Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7227 0 pikir 21 Qantar, 2016 saghat 18:21

SAYaSY SAUATSYZDYQTYNG ShEGI: QASYMOVTYNG KÓKSEGENI NE?

Kýni keshe ghana Parlamentting tómengi palatasyn merziminen búryn tarqatu turaly deputattardyng úsynysyn Memleket basshysy maqúldap, nauryz aiynda jana Mәjilis jasaqtau turaly sheshim shygharghany belgili.

Besinshi shaqyrylymda Preziydent ýshin notariustyng rólin atqaryp shyqqan dodadaghy deputtarmen qatar, jana jasaqtalatyn altynshy shaqyrylymnan jap-jas buynnyng da ýmiti joq emes ekenin bayqadyq.

Parlament tarqatylady degen sybys shyqqan kýnnen bastap, sayasatkerler men sayasattanushylar, Aqordanyng ainalasynda jýrgen aq jaghalylar týrli boljamdar aita bastady. Olardyng birsypyrasyn BAQ jariyalady.

Ayta ketu kerek, merziminen búryn saylau ótkizu turaly Memleket basshysynyng sheshimi shyqpay jatyp, mayly kreslodan ýmittiler jalbaghaylyq jarysty bastap ketti. Eski deputattar da dodada ekendikterin kórsetti.

Merziminen búryn ótetin saylaugha qatysty týrli úsynystar aityluda. Solardyng ishinde estirge qolapay, kórerge qorash úsynystar da az emes.

Sonday kelte oily úsynystyng birin aty shuly «staqan syndyrghysh» Ghany Qasymov myrza jasap ýlgergen.

Eks-deputat hәm general Ghany Qasymovtyng qazaqstandyq BAQ-ta jariyalanghan úsynysy mynaday mazmúnda.

Jana jasaqtalatyn parlamentting tómengi palatasyna (әlgi mәjilistegi mayly kreslolardyng birnesheuine) Ol (Gh.Qasymov) úsynghan azamattar otyruy tiyis-mys.  Solardyng ishinde elimizding sportyna eleuli ýles qosyp jýrgen boksshy Serik Sәpiyev, ziltemirshi Iliya Iliiyn, bir zamandaghy Olimpiada chempiony Oliga Shishigina, jurnalist A.Platonov bar.

General Qasymovtyng búl qolapay úsynysy әleumettik jelile qyzu talqygha týskeni de ras.

Kezinde «Patriottar» degen partiyanyng tizginshisi bolyp,  saylau aldy ýgit-nasihat júmystary kezinde kópshilik aldynda týrli qyrynan tanylghan,  Ghany Qasymov myrzanyng sózderin saraptap kóreyikshi.

Áueli,  jogharyda general myrza atap ótken sport júldyzdary elimizding kók bayraghyn әlemdik jarystarda jelbiretip jýrgen azamattar. Dausyz óz isterining sheberleri hәm ýzdikteri. Ásirese, eki dýrkin Olimpiada chempiony atanyp, Groznyida ótken chempionatta Elimizding namysy ýshin (eski әnúrannyng ornyna janasyn qayta qoyghyzghanda) tabandap túryp alghan Iliinning ataghy men abyroyy, danqy onsyz da jeterlik.


Al ekinshiden, Parlament mәjilisine deputtartardy  jekelegen adamdar úsyna almaydy.  QR Saylau turaly zannamasynda aitylghanday, deputattyqqa saylau komissiyasyna tirkelgen 7 partiya ókilderi ghana úsynu qúqyghyna iye. Búl turaly Qazaqstannyng Ortalyq saylau komissiyasy da habarlaghan bolatyn. Demek, eshbir partiyada tirkelmegen,  eski general Ghany Qasymovtyng búl úsynysy sayasy túrghydan sauatsyz ekeni anyq.

Jә, búl Qasymov myrzanyng azamattyq jeke pikiri degen doghal derek keltireriniz haq. Dese de, ózining jeke pikirinde Ghany Qasymov myrza últaralyq ballansty saqtamaghynyn anyq angharugha bolady. Tipti, óz úsynysy arqyly Ghany Qasymov myrza últaralyq, tildik arazdyqty qozdyrugha jol berip otyr.

Ármen qaray, Qasymov myrzanyng úsynghan azamattarynyng qatarynda «memlekettik tilge» jýirikteri shamaly, tipti joq desek te bolady. Yaghni, QR konstitusiyasynyng 7 babynyng 2-tarmaghyndaghy «memlekettik til mәrtebesinin» qatang saqtaluyn talap etetin arnayy organ joq desek, Qasymov myrza úsynghan ýmitkerlerding memlekettik tilde erkin sóiley alatynyna general Qasymovtyng ózi kepil bola almas. Sonday-aq, Tәuelsizdik alghan 25 jyldyng ishinde qazaq tiline tili búrylmaghan azamattardyng Mәjilistegi mayly kreslo ýshin ýsh aidyng ishinde tildi mengerip ketui ekitalay, kýdikti.

Ýshinshiden, Ghany Qasymovtyng úsynyp otyrghan sport júldyzdarynyng barlyghy derlik aqausyz emes-tin. Búryn-sondy ýlken sayasatqa aralaspaq týgili, múryndaryna iyisi de baryp kórmegen Shishiginadan ózge, Sәpiyev, Iliin jәne Platonovtardyng sayasy sauattylyqtary qay dengeyde? Dausyz, olardyng әrqaysysy óz isterining naghyz maytalmandary. Alayda, sayasat – tәjirbiye, synaq alany emes ekendigin general Qasymov myrza bilmeydi me?

Ayta ketetin taghy bir jayt, Qasymov myrzanyng ýmitkerlerinin  barlyghy ózge últ ókilderi ekeni (Sәpiyevten ózge) últaralyq diskriminasiya tughyzatynyn taghy ras. Últqa baylanysty alalau, búlalaudyng aiqyn kórinisteri bar múnda.

Tórtinshiden, jogharydaghy ýlken sayasatqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn ýmitkerlerdi kórgen general Qasymov myrza, elimizding sayasi, qoghamdyq, ekonomikalyq ómirinde aqmyltyq bolyp, Aqorda sayasatynyng kólenkesinde, enbekteri elenbey jýrgen qoghamdyq belsendiler men sayasatkerlerdi kórmegeni qalay?! Mysaly, Aydos Sarym,  Rasul Júmaly, Múhtar Tayjan, Ámirjan Qosanov t.b. kóptegen tәjirbiyeli sayasatkerler bar emes pe?.. Platonovty tanityn Qasymov, Júmalyny tanymaydy deysiz be?.. Tanyghanda qalay.

Osylaysha, general Qasymov myrza ózining úsynysy arqyly últaralyq alauyzdyqty qozdyryp otyrghany ras-aq.

Besinshiden,  jogharyda Parlament Mәjilisi saylauy turaly sybystar tarala bastaghanda, qazaqstandyq belsendiler búqaralyq aqparat qúraldarynda otangha oralghan qandastarymyzdyng arasynan ýmitker úsynu turaly qúptarlyq bastama kóterdi.  Elge kelip elengender qatarynda ataghy men abyroyy jaghynan Platonov pen Shishiginalardy on oraytyn azamattar jeterlik edi. Alayda, Qasymov myrza alysty kóre almaytyndyghynyng arqasynda, búl úsynysqa qatysty «lәl-miym» dep jaq ashpady.

Endi jogharydaghy Qasymov myrzanyng ýmitkerlerine toqtala keteyik.

Birinshiden,  Iliya Iliiyn. Iliin batyr. Ol Qazaqstannyng namysyn jer jahangha pash etip jýrgen auyr atletimiz. Bәrimizding maqtanyshymyz. Álem boyynsha óz isinin  ýzdigi. Biraq, Iliin «ýlken sayasat» – ziltemir kóteru emes ekenin jaqsy týsinedi.  Ol ýshin, aldymen, kishi baspaldaqtardan ótip, shyndaluy tiyis. Sondyqtan, Qasymov myrzanyng júldyzdy deputat turaly úsynysy oy jerde taghy da orynsyz bolyp tabylady.

Ekinshi,  Platonov. Platonovtyng da jaghdayy dәl Iliindikinen ózgeshe emes. Tipti, múnda alyp-qosary joq.


Ýshinshi, Serik  Sәpiyev. Qazaqstandyq boksshy, Barker kubogynyng iyegeri. Ataghy darday sport júldyzy. Ókinishtisi, sayasatpen mýlde ainalysyp kórmegen. Ras, Qasymovtyng úsynysynan keyin Sәpiyev qazaqstandyq BAQ-qa súhbat berip, deputat bolugha dayyn ekendigin bildiripti. Átten.  Parlamentke boksshylardan deputat taghayyndau tәjirbiyesining sәtsiz ekendigin kórshilerimizge qarap-aq, úghynugha bolar edi-au. Mysaly, Reseyde  Voluev, Ukrainada – Klichko. Biraq, solar deputat bolghan son, sporttan mýlde qol ýzdi emes pe?! Kýni erten, Sәpiyevting de sóiteri haq.

Tórtinshi, Shishigina. IYә, dәl sol, bir ghasyrdaghy Olimpiada chempiony Oliga Shishigina hanym. Bir kezdegi deputat. Jogharydaghy ýmitkerlermen salystyrghanda Oliga hanymnyng deputat boluda tәjirbiyesi mol.  Bir ókinishtisi deputattyq mandatty taghynyp jýrgen jyldardyng ishinde Oliga Shishigina tarapynan  joldanghan bir deputattyq saual esimizde qalmapty?


Jýgiruding ýzdigi jyldar boyy jyly oryntaqta otyrghanda ne tyndyrdy? Ózge emes, kýni keshe ghana Halyqaralyq auyr atletika federasiyasy qos birdey ýmitimiz, chempiondarymyz Jasúlan Qydyrbaev pen Almas Óteshevting liysenziyasyn әperbaqandyqpen tartyp alghanda, Oliga Hanym nege ýn qatpady? Sportyshaldyng atynan Parlamentte otyrghan Shishigina hanym sportshylarymyzdyng namysy ýshin nege kýrespedi? Osynsha jylda ýn shygharmaghan Oliga hanymnan altynshy shaqyrylym – eng ýzdik deputat jasap shygharady deu – ertegi.

Týiin: Jogharyda general Ghany Qasymovtyng úsynystaryn saralay kele týierimiz bireu-aq. Qasymov myrza kimning soyylyn soghyp jýr? Ózining sayasy sauatsyz úsynysy arqyly – últaralyq arazdyqty qozdyryp, últtyq jikke bólip, alalap otyrghanyn Qasymov myrza bilse kerek-ti. Endeshe,  búl әdeyi jasalyp otyrghan, qasaqana әreket pe?... Álde Qasymov myrzanyng sayasy sauatynyng shektik dәrejesi me?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394