Aqtóbe oblysyna әkim bolyp barghan az uaqytta Berdibek Saparbaev jayly aimaqtaghy el arasynda kóp әngime-anyz taralyp ýlgergen synayly. Solay boluy zandy da. Jәne onyng basty sebebi – búl azamattyng 22 jyl ishinde әkimder turaly qalyptasqan úghymgha syimaytyndyghynda. 

Birinshi erekshelik – Bekenning bolmys-bitimining o bastan óte qarapayym bolyp jaratyluy. «Men bildey bir oblystyng әkimimin» dep kókirek qaghu, júrtqa múrnyn shýiirip, jogharydan qarau, syrtqa, dúshpangha ister «kisilikti», myqtylyqty joldastaryna, qaramaghyndaghy qyzmetkerlerge isteu tәrizdi kóp qazaqqa tәn jaman qasiytet búl azamattyng tabighatyna jat. 

Ekinshi erekshelik – Bekeng naghyz «el» degen adam. Bizding osy sózimizdi oqyghan ózge әkim-qaralar «biz, nemene, «el» demey jýr me ekenbiz?!» dep gýr ete týsui mýmkin. Biraq, sóz jýzinde aitu bar da, sol aitylghan sózindi dәleldeu ýshin kýndiz-týni, qysy-jazy, bir sәtke de bosansymay júmys isteu bar. «Balpan-balpang kim baspas, basargha baltyr shydamas!» degen Mahambet. Dәl solay júmys istegisi keletin azamattar az bolmasa kerek, biraq, sonyng ýdesinen shygha alatyndardyng qarasy kishkentay. Nege? Mәsele, jogharyda aitylghanday, adamnyng tuabitti jaratylysynda. Mysaly, mening óz basym aldymen «elge bolsyn, sosyn baryp ózime bolsyn» deytin, Bauyrjan atamyz aitqanday shyn mәninde «elim degende eminip, júrtym degende jýginip» júmys isteytin ýsh әkimdi ghana kórdim. Solardyng bireui jәne biregeyi de – osy Beken.

Sózimiz jalang bolmas ýshin bir ghana dәlel keltire keteyik.

1999 jyly jazda Preziydent N.Nazarbaev Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimin elding aldynda «seni energetik dep әkelip edim, sen bolsang jaghdaydy jaqsartudyng ornyna ushyqtyryp jiberdin» dep úrsyp aldy da,  Qyzylorda oblysyn abyroymen basqaryp otyrghan Berdibek Saparbaevty oblysqa basshy etip taghayyndap ketti. Bekene qalghan «múra» – týgelge juyq jekeshelendirip ketken jәne júmys istegeninen toqtap túrghany kóp strategiyalyq nysandar-túghyn. Ol kezde kýngey ólkede «Shanshar» teatrynyng әrtisteri «qaranghyda bayqamay basyp ketpenizder, aldarynyzda Shymkent shahary!» dep shymshityn jaghdaydyng naghyz ózi qalyptasqan edi. Oblys ortalyghy sonday bolghanda, audan ortalyqtarynyng túsynan týnde ótu tipti qorqynyshty bolatyn – qap-qara týnde týnergen ýilerding súlbasy kimning bolsyn zәresin úshyrghanday. Beyne bir soghystan keyingi qirap qalghan óli qalalar  sekildi. Shymkent qalasynda jaryq, jylu, kógildir gaz – búnyng bәri joq! Kóp qabatty ýilerding halqy jappay jerge týsip, aulagha oshaq  qúryp, tamaghyn soghan istep jep jýrgen kez. Altaydaghy, Arqadaghy, Atyraudaghy dostarymyzben habarlasqanda «jaghdayymyz – osynday» desek, bir de bireui senbeytin. Sense de, senbese de sol edi...   Shydamy dalasynday sheksiz-shetsiz shymkenttikter sonyng bәrine tózip kele jatqan bolatyn. Biraq, «tózimdilik degen jaqsy qasiyet, biraq, sheksiz tóze beruge ghúmyr qysqa» dep úly Múhang Áuezov aitqanday, halyqty búlaysha qinay beruge bolmaytynyn Bekeng sezdi de, strategiyalyq nysandardy memleket menshigine qaytarugha tyrysty. Qaytardy da! Biraq, búl aitugha ghana onay edi.

...Ákim Ontýstik Qazaqstan oblystyq telearnasynyng diyrektory Baydulla Qonysbekovting «Betpe-bet» tikeley habarynda isting qalay jýrip jatqany jayly qoyghan súraghyna jauap berip otyr:

– Biz búl jerde oblystyq sottyng sheshimimen әlgi atalghan nysandardy memleket menshigine qaytaryp alamyz, al, «bizding auyldyng jigitteri» Astanagha barady da, ne aparatyndaryn qaydam, Jogharghy Sottan búzdyryp keledi. Sodan keyin bәrin qaytadan bastaymyz...

Búlay sóileu ýshin qanday dengeydegi tazalyq pen adaldyq kerek boldy desenizshi!

Ýsh jyl boyy jemqorlarmen arystanday alysyp, jolbarystay júlysqan Bekeng qalyng halyqtyng sýiispenshiligine әbden bólindi. Qyzmetinen ketip bara jatqanda jurnalisterge arnap shay berdi. Shay ýstinde sol ýsh jyl boyy tek qana Bekenning tyrnaghynyng astynan kir izdeumen ainalysqan – júmys isteytin adam әrqashan ózine jau kóbeytip alady ghoy. Shymkentten shyghatyn «Ar-Daq» aptalyghynyng redaktory Dәrmenbay Shәripke:

– Shyraghym Dәrmenbay, bәrinen búryn saghan «qiyn» boldy-au, endi sen әr apta sayyn kimdi jamandap jazar ekensin?! – degende, jinalghan júrt du kýlgen edi...

Bekenning ýshinshi ereksheligi – búl kisi «tolarsaqtan saz keshse, toqtamay tartyp shyghatyn, kәtepti qara nar kerek, bizding býitken búl iske! Qabyrghasyn qaqyratyp, birtindep túryp sókse de, qabaghyn shytpas er kerek, bizding býitken búl iske!» dep Mahambet jyrlap ketken naghyz enbekke jaralghan kәtepti qara nar, qabaghyn shytpas erding ózi!

Nar ekenine dәlelimiz – «aydyng myna tuysy ózine jaysyz, halyqqa jayly» degendey, Bekeng qay jerge barsa da erekshe qiyndyqtargha tap keledi. Shymkenttegi alpauyttarmen ýsh jyldyq arpalysty aittyq. Odan keyin Elbasynyng tapsyrmasymen «betimen jayylyp ketken» Keden komiytetine baryp, tәrtip ornatty. Odan keyin Altaygha barghanda eki-ýsh jyl alapat qysqa, tasqyn sugha tap boldy.

Er ekenine dәlelimiz – 2002 jyly azamat bolyp qalghan úly jol apatynan qaza tapty. Búrynghy zaman bolsa, agha súltan Erden Sandybayúly sekildi qayghydan qan jútyp, jer bauyrlap jatyp-aq qalatyn jaghday. Bekeng onyng ornyna Preziydentke: «Erterek serpilsin, úmytsyn» deseniz, meni basqa bir jaqqa, eng auyr degen júmysqa jiberiniz» dep ótinish jazdy. Kedenge ol kisi solay bardy...

Bekeng ontýstikke kelgen song býgingi senator Quanysh Aytahanovty Sozaq audanynan Sayram audanyna әkim etip auystyrghanda audandyq gazetting redaktory, belgili aqyn, keremet tarihshy Jarylqasyn Boranbay sayramdyq әriptesine «Baq qúsy mening basymnan úshyp, saghan bardy, paydalanyp qal!» dep, arnayy hat jazghan eken. Sol aitqanday, aqtóbelik «elim! jerim!» deytin azamattar, Bekenning ózderinizge barghanyn barynsha tiyimdi paydalanyp qalugha tyrysynyzdar!..

Armangha berilgen keybir kezde, «Berdibek Saparbaev sekildi 20 azamat 20 oblys-qalagha әkim bolyp túrghanda («ontaylandyrylghan» oblystardy qosa eseptegende ghoy), taghy bir 20 azamat 20 ministrlikting qúlaghyn ústap otyrghanda, onda qәzir kýlli әlemge Dubaydyng emes, Qazaqstannyng aty dýbirlep túrar edi-au, shirkin» dep oilaysyng ghoy. Kim biledi, «arman oryndalady» degen sóz bar emes pe, osy?..

Ómirzaq AQJIGIT

Abai.kz