13-shi qantar – qazaq últtyq kәsiby sahna ónerining qara shanyraghy bolyp tabylatyn Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatrynyng tughan kýni.  2016 jylghy 13-shi qantarda elimizdegi osynau danqty óner ordasynyng resmy týrde túnghysh ret shymyldyq ashqanyna 90 jyl tolady.  

«Enbekshi qazaqtaghy» Últ teatrynyng ashylu merekesi jayyndaghy habar. 13-shi qantar 1926 j.

I. Kәsiby sahna ónerin qalyptastyrudaghy alghashqy qadamdar

Búdan toqsan jyl ilgeride, Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng bas gazeti «Enbekshi qazaqtyn» 1926 jyl basyndaghy birneshe nómirining birinshi betinde mynanday habarlama basyldy:

«Ghinuardyng 13-i kýni keshki saghat 6-da Memlekettik Últ teatrynyng ashylu merekesi bolady.

Teatr artisteri Kemengerúlynyng «Altyn saqinasyn» oinaydy.

Onyng sonynan konsert. Demalys uaqyttarynda orkestr oinap túrady.

Teatr diyrektory Dinshe.»

Sóitip, 1926 jylghy ghinuardyng (yanvaridyn, qantardyn) 13-inde jas Qazaq Respublikasynyng astanasy Qyzylorda qalasynda Memlekettik Últ teatry (qazirgi Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatry) saltanatty týrde ashyldy. Danqty teatrymyzdyng sahnasynda tamasha ónerimen jarqyraghan әr kezgi ataqty sheberler men әigili rejisserler esimderi býginde barshamyzgha tanys.  Al Últ teatrynyng ashylu merekesine oray jәne alghashqy qadamdary jayynda respublikanyng bas gazetinde berilip túrghan habarlargha «Teatr diyrektory Dinshe» dep qol qoyyp otyrghan túnghysh basshysy jәne onyng esimine baylanysty mәdeny oqighalar jayynda ne bilemiz? Jogharydaghyday jarnamalyq mәtinder 1926 jyldyng alghashqy tórt aiy boyynda shyqqan. Olarda Últ teatrynyng qyzmeti, arnayy úiymdastyrylghan bәige, jekelegen spektakliderdi qoishy rejisserler, oinaytyn әrtister, bәigege týsken tuyndylardy saraptaytyn komissiya qúramy jayynda derekter bar.  Mәselen, sonday jarnamalardyng birinde bәigege týsken piesany talqylaugha kórermenderding de qatysa alatyny aitylady: «Oyyngha kelushiler piesany synap, súraular basylghan qaghazgha jauap jazyp beredi». Sonymen birge: «Jeti kisiden synshy komissiya oiynda bolyp, piesanyng artyq, kem jerlerin baqylap otyrady». Búl komissiyanyng aghartu halkomy Smaghúl Saduaqasov, ólkelik partiya komiyteti ýgit-nasihat bólimining mengerushisi Oraz Jandosov, orys teatrynyng rejisseri Mihail Nasonov, aqyn-jazushylar  Beyimbet Mayliyn, Moldaghaly Joldybaev, Ahmet Baytúrsynov, Jýsipbek Aymauytov kirgen qúramy da kórsetilgen.

Angharghanymyzday, alghashqy teatrlyq mausym barysynda repertuardy bayytu maqsatymen dramaturgterdi yntalandyru sharasy jasalghan – jana piesalargha bәige jariyalanyp, týsken tuyndylar birden sahnalanyp túrdy. Aghartu halyq komissariaty qúrghan arnayy komissiya – belgili qazaq jurnalist-jazushylary, orys teatrynyng rejisseri, oqu narkomy – spektakliderdi kórermendermen birge tamashalap, olardyng sapasyna, Dinshe men onyng ónerpaz serikterining balang sahnada manday terlerin tóge enbek etip kórsetken oiyndaryna  bagha berip otyrdy.  Olar jәne qatardaghy kórermender últtyq dramaturgiya, rejissura, oryndaushy-әrtister jayynda spektakliding artynsha, oiynnyng izin suytpay pikirlerin bildirip, óz oilarymen jas sahna sheberlerining kәsiptik biyikke biliktilikpen bet aluyna septesuge tyrysty...

Gazet betindegi әlgindey jarnamalardan «oqu komissariatynyng bәigesine kelgen piesalardyng ishindegi dәmelisi – 3 perdeli «Isatay batyr» degen tarihy drama», «Sherniyaz» atty 4 perdeli qaraqalpaq túrmysynan jazylghan drama», sonday-aq «bәigege kelgen 3 perdeli, 6 sýgiretti jәne prologi men epilogi bar «Qarakóz» atty drama» qoyylghanyn biluge bolady. Arnayy habarlandyrulardyng birindegi: «Qarakóz» atty drama apreliding 8-inde, beysenbi kýni oinalmaqshy edi, biraq dayarlap shygharugha uaqyt kóp kerek bolghandyqtan, apreliding 11-ine qaldyryldy. Teatr artisterining sany jetpegendikten, 10-nan artyq adam syrttan shaqyryldy. Oiynnyng asa qyzyq bolyp shyghuy kýtiledi», – degen joldar da qyzghylyqty. Búlardan memlekettik jas óner ordasyndaghy qauyrt tynys-tirshilikting bir sipatyn, kәsiby sahna sheberlerin qalyptastyrudy kýittegen úmtylysty kóremiz. 

Qazaqtyng túnghysh últtyq teatry Qyzylordadaghy orys teatrymen bir ghimaratta júmys istep, aptasyna bir-eki mәrte (beysenbi, jeksenbi kýnderi) oiyn qoyyp otyrdy. Qysqa merzimde (teatrdyng birinshi mausymy tórt aigha ghana sozyldy) sahnalyq qoyylymdardyng 12 premierasy boldy. Ár piesa az uaqyt ishinde sahnalanyp, bir-eki-aq retten qoyylatyn. Mausym boyy sahnada úzyn sany 20 ret spektakli oinaldy. Barlyq spektaklider konserttik oiyn-sauyqtarmen astastyra kórsetilip jýrdi. Teatr artisteri bolyp eshqanday kәsiby bilim almaghan halyq talanttary qyzmet atqaratyn, sahnada týrli obrazdardy solar somdady. Spektaklider sonynan qoyylatyn konsertterde әn-kýi, әzil-syqaq, tipti sirktik nómirlerdi de solar oryndaytyn.   El arasynan jinalghan halyq shygharmashylyghy ókilderi endi qaz túryp kele jatqan últtyq teatr ónerining bastauynda osylaysha ekpindi týrde enbek etti. 

Shamamen әr apta sayyn bir premiera bop túrghanyna qaraghanda, jas teatrdyng irgesin qalaushylar, sóz joq, tynymsyz izdenis ýstinde jýrdi. Teatr diyrektory Dinshe spektakliderding qoyylymdaryna negizinen jalpy kórkemdik basshylyq jasap otyrdy. Al әr oiynnyng únghyl-shúnghylyn shygharmashylyqpen әrlep, rejissuralyq dengeyin kótere týsu ýshin ol sahna sheberlerining óz ishinen jekelegen spektakliderding rejisserlerin taghayyndau tәjiriybesin qoldandy. Mәselen, «Qarakózge» rejisser boludy Orynbor oqu oryndaryndaghy kórkemónerpazdar ýiirmesinde oinap ysylyp kelgen Serke Qojamqúlovqa, «Sherniyazdyn» rejisserligin  Tashkent sahnalarynda tәjiriybe alghan, Qazaq aghartu instituty qabyrghasyndaghy muzykalyq drama ýiirmesinde ózining shәkirti bolghan Qúrmanbek Jandarbekovke tapsyrdy...  

Sonymen, biyl toqsan jyldyq mereytoyy saltanatty týrde ataluy tiyis Múhtar Áuezov atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng negizin salushy, birinshi tikeley úiymdastyrushysy, túnghysh diyrektory, tek diyrektory ghana emes, maman kadrdan júrday jana óner otauynyng janadan shanyraq kóterip, týtin týtetuge, ýlken sahna ordasy retinde qalyptasugha bet alghan shaqtaghy alghashqy kórkemdik jetekshisi de, bas rejisseri de Dinshe (Dinmúhamed, Múqysh) Ádilov boldy.  1926 jylghy 11-shi aqpanda halyq komissary Smaghúl Saduaqasov tóraghalyq etken Aghartu halkomaty alqasynyng mәjilisinde Últ teatrynyng (oryssha toltyrylghan qújatta – Kaznasteatr) jay-kýiine baylanysty mәsele qaraldy. Dinshening bayandamasy tyndalyp, talqylana kele, teatrdyng ayaq alysy jaqsy baghalandy. Teatrgha «Qazaq Memlekettik Akademiyalyq Teatry» atauy berilsin degen qauly qabyldandy. Eki aidan keyin,  1926 jylghy 25 sәuirde, Aghartu halyq komissariatynyng alqasynda  Dinmúhamed Ádilov teatrdyng qyzmeti jayynda esepti bayandama jasady. Talqylaudan song qabyldanghan qaulyda Qazaq teatrynyng esep beru merzimi ishindegi qyzmeti qanaghattanarlyq dep tabyldy. Qysqy mausymnyng ayaqtaluy, kelesi teatrlyq mausymgha dayyndyq, qabiletti ónerpazdardan múqiyat tandap, truppany jana әrtistermen tolyqtyru,  sahna sheberlerin osy 1926 jyldan bastap-aq respublikadan tysqary jerlerdegi kórkemóner joghary oqu oryndarynda oqytu jәne, әriyne, qarjy mәseleleri, respublika ýkimeti aldyna qoyar úsynystar, súralatyn naqty soma qaraldy. 

Biyik ónerimen úzaq jyldar el sýiispenshiligine bólenip, Enbek Eri atanghan sahna maytalmany Serke Qojamqúlov ózining estelik kitabynda teatrgha 1925 jyly Dinshening búiryghymen qabyldanghanyn atap ketken. Onyng sonda alghan teatr әrtisi ekenin kuәlandyratyn kuәligi respublikalyq múraghatta saqtauly túr. Sol kuәlikting mórli mәtinining tómengi jaghyna Dinshe 1926 jylghy 5 mamyrda qonyr siyamen oryssha myna sózderdi jazyp, qolyn qoyypty: «Anyqtama. Joldas Qojamqúlov osy uaqytta Qaz. Mem. akademiyalyq teatr artiysi jәne bas rejisseri bolyp tabylady. Teatr diyrektory Ádilov. 8/V 26 j.»  Múny Aghartu halkomatyna Serkege әrtistigimen birge bas rejisser ekendigin kuәlandyratyn jana jekebas qújatyn berui ýshin úsynghan eken.

Sodan kóp úzamay Dinshe qyzmetinen bosanady. OGPU tergeushisine 1928 jyly bergen týsiniktemesinde ol búl orayda bylay degen: «Men búl teatrdyng diyrektory mindetin kinәratsyz atqardym, qajyrym men quatymdy ayamay júmsadym dep eseptedim, sondyqtan da dogharysqa ketuge bel budym» («Ya schital, chto obyazannosty diyrektora etogo teatra vypolnil bezukoriznenno, vnes mnogo sil y energii, y poetomu reshil podati v otstavku»).

Narkomprosqa (Aghartu halkomatyna) joldanghan jazghy gastrolige shyghatyn artisterding tizimine jana diyrektor Áziz Bayseyitov 1926 jylghy 16 mamyrda qol qoyypty. Demek, Dinshe teatr basshysy qúzyryndaghy materialdyq qúndylyqtar men is-qaghazdaryn oghan mamyrdyng ortasyna qaray ótkizgen.

II. Últ teatrynyng tuu tarihynan birer sóz

Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik túrghyda jiktep-mejeleu nauqany ótkennen keyin, qazaq  jer-suy men halqy bir shanyraq astyna toptastyryldy. Resey Sosialistik Federativtik Sovettik Respublikasy qúramyndaghy Qazaq avtonomiyasyna Týrkistan respublikasynan mejelengen qazaq aimaghyn jәne Qaraqalpaq oblysyn qosty. Sol shara nәtiyjesinde qúrylghan Ýlken Qazaqstan Kenesterinin  1925 jylghy 15–19-shy sәuirde Aqmeshitte (Qyzylordada) ótken Birinshi (eski respublikadaghy ret sany boyynsha – Besinshi) qúryltayy birtútas Qazaq Últtyq Respublikasynyng qúrylghanyn әigiledi. Qúryltay avtonomiyadaghy  «halyq aghartudyng kezekti mәseleleri jóninde» arnayy qarar qabyldady. Onda «túrmysy jýdeu, artta qalghan Qazaqstandy sharuashylyghy janghyrghan kýshti, mәdeniyetti kenes respublikasyna ainaldyru» joldary, sonyng ishinde últ teatryn qúru mәselesi de atap aityldy. «Qazaqtyng últtyq teatryn qúru jedeldetilsin» degen sheshim jeke tarmaqta tújyrymdaldy. Alayda ony oryndau kýzge deyin qolgha alynbady. Tarih qaulynyng búl tarmaghynyng oryndaluyn jýzege asyrudy Dinshening – Dinmúhamed Ádilúly Ádilovting enshisine búiyrtty.

Dinshe 1925 jylghy jazda  Qazaq ólkelik partiya komiytetining ekinshi hatshysy Súltanbek Qojanovtyng úsynysymen Aghartu halkomatynyng agha inspektory qyzmetine taghayyndalghan edi. Sol tústa jas respublikagha qajet mamandardy elimizding iri qalalaryndaghy belgili oqu oryndarynda oqytyp dayyndau mәselesi kýn tәrtibinde túrghan. Dinmúhamed Ádilúly emtihan qabyldau komissiyasynyng tóraghasy boldy. Shәkirtter Mәskeu, Tәshken, Orynbordyng týrli oqu oryndaryna jiberildi. «Osy nauqan bitkennen keyin... men últtyq qazaq teatryn úiymdastyru qajettigin kótere bastadym», – dep eske aldy Dinshe 1928 jyly. Kenester sezining últ teatryn qúru jónindegi sheshimi jayynda halyq komissary Saduaqasov, ólkepartkom basshylarynyng biri Jandosov, basqa da kóptegen kórnekti qyzmetkerler aityp jýretin. Dinshege sol teatrdy úiymdastyru tapsyryldy. Dinshe iske kiristi: «Men Qazaqstannyng týrli qalalaryna Saduaqasovtyng atynan sahna qyzmetkerlerin shaqyrghan jedelhattar jolday bastadym». Teatr júmysyn úiymdastyrudyng joqtan bar jasap manday ter tókkizgen qiyametin, kәsiby sahnanyng ne ekenin bilmeytin auyl ónerpazdarynan ýlken óner kórigin qyzdyrushylardy jasaugha bet alghan sol kezenning qiyndyghyn óner qayratkerlerining bertinde jazghan estelikterinen, zertteushilerding enbekterinen kóruge bolady. Solargha sýiene otyryp, Memlekettik Últ teatryn qúru mynanday kezenderden ótkenin bayqaymyz: ónerpazdar әueli Qazaqstannyng bes jyldyghyn toylau kýnderinde – 1925 jyldyng kýzinde astanada bas qosqan jәne Qyzylordanyng merekeli oryndarynda әn shyrqaghan. Áygili paluan Qajymúqannyng kóshpeli sirk arenasynda óner kórsetui eng atyshuly, ataqty oqigha bolghan eken.  Sonda otyrghan europalyq qyzmetkerler halyqtyng Qajymúqandy úlyqtauy kezinde aitylyp jatqan jýrekjardy lebizderin orysshalaudy talap etken kórinedi. Sol kezde Últ teatryn qúru ýshin jer-jerden halyq talanttaryn shaqyryp jýrgen Dinshe olardyn  aldyna shyghyp, erkin sóz sóileydi. Onyng sondaghy mәdeniyet haqynda aitqan sózi keshegi ezilgen qazaqtyng kókiregine qanday maqtanysh sezimin úyalatqany jayynda ataqty halyq artiysi Qapan Badyrov  beride tebirene eske alghan edi. 

 Merekelik is-sharalar ayaqtalghan son, respublikanyng Aghartu halkomatynda jazushylar men mәdeniyet qayratkerlerining qatysuymen 22-shi qazanda keneytilgen mәjilis ótken. Sonda halkom Smaghúl Saduaqasúly últ teatryn ashu maqsatynda atqarylyp jatqan júmystar jayynda  bayandama jasady. Odan aragha bir ay salyp, Dinshening aituynsha, jana teatr respublika kommunisteri forumynda túnghysh ret oiyn kórsetti: «Birinshi spektaklidi biz besinshi ólkelik partkonferensiyanyng ashyluyna qoydyq...»  Yaghni, Kaznasteatrdyng alghashqy spektakli Resey Kompartiyasy Qazaq ólkelik úiymynyng Besinshi konferensiyasy júmysyn bastaghan 1925 jylghy 1 jeltoqsanda bolghan. 

Teatrdyng resmy ashylghan kýni 1926 jylghy 13-shi qantar ekenin kenestik tarih teristegen emes, tek osy kýni teatr óz shymyldyghyn Múhtar Áuezovtyng «Enlik-Kebegimen» ashty degen derekti әbden qúlaqqa sinirgen.  Is jýzinde búl kýni sahnada, jogharyda aitylghanday, Qoshke Kemengerovting «Altyn saqina» atty piesasy oinalghan edi. Al manyzdy mәdeny oqigha jayyndaghy tarihy derekting búrmalanu sebebi Dinshening de,  Qoshkening de sayasy repressiya qúrbanyna ainalghanynda jatqan-dy. Biraq «Enlik-Kebek» – Áuezov teatrynyng alghashqy qoyylymy» degen derek oidan shygharylmaghan, ol shynynda da qúrylu ýstindegi jas teatr әrtisterining sahnagha shygharghan alghashqy spektakli boldy. Tek ol kenestik mәdeniyet tarihy aitatyn 1926 jylghy 13-shi qantardaghy qazaqtyng últtyq teatrynyn  saltanatty týrde ashyluynda emes, sayasiy  tútqyn, sayasy repressiyalardyng alghashqy tolqynynda 1930 jyly atylyp ketken Dinshe Ádilúly atap aitqan oqighagha oray – Qazaq  ólkelik partiya úiymynyng Besinshi konferensiyasy qúrmetine oinalghan. Jer-suy men halqy bir shanyraq astyna birikken birtútas Qazaq eli astanasyndaghy alghashqy partiyalyq forumgha qatysu ýshin әr ónirden jinalghan kommunisterge jeltoqsannyng alghashqy  kýnderinde Dinshe jinaqtaghan jas truppa  Múhtar Áuezovting «Enlik-Kebeginin»  bir aktin kórsetti (búryn Orynborda ózining qatysuymen oinalghan búl piesany Últ teatrynda sahnalaugha Serke Qojamqúlovtyng jaqsy jәrdem tiygizgeni týsinikti) jәne ýlken konsert qoydy. Sodan keyin teatrdyng resmy ashyluyna әzirlene bastady...  

III. Shygharmashyl dostar jayynda 

Dinshe teatrdyng resmy ashyluyna ózining bayyrghy pikirles dosy Qoshke (Qoshmúhamed) Kemengerúlynyng «Altyn saqina» atty piesasyn sahnalaugha tandap aldy. Qoshke Omby ýiezinde dýniyege kelip, auyl moldasynan músylmansha, odan Ombydaghy shirkeuge kelushilerding mektebinen (prihodskaya shkola) oryssha oqyghan. Sosyn Ombyda veterinarlyq-felidsherlik oqudyng eki klasyn tәmamdap, 1913 jyly Omby auylsharuashylyq    uchiliyshesine týsti. Osy jyly Ombygha gimnaziyada oqu ýshin Aqmola qalalyq mektebin bitirgen jetkinshek Dinshe   Ádilov te kelgen. Ol qazaqtardyng Sibirdegi astanasyna – Dala general-gubernatorlyghynyng ortalyghyna – Orynborda janadan  ashylyp jatqan «Qazaq» gazetinin   qyzmetkeri, aqyn, jurnalist Mirjaqyp Dulatovtyng aqyl-kenesin arqa sýiep  barghan-dy. Úzamay «Qazaq» gazeti jasóspirim Dinshening oquyna qajet qarajat jinaugha birneshe mәrte múryndyq boldy, gazet betinde onyng ólenderin jariyalap túrdy. Qoshke ekeuin Ombyda oqityn jastardyng 1913 jyldan úiysa bastaghan «Birlik» atty sayasy jәne mәdeni-aghartu úiymy tabystyrdy.  Múndaghy jalpy oqu, óner-bilim iygeru kókjiyegin keneytudi  kózdegen basqosular (olardan tysqary, әdette astyrtyn ótetin jiyndarda, zaman talabynan tuyndap jatatyn sayasy oi-pikirler jasyryn týrde aitylatyn, pikir talastyrylatyn, halyq mýddesi  túrghysynda týrli jospar jasalatyn), sauyq keshteri, sonday-aq barshasy birigip jasap jýrgen «Balapan» atty qoljazba jurnal olardyng kózqarastaryn aiqyndaugha, azamattyq túghyrlaryn somdaugha septesti. Oily әngime qozghap  qalam terbeude tez kózge týsken Qoshke de, óleng jazatyn, dombyra tartyp, әn salatyn,  mәdeniyet tarihyn qua oqityn Dinshe de úiymnyng belsendi mýsheleri boldy. Ekeui de belgili bir kezenderde «Birlikte»  hatshylyq mindet atqardy.

Monarhiyanyng qúlauy olardy ashyq sayasat alanyna birge alyp shyqty. Ombydaghy Bostandyq ýiinde (kýni keshegi Dala general-gubernatory kensesinde) 1917 jyldyng sәuirinde ótken Aqmola oblysy qazaqtarynyng sezinde azattyq tanynyng atuyna baylanysty aghymdaghy ahual talqylanyp, qazaqtardyng oblystyq atqaru komiyteti qúryldy. Sezding sheshimin oryndau maqsatymen qazaq atqaru komiyteti júmysqa «Birliktin» belsendi jastarynan jәrdemshiler tartty. Jer-jerde halyq jinalystaryn ótkizip, qazaq komiytetterin qúru ýshin solardan komissarlar jasaqtap, ýiezderge jiberdi. Qoshke men Dinshe Aqmola ýiezine bólindi. Aqmolada olar sondaghy múghalimder Sәken Seyfulliyn, Birke (Birmúhamed) Aybasovpen birlesip әreket etti. Auyl-auyldy aralap jiyndar ótkizdi, ýiezdik jinalysqa ókilder jiberiluin úiymdastyrdy. Ýiez túrghyndarynyng sezinde ýiezdik qazaq atqaru komiyteti qúrylyp, oghan Rahymjan Dýisenbaev tóragha, búlar mýshe boldy da, bostandyq tany arayyndaghy sayasy júmystaryn ekpindete jýrgize berdi. Úzamay bayyrghy jurnalist Rahymjan (ol «Dala uәlayaty gazetinde» 1902 jylghy jabyluyna deyin istegen, sosyn zangerlik bilim alyp, advokat bolyp qyzmet atqaryp jýrgen) «Tirshilik» atty gazet shygharudyng sharuasymen ortalyq qalalargha issapargha ketedi.  Ýzengiles jigitter Sәkenning basshylyghymen auyldardaghy jastardyng basyn qúrap, «Jas qazaq» úiymyn qúrady («Jas qazaq» mýsheleri týsken, Sәken «Tar jol, tayghaq keshude» jariyalaghan suretting bel ortasynda albyrt jas Dinshe de beynelengen). Sodan bәri revolusiya ruhyndaghy qyzyq júmystar jýrgizedi. Solaqay әreketter de bolyp túrady: olardyng tym tapshyldyq kórsetip, auqattylarmen arazdasulary, dinge qarsylyq bildiruleri, tiyisinshe jergilikti bas adamdarmen til tabysa almaushylyqtary úzamay teris nәtiyjesin beredi. 1917 jylghy shildede Orynborda ótken birinshi jalpyqazaq sezinen keyin ótken    ýiez halqynyng ekinshi jalpy jinalysynda atqaru komiyteti qayta saylanady. Onyng qúramyna Sәken men onyng serikteri engizilmeydi. Sodan Qoshke men Dinshe Ombygha qaytyp ketedi. Ekeui de  óz oqu oryndaryndaghy sabaqtaryn jalghastyrady.

1917 jylghy qazan aiynyng ayaghyna qaray Ombygha Tomdaghy Sibir avtonomiyashylarynyng sezinen kele jatqan Álihan Bókeyhanov soghady. Belgili qogham qayratkeri jәne bolashaq últ kósemimen Bostandyq ýiinde ótken kezdesu Alash sayasy partiyasyn qúru jiynyna úlasady. Sol jinalysta Qoshke de, Dinshe de Alash partiyasynyng Aqmola oblystyq komiyteti mýsheligine saylanady. Osynda Bókeyhanovtyng payym, uәjderine student Shәimerden Áljanov qarsy sóilep, solshyl baghyttaghy ózgeshe kózqaras tanytqan bolatyn. Ol úzamay Kólbay Tógisov, Múqan Áytpenovterdi qoldap, sosialistik baghyttaghy «Ýsh jýz» partiyasyn qúrugha qatysady. Osy jәit jәne Petrogradtaghy bolishevikterding sovet ókimetin jariya etken Qazan tónkerisi, sonday-aq Orynbordaghy Alash avtonomiyasyn qúrghan Jeltoqsan jalpyqazaq qúryltayy «Birlik» úiymynyng taghdyryna qatty әser etedi: 1918 jylghy sәuirde «Birlik» mýsheleri kózqaras ynghayymen eki jarylady. Qoshke alash túghyryndaghy «Jas azamat» úiymyna, Dinshe kenestik baghdardaghy Demokratiyalyq odaqqa qosylady. Úzamay Dinshe mýldem bolisheviktenip, Ombyda jasaqtalghan qyzyl partizandar jasaghyna kiredi de, aqtarmen soghysu ýshin Qiyr Shyghysqa attanady. Al Qoshke jastardyng últtyq mýddeni kýitteytin jana úiymynyng tili bolyp tabylatyn «Jas azamat» gazetin shygharumen shúghyldanady. Osylay eki dos qoghamdyq qozghalystyng eki qanatyna shyghyp, qily taghdyr syndaryna kezikken óz joldaryna týsedi.

Qoshkening 1925 jylghy 16-shy nauryzda Dinshege jazghan bir haty OGPU jýrgizgen qylmystyq tergeu isqaghazdary arasynda tiguli túr. Hatynda ol ghýmyrynda talay tarihty bastan keshken Dinshenin  sonau Qiyr Shyghys saparynan bastap, qazirgi ómirine sheyin tereng bilgisi keletinin jazghan.  Qanday maqsatpen kommunizm jolyna týsken? Búl joldan nege auytqyghan? Ózi kórgen uaqighalar, saparlas, qarym-qatynas jasap jýrgen dostary haqynda qysqasha aqpar berse. Búlar onyn  qazaq ziyalylarynyng ómiri jóninde roman jazuy ýshin qajet. Týrkistandaghy isteri turaly hatqa jaza almasa, auyzsha aitsyn, Qazaqstannyng dýmdi degen qayratkerlerine minezdeme bersin. Solardy estu ýshin arnayy kezdeskisi keletinin aitqan.  Sol jylghy kóktemnen «Altyn saqa» sahnalanyp bolghan 1926 jyldyng basyna deyin olardyng talay kezdeskenine kýmәn joq. Romanshy ýshin Dinshe ótken ómir jolynyng qyzyq tústary mol ekeni anyq-tyn. Biraq Qoshkening romany qoljazba kýiinde, janama derekterge qaraghanda, qúpiya polisiya qolyna týsti de, so beti joghalyp ketti. Biz endi, ghayyptan tabyla ketpese, onyng ziyalylar tynys-tirshiligin shygharmasynda qalay beynelegenin, Dinshe taghdyrynyng onda qanday oryn alghanyn eshqashan bile almaymyz...  

  IV. Dinshe qanday joldan ótti?

 Qoshkening bolashaq romanyna negizgi materialdy Dinsheden alghysy kelui, onyng sonau ombylyq dosynyng  beynesine shygharmashylyq qyzyghushylyqpen qarauy óte oryndy-tyn, sebebi Dinshe revolusiya isine jan ayamay atsalysqan, sosyn onyng barysynan kónili suyp ta ýlgergen qayratker-tin. Hatynda aitqanynday, Qoshke sonyng sebebin bilgisi keldi. Dinshening teatr isine kiriskenge deyin  kórkemónerpazdyqpen shúghyldanuy 1914–1918 jyldary Ombyda oqyghan shaghynda (jastardyng mәdeni-aghartu jәne qoghamdyq-sayasy «Birlik» úiymynda) jәne oblystyq qazaq revolusiyalyq mekemesining komissary retinde Aqmolada qoghamdyq-sayasy qyzmet atqarghan kezinde (1917 jyly «Jas qazaq» úiymyn qúrysqanynda) oryn alghanyn aita ketu lәzim. Odan song 1918 jylghy kóktemde Ombyda qyzyl  partizan jasaghyna kirgen de,  Qiyr Shyghysqa attanyp, kýzge deyin aqtarmen shayqasqan. Blagoveshenskide aqtar týrmesine týsti. Odan Ombygha oralyp, sol jylghy jeltoqsanda Kolchak diktaturasyna qarsy qaruly kóteriliske qatysqan. Aqtardan jasyrynyp, 1919 jyly Týrkistan ólkesine ótken. Tashkentte Túrar Rysqúlov basqaratyn Músylmandar burosy júmysyna qatysqan, qazaq  pedagogikalyq uchiliyshesinde sabaq bergen, al 1920 jyly Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy Nәzir Tóreqúlovtyng sheshimimen Almatygha attanyp,  Jetisu oblystyq halyqqa bilim beru bólimining mengerushisi lauazymynda qyzmet atqarghan. Ózimen birge shәkirti Ghany Múratbaevty ertip әkep, qazaq múghalimderin dayarlau kursyna dәrisshi etip bekitti, onyng  sabaq bere jýrip, qoghamdyq-sayasy júmysqa aralasuyna, shirap, ysyluyna septesti. Sonday-aq ózi de múghalimder dayyndau kursyna mәdeniyet tarihynan túraqty dәris berip túrghan. Almatygha kelgen bette Týrkmaydan Áskeriy-revolusiyalyq kenesining uәkili Dmitriy Furmanovpen baylanysyp, oblystaghy alghashqy mәdeni-ýgit toptaryn qúrysqan. (Tarihta «Vernyy býlinshiligi» dep tanbalanghan 1920 jylghy 12–19-shy mausym oqighalaryn kózimen kórgen. Mәskeuden kelgen revolusiyalyq tribunal birde-bir oq shygharmaghan «kóterilis» basshylaryn toptap atyp, qaladaghy partiya úiymynyng basshysyn, taghy basqa qyzmetkerlerdi  jer audarugha ýkim shygharghan bolatyn.  Mine sol «býlinshilik» shyndyghyn Dinshenin: «Garnizon Furmanovqa qarsy shyqty» degen bir auyz sózi ashyp túr – múraghat derekteri onyng dúrys aitqanyn, «býlinshilik» naqty oqighany bolisheviktik tәsilmen әdiptep búrmalaudyng saldary ekenin kórsetedi, alayda búl jeke әngime jelisi.) 1920 jyly kýzde Semeyge baryp, Jýsipbek Aymauytov basqaratyn qazaq bólimi júmysyna qatysqan. Qazan aiynda ótken Qazaqstannyng túnghysh Kenester sezinde Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining mýsheligine syrttay saylanyp, Orynborgha kelgen. Ol jayynda Qazaq avtonomiyasynyng belgili qayratkerlerining biri Smaghúl Saduaqasov respublikanyng bas gazeti betinde sol shaqta: «Dinmúhamed Ádilov jas bolsa da, qazaq revolusionerlerining kәriyasinen sanalady», – dep jazghan-dy. Ádilov Ishki ister halyq komissariatynyng alqa mýshesi, halyq komissarynyng orynbasary,  halyq komissary mindetin atqarushy boldy. Sosyn qazaq ýkimeti pen oblystyq partiya komiytetining otarshyldyq salqynynan arylmaghan sayasy baghytyna Smaghúl Saduaqasovpen  birge qarsy shyqty. Sonyng saldarynan halyq komissary lauazymyna bekitilmedi, qyzmetinde kyspaq kóre   bastady.

Sonda ol Álihan Bókeyhanov pen   Ahmet Baytúrsynovtyng batasymen Tashkentke ketip qaldy. Onda 1919–1920 jyldary ózi ústazdyq etken Qazaq aghartu instituty (Kazinpros) múghalimderi men oqushylarynyng qatysuymen qalanyng «Koliyzey» teatrynda ótip jýrgen «Shyghys keshterine» arnap qazaq túrmysynan oiyn-sauyq әzirledi. Odan Búharagha ketip,  jalpytýrkilik qozghalys serkelerining biri Zәky Validov jýrgizgen belgili  astyrtyn júmysqa qatysty. Bezgekke shaldyqqandyqtan, elge oraldy. Jazylghan son, 1922–1923 jylghy qysta Syrdariya oblatkomy mandatymen Shu boyynda halyq jinalystaryn ótkizdi. Kenes ókimeti múrattaryna kir keltirip jýrgen el ishindegi belsendilerdi auyzdyqtaugha qatysty. Sosyn Tashkentte Kazinprostyng oqytushysy, 1924 jyly diyrektory boldy. Institut diyrektory bolghan kezinde, әriyne, belgili dәrejede kórkemónerpazdar ýiirmesi júmysymen de ainalysqan. Osy jәitter ony mәdeniyet qayratkeri sanatyna qosyp, 1925 jyly Kenester sezi qararyna say Últ teatryn úiymdastyru isine qúlshyna kirisuine senimdilik berdi. 

Áygili memleket qayratkeri, әdebiyetshi, kósemsózshi, «Ýlken terror» qúrbany Súltanbek Qojanovtyng jary, «halyq jauy әielinin» enshisine tiygen kýlli taghdyr tauqymetin basynan keshken Gýlәndәm Múnaytpasqyzy Qojanova 1988 jyldyng bas kezinde 1921 jylghy Tashkent mәdeny ómirinen  bir syr shertken edi. Týrkrespublika jauapty qyzmetkerleri zayyptarynyng qatysuymen «Shyghys keshteri» ótkizilip túrghanyn, sonday bir óner keshinde qoyylghan spektaklidin  basty úiymdastyrushysy Dinmúhamed Ádilov bolghanyn eske alyp, agha úrpaqtyng alysta qalghan jastyq shaqtaryndaghy úmytylmas mezetterdi jyly lebizben eske alghan.   Sol bir beles jayynda 1928 jyly OGPU tergeushisine Dinshe bylay depti: «Ya pomnu, v bytnosti mou v Tashkente stavily vostochnye vechera, rasporyadiytelem kazahskoy chasty byl ya. V tot deni, kogda my vyehali, v teatre «Koliyzey» shel takoy spektakli, y ya nevolino o nem podumal». («Esimde, mening Tәshkende túrghan shaghymda shyghys keshterin qongshy edik, qazaq bólimin men basqaratynmyn. Biz sapargha shyqqan kýni «Koliyzey» teatrynda sonday spektakli jýrip jatty da, men erkimnen tys sol jayynda oiladym»). Búl 1921 jylghy mamyrdyng songhy kýnderining biri bolatyn. Ol serikterimen birge astyrtyn tapsyrmamen Búhara qalasyna shyqqan. Onda Zәky Validov jasyrynyp jýrgen edi. Ol – jetpis jyl jau sanalghan, býginde zandy týrde bashqúrt halqynyng maqtanyshyna, últtyq batyryna ainalghan qogham qayratkeri, iri ghalym.  Týrki halyqtary ishinde monarhiya qúlaghannan keyin túnghysh jariyalanghan últtyq avtonomiyanyng basshysy (1917 jyly Bashqúrt avtonomiyasy – 16 qarashada, Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasy – 24 qarashada, Qazaq (Alash) avtonomiyasy – 12 jeltoqsanda qúryldy). Zәky qazaq qayratkerlerimen aqyldasa otyryp, kenes ókimetimen kelisimshart jasady, bashqúrt, qazaq halyqtarynyng tәuelsizdikke birlesip qol jetkizetinine sendi. Alayda, Lenin men Stalinning qol qoyghan kelisimdi dóreki týrde búzulary óz aldyna, olardyng kýlli últ sayasaty  – aty   ózgergen imperiyany kóksegen jәy ghana kózboyau ekenin tikeley pikirlese jýrip aiqyn úqqan da,  aqyry, bolishevikterge qarsy qimyl úiymdastyru maqsatymen 1920 jyldyng ortasynda Búharagha ótken. 1921 jylghy mamyr aiynyng songhy kýnderinde oghan qazaq ziyalylary jibergen ýsh jas jigit baryp, ortalarynan bireuin qazaqtardyn  Ferghana alqabyndaghy túraqty ókili retinde qaldyrghan. Búl Dinshe edi. Ol Búharada ýsh jarym ay boyy belsendi júmys atqardy. (Zәky Validy ózining Týrkiyada jazghan «Estelikterinde» onyng týrli qyzmetin әldeneshe mәrte rizashylyqpen atap ótip, «Búhara men Samarqanda Alashorda uәkili bolghan qazaq shayyry әm mәdeniyet qayratkeri Dinshe» degen mәtinmen jeke suretin bastyrdy.)

V. Totalitarizm qúrbandaryna qatysty ótelmegen paryz

Sonymen, býgingi әigili óner ordasy Qoshmúhamed Kemengerovting «Altyn saqinasymen» shymyldyghyn ashyp bastaghan birinshi teatrlyq mausymy – qaz túryp, tәi-tәy basu kezeni – bastan-ayaq Dinmúhamed Ádilúlynyng jetekshiligimen ótti. Al jas újymnyng alghashqy qoyylymdary men ónerpazdardyng sheberlik dengeyi kórnekti memleket qayratkeri, últ teatrynyng dem berushisi әri qamqorshysy bolghan Smaghúl Saduaqasúlynyng maqalalarynda óz uaqytynda taldanyp, baghalanyp otyrdy. Biraq olardyng esimderi tez úmyttyryldy. Óitkeni Dinshe 1926 jyly jazghytúrym teatrdyng basshylyghynan óz erkimen ketti de, qúpiya polisiya qarmaghyna týsti. 1928 jylghy  tәrkileu nauqany sonynda tútqyndaldy. 1930 jylghy 21-shi sәuirde Mәskeude, proletariat kósemi Leninning tughanyna alpys jyl tolghan yubiyleyi qarsanynda qúrbandyqqa shalynyp, atyldy. Smaghúl qazaq elindegi diktator Goloshekinning ailaly sayasatynyng qúrbany bolyp, 1933 jyly dýniyeden ozdy.  1930 jyly Qoshke de qamaldy. Eki jyl týrmede otyryp, ishki Reseyge jer audaryldy, 1937 jyly qayta ústalyp, Ombyda atyldy. Osylay ýsheuining de Últ teatrynyng bastauyndaghy enbekterin elemeuge negiz salyndy.

Qasiretti jyldarda repressiyanyng qara qanjary otyz jasar Dinsheni mert etti. Qyrshyn ketken bozdaqtyng últtyq sahna ónerin qalyptastyrudaghy enbegi izinshe joqqa shygharyldy. Respublikamyzdyng bas gazeti betinde belgili aqynymyz sol 30-shy jyldary: «...betinen qany shyqqan últshyl Ádilúly teatrdyng baghytyn enbekshi tap mýddesinen búryp әketti», – degen jalaly tújyrymyn jariya etti. Sodan Dinshe Ádilúlynyng esimi teatr, mәdeniyet qúrylysy tarihynan tez jәne úzaq uaqytqa óshirildi.

Qoghamdyq qúrylys auysty, tәuelsizdik tuyn jelbiretkenimizge shiyrek ghasyrgha ainaldy. Otarlyq qatygez zamannyn, әdiletsiz uaqyttyng qasang búrmalaularyn dúrystaugha endi tolyq mýmkindigimiz bar. Últymyzdyng ayauly azamatyn ardaqtap, esimin mәdeniyetimizding tarihyndaghy, qazirgi tanda toqsan jyldyq mereytoyyn atap ótkeli túrghan Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatrynyng tarihyndaghy óz ornyna qoyghan jón.

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz