Týie (tyshqan) senip (siyr) boyyna (barys),

Qalghan (qoyan) úmyt (úlu) jyldardan (jylan).

Jatpa (jylqy) qarap (qoy), moyyma (meshin),

Tayma (tauyq), iymenip (iyt) dilmardan (donyz).

Kele jatqan Meshin jyly Saturn men Yupiyterding yqpalynda bolady deydi júldyznamashylar. Búl jyl adam ómirine ýlken ózgeris әkeletin janalyqtargha toly bolmaq. Biraq ejelgi qazaqtardyng payymdauynsha, Meshin jyly – jaysyz jyl. Búl jyly býlinshilik, sәtsizdikter men jaghymsyz oqighalardyng kóp boluy mýmkin. Sol sebepti búrynghy qazaqtar Meshin jylyn qauip-qaterler jyly dep, odan saqtanyp otyrghan.

Mәselen, qazaq dalasynda 1920 jyly jút bolyp, mal qyrylyp, búl jyl tarihta – «Tas meshin jyly» dep ataldy. 1931-32 jylghy alapat ashtyq ta Meshin jyly boldy. Odan búryn, Aq Orda handyghy 1428 Meshin jyly qúlady. Degenmen, Meshin jyly (1680) Áz-Tәuke han taqqa otyryp, el biylegen.

Eske sala keteyik, biylghy Meshin jylynda qazaq ýshin dóngelek data da, mereyli mereke de kóp: Qazaqstan tәuelsizdigining 25 jyldyghy, Alashorda ókimetining 100 jyldyghy, Álihan Bókeyhanovtyng 150 jyldyghy...

Al biz Meshin jylynda elimiz týrli mehnat pen qayghy-qaterden aman bolsyn degen tilekpen barsha qazaqtyng kónilin «DAT-dolbarmen» demep jibergendi jón kórdik. Júldyzshylar «adam qay jyly tusa, minez-qúlqy sol jyldyng egesi sanalatyn januargha úqsas keledi» dep aitady. Onyng qanshalyqty shyndyqqa janasatynyn óziniz payymdap kóriniz.

Eskerte keteyik, qazaq halqynyng ejelgi jyl qayyru esebi – Shyghys kýntizbesine sәikes jasalghan júldyznama boyynsha, Jana jyl aqpannyng 7-sinde kiredi.

TYShQAN

Tyshqandar әdil, keng peyildi, jomart jýrekti jәne óz-ózin basqara biledi. Árkimmen til tabysa biletin qasiyetining arqasynda, olardyng tanys-bilisteri de kóp. Biraq olar naghyz dosqa múqtaj. Algha qoyghan maqsattaryna jetpey tynbaytyn tabandylar. Olardan jaqsy saudager, jazushy, sot qyzmetkeri nemese publisist shyghuy mýmkin. Olar ýshin 2016 jyl – «jeti ret ólshep, bir ret kesetin», әr iske erekshe sabyrlyqpen qaraytyn jyl. Ádettegi tiyanaqtylyqtan taymasa, Tyshqandar ýshin Meshin jyly ýlken jetistikter merzimi bolady. Jeke ómirinde jyldyng sәuir, shilde jәne qyrkýiek ailary tabysty bolmaq.

Tyshqandar Meshin jylynda artyq uayymsyz, toqshylyq pen túraqtylyqta ómir sýredi. Dese de, artyq shyghyngha úshyramaudyng jolyn bilip, әr qadamyna meylinshe múqiyat bolghany jón. Búl jyly qyzmetining ósu mýmkindigi mol. Al ómir aghysy barlyq salada tek jaghymdy janalyqqa toly bolsyn dese, olar jaqyndaryna, dos-jarandaryna meylinshe kóp uaqyt bóluge tyrysuy tiyis.

SIYR

Siyrlar – alghan betinen qaytpaytyn qynyr, biraq óz-ózine óte senimdi adamdar. Beynetqor, ýnemi kósh basynan kórinudi qalaydy. Syrttay qaraghan adamgha sabyrly bop kórinui mýmkin. Biraq ashulanghanda jan-jaghyn jaypap jiberuden tayynbaydy. Mýmkindigi bolsa, Siyrdy sebep-saldarsyz mazalamaghan dúrys.

Kele jatqan jana jyl Zengi baba túqymy ýshin óte manyzdy. Kópten beri qordalanyp qalghan súraqtar sheshilip, júmysynda jetistikke jol ashylady. Júldyzshylardyng boljamy boyynsha, keler jylda kýtpegen jerden ýlken oljagha keneledi. Kópten kýtken marapattau sәti de tuady. Biraq ózimen baqtalas adamdardan saq bolghany jón: jeng ishinde júdyryq jasyrghandar ontayly sәtti paydalanyp, Siyrdyng mýiizin qaghyp alugha әreket jasap baghady.

Densaulyqqa kóp mәn beru kerek bolady. Reti kelse, jyldyng sәuir nemese qazan ailarynda demalysqa shyghyp, tipti aldyn ala auruhanalyq em-dom sharalaryn jasap alghany dúrys.

BARYS

Barystyng meyirimdiliginde shek joq. Biraq Qúdaydan basqa eshkimnen qoryqpaytyndardyng qatarynan. Terennen oilay biledi, sezimtal jәne kónil-kýiding adamy. Biraq Barystarda eshkimge senbeytin sekemshil minez basym.

Barystar ýshin búl jyl biyik belesterge de, kishigirim jenilisterge de toly bolady. Keler jyly olar jana kólikke nemese jayly pәterge ie boluy әbden mýmkin. Tamyz jәne qyrkýiek ailarynyng birinde payda bolghan jana tanysy jaqsy joba úsynuy mýmkin. Búl mýmkindikti batyl paydalana bilgeni ýlken tabysqa bastaytyn jol ashuy yqtimal.

Barystar qolynan birnәrse kelmese, kónil kýii týsip, kýizeliske tez úshyraydy. Meshin jylynda onday qaytalanatyn sәtter tap bolghan jaghdayda, Barystyng qaysarlyghyn eske alu kerek. Olar Maymyldyng kez kelgen sayqymazaghyna tótep beretin minezi arqyly kýlkili jaghdaydan abyroymen shyghady. Lotoreyadan útys shyghady dep dәmelenuding qajeti joq: barlyq tabys Barystargha tek tabandy enbek arqyly ghana keledi. Tabystyng sәti kýzding sonyna taman tuady.

QOYaN

Qoyan jaqsy sózding qadirin biledi, talantty, ústamdy, tynysh, talghamy biyik. Sheshim qabyldaugha kelgende asyghyp-aptyqpaydy. Qoyan jyly tughan biznesmen, zanger, diplomat ýshin tabystyng keni kezigedi.

Qoyandar ýshin 2016 jyly boyyndaghy búryn-sondy biline bermegen daryny ashylatyn kez tuady. Sonday-aq ómirinde kýtpegen kýrt ózgerister boluy da mýmkin. Mysaly, túrghylyqty jeri ózgerip nemese júmys oryny almasuy yqtimal. Jeke ómirinde qantar, aqpan jәne qazan nemese qarasha ailarynda ong ózgerister bayqalady.

Meshin jyly búl júldyzdyng tabys kilti tek ózine ghana baylanysty. Biraq tym әsireshildikke barmay, kez kelgen jaghdayda sabyrly, ústamdy bolghany jón. Meshin «qorqaq» Qoyandardyng janynan tabylyp, kómek qolyn sozatyn erekshe janmen tabystyrady. Búl kezde sezimge tym berilmey, aq pen qarany ajyrata bilui kerek. Qoyannyng sekemshildigi nәtiyjesinde búl jyly dos-jarandar men әriptester qatary siyreui mýmkin. Biraq múndaydy uaqyttyng eleginen ótken jaghday dep baghalau qajet.

ÚLU

Úlu ózgelerden ómirlik kýsh-quatymen, densaulyghy men qabilet-qarymynyng jana jaghdaygha tez beyimdeluimen erekshelenedi. Biraq búrynghy birbetkey, kez kelgen kelensizdikti birden kóniline alyp qalatyn qyzba minezdi Meshin-maymyl kótere bermeydi. Sebebi búl Meshinning qoghamdyq ortadaghy yqpaly kýshti bolady. Ádette Úlu tabighatynan qanshalyqty shaban bolsa da, әsirese kariera men qyzmet jolynda úshqyr keledi.

Úlular ýshin Meshin jyly sәttilikke toly bolmaq. Ásirese qyzmeti shygharmashylyqqa jaqyn adamdar ýshin jetistikke qol jetkizu mýmkindigi ósedi. Jeke ómirinde qarasha men jeltoqsan ailarynda ózgerister bolyp qaluy yqtimal. Jyl boyghy kýtken qarjylyq mәseleleri de ontayly sheshiledi.

Olardy jana adamdarmen kezdesu, qyzyqty sayahat kýtip túr. Dese de, barlyghyna birdey kýsh te, uaqyt ta jetpeytinin eskerip, algha qoyylghan naqty maqsatqa ghana úmtylu qajet bolady. Úsaq-týiekke kónil bólu – Úludyng quatyn jep qoyady.

JYLAN

Jylan – ózining tәjiriybesine, aqylyna ghana sýienip, kózimen kórgenine ghana senetin adamdar. Ol ózgening qatesinen sabaq alugha asa qúshtar emes. Degenmen, adam tany alady. Joly bolghyshtyghy sonday, qansha kerek – sonsha aqsha tabugha qauqary jetedi.

Búl jyly Jylan ýlken jauapkershilikten ótedi. Ony syrttan synaytyndar kóp bolady. Otbasy men ýi-túrmysynyng berekesi – tek qana ózining qajyr-qayratyna ghana baylanysty.

Jylandardyng janynda ekinshi jartysy bolmasa, olar Meshin jylynda mindetti týrde ózining sýiiktisin kezdestiredi. Al otbasyly Jylandargha kópten beri tynyshtyq bermey jýrgen – nesiye, túrghyn ýi, әleumettik problemalar, túrmystyq kiykiljinder óz retimen sheshimin tabady. Tek maymyldyng aldamshy qulyghyna erip ketpeu kerek.

Jana jylda búl júldyz ókilderi materialdyq qajettilikterge múqtaj bolmaydy. Demek, daghdarystan, qarjylyq qyspaqtan qorqudyng qajeti joq. Biraq búiyrtqan nesibeni ýnemdi júmsay bilu kerek.

JYLQY

 Jylqygha tәn kýsh-quaty boyynda tasyp túrghan búl júldyzdyng ókilderi ýshin Meshinning bereri kóp. Adamdardy tez baurap alatyn qasiyeti arqasynda olar kópten kýtken jana jobalaryna әriptester taba alady. Eshkimge tәueldi bolghysy joq, bireuding aqylyna da múqtaj emes Jana jyldyng berer syiy mol. Keler jyly ómirine keri әserin tiygizetin ister men adamdardan alshaq bolsa, Jylqygha keziger kedergi bolmaydy. Óz mýddesi ýshin ayanbay enbek etse, biyik aghashtyng basyndaghy jemisti maymyldyng ózi әkelip beredi. Biraq sol jemisti basqalarmen de bólise bilu kerek. Nesibening bәrin bauyryna basyp alu – keler kýnning bererin azaytady.

Meshin jylynda Jylqygha birinshi oryngha jeke bastyng mәselesin qongdyng qajeti joq. Barlyq tabys olargha kóppen birge keledi. Al eger qanday da bir kezdeysoq baylanystar, qarym-qatynastar bolsa, onyng bәrin ýzetin kez keldi, әitpese Meshinning aldauyna týsip qalady.

QOY

Qoy jyly tughandar aq kónil, jaydary minezdi, óte talantty. Onyng ýstine keritartpalyghy taghy bar. Joghary talgham iyesi, ónerding әr týrine iykemdi. Ózining materialdyq baylyghy asyp-tasyp jatpasa da, joq-jitikti jarylqap, jaqsy sózben bolsa da, janyna demeu bolugha tyrysady.

Qonyr minezdi Qoy ýshin búl jyl onynan bastalghaly túr. Kýzding alghashqy ailaryna deyin ol Yupiyterding yqpalynda bolady. Al Yupiyter Qoydy tek qana jetistikke jeteleydi. Jaz aiynda kónilinen shyqpaytyn jabyrqau jaghdaylar boluy mýmkin.

Degenmen, sabyrlyq pen aqyldyng arqasynda Qoy barlyq qiyndyqtardan onay shyghady. Jeke ómirin naqsýier súludyng jyluy men shapaghaty núrgha bóleui әbden mýmkin.

Biraq Qoy ýshin Meshin jyly ózgerister uaqyty bolaryn qaperden shygharmau kerek. Ásirese densaulyq jaghdayyndaghy ózgeristerge asa mәn berui kerek. Jaz ailarynda shipajaydan alghan kýsh-quaty jana talpynystargha jeteleydi. Týrli oqighalar tolqynyna tap bolsa da, kez kelgen jaghdaydan jenimpaz bolyp shyghugha Meshinning ózi jәrdem jasaydy.

MEShIN

Búl júldyzdyng iyesi býgin aitqanyn erten-aq oiynan shygharatyn nemese uәdening sonyn әzilge audaryp jiberetin óz Meshininen abay boluy kerek. Joly bolghysh qasiyeti men joqtan bardy qúrastyru beyimin maymyl tartyp aluy mýmkin. Jeke ómiri men túrmysynda kóktem ailary jaqsy janalyqtar әkeledi. Biyl bastaghan jobalary Meshin jylynda tolyghymen jýzege asady.

Memlekettik nemese jaldamaly qyzmeti eleusiz qalmaydy. Syilyqtar men marapatqa keneler jyly – naq osy Meshin. Tabar tabysy júmsalar shyghynynan әldeqayda mol bolady. Biraq nesibesine kóz alartqan Meshinning sauyq-sayranynan, bos yr-duynan abay bolu kerek.

Dese de, tym júmysbastylyqqa salynyp, jeke ómirin, otbasyn esten shygharyp almaghany jón. Óitkeni dәl Meshin jyly jalghyzbasty maymyldyng әzәzili kýshti bolady. Sylanyp, taranyp jýretin boydaq maymyldan saq bolu kerek. Jana jylda sayahatqa, qyzyqty sapargha attanuy ghajap emes. Onday mýmkindik tua qalsa, oilanyp jatudyng qajeti joq: senimdi seriktermen birge jol jýrip ketken abzal bolady.

TAUYQ

Tauyqtar – auzyn ashsa, arghy jaghynan jýregi kórinip túratyn aqkónil adamdar. Enbeksýigish, batyl. Árnege әuesqoylyghy da basym keledi. Júrttyng nazarynda bolghandy, ózin maqtaghandy jaqsy kóredi. Eshkimge senbeydi, tek óz degenimen jýredi.

Meshin jylghy Tauyqtar tapqan-tayanghanyn beybereket júmsap, aqyr sonynda aqshasynyng qayda ketkenin bilmey qalmas ýshin, bir shoqyp, eki qaraugha tura keledi. Tughan-tuysqa jәrdem jasaudan basqa eshkimge qaryz beruge bolmaydy.

Neptunnyng yqpalynda bolatyn Tauyqtar ýshin búl jyl óte tabysty bolady. Sebebi Meshin jylynda Neptun kýnning kózine jaqynday týsedi. Júmysy kýz ailarynda órlep, jyl sonynda ýlken oljagha keneledi. Biraq, qolda bardy baghalay bilgeni jón. Áytpese, barynan airylyp qaluy ghajap emes.

Janadan ýy salu qajet bolsa nemese jana jobany bastau oiynda jýrse, Tauyqqa Meshinnen asqan qoldaushy tabylmaydy. Býgingi júmyrtqa – ertengi balapan ekenin úmytpaghany abzal.

IYT

It – әdildikti sýiedi, ózining qúqyghy ýshin kýresuge bar kýshin sarp etedi. Ony materialdyq baylyq qyzyqtyra bermeydi. Qatty qajet bolyp bara jatsa, jerden qazsa da, qarajat tabady. Basqalargha min taghyp, syn aitugha beyimdigi jәne bar. Búl jyly dýniyege kelgenderding arasynda múghalimder men biznesmender kóptep kezdesedi.

Jana jylda Itter «qoryghan jerge әues bolady»: Meshin bauyryna basyp alghan nesibeden (mәselen – tenderden) ýles alugha úmtylady. Jәne ol talpynysy nәtiyjesiz bolmaydy: jilikting mayly jaghy búiyrady. Qolyna alghan kez kelgen iste tabys pen jenis Itter jaghynda bolady. Meshin olardy «it tirlikten» qútqarady.

Biraq sol nesibeni itshe shashugha bolmaydy. Sol ýshin bireulermen yryldasudyng taghy da qajeti joq. Aytaqtaugha erip, jaqyn aghayyndarmen týs shayysudan saq bolghany dúrys. Meshin jylynda It kóptegen jana dostar kezdestirip, әrdayym basqa júldyzdardyng nazarynda bolady. Sondyqtan Meshin itpen dos bolugha asyghady.

DONYZ

Donyzgha әrkez arqa sýieuge bolady. Jaqsy seriktes. Ýlken aqyldyng iyesi. Bilim alugha talpynysy joghary bolghanymen, úyang minezining kesirinen kóp nәrseden qúr qaluy mýmkin. Az sóilep, kez kelgen mәseleni aqylmen sheship ýirengen. Úrys-keris degendi únatpaydy. Dostary sausaqpen ghana sanarlyqtay. Biraq sol az ghana dosyna adaldyghy – onyng eng ýlken oljasy. Búryn syrt ainalyp ketken dostary Donyzgha jaqyn jýruge zar bolady.

Asha túyaqty januar ýshin Meshin jyly osyghan deyin atqarylyp kelgen enbekting jemisin kóruge arnalghanday. Aldyna qoyghan maqsattary әsirese kóktem aiynda erekshe jenildikpen oryndalady.

Meshin jylynda maqsatyn biyik qoyghan sayyn, oghan jetu joly da jaqynday týspek. Jana jylda arman-qiyalgha berilgish Donyzdardyng aiy onynan tuyp, biraz armanyna qol jetkizedi.Biraq ishki týisigine qúlaq týre jýrui tiyis. Kez kelgen sәtte mәselening sheshimin tabugha sol týisigi kómekshi bolmaq.

Jana jyl jana jobalardy bastaugha qolayly kezeng bolmaq. Tiyisinshe, búryn qolyn baylaghan qarjylyq qiyndyqtary sheshiledi.

Júldyznamany dayyndaghan Baqytgýl KÓPBAYQYZY, «D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №45-46 (316-317) ot 24 dekabrya 2015 g.