- Keldenbay agha, júrtshylyq sizdi әuelden-aq dәstýrli әn ónerining belgili ókili retinde jaqsy biledi. Biraq songhy jyldarda arnayy leksiya-konsertter berumen erekshelenip jýrsiz. Jalpy, oqyrman qauymnyng ózinizdi kim dep qabyldaghanyn qalaysyz?

- Men, negizi, әnshimin. Songhy 20 jylda Shәkәrimning әnderin jinastyryp, oryndap jýrgenime baylanysty, keybireuler «zertteushi» dep te esepteydi. Alayda men ghalym emespin. Dәstýrli ónerding ókili әri ýlken janashyry retinde eski әn-әuenderdi, mәtinderdi jinaytynym ras. Sondyqtan maghan etnograf retinde qaraghan dúrys bolatyn shyghar. Shәkәrimning әn múrasyn zerdeley jýrip, men sol tónirektegi, zerttelmey qalghan kóptegen ónerpazdardy taptym, Maghjan men Mirjaqyptyng әnderine jolyqtym.

- Maghjan demekshi, siz ol kisining «Sen súlu» atty әnin oryndap jýrsiz. Jәne ol Shәmshi aghamyzdyng kópshilikke jaqsy tanys, osy attas әnine úqsamaydy...

- Óitkeni Maghjannyng óz «Sen súluy», Shәmshining óz «Sen súluy» bar. Áriyne, Shәmshi әnining sózin Maqsút Mayshekin Maghjannyng izimen jazghan. Meninshe, Shәmshi de Maghjannyng әnin bilgen siyaqty. Biraq eki әnning sózi de, әueni de mýlde bólek.

- Al Maghjannyng «Sen súluy» sizge qalay tap boldy?

- Keldenbay agha, júrtshylyq sizdi әuelden-aq dәstýrli әn ónerining belgili ókili retinde jaqsy biledi. Biraq songhy jyldarda arnayy leksiya-konsertter berumen erekshelenip jýrsiz. Jalpy, oqyrman qauymnyng ózinizdi kim dep qabyldaghanyn qalaysyz?

- Men, negizi, әnshimin. Songhy 20 jylda Shәkәrimning әnderin jinastyryp, oryndap jýrgenime baylanysty, keybireuler «zertteushi» dep te esepteydi. Alayda men ghalym emespin. Dәstýrli ónerding ókili әri ýlken janashyry retinde eski әn-әuenderdi, mәtinderdi jinaytynym ras. Sondyqtan maghan etnograf retinde qaraghan dúrys bolatyn shyghar. Shәkәrimning әn múrasyn zerdeley jýrip, men sol tónirektegi, zerttelmey qalghan kóptegen ónerpazdardy taptym, Maghjan men Mirjaqyptyng әnderine jolyqtym.

- Maghjan demekshi, siz ol kisining «Sen súlu» atty әnin oryndap jýrsiz. Jәne ol Shәmshi aghamyzdyng kópshilikke jaqsy tanys, osy attas әnine úqsamaydy...

- Óitkeni Maghjannyng óz «Sen súluy», Shәmshining óz «Sen súluy» bar. Áriyne, Shәmshi әnining sózin Maqsút Mayshekin Maghjannyng izimen jazghan. Meninshe, Shәmshi de Maghjannyng әnin bilgen siyaqty. Biraq eki әnning sózi de, әueni de mýlde bólek.

- Al Maghjannyng «Sen súluy» sizge qalay tap boldy?

- 94 jasqa kelip qaytys bolghan halyq aqyny Shәkir Ábenov eski әnderding keremet bilgiri edi. Kezinde Sәken Seyfulliyn, Jambyl Jabaev, Múhtar Áuezovterding janynda jýrgen. Jas kezinde ózi de әnshi, kompozitor bolghan. Maghjannyng «Sen súluyn» maghan sol kisi ýiretti. Al osydan 6-7 jyl búryn Aqsuat audanyn aralap jýrgende Qarpyqbay Egizov degen qart múghalimnen Mirjaqyptyng «Mún» degen әnin aldym. Qarpyqbay aqsaqal ony 1944-45 jyldary bir jurnalist tuysynan ýirenipti. Eskining adamdary esti ghoy, qariyanyng sonshama uaqyt boyy úmytpay, jadynda saqtap kelgen sol әni 60 jyldan keyin mening qolyma tiydi. Bir reti kelgende Qazaq radiosyna jazghyzghan edim. Jigitter ózderi sodan alyp, «Qazaqtyng 1000 әni» degen atpen shyqqan diskiler jinaghyna engizipti.

- Shәkәrim әnderining býgingi tyndarmangha jetuine, negizinen, kimder múryndyq bolghan?

- Bizge Shәkәrim әnderin jetkizgen ýsh adam bar. Biri - M.Áuezovting dosy, anshy, Shәkәrimning sýiegin tauyp bergen Qabysh Aynaqúlov, ekinshisi - Niyazbek Aldajarov, ýshinshisi - aqynnyng óz balasy Ahat Qúdayberdiyev. Al әnderdi osy ýsheuinen tikeley jazyp alghan - Semeydegi Abay múrajayynyng diyrektory Tóken Ibragimov.

- Oryndaushy retinde Shәkәrim әnderining ózindik ereksheligi, manyzy jóninde ne aitar ediniz?

- Erterekte shaldar balalargha «Batyrlar jyryn» oqytushy edi. Men sonyng shet jaghasyn kórdim. 5-6 synypta oqyp jýrgen kezimde «Er Targhyn», «Qobylandy», «Alpamys batyr» siyaqty birtalay jyrdy jatqa biletinmin. Ol - teledidardyng joq kezi. Atam kýn sayyn keshke jyr oqytyp qoyatyn. Sonda bayqaghanym, jay ghana maqammen oqysan, jattalmaydy, al әndetip oqysan, tez sinedi, tyndarmangha da keremet úghynyqty bolady. Osy rette, Shәkәrimning kompozitorlyghy da Aqan seri, Birjan saldardan bólek. Yaghny Shәkәrim әndi oidy jetkizu qúraly retinde paydalanghan. Sondyqtan alghashqyda qúlaqqa birtýrli estilip, auyrlau qabyldanuy da mýmkin. Sebebi onda qazaqqa jat intervaldar kóp. Sosyn bizding әn shumaqtary, әdette, tórt joldan túratyn bolsa, búl kisining keybir shumaqtary 6-7, tipti 8-9 jolgha deyin ketip qalady. Mening oiymsha, Shәkәrim kompozitor boludy maqsat etip qoymaghan da. Áriyne, Abaygha elikteu de bar shyghar, biraq negizinen, aitar oiyn әn-әuen arqyly jetkizuge tyrysqan.

- Jalpy, siz Shәkәrim әnderimen qalay tabystynyz? Ol kisi aqtalghannan keyin be?

- Men Shәkәrimning әnin eng alghash ret 1982 jyly estidim. Sóitip, «Jastyq turaly», «Kәrilik turaly» degen әnderin ýirenip alyp, onashada, óz ortamyzda aityp jýrdim. Codan Tóken Ibragimovke bardym. Tóken agha: «Kel, myna bir әndi tynda. Orystar Pasternagyn, bәrin aqtap aldy. Osy ózgeris bizge de keledi. Shәkәrimder, Maghjandar aqtalatyn kýn alys emes», - dedi. Sóitip, sol kýni Shәkәrimning birneshe әnin ýirendim. Shynymen-aq artynsha Shәkәrim aqtalyp, jazda Abay audanynda toy boldy. Sol toyda men Shәkәrimning eki әnin oryndadym. Sodan zaman da ózgerdi. 10-15 adammen el aralap, konsert beru degen ózin-ózi aqtamaytyn boldy. Sosyn Tóken aghamyzgha Shәkәrimning ómirbayany men shygharmashylyq tarihyn qysqasha jazghyzyp aldym da ony ózimshe qorytyp, leksiya dayyndadym. Soghan sýiene otyryp, bas-ayaghy bir saghattyng ishinde tyndarmangha Shәkәrimning kim ekenin úghyndyratynday mýmkindikke ie boldym.

- Leksiya-konsertterinizding tarihy osylay bastalghan eken ghoy. Al oghan tyndarman qauymnyng qyzyghushylyghy qanshalyqty?

- Leksiya-konsertterimning arqasynda men dombyramen orys mektepterine de emin-erkin kire beretin boldym. Múny aityp otyrghan sebebim, kez kelgen qalada qazaq mektebinen góri orys mektebi kóp qoy. Al men jylyna 200-den astam konsert beremin. Tabys tabu - óz aldyna, biraq әngimeng qyzyqty, әndering tartymdy bolmasa, tyndaushy da bolmaydy. Osy túrghydan alghanda, men jasóspirimderding Shәkәrim әnderine degen keremet qyzyghushylyghyn bayqadym. Mysaly, orystyng 10-11 synypta oqityn jalanbút qyzdary konsertten keyin qoltanba súrap túrady. «Jastyghyma elikti» deytindey jas emespin, «týrime qyzyqty» deytindey týrim de joq, demek, mening әngimemnin, әnderimning olardyng jýregine jetip, sanasyna sәl de bolsyn birdene qúighany ghoy. Áytpese óner-bilimge, tәrbiyege zorlyq jýrmeydi, eshteneni kýshpen sinire almaysyn.

- Mektepterdegi konsertter barysynda týrli súraqtar qoyylatyn shyghar. Osy orayda, jasóspirimderding ne bilgileri keledi, olardy Shәkәrimge baylanysty ne qyzyqtyrady?

- Ádette, men Shәkәrimdi aita otyryp, jalpy, qazaq muzykasy turaly da habar beruge tyrysamyn. Sodan balalar halyq әnderining ereksheligi turaly súraydy. Mysaly, «bir әndi nege ekinshi әnning sózimen aita beruge bolady?» degen siyaqty. Al Shәkәrimge baylanysty bir qyz bala: «Abay» spektaklinde Kerim Aydargha u beredi ghoy. Endeshe nege biz ony nasihattauymyz kerek?» - dep súraq qoydy. Súnghylalyghy ghoy, yaghny ana Kerimdi Shәkәrim dep qabyldap túr. Sosyn men piesanyng jazushy qiyalynan tughan kórkem dýnie ekendigin, keyipkerlerining de oidan shygharylghanyn barynsha týsindiruge tyrystym. Qazirgi balalar óte sauatty. Keybir súraghyna ne dep jauap bererindi bilmey, esing shyghyp ketetin de kez bolady.

- Shynymen de qyzyq eken. Mysaly, halyq әnining ereksheligine qatysty súraqqa qanday jauap aittynyz? Rasynda da, nege  әn sózderi bir-birimen almastyryp aita beruge qolayly?

- Óitkeni bәri - qara óleng ýlgisinde ghoy. Onyng ýstine jazu-syzu, magnitofongha basyp alu degen bolmaghan. Úmytylyp qalghan jerlerin ne ózi shyghara salady, ne bireudikin әkep qystyra salady. Al siz mynany bilesiz be?1933 jyly bizde ýgit-nasihatqa qayshy keletin 100 әnge sot bolghan. Sodan «myna óleng mýlde jaramaydy», «al myna ólenning myna jerin týzetu kerek» dep saralap, «qúday», «payghambar», «bay» degen siyaqty, jana talappen ýilespeytin talay mәtinderdi ózgertkizgen. Negizinen, kóp әnderding sózin Isa Bayzaqov qayta jazyp shyqqan, keybirine týzetu engizgen. «Ay qabaq, altyn kirpik, qyzyl erin», bolmasa «Altaydyng ken shyghardym sayasynan» degen tәrizdi ólenderding kópshiligi - Isanyki. Olardyng әn әuenimen sonshalyqty ýilesip, jatyq shyqqany sonshalyq, qazir tipti qaysy әnning ózgerip, qaysy әnning ózgermegenin ajyrata almay qalyp jatqan jayymyz bar.

- Negizi, sonday nәrselerding aq-qarasyn ajyratugha tyrysu, qalpyna keltiru býginde qanshalyqty qajet?

- Sokrattyng «Platon - mening dosym, biraq shyndyq odan qymbat» degen naqylgha ainalyp ketken bir sózi bar ghoy. Men jalpy, keyde «osy býginde aitylyp jýrgen halyq әnderine, anyz-әngimelerge reviziya jasau kerek shyghar» dep te oilaymyn. Mәselen, Jiyrenshe sheshenge qatysty «ýiine kirip kósilip jatsa, ayaghy dalagha shyghyp ketedi eken» degen bir әngime bar ghoy. Osy kenestik ótirik boluy mýmkin. Malsyz adamdy qazaq eshqashan biylikke salmaghan. Sebebi satylyp ketui yqtimal ghoy. Al halyq әnderine kelsek, ózektiligin joghaltqandary da bar. Solardyng mәtinin qayta jazyp nemese o bastaghy núsqasyn izdestirip kórse, artyq bolmas edi. Bir jaghynan, bayaghyda qazaq әnin jinastyrghandar orystildiler boldy ghoy. Sonyng saldarynan shala-sharpy, qalay bolsa, solay jinaldy. Mysaly, Zataevichti әli kýnge deyin tóbemizge kóteremiz. Men sol jinaghan 1000 әndi de, 500 әndi de týgel qarap shyqtym. Ishinen bir әndi ala almaysyz. Osy túrghydan alghanda, Zataevichting halqymyzgha paydasy tiydi me, tiymedi me, ol jaghyn anyq aita almaymyn. Kóp kompozitorlar halyq muzykasyn paydalanyp ketti, talay dýnie shyqpay da qalyp jatyr.

- Al shyghyp jatqan dýniyeler turaly ne aitugha bolady? Mysaly, songhy uaqyttarda jaryq kórgen әnder men kýilerding nota jinaqtary, týrli antologiyalar, diskiler kózinizge týsti me? Olardyng artyq-kem tústary nede?

- Kóp halyqtarmen salystyrghanda, qúdaygha shýkir, biz óz dәstýrimizdi, muzykalyq múralarymyzdy joghaltpaghan elmiz. Estuimshe, mysaly, Fransiyanyng óz foliklory joq kórinedi. Negizi, halyqtyng bayyrghy әn múrasyna óte yqtiyatty bolyp, múqiyat qarau kerek. Án, kýy jinaqtaryn da asyqpay, jauapkershilikpen shygharsa. Mysaly, solar erinbey Semeyge kelse, barlyq әnimdi aityp beremin ghoy. Biraq olar óitpeydi, konsertimdi alady da, notagha aidap jiberedi. Ol degen erteng ýirenetin adamgha obal ghoy. Áuenge mәn berilmegennen keyin әiteuir bir shiykiligi shyghyp túrady. Ásili, foliklor degen - óte qauipti nәrse. Mysaly, bir әndi jazyp otyryp, óz janymnan birdene qosyp jibersem, sol boyy ketedi. Ýirengen adam bayqap, týzetip aitsa, jaqsy. Týzetpese, solay qalyptasyp qalady. Mine, osy jaghyna abay bolsaq deymin.

- Osy orayda, býgingi әn ónerining bayyrghy halyq muzykasymen ýndestigi, sabaqtastyghy qalay?

- Shәkir Ábenov: «Ánning ýsh avtory bar: aqyn, kompozitor, әnshi. Osynyng ishinde eng kóp júmys isteytini - әnshi», - dep aityp otyrushy edi. Qazir ózi әn de, әnshi de sanyrauqúlaq siyaqty qaptap ketti. Jaqsysy da, jamany da bar. Eng bastysy, talapty jastardyng bayyrghy halyq múrasymen barynsha susyndap, týp negizi, tamyry bar dýniyeler tughyzugha úmtylghany abzal. Ol ýshin kóp izdenu kerek,ýirenu kerek. Bir ókinetinim, mende kólik bolmady. Áytpese Abaydy, Shәkәrimdi, Múhtardy aityp otyratyn, basqa da ghúlamalardyng kózin kórgen, jón biletin qanshama qariyalar boldy. Kópshiligi dýniyeden ótip ketti. Qazirgi ýlken aqsaqaldardyng ghibratty әngime aitugha uaqyty da, qúlqy da joq. Jәne «balalardy gharipke ainaldyryp otyrmyz» dep esh oilamaydy.

- Sizdinshe, halyq muzykasy býginde qanshalyqty súranysqa iye?

- Qarap túrsanyz, qazir radio-teledidar efirlerin týgeldey jylauyq, ynyrsyghan әn-әuender jaulap aldy. Halyq әnderining hali mýshkil qazir. Al keyingi әnderding deni - tamyrsyz, yaghny negiz joq.

- Al ne nәrseni nemese qanday taqyryptardy negizge alugha bolar edi?

- Ánshilerge aitarym, eng birinshiden, halyq әnderin jaqsy bilu kerek. Mysaly, olardyng negizinde ne jatushy edi? Dala, orman, tau men tas, tabighat, adamnyng adamgha degen kónili, adamy qarym-qatynastary, ómir turaly týsinigi men parasat-payymy. Qazirgi әnderding kópshiligi Batysqa elikteuden tuyp jatyr, sonyng saldarynan oisyz, mәn-maghynasyz dýniyeler qaptap ketti.

- Jalpy, әn arqyly qanday iydeyany nasihattauymyz kerek, ne nәrseni negiz etuge tiyispiz dep oilaysyz?

- Negizi, qalay bolghanda da, qazaqtyng tilin saqtap túrghan - әnshi, jyrshy, termeshiler. Solar arqyly qazaqtyng sózi halyqqa tarap jatyr. Mysaly, sabaqqa kýnde barghanymen, oqushy ústazyn birde tyndaydy, birde tyndamaydy. Kóp jaghdayda múghalimning enbegi zaya ketui de mýmkin. Al keremet әnshini, sal-serini tyndamaytyn adam bolmaydy.

- Sondyqtan «әn arqyly jýrgiziletin tәrbiyeni kýsheytu kerek. Dәstýrli muzykany, ónerdi kóteru kerek» deysiz ghoy...

- Áriyne. «Tilimiz qúryp bara jatyr», «mәdeniyetimiz kenjelep qaldy» dep baybalam sala bergendi qoyyp, patriottyq tәrbiyeni myqtap qolgha alu kerek. Árbir balanyng jýreginde «Búl - mening elim!», «Osy el ýshin, jer ýshin men otqa da, sugha da týsemin!» degen týsinik berik ornyqqan jaghdayda til de, tarih ta, mәdeniyet te ensesin tikteydi.

Alashqa aitar datym...
Ádette, jaman oy birinshi jýredi ghoy. Birjan saldyn: «Qorqamyn, auruymnyng týri jaman, Birjannyng kim ústar dep dombyrasyn», Qasymnyn: «Kýnine jýz oilanyp, myng tolghanam, Ózimmen birge ólmesin ólenim dep» degeni siyaqty, keyde men de «halyq әnderi ólip kete me» dep qorqamyn. Sebebi biz tyndaushymyzdan aiyrylyp bara jatyrmyz. Osy rette, mektepte halyq muzykasynan arnayy sabaq jýrse, әldeqayda ondy bolar edi. «Úiyqtap jatqan jýrekti әn oyatar» dep Abay tegin aitpaghan. Biz shyndyghynda, әnning qadirin asa bilmeymiz. Tanerteng - jinalys, týste - tamaq, týsten keyin - taghy jinalys... Al osylaysha jinalystan mezi bolghan adam әdemi bir әn estise, gýl siyaqty ashylyp shygha keler edi!..

Súhbattasqan Roza RAQYMQYZY

"Alash ainasy" gazeti 12 Mausym 2010 jyl