Sóz joq, adamzat qoghamyn qayyrymsyz­dyq qaptady...

Sebebi, qarjylyq-materialdyq daghdarys emes, ruhany daghdarys.

Kýlli adamnyng balasy ruhany daghdarysqa úshyrap, ruhany mýgedektikke bet aldy. Búghan tabighat apattary, múnaydyng baghasy, tipti, әr-әr jerdegi soghystardyng tútanuy saldar emes, eng ýlken sebep – adamdardyng óz­inde, dәlirek aitsaq, adamdardyng ishki dýniyesinin, yaghni, kisilik qasiyetining joghaluynda. Eger adamnyng jýreginde ayaushylyq pen qayyrym bolmasa, qatygezdik pen qayyrymsyzdyq basyp alady.

Men búl kezekti uәjimdi adamdardyng boyy men oiyndaghy qayyrymsyzdyqqa arnauym tegin emes. Áriyne, әlemdik múnay baghasy men qazaq tengesining qúldyrauyn; ne bolmasa qazaq jerin jaylaghan jemqorlyqty; tipti, orys ormanynyng ayanyshty ahualyn tilge tiyek etsem de bolar edi...

Joq! Adamzat ýshin ýlken qauip – qaltanyng júqaruy bolmay túr, zor nәubet – qayyrymsyzdyq boldy! Osy kýnderi әleumettik jelilerde bizding qazaqtardyng qasqyrlardy qyryp, qosaqtap baylap tastaghan beynekeskinderi tolyp ketti. Áumeser әreketshilerding biri kólikting dóngelegimen qasqyr-bayghústyng belin ýzip, qorlap óltirse; bireui qasqyrdyng etin qazangha salyp asyp jatyr; kelesisi daraqy kýlkimen maqtanuda...

«Kók Bóriden taradyq» deyten miftik týsiniktegi qazaq qasqyrdy qorlamaq týgili, bórining atyn da betaldy atamaghan júrt.

Arlan – aibatty, aibyndy, ójet, ór, batyl, batyr әri shydamdylyq pen tózimdilikting simvoly. Kókbóri – janary ghana ottay laulaghan jyrtqysh emes, ruhy mayyspaytyn myqty maqúlyq, kiyeli tirshilik iyesi.

Bizding últymyz: «Aqylsyz atqa minse, atasyn basyp kete jazdaydy» deydi. Kiyesinen bezgen, iyt-qústy qorlaghan jauyzdargha zang ayasynda shara qoldanyluy kerek. Bәrining syry men isine qanyq Alla Taghala jauyzdardyng ne ózine, ne úrpaghyna búl qiyanattyng jauabyn qaytarady. Jalpy, adam balasy qiyanattyng qaytyp keletin zandylyghyn úmytpauy kerek.

Keshe ghana dýniyeden ótken qazaqtyng tanymal jazushysy, qogham jәne memleket qayratkeri Ábish KEKILBAEVtyng arakidik óleng de jazghanyn bireu bilse, bireu bilmeydi. Ábaghang ólendi jany qatty auyryp, aitary qara sózge par kelmegende jazghan siyaqty. Qaranyz:

«Adam qoly talay jaudy jayratqan,

Adam qoly talay baudy jaynatqan.

Adam qoly tikken talay kebindi,

Adam qoly jughan talay jórgekti.

Adam qoly sepken talay ólimdi,

Adam qoly talay besik terbetti.

Bir óneshti toltyra almay qos qolmen,

Búl jalghanda talay pende bosqa ólgen.

Adam onda bilmey raqat degendi,

Adam onda sezbeytúghyn shabytty,

Qoldar onda jazyp zarly ólendi,

Qoldar onda kóteretin tabytty.

Qoldar! Qoldar! Ayan, ayan ózine!

Onyng bәri ózing jazghan shejire!» – dep qatal sóilep, shyndyqty shiyrlay jyrlaghan Ábaghan, týbinde adamnyng imangha kelip, ibasy men meyirimin saqtau qajettigin eskertedi:

«Talay-talay tanbang qaldy uaqytta,

Jyldar keldi, jyldar tudy ne týrli.

Býgin qos qol bolashaqqa, baqytqa

Barar joldyng relisteri sekildi...»

...IYә, jamandyq istegen adamnyng qoly qiyanattyn tiylyp, jaqsylyqqa júmsalugha tiyis. Balasy men nemeresinin, úrpaghy men últynyng ertenin oilaytyn parasatty adam qayyrymnyng qayyrynyng úshan-tenizdigin týisinbese, qasiret-qayghy alys ketpeydi...

Mine, sondyqtan qayyrymsyzdyq – azap ben tozaqtyng baspaldaghy ghana...

Qajymúqan GhABDOLLA

Abai.kz