Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Ádebiyet 7926 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2015 saghat 10:52

ASHAT ÓMIRIBAEV. QAPER

(әngime)

S. DALI. "ÁYEL"

Kýnbiyke kózin ashty. Qaltyrap barady eken. Múz ýstinde jatqanday. Úiqyly-oyau kýii qay jerde jatqanyn baghamday alghan joq. Jylt etken bir sәule bolsayshy. Jeti qaranghy týnde oyanghanmyn-au degen sanasyndaghy sezimtal týisik. Qúddy bireu ýstinen taspen bastyryp qoyghanday qol-ayaghyn qozghalta alsashy. Óne-boyy sal bolyp qalghannan sau ma, ózi? Tynys aluy qiyndap, demigip barady. Ýy ishindegi balalaryn oyatyp alarmyn degen oimen kýieuin sybyrlap shaqyra bastady.

-  Sabyr, әy Sabyr!

    Sabyr til qatpady. Kýnde janynda qoryldap jatatyn kýieui ýnsiz. Álde syrtqa shyghyp ketti me? Ne bolsa da balalaryn kómekke shaqyrugha bel budy.

-  Rýstem, әy Rýstem!

Ýn joq.

- Rýstem, Rauan! Oyansandarshy! Tamaghym qúrghap qapty, bir jútym su әkep berindershi!

   Shaqyruy jauapsyz qaldy. Irgeles bólmede jatqan balalary estimeytin shyghar dep dauystay bastady. Dauysy qarlyghyp shyqty.

-  Perizat, qyzym, túra ghoy. Shesheng qol-ayaghyn qozghalta almay jatyr. Keshe keshke deyin baqshada jýrgennen keyin be, úiyp qalypty. Kelip uqalap bershi. Terezening jeldetkishin ashyndarshy, ýiding ishi qapyryq bolyp ketti ghoy. Jaryq taghy sónip qalghan ba?

  Qysyltayang shaqta jaqyndary qol úshyn sozbady. Auyzyna bir tamshy su tamyzugha bireui kelseshi. Múrnyna syz topyraqtyng iyisi keldi. Basyn qozghaltyp edi, iyegine deyin әldebir shyt jabylghanyn sezdi. Qap-qara týnek jaylaghan myna jer ýii emes, beytanys bólme ekenin týisindi. Áuelde ózining syz sindi saman kirpishti ýii eken dep oilaghan. Jotasyn suyq syz qaryp barady. Betine bir shókim dymqyl topyraq sebeledi. «Men osy qayda jatyrmyn?». Qaperining týkpirindegi qorqynysh bir uys jýregin dýrsildetti. Ýrey basqan sanasy et pen sýiekten jaralghan deneni dirdek qaqtyrdy.

- Meni... meni kómip tastaghan ba? Men.. men tirimin ghoy, ólgen joqpyn!

   Jalma-jan qol-ayaghyn qozghaltyp, matap tastaghan shytty jyrtugha әrekettendi. Qatty shoshyghany sonshalyq, bar dauysymen shynghyryp jiberdi. Esi shygha, esire qyshqyrdy. Qap-qara qabir ishi qorqynyshyn ýdete týsti. Áyel sәlden song ózin-ózi júbatpaq bolyp qarqyldap kýle bastady. Qol-ayaghy erkine baghynbay selkildep jatty. Osynau qas-qaghym sәtte jýikesi tozyp ketkendey kýy keshti. Qatty baqyryp, jan-jaghyna aunap,  alasúra bastady. Óz dauysynan ózi shoshyp, jany keudesinen shyghyp keterdey kýige týsti. Demil-demil dem alyp, tar auany taryltty.  «Dәl qazir jýregim jarylyp keter. Meyli, búlay qorlyq kórgenimshe, ólip ketkenim jaqsy edi» dep ynyrsydy. Bir sәttik ólim uaqytyn kýtkendey ypyny ketti. Alasúra aighaylaghany sonshalyq, tamaghy qarlyghyp qalypty. Kýnbiyke bir sәt ýnsiz qaldy. Osynau menireu tynyshtyqtaghy jer astynda jalghyz qaludyng qasiretin sezip jatyr. Ýstine shym-shym topyraq sebeledi.

- O, Jaratqan! – dedi  alghash ret jany qinalghanda Tәnirine til qatyp. –Meni óstip qorlaghansha janymdy birden alsang netti? Álde mening kórer jaryghym bar ma?

  Búl kezde kýn batyp bara jatyr edi. Qaranghylyq pen ýrey qúrsaulaghan dýniyede adamdar ýilerining shamyn jaghyp, kónil kóterip jatty. Qara jamylyp әielinen airylghan Sabyr men balalary oqys qazadan óne-boyy aza bolghanymen, jer astyndaghy jan kýizelisin sezinbedi. 

    Kýnbiyke bir minuttyng ishinde bir uys shashynyng agharyp ketkenin sezgen joq. Jantýrshigerlik alapat sezim alpys eki tamyryn qualay, býkil denesin titirkentti. Tap qazir qimylsyz jatqan múny jylan shaghyp, bolmasa kórtyshqan tiridey kemirip, qúrt-qonyz, uly órmekshi atauly júmsaq terini tesip jibererdey týrshikti. Qúlaghynyng týbine tyqyr estilgendey boldy. Jýregi atqaqtap, erkine baghynbay, dýrsili qúlaq qalqanyng tamyryn býlkildetti. Qabirde qamalghan әiel ýshin qas-qaghym sәt mynjyldyqpen para-par boldy. Jer betinde jýrgende azyq-týlik saqtaytyn qoymagha týsip kóruge jýregi daualamay, kýieuin júmsaytyn. Birde ózi qaranghylyq qúshaghyna alghan qoymagha satymen týsip kele jatqanda ayaghynan bireu shap bererdey zәresi úshqan. Ýige qonaqtar kelgen song amalsyz salqyn qoyma sóresindegi ýsh litrlik bankidegi qiyargha qol sozghan. Sonda jaryqqa lyp etip syrtqa tez shyqqysy kelgen. Al qazir... qazir múnda jaryq týsetin esik túrmaq, iynening kózindey sanylau da joq. Kýnbiyke qazir mezgilding kýn, әlde týn ekenin aiyra almady. Qabir - mәngilik týnek mekeni eken. Qysyltayang sәtte oiyna ómir boyy estigen eski, eng qorqynyshty әngimeler kelip, ýreyin úshyrdy. Jýrek suyly betine shyqqanyn sezdi. Tipti, ólgen adamdy jerlegen song týr-týsinen tura qaraugha adamnyng janary taysalatyn eki perishte kelip, súraqtyng astyna alatynyn  qúlaghy  shalghan.  Auyl moldasynan qabirde jatqan adamgha Nәnkýr men Mýnkir esimdi qos perishte «Rabbyng kim? Dining ne? Múhammed (s.gh.s) degen adamdy tanisyng ba?» degen saualdar qoyady deytinin estigen. Sol kezde qoryqqannan adamnyng tili kýrmelip, jýregi jauap qatady eken. Bir Allagha siynghan, Onyng perishteleri men kókten týsken kitaptaryna ilanghan, payghambarlaryna, jaqsylyq pen jamandyqtyng Jaratushydan ekenin moyyndaghan, aqyretke sengen, bes uaqyt namaz oqyp, oraza ústaghan, zeket berip, qajylyqty ótegen adam júmaqqa barady deytin estiytin. Osylardy biraq tәrk etken adamnyng mәngilik mekeni tozaq bolar.

 Esine Ásiya әjesining aitqany sap ete týsti. «Qargham, qúbylagha bet búryp, Allagha qúlshylyq qylsanshy. Tym bolmasa, sәjdege basyng bir tiysin» dep aqylyn aitatyn. Sol kezde «Tý-u, osy әjemning adamnyng mazasyn alatyny-ay! Namazyn ózi-aq oqy bermey me?» dep keyigen. «Áje, keyin oqimyn ghoy. Onyng ýstine Sәbet ókimeti namaz oqyghanymdy bilip qoysa, bir bәlege úshyrap qalarmyz» degende, әjesi: «Qyz bala balighatqa jetken song etegin jauyp, paryzyn óteui kerek» deytin. Arada bes-alty jyl ótkende jogharghy oqu orynyna týsti. Sabyrdy únatyp, túrmys qúrdy. Uaqyt shirkinning zymyrap óte shyqqany-ay! Jasy otyzdan asyp ketkenin bayqamay da qalypty. Sonda esh qapersiz jýrip, qabirge qalay tap toldy? Esine toq shәugimning qúiryghyn elektr quatyna aparghanyn ghana biledi. Sosyn... sosyn býkil denesin dyz etkizgen ghalamat toqtyng dirdek qaqtyrghan...Janúshyra baqyryp qalghan... Bitti! Qalghany esinde joq...         

- Men ólgen joqpyn, әli tirimin! – dedi Kýnbiyke óz-ózine. - Tilimdi kәlimagha keltirip ózimdi músylman sanaghanymmen, paryzdyng eshbirin oryndamappyn-au! Alla taghala maghan mýmkindik berdi: men – tirimin! O, Jaratqan, saghan myng alghys! Mening bilip jәne bilmey jasaghan kýnәlarymdy keshire gór! Meni tozaq otynan, qabir azabynan saqta! – dep ernin jybyrlatyp jalbarynuy múng eken, atqaqtaghan jýregi tynshy bastady. Biraq jer ýstinde jýrgende Jaratqangha jalbarynyp, sәjdege bas iymey ketkenine ókindi. Ernin qatty tistep alghanyn bayqady: iyegine qaray jyp-jyly súiyqtyq sorghalady.

- Men – tirimin! IYә, iyә, tirimin! Eger ólgen bolsam, adamdar meni jerlep tastaghan song kókten eki perishte týser edi. Men qaytkende búl jerden shyghuym kerek.

   Arqasyn sýiep, otyryp kórdi. Ábiyir bolghanda, aqym ishi biyik eken. Áytpese, ornynan túra alar ma edi. Bar kýshin salyp, kebindi jyrtpaq boldy. Qayratyna mingen әielding qaruly qolyna mata shydas bergen joq. Áueli kishkentay tesik jasap, ong qolyn, sosyn sol qolyn shygharyp aldy.

   Sabyr bir-aq kýnde әpter-tәpterin shygharghan oqys qazadan esengirep otyr. Jylay-jylay eki kózi dombyghyp isip ketken. Kýnbiykemen alghash tanysqan sәtin, ýilenu toyyn, baqytty kýnderin eske aldy. «Basqa týsse, baspaqshyl» degen. Dәl qazir Kýnbiyke esikten kirip kelip, ýiding berekesin kirgizerdey. Qabyrghasyn qaqyratyp ketken tosyn qazagha kóndigip kete almady. Taghdyrgha moyynúsynghannan basqa ne amal bar? Qalypty jaghdaydyng astan-kesteni shyqqanyna jýregi seninkiremedi.     Búl kezde Kýnbiyke jaryq dýniyege shyghugha úmtyldy. Shirkin-ay, kýnning altyn kirpikteri janaryn osqylyp, jarq ete qalsa ghoy! Kebinnen eki qolyn shygharyp, ayaghyna oralghan matany keudesine buyp-týiip aldy. Kenet jýregi qysylyp, mandayynan ter búrq ete qalghanyn sezdi. Aqymnyng ishinde tizerley otyryp, sol jaq býiirinde qalanghan qabyrghanyng kirpishterin bir-birlep almaq boldy. Ábiyir bolghanda sylaghy әli syz, keuip ýlgermegen eken. Qos qolymen kirpish qabyrghany iyterip kórip edi, sәl jyljyghanday boldy. Opyrylyp biraq búzyla qoyghan joq. Qayta ishke topyraq saulay bastady. Kýnbiyke sabyrlyq tanytyp, aqylmen sheshim qabyldamasa, kórding ishinde tiridey kómiletinin týsindi. Uaqyt ótken sayyn tynysy taralyp, demige bastady. Óne-boyyn ter basty. Dәl qazir shalt qimyldamasa, shyraghy sónerin týisindi. Qap-qaranghy qapasta qos qolymen qabyrghany sipalap, ishke qaray eninkiregen kirpishting ketigin tapty. Ony ózine aqyryn tartyp edi, alaqanyna syz topyraq sau etti. Áyel ózin topyraq basyp qalmau ýshin qabyrghany birden búzbay, jalghyz kirpishting ornynday tesikten bermen aghylghan susyma qúmdy aqymnyng týbine jinay bastady. Ile ishke tógilgen qúm aralas topyraq aqymnyng jartysyn toltyrghanda әiel tәuekelge bel buyp kórden shyghugha talpyndy. Dereu kirpishterdi opyra janyna jinay bergende salmaqpen tómenge shókken topyraq aqymnyng ishine lap qoydy. Mol topyraq әieldi basyp qala jazdady. Osy qas pen kózding arasynda әiel kebindi jyrtyp, auzyn baylap, joghary úmtyldy. Qos qolymen topyraqty tómen týsirip, janúshyra jantalasty. Qysyltayang sәtte aua jetpey, túnshyghyp bara jatqanyn sezdi de, qúiylyp jatqan topyraqqa jýresinen otyryp, tizerley joghary úmtyldy. Osynau qas-qaghym sәtte qabirding auzyn japqan bos topyraq gýr etip tómen qúlady.  Auzy-múrnyn japqan kebinge topyraq jabysyp, tynys aluyn onan әrmen qiyndatyp jiberdi. Alasúra alqynghan әielding ókpesi men alqymy kýiip barady. Bir kezde jandәrmen qoldaryn sozyp edi, kenetten alaqandary jylyp sala berdi. «Jel! O, tirshilik! Jel ghoy mynau!». Dereu boyyn tiktep, ózin janshyghan auyr topyraqtan su astynda túnshyqqan adamday basyn shygharyp, alqyna dem aldy. Ol ómirinde alghash ret júldyzdar jamyraghan aily aspannyng keremettigin sezindi. Myna jalghan dýniyening shybyn jany shyqqansha nәpsi qozdyryp, kózdi arbauyn-ay! Áyel bostandyqqa shyqqanyna quanyp, eki kózine erik berdi.

   Tiridey kómilu qorqynyshy seyildi, endi ainalada aidyng jaryghymen shaghylysyp túrghan beyitterden shoshyghan joq. Syrtqa shyqpaq bolyp edi, boyynan әl qúryp, ózining tym sharshaghanyn sezdi. Sәl tynyghyp alghan song shúnqyrdan joghary shyghugha әrekettendi. Nәzik sausaqtarynyng tyrnaghy kertilgenshe qabyrghagha órmeledi. Qúmgha kirgen qos ayaghyn suyryp, joghary órshelene týsti. Jer betine shyghyp kete almay, birneshe ret qúlady. Kýnbiyke songhy kýshin sarp etip, әupirimdep qoldaryn qabir shetine iliktirdi. Ayaqtaryn qabyrghanyng qos búryshyna tirep, tysqa shyqty-au! Ol jer betine shyqqan song qabirining qasyna jata ketip, úzaq dem aldy. Qatty qinalghannan eki ókpesi óship, alqynyp ketken eken. Óng men týsting arasynda jatqanday basy men-zeng bolghan. «Sonda men qansha uaqyt qabirde jattym?» dep óz-ózine súraq qoydy әiel.

   Arada sýt pisirim uaqyt ótken. Kebinge oralghan әiel oirandalghan qabirge kóz salmaugha tyrysty. Jana bir әzirde ghana qos dýniyening qaqpasy bolghan qabirding ýnireygen auzyna qaraghysy joq. Qarasa boldy, týbindegi qoy qaranghylyq múny ghana emes, kýlli әlemdi jútyp jibererdey. Boyyn tiktep, ilbip jýrip ketti. Ánsheyinde aisyz týndi menireu deushi edi. Sóitse naghyz menireu qaranghyny kórmegen eken. Júldyzdar samsaghan týnde japadan jalghyz keledi. Jazdyng jyly týni boyyn jauratpasa da, әldebir beymaza oy óne-boyyn qaltyratyp barady. Mine, kózine tanys qorym shalyndy. Múnda baqilyq bolghan әke-sheshesi jatyr. Bәlkim, olar múnyng qabirden aman-esen shyqqanyna quanyp, kózge kórinbey ishtey tilekshi bolyp túrghan da bolar.

   Kýnbiyke kenet solq-solq etip jylap jiberdi. Kózinen býrtik-býrtik jas aqty. Qara jerge tizerley otyra ketip, qos alaqanyn qoyyp, mandayyn tiygizdi.

- Keshirshi! Keshirshi! – dedi janarynan jas sorghalaghan kýii. – O, Jaratqan! Ózinnen keshirim súraymyn! Osy jaryq dýniyede sening bar ekenimdi bilsem de, qúlshylyq qylmappyn-au! Sen bizge rizyq-nesibendi berdin. Úrpaghymdy kóbeyttin. Al men әrbir jútqan aua ýshin shýkirlik jasamappyn. Saghan qayyrymsyzdyq qylyppyn. Sen meni tәubege keltirdin. Myna jalghan dýniyening qyzyghyna kózim baylanyp, aqyretti úmytqan ekenmin. O, Alla! Sen asa qamqor, erekshe meyirimdisin. Pendenning kýnәlaryn keshire gór! Men endi kýn sayyn Saghan ghana qúlshylyq qylamyn.

   Ay sәulesi ainalany appaq núrgha bólep túr. Jazghy jyly samal kebindi jelpip jatyr. Enirgen әiel qara jerge mandayyn tósep, úzaq sәjde jasady. Qos alaqanyn kókke jayyp, betin sipady. Osy sәtte Kýnbiykeni arqasynan auyr jýk týskendey boyy jenildep sala berdi. Kóz jasyn sýrtti. Ornynan túryp, kólik jolyn boylay ilbip jýrip ketti.      

   Kýnbiyke ózining kórden tiri shyqqanyna qatty quandy. Endi tezdetip ýige jetip alu kerek dep sheshti. Ýy demekshi, otbasy, aghayyn-tuys, dos-jaran kóz jasyn kóldetip, múny jerlep tastaghan joq pa? Endeshe, ýige qalay barmaq? Otbasyna qalay oralmaq? Búl o dýniyelik bolyp ketkende sonau Almaty, Semeydegi tuystar tegis jinalyp, qabirine bir uys topyraq shashyp, «Imandy bolsyn!» dep aq tilegin aitqan joq pa! Tipti, otbasynyng molshylyghyn kóre almaytyn Saranyng ózi kónili bosap, kýnirenbedi me? Sonda deymin-au, qay betimen el-júrtqa kórinbek. Bәrin qoyshy, ómirlik serigi  Sabyrdyng ózi múnyng tiri ekenine sene qoyar ma? Qaydam, kórden kebinmen sopang ete shygha kelgen әielin kórgende jýregining talmasy ústap, súlap týspey me? Balalary she? Sheshelerining aspan jaqqa ketkenin estirtken bolar ýlkender jaghy. Bala ekesh bala da, qoryqqanan bir-birine úilyghysyp, búrynghyday bauyryna tyghyla ma? Osy taqylettes oilar Kýnbiykening mazasyn qashyryp kele jatty. Mine, beyitterdi artqa tastap, soqpaq jolmen ayandap keledi. Tóbening ýstine shyqqanda Ayagóz qalasynyng samaladay jarqyraghan shamdary kórindi. Qazirgi bar oiy – otbasynyng qalay qabyldaytyny.

 Kýnbiyke eldi-mekenge aparatyn asfalit jolgha jetti. Ál-dәrmeni qúryp, aq kebinin samal jel jelpip keledi. Aq kebin degen aty ghana, әitpese әlginde ghana topyraq saulaghan qabirinen jantalasa shyqqanda ýsti әlem-jәlem bolghan joq pa! Dәl qazir zirattardyng arasynan bezek qaghyp, selkildep kele jatqanyn bireu kórse, jýregi taban astynda jarylyp keter me edi? Áyel artyna qaraylaghan joq, dәl qazir shynqay shymnan soghylghan biyik moladan bireu shygha kelse de, eleusiz ilby beruge bar.

  Tu syrtynan auyr kólikting dauysy estildi. Kýnbiyke iyen dalada iyt-qúsqa jem bolghansha, tәuekelge bel buyp, kólikti toqtatpaqshy boldy. Kóp úzamay «Gaz-53» jýk kóligining qos fary janaryn osqylady. Jol jiyeginen qol búlghap qaldy. Jýrgizushi joldyng ong jaghynda qol kóterip túrghan әieldi kórip, tang qaldy. Búl – qalagha kele jatqan kólik edi.  Jeti qaranghy týnde ýstine shәli, әlde oramal jamylghan әiel ne istep jýr? Jamylghysy samal jelmen jel-jelp etedi. Sәl әrirek ay belgisi jarqyrap, júldyzdarday samsap jatqan beyitter boyyn ýrey úyalatty. Bәlkim kýndiz jaqyn auylgha jayau jetpek bolyp, jýrek talmasy ústap qúlap qalghan bireu shyghar? Joq, әlde... kózime jyn-shaytan kórindi me? Kóne kóz qariyalardan iyen dalada jalqy qalyp qoyghan eshkining baqyryp, ony «bismilla» dep ústay bergende úshty-kýili joghalyp ketkeni jóninde qorqynyshty әngimelerdi kóp estigen. Endi birde «qaranghy týnde sayda ot janyp jatyr eken, barsam týk te joq» degen jantýrshigerlik oqighalar esine oraldy. «Osynyng bәri adamdy qorqytu ýshin shygharylghan anyz ghana» dep oilady. Nege ekeni belgisiz, týnde aldynan kezikken beytanys әielden qauiptendi. «Eger búl әieldi ala ketpesem, obalyna qalarmyn. Ári el-júrt múqtajgha kómek bermey dalagha tastap ketkenimdi bilse, partbiyletten aiyrylarmyn. Meyli, ókimetting qyzyl qaghazynsyz da ómir sýrermin, biraq  qol úshyn bermegenim ýshin ómir boyy ókinip ótpeymin be?   IYә, búl jangha qazir mening kómegim auaday kajet. Onda nesine irkilemin? Bir bәlesi jabysyp qalmasy boldy da» dedi ózine ózi estiler-estilmes.

  Auyr kólik kilt toqtady. «Bismilla» dedi jigit. Ong jaq býiirindegi esikting kishkene terezesinen dauystap:

- Qayda barasyz? - dedi.   

- Qalagha. Ala ketinizshi. Álim qúryp barady. Jarty jolgha deyin bolsa da.

- Men de qalagha bara jatyr edim. Jolynyz boldy, - dep esikti ashty. – Otyrynyz.

- Rahmet, inim, - dedi әiel erni bolmashy jybyrlap. «Inim» degeni qúlaghyna jyly estilgen. Áyel kólikke tenselip әreng mindi. Kólik jýrgizushi beytanys әielding ýstine qarap, auzyn anqityp ashyp qaldy. Ýndi serialdarynda qyzdar kiyetin sary degen kiyim bolushy edi, ýstin ilgeni soghan úqsas birdeme. «Bәlkim, qanghybas bireu shyghar» degen oy qylang bergen.

- Qoryqpa, inim, - dedi Kýnbiyke. – Men jalmauyz kempir emespin. – Meni tezirek qalagha jetkizshi.

Jigit ýndemesten kólikti ot aldyryp, jýrip ketti. Kabina jaryghyn sóndirdi. Ekeui qalagha jetkenshe lәm-mim demedi. Jol boyy jigitting oiy san-saqqa jýgirdi. Tek shamdary samaladay jarqyraghan Ayagózge kirgende әiel jótkirinip sóilep ketti.

- Esiming kim, inim?

- Elserik, - dedi búl eki kózin joldan almastan. Áyelge qaraylaugha batpady.

- Elserik, sen meni ýige aparyp tasta. Mening ýstimdegi kebindi kórip, tiksinip otyrghanyndy bilem. Biraq búl taghdyrdyng jazuy. IYә, men ólip, qayta tirilgen adammyn. Tandanbay-aq qoy, ashy da bolsa shyndyq osy. Kórden shyqqan týrim mynau. Myna betimmen ýige qalay baram?

- Ne? Ne deysiz? Kebin deysiz be? Kórden shyqqany nesi? – jigitting týsi búzylyp ketti. Kenet auyr kólik yrghatyla shayqalyp baryp, qayta qalpyna týsti. Audarylyp kete jazdaghan. Shopyr róldi qalay búryp jibergenin bayqamay qaldy.  

- Qoryqpa inim, qúlaqqa jaghymsyz estiletinin bilem.  Biraq shyndyq osy. Kórden jana shyqqan betim...

- A-a, solay ma!? - dedi Elserik auyzyna jóni týzu sóz týspey. – Manauynyz  súmdyq eken!

   Jigitting óne boyyn suyq ter jauyp ketti. Jýregi atqaqtay soghyp, dýrsildey jóneldi. Ómirinde dәl múnday kýige týsip kórmepti. Elserik kóz qiyghymen beytanys әielge qarap, jýregi shaylyghyp qaldy. Osynau qaranghy týnde qasynda qúddy qúbyjyq otyrghanday shoshyndy. Onysyn biraq әielge sezdirgisi kelmedi. Dәl qazir bolyp jatqan jaghday óni emes, týsi sekildi. Beytanys әielden kýdiktenip, beymaza oilargha berildi. Endi bayqady, ruldi ústaghan qoldary qaltyrap ketipti. Áyelding sózine qalay senbesin, ýstine kiygeni anau... Sózi de nyq. Túla boyy týrshigip, әielding janynda tym kishireyip bara jatqanday sezindi. Dәl qazir tarpa bas salarday sekemdenip otyrdy. Qúlaghynyng týbinde beytanys әielding sózi әli janghyryp túr: «Kórden shyqtym, inim».

  «Astaghfiralla! Kórden de adamdar shyghady eken-au! Búl dýnie ne bop ketti ózi? Búl kýnde eshnәrsege tanghalmaytyn boldyq qoy» dedi Elserik ishtey.  Kólikpen úzaq jol issaparda bolatyn әriptesteri «qaranghy týnde kózimizge әr týrli elester kórinedi» degende senbeytin. Al qazir... qazir sol eles dәl janynda otyr. 

 Búl kezde kólik qalagha da kirgen edi.  

- Inim, maghan ýlken qyzmet jasap, qalagha jetkizdin. «Syy qylsan, sypyra qyl» degen. Ózing jýreginning týgi bar jigit kórinesin. Ýy ishime mening amandyghymdy aityp, qayta tabystyr. «Kýnbiyke qayta tirildi» dep sýiinshi súra! Men ólgen joqpyn, tirimin, tek sәl úiyqtap ketsem kerek. Sóit inim, qolynnan kelgen kómegindi ayama, - dep ashyghyn aitqan.

 Elserikti ter basty. Mandayyndaghy shyp-shyp terdi jenimen sýrtip tastady. Jigit óz qúlaghymen estigenge jýregi birden ilana qoymady. Áyel aitqan mekenjaygha kelip, kók qaqpanyng aldyna bir-aq toqtady. Biraq kabina shamyn jaqqan joq. Kórshi-qolan, bireu-mireu Kýnbiykeni tanyp qoysa, shoshyp keter dep oilaghan.

- Inim, meni týsinding be? – dedi Kýnbiyke.

- Týsindim, - dedi Elserik eleusiz til qatyp. Sóitti de kólikten sekirip týsip, ýige bettedi. Búl kezde  ýy syrtynda sham janyp túr edi. Qonaqasygha arnap tigilgen berzent shatyrlar әli jinalmapty. Jigit qaqpany tartyp kórip edi, ashyq eken. Shәuildep ýretin itterding dauysy estilmedi. Búl kezde týn ortasy aughan bolatyn. Daladaghy qazan-oshaqtyng basynda jýrgen eshkim kórinbedi. Bәlkim, el-júrtty eki-ýsh kýn ayaghynan tik túryp kýtkennen sharshap, shaldyqqan ýy iyeleri úiyqtap qalghan bolar dep týidi. Esikti aqyryn tyqyldatyp, ýnsiz kýtti. Syrtqy esikti syqyr etkizip otaghasy Sabyr ashqan. Alystan kónil aitugha kelgen bir tuystar dep oilaghan. Qarsy aldyndaghy beytanys jigitti kórip, tosylyp qaldy.

- Assalaumaghaleykum! – dedi Elserik qabaghyn jazbaghan kýii.

- Áliksalam.

- Kýnbiykening ýii osy ma? Men shopyr edim.

- IYә, osy bolatyn, - dedi Sabyr jenil kýrsinip.  – Qapyda aiyrylyp qaldyq qoy.

  «Osy júrt týnde de kónil aitugha kele beretin boldy ghoy. Qaytsin endi, úzaq joldan kele jatqan shyghar. Qayghyny bólisip, azaytqysy kelgen shyghar» dep oilady Sabyr.

- Kimderdi alyp keldiniz? Ýige kirsin, - dedi sýlesoq kýii.

- Men kónil aitugha kelgem joq, - dedi Elserik otaghasynyng jýzine tura qarap. – Ýige kirip sóileseyik.

Sabyr tosyrqap qaldy. «Búl kisi ne ýshin keldi eken? Bәlkim, tiri kýninde Kýnbiyke bireulerden qaryz alyp, sony daulap kelgen bolar. Áu, sonda da adamnyng kónili ýshin imandy bolsyn dep aita salmay ma?».

   Elserik miz baqpay әli qarap túr eken.

-  Jýriniz, ýige kiriniz, - dedi otaghasy qúdayy qonaqty tórge bastap. Búl kezde balalar shyrt úiqyda bolatyn. Týpki bólmeden kózin uqalap shyqqan Erkejan qaryndasyna «shәy qoyyp jiber» dedi. Búl kezde bauyry Shanjarhan men kelini Kýnәy da ýige kisiler kelgenin bilip, úiyqtap kete almay, tósekten túrghan. Týndeletip kelgen beytanys qonaqqa sәlem bergen. Elserik dastarhan basyna jayghasqan song otaghasyna qarap:

-  Siz – Kýnbiykege kim bolasyz? – dedi.

- Kýieui, Sabyr bolam. IYә, siz qanday sharuamen kelip otyrsyz?

- Qalay aitsam eken?

- Ayta beriniz.

- Biraq sizder shoshymanyzdar. Men osy qaladaghy bir mekemede shopyr bolyp júmys isteymin. Men aitqaly otyrghan jaghdaydy estip, meni alayaq, ótirikshi eken dep qalmanyzdar. Mine, sizderge pasportymdy, kólik jýrgizu kuәligimdi, jolsapargha berilgen joldamany kórseteyin, - dep tósqaltasynan qújattaryn suyryp alyp shyqty.

- Týk týsinsem búiyrmasyn, múny bizge ne ýshin kórsetip otyrsyz? - dep Sabyr tandanys bildirdi.

- Sizder qazir men aitatyn janalyqqa senbey, qorqyp qalularynyz mýmkin.

- Adamnyng zәresin úshyrmay, toqeterin aitsanyzshy. Onysyz da sirkemiz su kótermey otyr, - dedi Erkejan dauysy ózgerip.

- Joq, bәri dúrys. Aytayyn degenim Kýnbiyke...

- Ne, ol sizge qaryz ba edi?

- Joq. Kýnbiyke... ol... ol... tiri!

- Ne?! Ne dep túrsyz! – dep әielderding kózderi atyzday bolyp, oryndarynan atyp túrdy.

 - Bauyrym, búl ne mazaq?! Jengemdi býgin ghana óz qolymmen jerledim. Ózing iship alghannan saumysyn? – dedi Shanjarhan dauysyn qataytyp.

- Joq, sap-saumyn! Imanday shynym.

- Sonda bizding qayghyryp otyrghanymyz ótirik pe?

- Men de týndeletip bóten esikti qaqqym kelgen joq.

 Isting nasyrgha shauyp bara jatqanyn bayqaghan Sabyr:

- Toqtandar, búl jigitting sózin sonyna deyin tyndayyq, - dedi.

- Jana qalagha kele jatqanymda, beyitterding janynan óttim, - dedi Elserik sózin jalghap. – Bir әiel qol kóterip toqtatty. Qalagha ala ketuin ótindi. Jeti qaranghy týnde jalghyz adamdy jolda qaldyrmayyn dep kabinagha otyrghyzyp aldym. Ýstine mata oralghan әieldi kórgende tandanyp qaldym. Shoshyp qalghanym da ras. Ol jolda maghan basynan ótken jaghdaydy aitty.

   Sabyr tobyq jútqanday súp-súr bolyp ketti. Áyelderding azuy ashylyp, antarylyp qaldy.

- Qazir Kýnbiyke qayda? – dedi Shanjarhan shydamay.

- Kabinada otyr.

- Ne deysin?! Kózine jyn-shaytan kóringen shyghar. Ólik shyghyp kýnirenip otyrghan ýige kelip, mazamyzdy alatynday saghan ne istedik? Qazir sazayyndy berem, - dep ol órshelene úmtylmaq boldy.

- Toqta! Jeter! – dedi Sabyr aqyryn. - Kәni, aitqanyng ras bolsa, әielimdi ertip kel!

  Elserik ýndemesten syrtqa shyghyp, kólikting kabinasyn ashty. Áyelge «bәri dúrys, uayymdama» dedi. Kýnbiykeni kólikten týsirip, ýige ertip kele jatqanda әielderding tili baylanyp qaldy. Shanjarhan bir ornynda melshiyip qalghan. Shamnyng jaryghy betine týsken Kýnbiykeni anyq kórdi.

-  Jenge, búl senbisin? – Shanjarhan әieldi qapsyra qúshaqtap, kózine jas aldy. Áyelder de botaday bozdap qayta kóristi. Ýy ishinde qalghan Sabyrdyng jýregi suyldap, syrttan kýnirene estilgen dauystan bayyz tauyp otyra almady. Ne isterin bilmey, ýy ishinde shyr kóbelek ainalyp jýrdi. Kýnbiyke ýige kirgende Erkejan auyz ýidegi eskileu halatty ýstine jaba saldy. Ólgen әielin qarsy alghan Sabyr óz kózine ózi senbey, tabaldyryqta sostiyp túryp qaldy.

  Sabyr kóz aldynda dýnie astan-kesteni shyqqanday kýy keshti. Esi auyp, boyynan әl-dәrmeni qúryp bara jatqanyn sezdi. Osy kezde inisi qoltyghynan demep, divangha otyrghyzdy.

- Jengemdi týpki bólmege alyp ketinder, -  degen Shanjarhannyng dauysy emes-emis estilip bara jatty. Qúlaghy shynyldap qoya berdi. Tynysy tarylyp, demigip barady eken. Jýrek túsyn ong qolymen ústady.

- Áy, Kýnәi, su әkel! Validol, tezirek!

  Áyeli zyr jýgirip, as ýiden salqyn su men dәri әkep berdi. Sabyr ýnsiz týimedey dәrini júta salyp, sudy simirdi. Túnghiyq oigha batyp bara jatty.

-  Joq, ol mening әielim emes. Olay boluy mýmkin emes,  - dep aighaylap, ornynan atyp túrdy.

- Sabyr, sabyr et! – dedi Shanjarhan.

   Otaghasy qayta sylq etip otyra ketti. Arada shәy qaynatyp uaqyt ótken song ghana ózine kele bastady. «Kórdeen shyqqan әielmen qalay birge túrasyn? Búl súmdyq qoy! Ólgen adammen birge jatu degen... tipti aqylgha syimaytyn nәrse» degen oimen sezimge berilse, «Búl sening sýiip qosylghan әieling ghoy. Qaytyp bas tartasyn?.. Múnday kelensiz jaghdaygha tap bolghanyna ol kinәli emes. Aqylgha kel, sәl myzghyp ketken jarynnan jerinip ne kórindi?» dep jýregi basu aitqanday bolady.    

  Tang atyp qalypty. Sary uayymnan qajyp, kózi ilinip ketti. Sabyr orynan túrghanda júrttyng ýy ishindegilerding quanyshyn bólisip jatqanyn estidi. Syrttan dauystap kelgen adamdardyng ýni sap tiylghan.

    Kýnbiyke monshagha kirip, juynyp, ýstine tәuir kiyimderin kiygen song ainagha qaraghan. Tanyrqap qaldy. Kekilining úshtaryna aq týsipti. Alayda, búghan ókingen joq, ózining kórden aman-esen shyqqanyna quandy.  Mektepke barmaghan balalary zyr jýgirip, sheshelerining moynyna asyldy. Sabyr әieline tesile qaraghanymen, til qatpady. Tipti, tósegin bólek saldyrghan. Kýnbiyke kýieuining tosyn sheshimine renjigen joq, qayta sәjdege jyghylumen boldy. 

    Aghayyn-tuys tegis jiylyp, Kýnbiykening tirilip kelgenine arnap toy jasaghan.    Qysyltayang shaqta qol úshyn bergen Elserikti arnayy qonaq qylyp, әbden kýtti. Kól-kósir dastarhan jayyp, rahmetin jaudyrghan. Jýregining týgi bar jigitting erligin auyldastaryna jetkizgen. Keshqúrym Elserik su jana jenil kólik jýrgizip bara jatty.

Abai.kz

 

  

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3286