Qazaq tarihyn mektep, ne JOO-da oqytqanda soghys, jaugershilik, shapqynshylyqtargha kóp kónil bólinedi de, ruhani, mәdeny tarihymyz eskerilmey jatady. Búl turaly HH ghasyrdyng basynda-aq Alashtyng arys azamaty Álihan Bókeyhanov: «Tarihtyng saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarihtyng paydalanghany soghys isteri. Bizding qazaq biletin tarih osy. Tarihtyng ekinshi týrlisining (múny orystar «istoriya kulitury» deydi) paydalanghany - júrttyng bolmys salty, ruhany mәdeniyetining dәrejesi. Búlardyng bәri sol júrttyng sol zamandaghy tikken kiyiminen, ústaghan aspaptarynan; sózderinen bilinedi. Anyq tarih - osy ekinshisi», - degen bolatyn. Shyn mәninde, qazaqtyng joyylyp ketpey, qazaq bolyp qaluyna osy ruhany mәseleler, ruhany túlghalar әseri zor edi ghoy. Óskeleng úrpaq óz tarihynan ruh ala almauynyng sebebi osynda emes pe? Nege ruhany tarihymyz әli kýnge deyin dúrys zerttelmey otyr? Mine, osy saualdy ghalymdargha qoyyp edik. Sony nazarlarynyzgha úsynamyz.

Mekemtas Myrzahmetov,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor:

Qazaq tarihyn mektep, ne JOO-da oqytqanda soghys, jaugershilik, shapqynshylyqtargha kóp kónil bólinedi de, ruhani, mәdeny tarihymyz eskerilmey jatady. Búl turaly HH ghasyrdyng basynda-aq Alashtyng arys azamaty Álihan Bókeyhanov: «Tarihtyng saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarihtyng paydalanghany soghys isteri. Bizding qazaq biletin tarih osy. Tarihtyng ekinshi týrlisining (múny orystar «istoriya kulitury» deydi) paydalanghany - júrttyng bolmys salty, ruhany mәdeniyetining dәrejesi. Búlardyng bәri sol júrttyng sol zamandaghy tikken kiyiminen, ústaghan aspaptarynan; sózderinen bilinedi. Anyq tarih - osy ekinshisi», - degen bolatyn. Shyn mәninde, qazaqtyng joyylyp ketpey, qazaq bolyp qaluyna osy ruhany mәseleler, ruhany túlghalar әseri zor edi ghoy. Óskeleng úrpaq óz tarihynan ruh ala almauynyng sebebi osynda emes pe? Nege ruhany tarihymyz әli kýnge deyin dúrys zerttelmey otyr? Mine, osy saualdy ghalymdargha qoyyp edik. Sony nazarlarynyzgha úsynamyz.

Mekemtas Myrzahmetov,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor:

- Qazaq tarihyn oqytqanda soghys, jaugershilik, shapqynshylyqqa kóbirek kónil bóletini de ras. Biraq onyng sheshushi, eleuli bóligi bizding ruhany tarihymyz jýieli týrde sóz etile bermeydi. Myng ólip, myng tirilgen qazaqtyng qanday qiynshylyq jaghdaygha úrynsa da joghalyp ketpey, qayta jasaryp shygha beretin qúdireti bar. Ol qúdiret onyng ruhany tarihynda jatyr. Bizding jaularymyz, әsirese, otarshyl imperiyalar bizdi bodandyqqa ainalddyrghanda aldymen qolyna alghan mәselesi ruhany tarihymyzdy tanytpaugha, ony bildirmeuge bar kýshin salyp baqty. Mysaly, Iliminskiyding ober-prokuror Pobedonosovqa jazghan hatynda osy jayly ashyq aitylghan. Tipti, akademik Radlovtyng qazaqtargha «Júm-júma» qissasyn oqyghanda etken әseri t.b. Kenes ókimeti ruhany tarihymyzdyng bir kórinisi Alashorda partiyasynyng últtyq ruhymyzgha, últtyq sanamyzgha, últtyq tanymymyzgha әser etken әdebiy-tarihy enbekterin keler úrpaqqa tanytpay tastau ýshin Goloshekin úsynghan talaptardy Stalinning maqúldauy osyny kórsetedi. Biz - mәngýrttengen halyqpyz. Oghan biz aiypty emespiz. Kenestik sayasattyng jýrgizgen is-sharalary aiypty. Óitkeni, olar bizge ruhany azyq beretin, tarihy sanamyzdy oyatatyn jeke túlghalardy joydy maqsat etip qoyy jay nәrse emes, óskeleng úrpaqtyng óz tarihynan ruh ala almauynyng negizi osynda jatyr...

Qambar Atabaev,
tarih ghylymdarynyng doktory, әl-Faraby atyndaghy QazÚU Derektanu jәne tarihnama kafedrasynyng mengerushisi:

- Birinshiden, tarihta halyqtyng kýndelikti ómirinen góri soghys tarihynyng kóbirek aityluy, jazyluy tek qazaq tarihy ghylymynda emes, barlyq elderge de tәn. Al, halyq shynayy tarihyn kýndelikti ómirde jasaydy. Kezinde Álihan Bókeyhanov halyqtyng beybit ómiri tarihtan tys qalghany turaly aitty. Búl turaly Oljas Sýileymenov te aitty. Sondyqtan qazaqtyng tarihy basqa elderdiki sekildi kýndelikti ómiri, túrmysy, salty dúrys zerttelmegeni ras. Europada, Reseyde kýndelikti tariyhqa, ruhany tariyhqa erekshe kónil bólinude. Al, bizde mektepte, JOO-da halyqtyng kýndelikti ómir tarihy týgili, jalpy qazaqtyng tarihyn oqytu dúrys jolgha qoyylmaghan. Óitkeni onda әli qazaq tarihy dep emes, Qazaqstan tarihy dep oqytady. Búryn Qazaq SSR tarihy dep, 1917 jyldan bastasa, qazir Otan tarihyn Qazaqstan Respublikasy tarihy dep, 1991 jyldan bastap oqytyp jatyr. Sol sebepti qazaq tarihynyng oqu oryndarynda últtyng kýndelikti túrmys-tirshiligi, beybit ómiri, ruhany mәdeniyetin aitpaghannyng ózinde jalpy qazaq tarihyn oqytudyng ózi tys qalghan. Bizde qazir zertteu nysany - Qazaqstannyng tarihy. Búl mәselege әli de tereng qarau kerek. Qazaqstan tarihy ghylymynyng zertteu obektisi qazaq tarihy dep alynuy kerek, әitpese, tarihty oqytuda, zertteude eshuaqytta algha jyljymaymyz.
Biylikting te, tarihshylardyng da osy qarapayym nәrsege әli kózi jetpey nemese moyyndalmay otyr. Tarihshylardyng ne jazyp jatqanyn halyq bilmeydi. Halyq pen tarihshylar arasynda baylanys joq. Nege? Sebebi, Qazaqstannyng tarih ghylymynyng jazyp jatqany últtyng tarihy emes. Eger Qazaqstan tarihshylary últtyng shynayy tarihyn jazghan bolsa, ony últ qabyldar edi. Últtyng tariyhqa qyzyghushylyghy zor, biraq Qazaqstan tarihy ghylymy sol súranysty qanaghattandyra almay otyr. Sol sebepti qazirgi kezde halqymyz tarihyn sýiip oqy almaydy, ruh ala almaydy. Tarihy sanasy tolyq oyanyp, serpilis jasamaydy. Qazaq degen kim? Onyng shynayy bet-beynesi, portreti qanday? Qazaq qalay qazaq bolyp qaldy? Mine, saualdargha ruhany tarih qana jauap bere alady. Eger osy tarihty iske qossaq, qazaq ózin-ózi tolyq tanidy degen sóz.
Búl tarihshylardyng barlyq enbegin joqqa shygharu degen sóz emes, negizinen jalpy alghan uaqytta tarih ghylymy últtyng tarihyn jazugha tolyq bet búrghan joq. Qazir tәuelsizdik tariyhqa kóp kónil bólinip, Qazaqstan tarihyn jazyp otyr. Al tәuelsizdik tarihy qazaq tarihynyng bir ghana kezeni. Tәuelsizdik tarihyn qazaqtyng tamyrynan, últtyng tarihynan bólip alyp qaraugha bolmaydy. Qazaqtyng ruhany tarihyn jazu ýshin Qazaqstan tarihy ghylymyn týbegeyli qayta qúru kerek. Memleket qúrushy últ retinde qazaq últy obekt bolu kerek. Al, bizde ony aitugha qorqady. Kópúlttymyz dep aita beremiz. Qazaqty kemsituge tyrysamyz.

Zeynolla Samashev,
arheolog, tarih ghylymdarynyng kandidaty:

- Kenes ýkimeti kezeninde múnday mәsele talqylanghan, biraq sóz jýzinde qalyp, ózining sýrleuine týsip kete bergen. Al, Qazaqstanda osy mәseleni eshkim kótergen joq.
Halyqtyng tarihy soghys pen patshalardyng tarihy arqyly ghana beriledi. Búl dúrys emes. Yaghny әr patshanyng biyligi kezenin, sondaghy soghystardy, sol patshanyng shejiresin jazu, oqytyp, mәdeniyet jaghy tys qalady. Qantógis, soghys, qaru-jaraq aitylady da, ony jasaghan ústalar aitylmaydy. Sonda suretin salghan, kiyimin tikken adam qayda, sharuashylyq-óndiris qayda, mәdeniyetting damuy qayda? Osy mәselelerge kónil bólmey, soghys, sayasy tariyhqa auyp ketken. Búl - Stalinning túsynda engizgen metodologiyalyq qondyrghy. Kenes kezinde úrandap «proletariat tarihy» degenimen, shyn mәninde patshalardyng tarihyn, sayasatyn jazdy. Sondyqtan metodologiyalyq túrghydan múny basqasha ózgertu kerek. Birden ózgertip tastaugha oqulyq jazatyn adamdar dayar emes. Sodan keyin qoghamdaghy psihologiyany qalyptastyryp, aqyryndap ruhany tarih jazugha kóshu kerek. Tarih pen kuliturogenez oqulyghyn biriktiru kerek. Qoghamdaghy mәdeniyetttin, óndiristing damuyn jazugha basymdyq bergen jón. Yaghny soghys tarihyn aitardan búryn óndiristing damuyn, jetistigin aitu kerek. Mәselen, Tomiristing basqa elding patshasynyng basyn shauyp alghanyn jazyp, saqtardyng jasaghan mәdeny qúndylyqtary: qolóneri, óndirisi, sharuashylyghy, salty, dәstýri aitylghannyng ózinde qysqa ghana taqyryptyng ayaghyna manyz bermey qoya salady.
Materialdyq qúndylyqtar ózinen-ózi payda bola qoymaydy, ony qoghamnyng ruhany damuynyng jemisi retinde sipattauymyz kerek. Jeke túlghalardyng róli ruhany jәne materialdyq qúndylyqty kóre biluinde, tany aluynda, úiymdastyruynda jatyr. Tany almaghandary mәdeniyetting tarihy damuyn tejeui nemese tany alsa, gýldendirui mýmkin.

Súhbatty jýrgizgen
Dәuren SEYITJANÚLY

"Ýsh qiyan" gazeti