AMANDYQ BATALOV: ENBEK QAShANDA – ELDIKI. BIZ EMES, ENBEKShI EL MAQTALSYN!
Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov myrzamen 2015 jyldyng qantar aiynda jolyghyp, әngimelesuding sәti týsken edi. Ol kezde oblys basshylyghynyng tizginin qolyna alghanyna az ghana uaqyt bolghan Amandyq Ghabbasúly: «Enbegim elge únap, Elbasy senim bildirse, qolymnan kelgenshe halyqqa qyzmet jasap, osy Jetisu ólkesine iz qaldyrghym keledi», - dep otyrghan. Sodan keyingi súhbatymyz әkimning kórgen-bilgeni men oigha týigeni, ýlkenderden estigen ghibyrat sózi men ózining ómirlik tәjiriybesi tónirgende órbigen-di. Sonda mening esimde qalghany: memlekettik qyzmetke jana ilikken jas Amandyqqa Ghabbas aqsaqaldyn: «Adamnyng taghdyryna qatysty qanday da bir sheshim qabyldaytyn bolsang kónil-kýige berilme, sabyrly, salqynqandy bol, bәrinde parasat-payymyna salyp shesh», - degen ataly sózi boldy. Al, Almaty oblysynyng әkimi adamnyng taghdyryna ghana emes, jalpy el isinde jeti ret ólshep, bir kesetin, qanday júmysty qolgha alsa da týkpirlep oilap, týbine jetkizip tynatyn, bilikti basshy, sheber úiymdastyrushy bolyp shyqty. Batalovtyng oblys auqymynda atqarylugha tiyisti júmysqa batyl kiriskenin aldymen baspasóz bayqap ýlgerdi. Aq jaghaly úlyqtardyng tilimen aitqanda, «kóringen nәrseden ilik izdep shygha keletin» BAQ ótken jyldyng basynan beri Batalovtyng qareketin ong baghalap, nәtiyjeli ortaq iske tilektestigin bildirip baqty. Almaty oblysynyng әkimin Preziydent Nazarabaev ta nazarynan tys qaldyrghan joq. Úlyq jiyndarda Amandyq Ghabbasúlynyng esimin birneshe ret atap, onyng oblys kóleminde jasap jatqan júmystaryn mysal etti. Alayda, Ábekeng asyp-taspaytyn adam eken. Bizding «Keyingi kezde osy kóp maqtalyp ketken joqsyz ba?», - degen synayda qoyghan saualymyzgha basyn iyzep kýlip qoydy da bylay dep jauap berdi:
- Men jalpy baspasózde kórinip qalyp jýrsem bir oblystyng basshysy retinde kórinip jýrgen bolarmyn. Áytpese, jarq-júrq etip BAQ-tyng betinen týspey qoy tabighatymda joq nәrse. Sony osy jergilikti baspasózding jetekeshilerine de eskertip otyramyn. «Meni telearnadan, gazetterden kórsete bermender. Halyqtyng kózi qyraghy, únamay qaluym mýmkin. Maqtalyp, madaqtaludyng keri jaghy da bolady. Maghan, orystar aitpaqshy, «medvejiya usluganyn», yaghny «aydyng qyzmetinin» qajeti joq», - degendi aitamyn. Keyde, tipti, keyip te qoyamyn. Enbek – qashanda eldiki. Biz emes, enbekshi el maqtalsyn.
- «Enbekshi el maqtalsyn» degen sózinizden shyghady. 1988-89 jyldary, úmytpasam, Panfilov audanyna bardyq. Ol kezde men – mektep oqushysymyn. Bir eki әnning basyn shalyp aitatyn «ónerim» bolghandyqtan, Aytaqyn, Qalen, Qansha Raisova siyaqty aqyndardyn, әri әnshi, әri aqyn, naghyz sal-seri derliktey jigitting súltany Jandarbek marqúmnyng qasyna ilesip shauyp jýrgen bozbas shaghym. Golovaskiy jaryqtyqtyng danqy asyp, dәuiri jýrip túrghan zaman edi. Bir ýlken jiyn boldy. Júrt jabyla Golovaskiydi maqtap jatyr. Ana aqbas shal otyr mәz bolyp. Sóitip duyldasqan kópting ishinen Áben agha, Áben Dәurenbekov surylyp shyghyp: «Jarkentte jayqalghan jýgerini jalghyz ósirip otyrghan osy Golovaskiy me? Áke-ou, sonda el ay qarap, júldyz sanap jýr me? Elding enbegin nege aitpaysyndar? El bolmasa, enendi úrayyn Golovaskiy degen kim?» - dep edi. Sol kisi aitpaqshy, siz de «enbekshi el maqtalsyn» dep otyrsyz. Biraq, Jarkenttegi jýgerishi júrttyng keyingi jyldary enbegi – esh, túzy – sor bolyp jatqan joq pa osy?
- Búnyng ras. Jarkenttikter, jalpy oblys kóleminde jýgeri ósirushiler, kóktemde egip, jaz boyy baptap, kýzde jinap alatyn ónimin ysyrap qylyp, kózin tauyp sata almay әbden qinalatynyn men jaqsy bilemin. Olar nege qinalushy edi? Sebebi, oryp alghan jýgerileri shashylyp dalada qalatyn. Qyrman joq. Dalada jatqan dýniyeni kim baghalap alsyn? Onyng ýstine ónim taspen, topyraq, balshyqpen aralasyp әbden bylyghady. Al, búnday mәselening sheshimin tabugha bolatyn ba edi? Áriyne, bolatyn. Ol ýshin jýgeri alqaptarynyng qasynan qyrman salu kerek boldy. Sóitip, Panfilov audanynda qúny 594 mln. tenge bolatyn 8,3 myng sharshy metrlik eki qyrmandy tezdetip salyp bitirdik te paydalanugha berdik. Oblystyng barlyq audandarynda 72,0 myng ga jerge egilgen dәndik jýgeri jinau júmystary tolyghymen ayaqtalyp, әr gektardan 60,7 sentnerden ónim alynyp, barlyghy 440,0 myng tonna jýgeri jinaldy. Búnday nәtiyejening taghy bir sebebi: jýgeri ósirushilerge 2015 jyly 1,3 mlrd tenge subsidiya tólendi. Jýgeri ósirumen oblystyng 3 900 auyl sharuashylyq qúrylymdary ainalysady, olarda 11 myng auyl túrghyny júmyspen qamtamasyz etilgen. Panfilov audany boyynsha 25412 ga egistik alqaby jinalyp, 153097 tonna jýgeri jinaldy. Jinalghan jýgerinin 99822 tonnasy satylyp ketti. Onyng ishinde: «Jarkentskiy krahmalopatachnyy zavod» jauapkershiligi shekteuli seriktestigine 42100 tonna, «Bayserke Agro» jauapkershiligi shekteuli seriktestigine 22725 tonna, «Jarkent Agro Investke» 600 tonna, «Sufiyanov» ShQ-gha 1035 tonna, Jarkent qalasynyng túrghyndaryna 9588 tonna, «Baltabay» jauapkershiligi shekteuli seriktestigine 900 tonna, Shamalghan qalasyna 22874 tonna dәndik jýgeri ótkizildi. Qyrmanda – 1800 tonna, al qoymada – 51475 tonna dәndik jýgeri saqtauly túr.
- Siz basqaryp otyrghan oblystyng júrty kәsip etetin taghy bir tirlikting kózi – tәtti týbir egu edi. Qyzylsha. Sol qyzylshanyng da qyzyghy ketip, jetisulyqtar ata kәsibine ainalyp ýlgergen isten qol ýze bastaghan. Óziniz oblys әkimi bolyp taghayyndalardyng aldynda ónirge júmys saparymen kelgen Memleket basshysy qyzylshany qayta qolgha alyp, búrynghy qant shygharatyn zauyttardyng boyyna qan jýgirtudi tapsyrdy. Qyzylsha alqaptary Elbasynyng pәrmenin kýtip jatqanday-aq, 2015 jyldyng kýzinde mol ónim berdi. Siz Balpyq by kentindegi qant zauytyn júmys istetkizip, alghashqy ónimdi kórip mәz boldynyz. Mәz bolyp túrghan qalpynyzdy qyzylshashylarmen birge surtke tartqan jornalshylar baspasóz betterinde jariyalap jatty.
- IYә, mәz boldym. Quandym. Nege quanbasqa? Elding enbegi jandy, tókken terding tólemi óteldi. Basynda «qant qyzylshasyn qaytadan qolgha alamyz» degende bizding búl әreketimizge kýdiktene qarap, kýmәn bildirgender: «Búnynyz nәtiyje bermeydi, bos әreket», - degendey synay tanytyp jýrdi. Biz, biraq, tartynbadyq. Kabiynette búiryq berip qoyyp jәne otyra almadyq. Jauapty adamdardy qasyma ertip egistik alqaptaryna bardym, mәseleni óz kózimmen kórdim. Sosyn, onyng sheshimin qarastyrdyq. Statistikalyq derekter keltire otyryp aitayyn, 2015 jyly oblys boyynsha 4,0 myng gektar qant qyzylshasy sebildi. Osy qant qyzylshasy alqaptarynyng әr gektarynan orta eseppen 305 sentnerden ónim alynyp, jalpy týsim 124,3 myng tonna boldy. Endi 2016 jyly qant qyzylshasyn ónirding strategiyalyq manyzy bar daqyl retinde jәne oblystaghy qant zauyttaryn óz shiykizatymen qamtamasyz etu maqsatynda qant qyzylshasynyn kólemin 6 myng gektargha jetkizuge talaptanyp otyrmyz. Onyng ishinde Aqsu audany – 1260 gektar, Eskeldi audany – 1450 gektar, Qaratal audany – 960 gektar, Kóksu audany – 1250 gektar, Sarqan audany – 1250 gektar jәne Taldyqorghan qalasy 170 gektar jerge qant qyzylshasyn eguge dayyn. Býgingi kýnge oblystyng demek, atalghan daqyldyng alqaptary sebiletin terendetilip jyrtylghan sýdigeri dayyn jәne tamshylatyp - janbyrlatyp suaru tehnologiyalaryn kóptep engizuge, jetispeytin qajetti tehnikalardy der kezinde jasaqtaugha, qant qyzylshasyn ósirumen ainalysatyn sharuashylyqtardy túqym men miyneraldy tynaytqyshtarmen uaqtyly qamtamasyz etuge qazirden bastap júmystar jýrgizilude.
- Myna san men sifrlardan bólek aitynyzshy, qant qyzylshasy ótken jyly qalaysha mol ónim berdi? Qúpiyasy nede?
- Búnyng esh qúpyasy joq. Bizdegi qant qyzylshasynyng túqymy eskirip ketken. Ónip jer betine shyqqanda, sәbiz siyaqty bolady. Odan әri óspeydi. Sondyqtan biz túqymdy Fransiyadan әkeldik. Fransiyalyq túqym bizding qúnarly jerge bauyr basqany sonday – әr týbirding salmaghy 5-7 kilo bolyp shyqty. Eskeldi audanynyng halqy biyl erledi. Enbekteri jandy. Tәtti týbirdi jaqsy baghagha satyp, tabysqa da keneldi.
- 124, 3 myng tonna ónim alypsyzdar. Búl qansha tonna qant?
- 12-15 myng tonna.
- 12 myng tonna qant Qazaqstan halqyna jete me?
- Jetpeydi. Búl elimizding 10 payyzyn ghana qamtamasyz etedi.
- Qalghan qantty qazaq sonda qaydan alyp otyr?
- Syrttan keledi. Mysaly, belarusterden keledi. Jerimiz qúnarly, ken-baytaq. Halqymyz enbekqor. Biraq, keregimizdi syrttan tasimyz. Men osyghan qarsymyn. Biz ne, belarusterden kembiz be? Basqadan kembiz be? Mine, Dýniyejýzi sauda úiymyna kirip otyrmyz. Atalghan úiymdy sapaly ónimdermen qamtamasyz etu bizge sonshalyqty qiyn ba? Joq. Men olay oilamaymyn. Isting kózin tapsaq, júrtty júmyla júmyspen qamtamasyz etip, әr týtindi, әr adamdy jayly, jaqsy túrmysqa jetkizuge bolady. Mysaly, Eskeldi audanynda qyzylsha egu arqyly 5 myng adamgha júmys tauyp berdik. Endi Aqsudaghy qant zauytyn iske qosamyz.
- Sol «Aqsudaghy qant zauyty júmys istemeytindey tozyp bitti», - dep bireuler qaraday týnilip jýr edi ghoy.
- Bos sóz. Bizding qazir Kazkommersbankpen jasasqan kelisimimiz bar. Atalghan qant zauyty saqyldap júmys jasaytyn bolady. Aqsu, Sarqan jaghynda qyzylsha alqaptaryn kóbeytemiz dep otyrghan sebebimiz - sol.
- Almaty oblysy Kýn Shyghystaghy jan sany kóp QHR-men shektesedi. Osy rette Siz ben biz Jetisu júrtynyng tabighy ósimine de kóp kónil bóluimiz kerek shyghar? Degendey-aq, óziniz Elordadaghy ótken brifingte Almaty oblysynda demografiyalyq dýmpu bar dep quanyshpen habarladynyz. Endigi әngimemizdi halyqtyng sany, densaulyghy degen taqyryptargha qaray búrsaq qalay qaraysyz?
- IYә, demografiyalyq dýmpu bar. Búl sózimdi 2014 jyly Almaty oblysynda dýniyege kelgen 500 mynnan astam nәrestening tuyluy aighaqtay alady. Al, 2015 jyldyng kýzinde ónirimizde 42 myng býldirshin mektepke bardy. Oblysta demografiyalyq kórsetkishter jaqsardy. 1000 adamgha eseptegendegi tuu kórsetkishi 2014 jylghy 24,9-dan 2015 jyldyn qorytyndysy boyynsha 25,4-ke jetti. Jalpy tabighy ósim 2015 jyly 18,1-ge jetti. Adamnyng orta eseppen ómir sýru jasynyng úzaqtyghy 2015 jyly 71,75-ke jetip, 2014 jylmen salystyrghanda 1,04 jasqa úzaryp otyr (2014 jyl -70,71), al respublikalyq kórsetkish -71,62.
- Osy rette sizge qatqan bir resmy әri qalypty súraq qoyayyn. Densaulyq saqtau syndy túraqty nazarda bolatyn salalardyng jaghdayy qalay? Halyq densaulyghyn jaqsartuda qanday ister atqaryluda?
- Oblysymyzdyng ekonomikasy damyghan sayyn halqymyzdyng densaulyghy da jaqsaryp keledi. «El baylyghy – deni sau adam» demekshi, Elbasy N.Á. Nazarbaevtyng әr Joldauynda densaulyq salasyna óte kóp kónil bólinude.
Almaty oblysynyng 2016,0 myng túrghynyna medisinalyq kómekti 826 emdeu mekemesi, onyn ishinde 668 – memlekettik, 158 – jekemenshik týrde kómek kórsetedi. 668 memlekettik mekemenin 81-i auruhana, 236-y – emhana.
Auyl túrghyndaryna 45 auruhana, 234 dәrigerlik ambulatoriya, 105 felidsherlik-akusherlik jәne 234 medisinalyq punktter kómek kórsetedi.
2015 jylgha densaulyq salasyna bólingen qarajat 67,7 mlrd.tengeni qúrady.
Tuberkulez auruymen auruatyndar 100 myng adamgha eseptegende 2015 jyly 40,8-ge jetip, 22,0 payyzgha azaydy.
2015 jyly 8 mekemening qúrylysy ayaqtaldy. Jergilikti budjet esebinen 17 emdeu mekemesin 1,4 mlrd.tengege kýrdeli jóndeuden ótkizdik.
Jergilikti budjetten 1067,4 mln. tengege 156 birlik medisinalyq jәne tehnikalyq qúraldar, 148,5 mln. tengege 38 sanitarlyq avtokólik satyp alyndy. Nәtiyjesinde, oblystyng medisinalyq mekemeleri sanitarlyq avtokólikpen, ortasha eseppen 87,0 payyzgha qamtamasyz etildi, tozghanyn eseptegende medisinalyq qúral-jabdyqtarmen jaraqtandyru dengeyi 78,7 payyzdy qúrady.
Jergilikti budjetten Almaty kópsalaly klinikalyq auruhanasynda 67,0 mln. tengege mediko-genetikalyq kabiynet ashylyp, medisina qúral-jabdyqtarmen qamtamasyz etildi.
Taldyqorghan medisinalyq kolledjinde respublikalyq budjetten 46,5 mln. tengege jabdyqtalghan simulyasiyalyq ortalyq júmys jasay bastady.
Oblysta 14 telemedisina ortalyghy, 7 kompiuterlik jәne 1 magnitti-rezonanstyq tomograftar, 19 mammograf júmys jasaydy. Aqsu, Enbekshiqazaq, Ile, Kóksu jәne Panfilov audandarynda 5 jyljymaly medisinalyq keshen shalghayda jatqan auyl túrghyndaryna medisinalyq kómek kórsetude.
- O, bәrekeldi! Syqighan súraqqa esep-qisapqa toly syqighan jauap boldy. Shalghay eldi mekenderde túratyn adamdargha jedel jәrdem, em-dom qajet bolyp jatady. Sonday kezde әlgi siz aityp otyrghan medisinalyq kómek týrleri kórestile me?
- Kórsetiledi. Respublikalyq sanitarlyq aviasiya ortalyghynyng filialy әue qatynasy jolymen (2 tikúshaq), oblystyq auruhanalar qúramyndaghy 2 sanitarlyq aviasiya bólimderi shalghaydaghy túrghyndargha shúghyl-jәrdem kómekterin kórsetedi.
- Jola apattary da osy kezderi kóbeyip ketti ghoy. Sonday qiyndyqqa úshyraghan adamdar qaytedi?
- Olargha da jedel kómegimiz әzir. Respublikalyq manyzy bar avtomobili joldary boyynda jol apaty kezinde shúghyl medisinalyq kómek kórsetu ýshin bizde qazir 6 trassalyq medisinalyq punkt júmys jasaydy. Medisinalyq punktter Alakól, Ile, Enbekshiqazaq, Sarqan, Jambyl audandarynda jәne Qapshaghay qalasynda bar.
Taldyqorghan oblystyq perinataldyq ortalyghy jәne Almaty kópsalaly klinikalyq auruhanalary janyndaghy 4 jyljymaly transporttyq brigada oblystyn alghashqy medisinalyq emdeu mekemelerinen qaterli jaghdaydaghy әielder men balalardy joghary mamandandyrylghan emdeu mekemelerine jedel týrde jetkizu júmystaryn atqarady.
- Bilikti maman-dәrigerlerge degen zәrulik joq pa?
- Býgingi kýni oblysta 4506 dәriger júmys jasaydy, 10 myng adamgha eseptegende dәrigerlermen qamtamasyz etilu – 23,3. Jeke túlghalar boyynsha dәrigerler tapshylyghy 201 adamdy qúraydy. Osy mәseleni sheshu ýshin biz Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligimen, sonday-aq S. Asfendiyarov atyndaghy medisinalyq uniyversiytetpen ýshjaqty kelisimge qol qoyyp, kelisimge sәikes oblysymyzgha 5 jyl ishinde osy uniyversiytetting 350 týlegin әkelip emhanalar men auruhanalargha júmysqa túrghyzdyq, onyng ishinde 175-i auyldyq densaulyq saqtau mekemelerine júmysqa ornalasty. 2015 jyly oblysymyzgha atalghan oqu ornynan 69 týlek jәne keldi.
Oblys әkimining Granty boyynsha elimizding medisinalyq joghary oqu oryndarynda 82 student oqyp jatyr, alghashqy 11 týlek oblystyng medisinalyq úiymdarynda júmys isteude.
- Jón eken. Al, endi oblysynyzgha kelip jatqan jastar qayda túryp, qalay kýneltude? Baspana deytin basty mәselemen qamtamasyz etilgen be ol jastar?
- Oblystyng medisinalyq mekemelerine júmysqa kelgen jas mamandargha 5 jyl ishinde 375 pәter jәne 666 jer telimi berildi. Taldyqorghan qalasynda medisina qyzmetkerleri ýshin 60 pәterlik túrghyn ýy salynuda.
Sonymen qatar, balabaqshalarda jas mamandargha arnalyp oryndar bólinedi, auyldyq jerlerde jәne qala tiptes kentterde júmys isteytinderding enbekaqysyna 25% ýstemeaqy beriledi.
- Medisina salasy osy kýnderi jana tehnologiyalarmen jetilip, jedel damyp barady ghoy. Sondyqtan sizding oblystyng bolsyn, jalpy respublika kóleminde bolsyn dәrigerler bilimin jetildirip otyruy kerek shyghar? Búghan ne deysiz?
- Dúrys súraq. Bizde medisinalyq qyzmetkerlerding bilimin jogharylatu boyynsha ýlken júmystar jýrgizilude dep aita alamyz. Jyl sayyn 500-den astam dәriger ghylymy ortalyqtarda jәne bilim jetildiru instituttarynda óz bilimderin kóteredi. Alys jәne jaqyn shetelderding klinikalarynda 50-den astam dәriger oqyp, diagnostikalau әdisterin iygerdi, operasiya jasau jәne әlemdik standartqa sәikes zamanauy medisinalyq qúral-jabdyqtarmen júmys isteudi de ýirendi.
- Almaty oblysynda balabaqshalar kóbeyip jatyr degendi estiymiz. Búl qanshalyqty ras sóz?
- Demografiyalyq dýmpu degennen shyghyp otyrghan әngime ghoy. Soghan oray oblysymyzda balabaqashalardyng sany artuda. 2015 jyly, yaghny bir jyldyng kóleminde 94 balabaqsha salyndy. Sonyng 83-in jekelegen azamattar óz qarjylaryna túrghyzdy. Men oblys әkimdigine taghayyndalysymen barlyq eldi-mekenderdegi paydalanudan qalyp túrghan nysandardyng esebin alyp, jergilikti basshylargha qatang tapsyrghan bolatynmyn. Nege deseniz, ol nysandardyng jaramdysyn kýrdeli jóndeulerden ótkizip qaytadan paydalanugha bolatyndyghyn búrynghy qúrylysshy retinde jaqsy bilemin. Sóitip, isten shyghyp túrghany bar, qaytadan jabdyqtalghany bar, irgetasy janadan qúiylyp túrghyzylghany bar – 94 balabaqsha salyppyz. Az ba, kóp pe – ony júrt aitsyn. Búnymen toqtap qalmaytynymyzdy jәne eskertemin. Ile audanynyng әkimi ótkende: «Bir kәsipker 500 oryndyq balabaqsha salamyn, jer beriniz» deydi» dep qonyrau shalyp túr. «500 oryndyq balabaqsha salamyn dese, oibay, tezdetip súraghan jerin ber» dedim men. Mine, osylay.
- Agrarlyq sektor qay elding ekonomikasynda bolsyn strategiyalyq manyzdy sektor bolyp tabylady. Siz basqaryp otyrghan oblys sol strategiyalyq manyzy zor ekonomikalyq aimaqqa jatady. Solay emes pe?
- Áriyne, solay. Búl súraghannyng astarynan «Solay bolsa, býgingi zamandaghy daghdarys kezinde ne istep jatyrsyzdar?» - degen súraqty týsinip otyrmyn. Aytayyn. Azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu, ishki naryqty qorghau jәne azyq-týlik tauarlaryna baghany túraqtandyru maqsatynda jyl boyyna әr aptanyng senbi kýni Taldyqorghan qalasynyng «Jerúiyq» kommunaldyq bazarynda jәne audan ortalyqtarynda jәrmenke ótkizilip túrdy. 2015 jyly oblys boyynsha 1174 auyl sharuashylyghy jәrmenkesi ótkizilip, 2 762,4 mln tengening ónimi satyldy.
Onyng ishinde: Almaty jәne Astana qalalarynda 222 jәrmenke ótkizilip 886,8 mln. tengening ónimi, audan ortalyqtarynda 813 jәrmenke ótkizilip, 966,8 mln. tengening ónimi, Taldyqorghan qalasy «Jerúiyq» kommunaldyq bazarynda 44 jәrmenke ótkizilip, 808,2 mln. tengening ónimi, Qapshaghay qalasynda 48 jәrmenke ótkizilip, 56,4 mln tengening ónimi jәne Tekeli qalasynda 47 jәrmenke ótkizilip, 44,2 mln. tengening ónimi satyldy.
- Jәrmenkeleriniz jaqsy eken. Búl aityp otyrghanynyz jalpy Almaty oblysy óz halqyn, Almaty men Astana júrtyn azyq-týlikpen qamtamasyz ete alatyn mýmkindigi bar degendi bildirse kerek. Búnyng syrtynda mal basyn kóbeytu, túqymyn asyldandyru, ónim alu degen mәseleler jetip-artylady emes pe?
- Mynany aitayyn. Almaty oblysynda 2016 jyly sýtti siyrlar sauylatyn 5 ferma júmys isteytin bolady. Ol fermalar bir әuletke nemese bir otbasyna ghana beriledi. Sebebi búl fermalar әulettik toptasu, újymdasyp basqaru sipatynda qúrylady. Sóitip, «pәlenbaylar otbasynyng fermasy» atalyp brendke ainaluy kerek. Ár fermada 100 sýtti sauyn siyr bolady. Álgi fermalargha Qapshaghaydan shyghatyn sendvichbloktarmen qoralar salyp beremiz. Qoralardyng qúrylysyna qajetti zattardyng bәri ózimizde bar. Qoralardyng auasyn almastyryp túru, tazalyq júmystary, siyrlardyng uaqytynda egilui – bәri-bәri qazirden oilastyrylyp qoyylghan. Sýtti kýnine eki-ýsh ret kelip alyp túratyn sýt ónimderin shygharatyn zauyttarmen de kelisim sharttarymyz dayyn.
Mal basyn asyldandyru, túqymyn kóbeytu degenge kelsek, taghy da statistika tiline jýginuge tura keledi. Qaranyz: 2010-2015 jyldary aralyghynda shetelden barlyghy – 10,0 myng bas asyl túqymdy iri qara maly satyp alyndy, 17 reproduktor sharuashylyq qúryldy. Maldyng túqymyn týrlendiru ýshin 77258 bas analyq qamtyldy, búghan asyl túqymdy etti baghyttaghy 3311 bas búqa qosyldy jәne sýtti siyrlardyng 73,0% qoldan úryqtandyryldy. Býgingi kýnge asyl túqymdy iri qara mal – 158,4 myng bas nemese onyng jalpy ýlesi 18%, qoy – 615,9 myng bas nemese ýlesi 22,3%, jylqy – 38,6 myng bas nemese 14,6%, týie – 3,6 myng bas nemese 47,4%, qús – 631,1 myng bas nemese 7,3%.
- Amandyq Ghabbasúly, әlem júrty qarjylyq daghdarys eken dep, geosayasy ahual kýrdelenip bara jatyr eken dep qarap otyrghan joq. Árkim ózinshe әreket etip tyrbanuda. Mysaly, Europa elderi ózderindegi turizm biznesin janasha týrlentude. Kóptegen jenildik týrlerin jasap, qyzmet kórsetu sapasyn arttyra týsude. Osy retpen kelgende, jer jәnnaty Jetisu – turizmge de qolayly aimaq emes pe? Turizm turaly ne aitasyz?
- Almaty oblysynyng turistik әleueti bay jәne aluan týrli. Oblys aumaghynda 5 memlekettik últtyq tabighy park: «Ile Alatauy», «Altynemel», «Sharyn», «Kólsay kólderi», «Jonghar Alatauy»; 2 memlekettik tabighy qoryq: «Almaty», «Alakól» tabighy qoryqtary; Jambyl audanynda YuNESKO-nyng Dýniyejýzilik múra tizimine engizilgen «Tanbaly» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne tabighy qoryq-múrajayy bar. Monitoring mәlimetteri boyynsha 2015 jylghy 11 aida 26 turistik nysan qoldanysqa engizilildi jәne jekelegen investisiyanyng jalpy somasy 6,1 mlrd.tengeni qúrady, onyng ishinde Alakól jaghalauynda jalpy investisiya kólemi 594,2 mln.tg. bolghan. 10 turistik nysan iske qosyldy. Qazirgi tanda Alakól men Balqash kólderining jaghalauynda 120-dan asa ornalastyru nysandary júmys jasaydy.
- Alakól demekshi, jazda Alakólding shipaly suyna jetip, shomylu bizde qiynnyng qiyny ghoy.
- Sol qiyndyqty jenildetu ýshin men «Almaty-Jetigen-Dostyq» qatynasyndaghy jolaushylargha arnalghan jana mausymdyq poyyzyna «Jetigen-Dostyq» baghytyndaghy jergilikti budjet esebinen subsidiya bergizip, Alakól kólining jaghalauyndaghy demalushylardyng sany 2015 jylghy mausym-tamyz aylarynda130 myng adamgha deyin jetkizuge pәrmen jasadym. Endi Alakólge demalushylar elimizding batys ónirlerinen, ónerkәsipti oblystardan keletin bolady. Qalay deysing ghoy? Alakól kólining jaghalauyna demalushylardy әue kóligi arqyly jetkizu ýshin Qorghanys Ministri Imanghaly Núrghaliyúlymen kelisimge qol jetkizdim. IYmekeng Ýsharal qalasyndaghy әskery aerodromnyng qasynan azamattyq aviasiyagha oryn beretin boldy. Qysqasy, 1 mlrd tengening kóleminde Ýsharal qalasynda әuejay salynady. Búl әuejay azamattyq avisiya qyzmetine arnalmaq. Demek, demalushylar endi jol azabyn tartyp, sharshap shaldyqpay-aq Alakólge úshyp kele beredi.
- Alakóldi aitqanda onyng synary Balqash kólin, sirә, úmytpau kerek-au... Songhy jyldary «Balqashtyng suy azayyp barady» degen dabyl estile bastady. Balqash tartylsa súmdyq qoy?..
- Balqashqa baryp qúyatyn ózender jolda ysyrap boluda. Búl mәselening de sheshimin tapqandaymyz. Oblystyng tabighatty qorghau sharalaryna sәikes Balqash kólining ekologiyalyq jaghdayy men suarmaly jerlerge su jetkizudi jaqsartu ýshin kanaldar arnalaryn mehanikalyq tazalau, Ile jәne Qaratal ózenderining arnalaryn terendetu men keneytu júmystaryn jýrgizdik.
Balqash audany boyynsha : Ile ózenining su dengeyining tómendeuine baylanysty, kýrish alqaptaryna su berudi jaqsartu ýshin 32,9 mln. tengege Baqanas magistraldy kanalyn jәne 31,9 mln. tengege Tasmúryn magistraldy kanalyn mehanikalyq tazalau júmystary jýrgizildi. Ile ózenining tarmaqtaryn mehanikalyq tazalau júmystaryna 2014 jyly 90,2 mln. tenge bólinip, «Aqózek» tarmaghynda 233360 m3 jәne «Myrzash» magistraldy kanalynda 63189 m3 aumaq tazalandy. Jobalau-smetalyq qújattamagha sәikes 2015 jyly Balqash audanyndaghy Ile ózenining tarmaqtaryn mehanikalyq tazalaugha 81,6 mln. tenge bólindi. Istelgen júmystar kólemi: «Topar-2» tarmaghynda 9255 m3, «Topar-1» tarmaghynda 7815 m3, «Kertóbel» tarmaghynda 17731 m3, «Balatopar» tarmaghynda 366424 m3, «Myqtybay» tarmaghynda 9313 m3. Atalghan is-sharalardy iske asyru nәtiyjesinde Ile men Qaratal ózenderning su ótkizu mýmkindigi artyp, auyl sharuashylyghyna su beru, balyq migrasiyasynyng jaghdaylary jaqsardy. Ózen saghalarynyng januarlar men ósimdikter dýniyesining ósui bayqaldy.
- Ábeke, súhbat barysynan bayqap otyrmyn, men qanday da bir mәselening shetin shygharyp súraq qoysam siz onyng sheshimi tabylghanyn, tabylyp jatqanyn, tabyla beretindigin aityp otyrsyz...
- Óitkeni men óz isime senemin. Eger aitqanymnyng biri ótirik bolsa, artyq aqpar, jalghan mәlimet bolsa, elden súranyz. «El qúlaghy - elu» degendey, elding kózi kóregen ghoy. Ne istep, ne qoyghanyndy eli ishi qalt jibermey baghyp, kórip otyrady.
- Endeshe, týiindi súraq: daghdarystan qalay shyghamyz?
- Shyghamyz. Elbasy bizdi alyp shyghady. Saspandar. Al men Almaty oblysynyng әkimi retinde daghdarys jaghdayyndaghy óz mindetimdi, óz rolimdi jaqsy bilemin.
Súhbattasqan Dәuren Quat
Abai.kz