bostandyq tany atqany jayynda jazylghan, júrtshylyqty jasampaz sayasy isterge jigerlendiretin әigili jedelhatty saldy. Sosyn Uaqytsha ýkimetting sheshimine sәikes, júmysshylardy elge qaytaru mәselesimen shúghyldandy. Al Á.N. Bókeyhanov arnayy shaqyrumen Petrogradqa attandy... 

Últtyq qozghalystyng shyrqau  shynynda

Petrogradta 1917 jylghy 25–28 nauryzda kadetter partiyasy 7-shi sezin ótkizip, «Resey demokratiyalyq respublika bolugha tiyis» degen sheshimge keldi. Ortalyq komiytetining jana qúramyna  Álihan Bókeyhanovty da saylady. Kadetter men masondar Uaqytsha ýkimetting alghashqy qúramynda jetekshi ról atqardy, sonan da shyghar, Álihan Núrmúhamedúly Torghay oblysynyng komissary bolyp taghayyndaldy. Búl biyik lauazym onyng últtyq qozghalysty jenisti shynyna qaray senimmen bastap jýruine sony serpilis berdi.

Bókeyhanov Orynborgha kelip qyzmetke kiriskennen qazaq  qozghalysynyng oblystaghy belsendi qatysushylaryn jana ókimetting naqty isterine tartty. Sol tústa oblystyng qoghamdyq, ekonomikalyq, әleumettik tynys-tirshiligin basqaru júmystaryn senip tapsyrugha bolatyn kadrlardyng tapshylyghyn sezinui ony qazaq elining avtonomiyalyq qúrylysqa dayyn emestigi jayyndaghy oigha ilandyrsa kerek, jaz sonynda Sibir halyqtary avtonomiyasyna qosylu niyetimen, Torghaydan basqa oblystardan da delegattar saylatyp, olardy kýzge qaray Tom qalasyndaghy sezge bastap bardy. Qoghamda sol shaqta jýrip jatqan ýderister barysy ony búl qadamynan ainytyp, qazaqtyng jeke avtonomiyasyn qúru arqyly óz aldyna el boluy qajettigine  búrdy.

Shildede ótken Birinshi jalpyqazaq sezinde ol bolashaq qazaq sayasy partiyasyn kadetter partiyasy ýlgisimen qúru qajettigin aitqan edi. Alayda, ortalyqtaghy kadetterding Uaqytsha ýkimet qúramynan ketip, biyliktegi róli әlsirey bastauyna jәne eldik mәseleler men jer-sugha qatysty mәselelerde kadettik ústanymnyng qazaqtyng últtyq mýddesine qighash keletin tústary oilandyruyna baylanysty, ol birtindep kózqaras evolusiyasyn bastan keshti. Sosyn ózi bas bop últtyq Alash partiyasynyng baghdarlamasyn jazdy da, basynda túrdy.

Kadet partiyasynan shyghatynyn mәlimdegeninde Orynbordaghy orys ziyalylary bilimdi de bilikti, asa bedeldi túlghanyng búl qadamynan halyq bostandyghy partiyasy qatty útylatyn boldy dep ókinishterin bildirdi. Biraq búl kezde kadetterde qauqar da qalmaghan edi, bolishevikter kadetter partiyasyn zansyz dep jariyalaghan. Alghash úiymdasqanynan-aq óte tanymal da bedeldi bolghan halyq bostandyghy partiyasy patshalyq túsynda, әdilet ministrligine qújattary qanshama úsynylsa da, resmy tirkeuden ótkizilmegen edi, soghan qaramastan júmysyna patsha ýkimeti kedergi keltirmegen bolatyn. Tirkeude joq osynau kadet  partiyasy monarhiyany qúlatugha atsalysyp, jana (uaqytsha) ýkimet qúrysqan edi, alayda sol jana ýkimetti tónkerip tastaghan sovet ókimeti endi ony –  halyq bostandyghy partiyasyn – mýldem jauyp tastady. Al Álihan Núrmúhamedúly Alash partiyasynyng kórigin qyzdyrdy. Onyng basshylyghymen Resey Respublikasynda shaqyrylmaq Qúryltayshy jinalysqa Alash partiyasynyng tizimimen delegattar saylau nauqany oidaghyday  jýrgizildi, avtonomiya mәselesin qarastyrugha tiyis kezekti qazaq qúryltayyn ótkizuge dayyndyq jasaldy. 1917 jylghy 5–13 jeltoqsanda júmys istegen Ekinshi jalpyqazaq sezi Alash avtonomiyasyn qúrdy da, Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovty 1917 jylghy 12 (25) jeltoqsanda «Alash-Orda» Halyq Kenesining tóraghasy lauazymyna saylady. 

Alash qozghalysy osylay shyrqau shynyna shyqty.

Bókeyhanov bastaghan azattyq kýreskerleri qazaq halqy imperiyanyng temir qúrsauynan azat bolghannan keyin túnghysh qúrghan últtyq memleketi eki jylday ghana ómir sýrgenimen, ghúmyry boyynda sol kezgi sayasat ynghayymen qily qiyn-qystau kezenderdi bastan keship, aqyry tarih sahnasynan yghysqanymen, halyq sanasynan óshken joq. Alash iydeyasynyng jasampazdyghy qazaqtyng bolishevizm tuy astyna shyqqan sovettik qayratkerlerin de jigerlendirip, qazaq elinde sosialistik últtyq respublika qúru ýshin kýres jýrgizuge jeteledi. Búl iydeya býgingi tәuelsiz memleketimizde de ózekti. Qazirgi tandaghy jana túrpatty kýreskerlerge qazaq ainalasyna eldegi ózge halyqtardyng ókilderin toptastyra otyryp, myqty sayasy últ retinde memleketimizdi mәngilik elge ainaldyru baghdarlamasyn jýzege asyruda nәrli tamyr qyzmetin atqaratyny kәmil.

Búl orayda avtonomdyq Alash (Qazaq) Ordasynyng birinshi әm songhy jetekshisi  Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovtyng ómir jolyn bilip jýruding de mol ruhany azyq beretini anyq. Biz onyng 20-shy ghasyr basynda zamanauy órkeniyetke say tuyp, damyghan últ-azattyq qozghalys basynda ótkergen jolyna shamaly sholu jasadyq. Kenes ókimeti ony memlekettik qúrylys isine aralastyrmady, qazaq elinen oqshaulap, Mәskeude ústady. Sonda da  Bókeyhanov ózining bilim-biligin qaytkende el qyzmetine qoy jolynan ainyghan joq.

1923 jyly ózinen aqyl súrap hat jazghan jas qayratker Dinshe Ádilúlyna: «...Ne balalargha sabaq berip, ne jornalgha, gazetke maqala jazyp Alashqa qyzmet qylmasaq, ne qazaq tilinde kitap jazbasaq, ózge jol bizge bógeuli ghoy!» – dep jauap bergen edi.  Ózine shekteuli mýmkindik berilgen jolda ol, ózining osy aqyl-kenesine sәikes, halqyna meylinshe paydaly bolugha tyrysty.

Mәskeude 1922 jyly Nәzir Tóreqúlov irgesin qalap, basqaryp túrghan  Ortalyq Shyghys baspasynda (1924 jyldan oghan Ortalyq Batys baspasy biriktirilip, KSRO halyqtarynyng Ortalyq baspasy atanghan) qazaq bólimining mengerushisi boldy. Marks, Lenin shygharmalaryn, marksistik әdebiyetterdi, orys klassikterining әdeby shygharmalaryn qazaq tiline audarumen shúghyldandy, qazaq auyz әdebiyeti ýlgilerin zerttedi, ghylymmen ainalysty, baspa ishinen ashylghan «Temirqazyq» jurnalyna sharuashylyq, oqu-bilim mәseleleri boyynsha maqalalar jariyalap túrdy. Mәskeudegi ortalyq komissariattar men ghylymy mekemeler qyzmetkerlerine súraularyna oray Qazaqstannyng ekonomikasy jóninde kenester berip túrdy. Ózi de Qazaq respublikasyna ghylymy ekspediyalarmen kelip jýrdi.

Biraq sol kezgi bolisheviktik solaqay sayasat onyng tughan eline tolyq mәninde qyzmet etuine mýmkindik bermedi. Aqyry 1937 jyly óris alghan «Ýlken terrordyn» qúrbany etti...

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz