Býginde  tarihy Otanyna 1 mlliongha jaqyn qandastarymyz qaytyp oraldy. Búl jerde «qandastar» degen sózdi beker qoldanyp otyrghan joqpyz. Óitkeni olar keshegi bir súrqyltay zamandarda amalsyzdan ýiirinen bólingen óz bauyrlarymyz. Qazaqta «ózinnen tumay úl bolmas, satyp almay qúl bolmas» degen sóz bar. Býginde qazaq ýshin «ózinen tughan úl» kim? Ol osy elim dep, jerim dep kelip jatqan aghayyn. Qazaqtyng qara balasy. Al, satyp alar «qúl» kim? Ol jan baghysqa kelip jýrgen, tili, dili bóten jat júrttyq kelimsekter. Olar týbi el bolmaydy. Al senimen el bolatyn, tirligi de, taghdyry da bite qaynasyp, tútasyp ketetin, el basyna kýn tusa tu týbinde túrysatyn sol «ózinnen tughan úl» bolmaq.

Qazir almaghayyp zaman bastaldy. Álemdik iri elder dúniyejýzindegi resurstar men yqpal aimaghyn qayta bóliske salugha kiristi. Qúndylyqtar ózgerdi. Álemde zorlyqty kýshke zorlyqty kýshpen jauap beru әdetke ainaldy. Qúdaygha shýkir, Elbasynyng syndarly sayasatynyng arqasynda, Qazaqstan beybitshilik araly ispetti ózin ózi saqtap túr. Degenmen, qauip-qater joq emes. Endi ghana buyny bekip kele jatqan memleketimmizdi odan ary nyghaytu ýshin, ish pen syrttaghy qazaqtardyng bir kisidey birligi, memleketshildigi men ortaq kýsh-jigeri qajet.

Býgingidey kýrdeli kezende, Qazaqstanda ózining geosayasy mýddesi bar kez kelgen el bizding birtútas últ retinde ósip-órkendeuimizdi, qazaq halqynyng sanynyng ósuin qalamaydy. Olar eldegi til mәselesi men demografiyalyq jaghdaydyng osy beti qaluyn qalaydy, t.t.

Osynday jaghdayda qazaqqa tek qazaqtyng balasy kómektesui kerek. Qazaqqa tek qazaqtyng jany ashuy kerek. Sol sebepti, shettegi aghayyndy mýmkindiginshe elge tartu Qazaq elining strategiyalyq mindetterining biri bolyp qala berui tiyis. Búl rette, Elbasy qol qoyghan «Kóshi-qon turaly zan» búdan aldyn bir sәt kidirip qalghan kóshi-qon ýderisine jana serpin berude. Osy keleli ózgerister, biyl ótkeli otyrghan Parlament saylauyna dóp kelip otyrghany da, isting әri qaray sәtti jýruine ýlken ýmit úyalatady.

Búl orayda, óz basym, kelesi Parlamentte shetten kelgen qandastardyng ókilderi de boluy kerek dep oilaymyn. Áriyne, shetten kelgen qandastar Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan son, Qazaqstan azamaty bolyp tabylady. Al «QR azamattyq turaly Zany» azamattyghy bar kez kelgen azamatqa saylau jәne saylanu qúqyn beredi. Deytúrghanmen, qazirgi kezde shetten kelgen aghayyndar ózderining osy qúqyn tolyq iske asyra almay keledi. Onyng kóptegen obektivti jәne subektivti sebepteri bar. Eng bastysy olardyng bir jerde shoghyrly qonystana almauy. Onyng ýstine, tildik-psihologiyalyq jәne keybir migrantofobiyalyq t.b kedergilerge baylanysty, olar okrugter boyynsha saylaugha týskende qajetti dauys jinay almaydy. Nәtiyjesinde, últ mýddesi zardap shegedi. Búghan deyin, kóshi-qon ýderisinde keybir qatelikter oryn aldy desek, búl qatelikter dәl osy joghary biylik dәlizinde Otangha oralghan qandastardyng birdi-ekili ókilining bolmauymen tikeley baylanysty. Sondyqtan, býginde úzyn sany 1 mlliongha jetip jyghylatyn Otangha oralghan qandas bauyrlarymyzdyng arasynan kelesi Parlament saylauynda, jalpy qoghamnyng jәne sol aghayyndardyng óz qalauymen bir-eki deputat Mәjiliske nemese Senatqa saylansa núr ýstine núr bolar edi.

Búl shyndap kelgende, elge oralghan aghayyn men memleketting araqatynasyn retteude belsendi ról oinaydy. Otangha oralghan qandas bauyrlarymyz sonda ghana ózderining tolyqqandy qúqyn sezinetin bolady. Búl–bir. Ekinshiden, múnday sheshim memleket tarapynan kóshi-qon ýderisterin jýieli jolgha qoigha, diaspora sayasatyn tiyimdi týrde ýilestirip otyrugha kómektesedi. Otangha oralghan qandastarymen jәne diaspora ókilderimen júmys jasau basqa elderding tәjiriybesinde de jii kezdesedi. Mysaly, Qytay Halyq Respublikasy әr kezekti Halyq qúryltayy saylauynda shetelden kelgen qandastaryna 35 mandat beredi. Búghan Gankong, Makao jәne Tayvaninan saylanghan deputattardy qosqanda jalpy sany 96 adam. Búl deputattar eldegi sayasi-ekonomikalyq, mәdeny ýderisterge atsalysumen birge, «Otangha oralghan qandastar qauymdastyghy» arqyly sheteldegi qytay diasporasymen jýieli júmys jasaydy.

Biz– az halyqpyz. Dýniyejýzinde 11 millionnan astam qazaq bar dep kýpiygenimizben, ony tóniregimizdegi qara orman eldermen salystyryp, Qazaqstannyng úlan-baytaq jer aumaghynna shaqqanda týkke túrmaydy. Bizding jerimiz ken, halqymyz az. Bir ghana ekonomikalyq túrghydan alyp qaraghanda búl keri proporsiya. Tek sheteldik jaldanbaly júmys kýshine arqa sýieu mәseleni týbegeyli sheshpeytini bylay týrsyn, onyng sony kóptegen problemalardy payda qyluy mýmkin. Búl mәseleni týbegeyli sheshuding eki joly bar. Onyng biri – ishki demografiyalyq jaghdaydy jaqsartu; ekinshi, syrttaghy aghayyndardy bar kýshpen tartu. Eger búl isti jaqsy jolgha qoya bilsek, jaqyn arada (shamamen 2016-2022 jyldar) taghy da 1 mmillion qandasymyz Otan qúshaghyna oralady. Búl el ekonomikasyn damytu, qazaq tilining әleuetin arttyru, eldegi demografiyalyq tepe-tendikti qalypqa keltiru ýshin ýlken septigin tiygizedi. Búl ýshin, ýkimet pen Otangha oralghan jәne kelem deushi aghayyn arasynda kópir qyzmetin atqaratyn, qolynan is keletin bilikti azamattardy Parlament pen atqarushy biylik salalaryna tartu auaday qajet.

Mening bir týsinbeytin mәselem bar: QR azamattyq jәne saylau turaly zandaryna sәikes, elimizde ómir sýretin barlyq últtyng ókilderine teng qúqyq berilgen. Olar okrukter boyynsha saylau arqyly Parlamentke keledi. Biraq, artynan olardyng ókilderi Qazaqstan halyqtar Assambleyasy arqyly Parlamentke taghy da kelip jayghasyp jatady. Sóitip, elimizde túratyn ózge últ ókilderine Parlamentten oryn alugha qosarlanghan qúqyq berilgen. Al, shetelden oralghan qandas bauyrlarymyz, ózderining qoghamdy úiystyrushy belsendi faktordyng biri ekenine qaramastan, Parlamentte birli-jarym mandatqa da qoly jetpey keledi.

Qazir shetelden kelgen qandastardyng problemasyn olardyng óz problemasy dep qaraytyn qate týsinik qalyptasqan. Bile bilsek, ol tek oralmandardyng ghana problemasy emes, jalpy Qazaqstandyq qoghamnyn, qazaqtyng problemasy. Sol sebepten, búqaralyq aqparat qúraldary shetelden kelgen aghayyndardy kóbinshe jaqsy jaghynan kórsetip, olardyng arasyndaghy shama-sharqynsha elge óz ýles qosyp jatqan azamattardy, daryndy jastardy, kóp balaly otbasylaryn kóbirek nәsihattasa dep oilaymyn. Sol arqyly qogham olardy masyl sanaytyn týsinikten arylar edi.

Shetelden kelgen qandastarymyz búghan deyin respublikalyq dengeydegi ýlken qoghamdyq úiymdargha birikken emes. Kóbi sayasy partiyalarda da joq. Olardyng birden-bir senetini – Elbasy men «Núr-Otan» partiyasy jәne QR Parlamenti. Búl basqa partiyalardy jamandaghanym emes, aitpaghym, Otangha oralghan qandastardyng eng әueli Elbasy men biylik partiyasynan, elimizding zang shygharushy organy Parlamentten kóp ýmit kýtetindigi. Sol sebepti, QR qarapayym azamaty retinde, ýlken sayasy nauqan aldynda óz oilarym men úsynystarymdy ortagha saldym.

Túrsynhan Zәkenúly, Tarih ghylymdarynyng doktory

Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi 

Abai.kz