JANUARLARGhA ARNALGhAN DÁRIDEN JATYRY ShIRIGENDER
Iman men iybagha salsaq, bizding halyq әlemdi terbegen ananyng qúrsaghyn, negizi, atymen atay bermeydi. Amal neshik, osy maqalany qolgha alghanda, ony da oilanghanbyz. Biraq múnday mәselening bar ekeni de, boyyna bitken basqa ómirden qútylu ýshin aqylgha syimaytyn әreketterding bolyp jatqany da ras. Aqiqatyn aitqanda, óz betimizshe zerttep jýrgen tym shikәmshil taqyrypty úmyta bastaghan kezderimiz de bolypty. Ókinishke qaray, onyng bar ekenin tayauda ghana bolghan taghy bir oqigha esimizge saldy. Endi ony jaba-býrkemeley beruding jóni joq. Onsyz da adasqaq ómir adamdardyng imany synalar shaqtarda shalys qadamdar men kýnәlargha jeteley bermek.
Juyrda ghoy, iә juyrda ghana ol ólim men ómirding arasynda jatypty.
Qúrsaghyna kerek emes kezde bitken sharanadan qútylamyn dep januarlardyng jýktiligin ýzetin dәrini qabyldaghan. Eng soraqasy, oghan osy «eng onay joldy» giynekolog dәrigerding ózi úsynghan… Sondyqtan úmyt qalyp bara jatqan mәselege qayta oralugha mәjbýrmiz.
Áytpese, esi dúrys mamandar ara-túra bolsa da januarlargha arnalghan qytay preparattary oqushylar men studentter, tipti dap-darday qyz-kelinshekterding arasynda kәdimgidey taralyp, saldary qiyn jaghdaylargha dushar etip jatqany jayly ara-túra aityp jýr.
Búl jayly әriptesterimiz de әlsin-әlsin bolsa da jazyp keledi. Biraq, odan әli de basyna tiymey, ol qasiret ózin janamay sabaq alyp jatqandar az. Esesine kez kelgen qúpiyasymen barlyq kezde bólisuge әzir әiel bolmysy qúrsaqqa bitken qajetsiz baladan qútyludyng «onay jolyn» qúrbysyna aitpay túra almaydy. Qysqasy, sony keyde tym qayghyly ayaqtalatyn oqighalardyng ssenariyi tómendegidey.
Barshany birden jazghyrudan da aulaqpyz. Týrli-týrli taghdyr bar. Eresek adamdardy bylay qoyghanda, besikten beli shyqpaghan býldirshinderdi de azghyryp, aldap, tipti, kýsh kórsetip jynystyq qatynasqa iytermeleytin jayttar oryn alyp jatady. Búl jerde zamandy da ghaybattaudyng jóni joq shyghar. Qorqau niyetti adamdar barlyq kezde bolghan.
Sonymen bir boyjetken bayqamay shoq basyp aldy delik, yaky dәl qazir bópeli boludan ýzildi-kesildi bas tartqan adam osynday «bәrin biletinderdin» kenesimen mysyqtargha… týsik tastatqyzatyn dәrini satyp alady. Áriyne, ony qaydan alugha jәne kimnen satyp alugha bolatynyn da sol «qúrbylary» biledi. Syrty týsiniksiz iyeroglifterge toly alaqangha syyatynday qorap ishtegi kereksiz sharanadan mýmkin bir shermendeni qútqarghan shyghar, kómektesip te qalar, biraq tabighatty aldau mýmkin emes jәne ol tabletkalardy jasaghan mamandar da ony adam aghzasyna arnamaghan. Qysqasy, sugha ketken tal qarmaydynyng keri.
Jalpy, búl jaghdayat qalay jýzege asady? Mysaly, dәrigerlerding baqylauymen jýktilikti ýzu kәdimgidey qarajat pen (ay-kýnine qaray 25-40 myn) týrli medisinalyq ýderisterdi qajet etetin bolsa, qytay dәrisimen bar bolghany bes myng tengege odan qútylugha bolatyny jәne eshkim de bilmey qalatyny ilude bireuge ghana kómektespek. Onda da onyng kesiri men ziyandy әserleri keyin biline bastaydy. Al kóp jaghdayda januarlardyng jýktiligin ýzetin dәri iship dalbasalaghandardyng barlyghy derlik qan ketip, jedel jәrdemmen auruhanadan shyghady nemese auyr jaghdayda balasymen birge jatyrynan aiyrylady. Ishtegi balany iritken dәri qúrsaqty da shiritedi. Búl jerde mәselening bir úshyghy әleumettik jaghdaygha baryp tireledi desek te, adamnyng ómiri eshnәrseden qymbat emestigin aityp jatudyng ózi de artyq.
Biz jazudyng mamany bolsaq ta dәriger emespiz. Sondyqtan sózimiz qúr aqyl men jalpylama faktilerge qúrylmauy ýshin biraz uaqyt boyy Almatydaghy densaulyq saqtau departamentining baspasóz qyzmetine habarlasyp, odan әri jedel jәrdemmen júmys isteytin barlyq auruhanalardyng giynekologiya bólimderimen baylanysyp, týsiniktemeler, qajetti derekter men kenester jinaugha úmtylghanbyz. Biraq, búl әreketimizden týk shyqpady desek te bolady. Óitkeni, osy mәselege baylanysty naqty aty-jónimen kommentariy beruden dәrigerlerimiz kóp jaghdayda bas tartty.
Dәrigerler bólim mengerushilerine, bólim mengerushileri departamentke siltep, naqty dәiek ala almaytynymyzgha kóz jetkizgen son, óz betimizshe osy mәseleni qauzay berdik. Jәne búl jappay oqighagha jatpasa da, oryn alyp túratyn saldary qasiretti ózekti jayttar retinde, ony jyly jauyp qoya salugha taghy bolmaytyny anyq.
Osy jerde myna jaydy aitu kerek. Nege medisinalyq mekemeler men qúziretti organdar múnday mәselege kelgende týsinikteme beruden bas tartady? Óitkeni, dәl osynday jaghdayda týsik tastap nemese qan ketip auruhanagha jedel jәrdemmen týsken adam múnday dәri qabyldaghanyn jasyrady. Áyel óz aghzasynyng әlsizdiginen týsik tastady ma, әlde búl jaghdaygha jogharydaghyday әreketterding saldarynan dushar boldy ma, ol arasyn aitpaydy. Belgilisi – «belgisiz u men ulanghan». Sondyqtan búl mәselede dәl statistika joq jәne ony jasau da mýmkin emes.
Al endi bizge qúdaygha qaraghan bir akusher-giynekolog qana osy jaghday basynan ótken pasiyentining úyaly nómirin berdi. Áriyne, aty-jónin jariya etuden bas tartqan kelinshek ssenariy boyynsha qytay dәrisin bireulerden bilip, qaladaghy neshe týrli qytay dәrilerin satatyn qara bazardan op-onay tauyp alghanyn, búryn baghasy tórt-bes myng dep estise, bes myngha alghanyn aitady.
– Onday dәrini qaladaghy dәrihanalar da jasyryn týrde satatynyn estigenmin. Biraq, men «Baraholkadan» taptym. Maghan ony birden sata qoyghan joq. Úzaq qinalyp izdedim dep te aita almaymyn. Aqshamyzdyng joq ekenin, týsik jasatqyzsam, kýieuim bilip qoysa jaghdayymyz jaman bolatynyn aityp, jalynyp súrap edim, satty. Men de eshkimge aitpaymyn, kómektesse boldy degenmin. Aldymen menen kimnen kelgenimdi, búl adresti qaydan alghanymdy súrastyrdy. Sosyn maghan ishing búrap auyrady, sosyn sharana týsip qalady degen. Tolghaq siyaqty ishim býrip auyrdy, qan ketti, týsti dep oilagham. Biraq, ertesine, tipti onyng ertesine de jeriktigim búrynghydan jaman ýdep ketti. Toksikoz dep oiladym. Tipti, birneshe kýn mas adam siyaqty jata berdim. Álsirep, azdap qyzuym kóterile bastaghanda joldasym jedel jәrdem shaqyrdy. UZIY-ge týsirgen kezde mening ishimde bala ólip jatqanyn jәne jatyrymda irindeu prosesi bastalghanyn bildim. Sol sәtte dәrigerler birden hirurgiyalyq operasiya ýsteline jatqyzdy. Biraq, neden bolghanyn eshkimge aitqan joqpyn. Dәrigerler taghy bir tәulikke keshikkenimde sepsiske ainalyp, qúrsaghymdy da alyp tastauy mýmkin ekenin aitty. Úzaq emdeldim, odan keyin de әlsin-әlsin neshe týrli giynekologiyalyq aurulargha úshyray beretin boldym,– deydi ol.
Jalpy búl mәsele jalghyz bizde ghana oryn alyp jatqan joq. Resey jurnalisteri de sóre astynan satylatyn dәrilerding bala kóteruge qabiletti jastaghy qyz-kelinshekterding densaulyghyn qúrtyp, últtyq demografiyagha súmdyq kesirin tiygizip jatqanyn qayta-qayta qauzap jýr.
«Sarafannoe radio» degening jaqsy júmys isteydi. Sonyng saldarynan mýlde ózine týsiniksiz tilde jazylghan, qayda jәne qalay jasalghany belgisiz dәrini ishkender qatty qan ketip auruhanalargha gemmorragiyalyq shokpen, tipti asqynghan sepsispen týsip jatady. Óitkeni, ol preparattar mysyqtargha arnalghan, adam aghzasyna dozasy da eseptelmegen», deydi reseylik akusher-giynekologtar da .
Sol siyaqty ótken jyly 31-shi telearnadaghy әriptesterimiz osy mәseleni kótergende veterinar Aleksandr Zelinskiy: «Barlyq veterinarlyq preparattardyng da annotasiyasy eki tilde boluy kerek: memlekettik tilde jәne orys tilinde. Yaghny dәrihanalarda satylatyn medikamentterding aty, kórsetilimderi men jaramdylyq merzimderi barlyghynda qazaqsha, oryssha mindetti týrde kórsetilui tiyis» degen.
Ókinishke qaray, qanshama jerden tyiym salynsa da, qara bazarlarda, kәdimgi sauda oryndarynda kórshimizden aghylyp kelip jatqan sóre astynan satylatyn dәri-dәrmekting týr-týri tabylady. Onyng ishinde qanday dәrmek joq deysiz, sýiel ketiretin, buyn aurularyn jazatyn, býirekke, bauyrgha deysiz be, tipti er-azamattardyng kýsh-quatyn arttyratyn degenderi de bar. Artyq qylamyn dep, tyrtyq qylmasa… Biraq, ony qay farmasevtikalyq kompaniya shygharghan? Qalay ishu kerek, qay kezde ishu kerek, sapasy men jaramdylyq merzimine kim kepildik beredi? Qysqasy, qara bazarlarda búl súraqtardyng jauaby joq. Týsiniksiz tilde jazylghan týsiniksiz dәrilerdi satyp jýrgen adamdardyng arnayy medisinalyq bilimi joq ekeni de beseneden belgili.
Alayda, sol dýdәmal preparattardy jas qyzdar ghana emes, ony men solyn tanydy deytin joghary bilimdi biykeshterding de qoldanyp jatqany ótirik emes. Keybir resmy emes derekterge sýiensek, mysyqtargha arnalghan dәri iship, asa auyr jaghdayda auruhanadan bir-aq shyghatyn pasiyentterding jasy kóbinese 15-30 jas aralyghynda bolyp kelmek. Al olardyng barlyghy derlik medisinalyq mekemelerden tys jerde jasalatyn týsikting qylmystyq abort ekendigin óte jaqsy biledi. Múndayda olardyng algha tartatyn basty uәji – mediysinalyq mekemelerde týsik jasatqyzu qymbat. Biraq, farmkompaniyalar da kezdeysoq jýkti bolyp qaludan saqtandyratyn kontraseptivter men neshe týrli dәri-dәrmekterding jýz týrin jarnamalap jatqan joq pa?! Búlardyng densaulyqqa da ziyany joq әri óte arzan.
Áriyne, osy joldardy jazyp otyryp ta, maqalagha derek izdep jýrgen kezimizde de búl jerde mәselening taghy bir qyry bar ekendigin esh qaperden shygharghan emespiz. Aqyl aitu onay jәne oqyrmandardyng aluan-aluan týsinikteri men tәrbiyesi bar. Bireuler ýshin súmdyq kýnә men qylmys bolyp kórinetin jayttar, ekinshileri ýshin qalypty jaghday ghana. Áytpese, adamdyq jolymen alyp qaraghanda da, músylmandyqqa salyp qaraghanda da týsik jasatqyzu, óz atymen aitqanda ishtegi balany óz qolynmen óltiru – kýnәning ishindegi ýlkeni, qylmystyng – atasy!
Boygha bitken baladan keyde sәtsiz, keyde sәtti, tipti jan balasyna bildirmey qútylugha bolatyn shyghar. Biraq, tabighattyng biz bilmeytin zandylyqtary men qúbylystary bar. Onyng kýnәsynan arylu qiyn, tipti týsik jasata beretin әielderding joly jabylady. Baq qútaymaydy, bolmasa basqa balalaryna da kesiri tiyedi. Búl mәselening ýshinshi qyry. Búl turaly da adam taghdyryn zertteytin oqymystylar talay tomdar jazghan. Al týsik jasau, qysqasy ajalmen, anasymen qarsylasugha shamasy joq sharanany alyp tastau prosesin kóru adam jýikesi shydaytyn dýnie emes…
Biraq, zamanyna qaray adamy. Áytpese, qazirgidey qaptaghan jekemenshik gazetterde jekemenshik emhanalardyng «Týsik jasaymyz» degen jarnamalary órip jýrmegen bolar edi. Búl da qoghamnyng derti.
Mәselen, biyl Qaraghandy qalasynyng qaq ortasynda «jýktilikti ýzemiz» degen jarnamalar payda bolyp, jagha ústatarlyq jarnamany kórgen túrghyndardyng tiksinip qalghany jóninde de jazyldy.
«Alayda qaghazdardy ilgen emhana ókilderi istegen isterin maqtan tútatyn sekildi. Olar «osynyng arqasynda kәsibimiz qarqyndy damyp keledi» degen pikirde. Jasandy jolmen týsik jasaudy jarnamalaghan bir bet paraqtar Qaraghandynyng әr jerinde iluli túr. Ayaldamalardan da, qaladaghy kez kelgen kóshelerden de tabu qiyn emes. Qyz-kelinshekterdi qauipti qadamgha iytermeleytin iske biylik tarapynan tyiym salynsa da, Qaraghandy emhanasy qyzmetin qalay bolsa da kórsetudi kózdegenge kópshilik te narazy.
Al týsik jasaytyn emhana diyrektory Viktor Seshkovskiy: «Múnda túrghan eshtene joq. Biz ýshin ol biznes. Adam jasandy týsikti qay jerde jasatu kerektigin bilui kerek. Adamdardyng shaghymyn men týsinbeymin. Ol dúrys emes. Qazir HHI ghasyr ghoy» dep otyr» dep jazdy qaraghandylyq tilshiler.
Demek, múnday klinikalardy qansha sóksek te, «kliyentteri» jetkilikti. Biraq, búl jerde tәrbiyeden de bólek kókeykesti mәselening taghy bir qyry ashylatyndyghyn úmytpaghan jón. Mәselen, Manghystauda jyl basynan beri kәmeletke tolmaghan 11 qyzdyng balaly bolghany turaly Aqtaudaghy tilshimiz Gýlayym Shyntemirqyzy jazdy da.
2015 jyldyng 1 shildesindegi derekke sýiensek, elimiz boyynsha 15-18 jas aralyghynda 2420 qyz balanyng jýkti ekeni anyqtalghan. Al Qazaqstandaghy eng jas ana 13-te eken. Osynday mәlimetterden keyin taghy da ózimiz biletin akusher-giynekolog mamandargha habarlasyp, mәseleni әri qaray qauzaghanbyz.
– Áyel degen qyzyq, ólemin dep oilamaydy. Abaysyzda ekiqabat bolyp qalghan qyzdar tura denesine tiken kirip ketkennen beter bezektep, boyyndaghy baladan qútyludyng barlyq qadamdaryna barady. Tek qana dәrigerlerding baqylauymen qabyldanugha tiyisti preparattardy óz betinshe qabyldaydy, tyghylyp ishedi. Saldary – soraqy. Medisinalyq tәjiriybemizde ýy januarlarynyng jýktiligin ýzetin tabletkalardy bylay qoyghanda, ishine kir tasyn qoyyp balasyn týsirmek bolghandardy da kezdestiresin. Neshe týrli shópterding atyn estip alyp iship, ystyq vannagha jatady, ishindegi adammen qosyp ózin de ólimge baylaydy. Birde bizding dәrigerler dezinfeksiyalyq maqsatta qoldanylatyn «Deohlor» tabletkalaryn iship, qan ketken әieldi ajaldan әreng arashalap aldy. Mysaly, adamdardyng jýktiligin ýzetin medikamentterding ózi de kez kelgen adamgha sәikes kele bermeydi. Eger pasiyentterde sol dәrige qarsy kórsetilimderi men densaulyqtarynda kinәrattary bolsa, ony da qabyldaugha bolmaydy. Týsikti qanday merzimde jasau kerek ekendigin jәne ony hirurgiyalyq jolmen әlde medikamentozdyq tәsilmen ýzuge bolatynyn dәrigerler ghana sheshedi, – deydi bizding mamandar.
Sondyqtan biz qaladaghy ortalyq emhanalardyng birine ornalasqan dәrihananyng bayyrghy provizory Shәripa Úlyqbekovagha habarlasyp, osy mәselege qatysty anyq týsinikteme berudi ótingenimizde:
– Jasandy týsik tastatqyzatyn dәri-dәrmekterdi óte jas qyzdar súrap keledi. Tipti múnday medikamentterdi sol qyzdardyng jigitteri de súrap jýredi. Keyde qosylyp izdeydi. Al qolynda reseptisi barlar – densaulyqtyng qadirin biletin jastaghylar. Negizinde búl tabletkalar qatang týrde resept boyynsha satylady. Al týsik tastatqyzatyn Qytayda jasalghan preparattardyng bizde qazir satylugha liysenziyasy bar. Biraq, búl tek dәrigerding rúqsatymen jәne akusher-giynekologtardyng baqylauynda jýzege asuy tiyis. Mәsele qaydan tuady? Bәri aqshagha tirelip túr. Arnayy medisinalyq mekemelerde týsik jasatqyzu qymbat bolghan son, kóbinese jastar 5-6 myng tengege osy preparattardy qolgha týsirip, ishtegi baladan onay qútylugha tyrysady.
Búl aityp otyrghan mәseleniz otbasylyq, qoghamdyq tәrbiyege de qatysy bar. Qazir bәri de qoljetimdi. Erte bastan, nekesiz, bolmasa bey-bereketsiz jynystyq qarym-qatynasqa týsu búrynghyday masqarashylyq sanalmay qaldy. Biraq, adam densaulyghy – bәrinen qymbat ekenin kýnde kórip otyrmyz. Osynda bir shybyn jany ýshin shyryldap, altyngha da densaulyq taba almay jýrgender qanshama?! – deydi.
Zerttep qarap otyrsaq, fransuzdar jasaghan, bala bitken song belgili bir merzimde әielge týsik tastatqyzatyn osy (ataularyn әdeyi jazbay otyrmyz) preparattardy shygharugha Reseyde tek «MirFarm» farmasevtikalyq kompaniyasy ghana patent alghan. Búl preparattar Qytayda da shygharylady. Biraq, kórshilerimiz Qytay preparattary Reseyde sertifikasiya jasalynbaghanyn, onyng qúramy men sapasy jetkilikti týrde zerttelinbegendigin jazypty. Al bizde satylyp jýrgen osy dәriler bolsa kerek. Demek, deldaldar ony Qazaqstanda satugha qol jetkizgen…
Qysqasy, JShS-lar búl preparattardy elimizde resmy týrde dәrihanalarda satugha qol jetkizgenge deyin ony alypsatarlar tasyp keldi. Resmy emes derek kózderine sensek, әielder «beby kaput» dep qoyghan dәri-dәrmekter bolsyn, januarlardyng jýktiligin ýzetin tabletkalar bolsyn әli de tasylyp jýr. Al kedendik beketterden múnday dәri-dәrmekterding zansyz ótip jatqanyn arnauly bilimi bar keden qyzmetkerleri ghana anyqtay almaq.
Mәselen, ótken jyldary reseylik mamandar Buratiya men Baykalda, Sibir aimaqtarynda búl dәrini jasyryn qoldanu beleng alyp túrghany, әielderdi óte auyr giynekologiyalyq nauqastargha shaldyqtyryp jatqany jayly dabyl qaghypty. Qazir bala tabatyn jastaghy qyz-kelinshekterding kóbisining densaulyghy onsyz da mәz emes.
Qoryta aitqanda, adam ómirine qatysty osynau ózekti mәselening qay qyry da – kelensiz, saldary – soraqy. Basqasyn aitpaghanda, әrkimnen estip alyp ishilgen búl dәriler qyz-kelinshekterdi sәby sýy mýmkindiginen mýlde aiyryp, qasiretti bedeulerding qasyna qosatyny aiday aqiqat. Saqtanynyz!
Aynash ESALIY,
Derek kózi: «Egemen Qazaqstan».
ALMATY.