Júmabek Ahmetúly Tәshenov 1960 jyldary Tyng ólkesin qúramyz degen jeleumen Qazaqstannyng Kókshetau, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan oblystaryn Reseyge beru jónindegi Mәskeu sayasatyna qarsy shyqqan otanshyl túlgha. Qayratker «Aqmola oblysy mening kir juyp, kindik qanym tamghan ata júrtym. Odan bergi on eki jyl múghdarynda Soltýstik Qazaqstan oblysynda týrli qyzmetter atqardym. Úrpaqtan úrpaqqa baghzydan miras bolyp kele jatqan osynau qasterli mekende mening ata-anam, ata-babalarym mәngilikke tynystapty. Sonda sizder belden basyp, osynau keng baytaq qasiyetti jerimizdi basy býtindey Reseyge bere salmaqsyzdar ma? Bayyppen oilanyp, aqyl toqtamgha kelgenderiniz jón der edim, joldastar! Sizderding tap osy teris pighyldaghy óktem sheshimderinizben qay qazaqtyng balasy onaylyqpen kelise qoyar eken? Men atalghan dónaybat mәselemen kelispek týgil, onyng kýn tәrtibindegi qoyylymynyng ózine ýzildi-kesildi qarsylyghymdy bildiremin!» dep últ narazylyghyn bildirdi.

Últtyq qasiyetterden nәr alyp ósken Júmabek Tәshenov Alash kósemi Álihan Bókeyhan Ekinshi jalpy qazaq siyezine arnayy shaqyrtqan millәtshil Núrlan Qiyashúlynday keskekti erding soyynan ekenin atap ótuimiz qajet. Álihan Bókeyhan «…Búl bolyp jatqan oqighalardyng týbi nege soghatynyn jalpy qazaq eli seze qoymaytyn shyghar. Oqighalardyng sýreni jaman: qam qylmay, qol qusyryp otyra bersek, aldymen qazaq halqy sorlaytyn týri bar. Sonyng ýshin biz janymyzdy, malymyzdy qorghau jayyn oilau kerek…

Alash balasynyng basyna bir syn, bir kýn tudy» [Qaranyz: Ekinshi jalpy qazaq siyezi // Bókeyhan Álihan Núrmúhamedúly (1866-1937). Shygharmalarynyng 9 tomdyq tolyq jinaghy – Polnoe sobranie sochiyneniy v 9 tomah. / Qúrast.: Jýsip Súltan Han Aqqúlyúly. – Astana: «Saryarqa», 2013. 419-bet.] dep alasapyran dәuirde elge qorghan, әleumetke tútqa bolu barsha sanaly azamattardyng basty mindeti ekenin jetkizdi. Mine, azamattyq túlghasy úrpaqtar sabaqtastyghynyng taghylymynda qalyptasqan Júmabek Ahmetúly qazaq balasy synalar sol bir Hrushevtik biylik oiran salghan soyqandy jyldary babalar amanatyna adaldyq tanytty. El men jer tútastyghyn saqtap qaludaghy perzenttik paryzyna ar biyiginen kelip, últ qúrmetine bólendi.

Qazaq jerining bólshektenuine jol bermey, úly orystyq shovinistik óktemdikke qarsy shyqqan Júmabek Ahmetúly Tәshenov totalitarlyq jýiening qan qasap zardaptaryn qoghamgha jetkizude batyl kózqarasyn bildirdi. «Jylymyq» jyldarynda stalindik jeke basqa tabynushylyq qasiretin әshkerleude aiqyn azamattyq ústanymda bolyp, partiyalyq talaptyng qasang qaghidalaryna shyrmalyp qalmady. Sonyng naqty dәleli 1956 jyldyng 19 nauryzynda Jambyl oblystyq partiya aktiyvi mәjilisinde jasaghan «Sovetter Odaghy Kommunistik partiyasy HH sezining qorytyndylary jәne Jambyl oblystyq partiya úiymynyng mindetteri turaly» atty bayandamasy [QR Ortalyq memlekettik múraghat. 1109-qor, 3-tizim, 370b-is, 80a buma].

Stalinizm zúlmatyn ashuda naqty tarihy derekter men dәiekterge sýienip, 1937-38 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrginde «halyq jauy» dep aiyptalghandardyng naqaqtan-naqaq zansyz jazalghandaryna shyndyq sәulesin týsirdi. «Ustanovleno, chto mnogie partiynye, sovetskie y hozyaystvennye rabotniki, kotoryh obvinily v 1937-38 godah vo vrajeskih deystviyah, v deystviytelinosty nikogda vragami, vrediytelyamy ne byli, ony byly oklevetany, a inogda, ne vyderjav zverskih isterzaniy vo vremya sledstviya, samy na sebya nagovarivaly vsevozmojnye tyajkie obviyneniya». Súrapyl soghysy jyldarynda sayasy biylik tarapynan jiberilgen qatelikterge syn kózimen qarap, qan maydandaghy sәtsizdikterding basty sebebin atap kórsetti. «Edinovlastie Stalina privodilo k osobo tyajkim posledstviyam v hode Velikoy Otechestvennoy voyny».  

Kenestik iydeologiya tudyrghan jalpyadamzattyq auqymdaghy qasiretke ýnilgen Júmabek Ahmetúly Tәshenov atamysh bayandamasynda «Stalin narushal Leninskiy prinsip nasionalinoy politiky Sovetskogo gosudarstva» dep últtyq sayasatqa qatysty oryn alghan qatelikterge erekshe ekpin jasady.

Stalinizmning qandy sayasatyn aiyptaghan qayratker bayandamasyndaghy erekshe nazar audarylghan týiindi mәselerding biri deportasiyalanghan halyqtardyng taghdyr-talayy edi. «Rechi iydet o massovyh vyseleniyah iz svoih rodnyh mest naseleniya» degen ózekti pikirin órbite kele, «Tak v konse 1943 goda, kogda na frontah Velikoy otechestvennoy voyny opredelilsya prochnyy perelom v polizu Sovetskogo Soyza, prinyato bylo y osushestvleno reshenie o vyseleniy s zanimaemoy territoriy vseh karachaevsev. V konse togo je goda takaya uchesti postigla vsego naseleniya Kalmyskoy Avtonomnoy Respubliki. V marte 1944 goda vyseleny byly so svoih rodnyh mest vse chechensy y ingushi, y Checheno-Ingushskaya Avtonomnaya Respublika byla likvidirovana. V aprele 1944 goda s territoriy Kabardino-Balkarskoy Avtonomnoy Respubliky vyseleny byly v otdalennye mesta vse balkarsy, a sama Respublika pereiymenovana v Kabardinskui Avtonomnui Respubliku» dep kenes qoghamyn jaylaghan imansyz sayasattyng san últ pen úlysty qanshalyqty qasiretke salyp otyrghanyn býkpesiz bayandady.

Júmabek Ahmetúly Tәshenov erekshe toqtalghan deportasiya taqyryby KSRO tarihyndaghy shengelinen qan sorghalaghan әri yzgharly súsy jan shoshytatyn qylmystyng bir ghana parasy. «1920-1950 jyldary túrghyndardy kýshtep kóshiru - stalindik qughyn-sýrginning negizgi qúramdas bir bóligine ainaldy. Jalpy KSRO-da deportasiyagha úshyraghandardyng sany 1920 jyldan 1949 jylgha deyin 3,2 mln adamgha jetti» [Uikiypediya - ashyq ensiklopediyasy].

Ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldary búrynghy KSRO da barlyghy 61 últ pen úlys ókilderi ózderining bayyrghy tarihy atamekenderinen qiyanatpen ajyratylyp, jat jerlerge kýshtep kóshirildi. Kenestik iydeologiya tarapynan sayasy «senimsizdik» bildirilgen nemis, qarashay, qalmaq, sheshen, ingush, balqar jәne qyrym tatarlary Qazaqstangha zorlyq-zombylyqpen qonys audaryldy. Mәselen, 1943 jyldyng 12 qazanynda Qarashay avtonomiyaly oblysynan qarashaylyqtardy Qazaq KSR men Qyrghyz KSR kýshtep qonys audarugha qatysty KSRO Joghary Kenesi Prezidiumynyng jarlyghy shyqty. Sonyng barysynda 69 267 qarashay deportasiyalandy. (1939 jylghy sanaq qorytyndylary boyynsha Qarashay avtonomiyaly oblysynda 70 301 qarashay bolghan). Onyng 50 % balalar men 16 jasqa deyingi jasóspirimder, 30 % әielder edi. Óz kezeginde Qyrymnan 228 543 adam kýshtep kóshirilgen bolsa, onyng 191 014 yn qyrym tatarlary qúrady.  

1944 jyldyng 24 aqpanynda qandy qol Beriyanyng balqarlardy tarihy mekeninen aiyrugha qatysty NKVD nyng «Kabardiyn-Balqar ASR nan balqar halqyn qonys audaru is-sharalary turaly» («O meropriyatiyah po vyselenii iz KB ASSR balkarskogo naseleniya») zildi búiryghy shyqty. Sol jyldyng 8-9 nauryzynda býtindey bir últtyng shanyraghy shayqalyp, bastaryna qara búlt ýiirildi. Sol bir shekten shyqqan zobalanda balqar últynyng 40% qynaday qyryldy. Bar joghy eki  kýnde 37 713 balqar 14 vagongha malsha toghytylyp, qiyandaghy ólkelerge jóneltildi. Qyraghy baqylau men temir tәrtiptegi qadaghalaugha alynyp, óksikte jýrip it ómir keshti. Mine, Joghary Kenes Prezidiumynyng 1956 jyldyng 17 qantaryndaghy Jarlyghyna say 1936 jyly kýshtep qonys audarylghan polyaktardan, al 1956 jyldyng 17 nauryzynda qalmaqtardan, 27 nauryzda grek, bolgar jәne armyandardan, 18 sәuirden qyrym tatarlary, balqarlar, týrik-meshetindikter, kurd jәne hemshildikterden, 16 shildeden sheshen, ingush jәne qarashaylyqtardan qúqyqtyq shekteushilikter alynyp tastaldy. Alayda olardyng Otandaryna qayta oraluyna qatang tiym salynyp, belgili bir aimaqta jýrip túrularyna qúqyqtyq shekteuler qoyyldy. Tek 1957-1958 jyldary ghana qalmaq, sheshen, ingush, qarashay jәne balqarlardyng últtyq avtonomiyalary qalpyna keltirilip, tarihy mekenderine oralugha rúqsat etildi.

Tútastay alghanda, 1937-1944 jyldar aralyghynda Qazaqstangha 1 109 myng adam deportasiyalandy. Qazaqstandaghy әrbir besinshi adam kýshpen qonys audarylushy boldy. Olardyng ar-namystary ayaqqa taptalyp, últtyq qúndylyqtary mansúqtaldy. Tughan halqynyng tarihy atauyn ataugha tiym salyndy. Ony 1944 jyly últynyng deportasiyalanuymen baylanysty maydannan shaqyrtylyp, sayasy qyspaqqa alynghan qalmaq aqyny David Kugulitinov (Kógltin Dava) «Ot pravdy ya ne otrekalsya» (1956) óleninde: «V to vremya gnev nespravedlivyi, dikiy Nas podaviyl…Y svet dlya nas potuh. Y daje slovo samoe – «kalmykiy» – Proiznositi boyalisi ludy vsluh» dep jetkizdi. Últ mýddesin  qorghaghan aqyn ataqty 58 baptyng 10 tarmaghammen sottalyp, Sibirge 15 jylgha jer audaryldy. 1956 jyly ghana tughan jerine oraldy. 

1944 Qazaqstangha arnayy qonys audarylghan últ ókilderi kenes sayasatynyng ozbyrlyghyna qaytpas qaysarlyqpen qarsylyqtaryn bildirip otyrdy. Imansyz biylikting tepkisinde ezilip, taghylyqpen búghaqtalghan mýskinderding shemen sheri óleng bolyp órildi. Búl rette balqar poeziyasynyng negizin qalaghan aqyn Kyazim Mechiyevting kenestik sayasat qylmysyn aiyptaghan órshil ruhtaghy ólenderi qazaq topyraghynda tudy.

1944 jyly Taldyqorghan ónirine qandastarymen birge qonys audarylghan qaysar aqyn «Tәuekel eteyik biz býgin», «Ósiyet», «Jarly halqym» ólenderimen qughyn-sýrginde janshylghan balqar últynyng qayghy-qasiretin jýregi qars aiyryla otyryp jyrlady.

«Krugom jestokiy vihri, tyajelyy snegopad,

No gory, kak vsegda, bez trepeta stoyat.

V godiny bedstviya, trevogy y nevzgod

Uchisi u nashih gor, neschastnyy moy narod».  (S.Lipkin audarmasy).

«Aynala ala qúiyn, dýley apat qarly múz,

Túr ghoy әne, myzghymastan shyng men qúz.

Zúlmat, nәubet tóngen qily kezende,

Ýiren sodan, sorly halqym, kezgen týz». (Audarma avtorlardiki).

«Ya molu tebya, gospodi, nyne:

Luchshe v kameni menya prevratiy,

No ostatisya ne day na chujbiyne,

K moemu ochagu vozvratiy!» (1939).

«Dúgha tilep, bir ózine ettim mәnijat:

Qara tasqa ainaldyrshy shegendep.

Jat ólkede qaldyrmashy, qúdyret,

Oraldyrshy ata júrtqa, amanat!». (Audarma avtorlardiki).

1945 jyldyng 15 nauryzynda qúsadan ómirden ótken sherli aqyn mýrdesi 1999 jyly tarihy Otanyna jetkizilip, Nalichik qalasynda qayta jerlendi.

1944-1947 jyldary Soltýstik Qazaqstan oblysy partiya komiyteti hatshysynyng orynbasary, mal sharuashylyghy bólimining mengerushisi, 1947 -1948 jyldary Soltýstik Qazaqstan oblysy atqaru komiyteti tóraghasynyng birinshi  orynbasary, 1948-1952 jyldary oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy, 1952-1955 jyldary Aqtóbe oblysy partiya komiytetining birinshi hatshysy qyzmetterin atqarghan Júmabek Ahmetúly Qazaqstannyng týkpir-týkpirine kýshtep qonystandyrylghan últ pen úlystardyng qayghy-qasiretke toly taghdyr-talayymen etene tanys bolatyn. Sondyqtan shermende jandardyng sayasy túrghydan aqtalyp, tarihy Otandaryna oralularyna riyasyz tilektestigin bildirdi. Qyzyl qyrghyn shengeline iligip, ayausyz qudalanghan últ ókilderining azamattyq qúqyqtarynyng tezirek qalpyna keltiriluine sayasy biylikting nazaryn audartty. Stalinizm jendetteri tarapynan búrmalanghan demokratiyalyq qúndylyqtardyng saqtaluyna ekpin jasap, GULAG jýiesindegi ayar qoghamnyng izgilenuine oy saldy. Ádildik, tendik qaghidattarynyng zansyz búrmalanyp otyrghanyna kýiindi. 1934-1960 jyldar aralyghynda GULAG-tyng enbekpen týzeu lagerlerine 15-18 mln. adam toghytylyp, ashtyq pen týrli aurulardan 1,5 mln. ólim qúshty.

1956 jyly stalindik qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau jónindegi komissiya tóraghasy bolyp saylanghan Júmabek Ahmetúly Qaraghandy oblysyndaghy KarLag enbekpen týzeu lagerinde jazyqsyz tepirish kórip otyrghan san myndaghan tútqyndardyng tamúqtaghy ómirimen tanysady. Qan jútqan mýskindermen betpe-bet jýzdesip, әdildik, tendik qaghidattarynyng búrmalanuyndaghy zansyzdyqtargha kóz jetkizedi. Qughyn-sýrgin qúrbandaryna raqymshylyq jasaugha barynsha kýsh salyp, memlekettik qúzyrly organdardyng nazaryn audartady. Óitkeni atalmysh komissiya qúramyna prokuratura, partiya jәne kenes qyzmetkerleri jәne de eng bastysy qoghamdyq úiymdardyng ókilderi engizilgen bolatyn.

Zorlyq pen zobalannyng qyl kópirinen ótken lageri tútqyndary komissiyagha san jyldar boyy qordalanyp qalghan shemen sherlerin tarqatady. Qorlyq pen qysastyq, azap pen qinau, qiyanat pen ozbyrlyqtyng nebir jan týrshigerlik qiyapatyn kórgen olar otyzynshy jyldar oiranynda óktem zansyzdyqtargha, tóbe shashyng tik túrar qan qasap qylmystargha jol berilgenin kýnirene otyryp jetkizdi.

Júmabek Ahmetúly Qaraghandy lagerinde tekseris jýrgizu barysynda óz kózimen kórgen stalinizm qasiretin tughan úly Sayatqa әngimelep bergen bolatyn. Búghan qatysty Sayat Júmabekúly әke syrynyng jan tebirenter kónil tolqynyn bylaysha órbitken di.

«Qaraghandy olbysynda ornalasqan lagerge jol tarttyq. Gitlerlik ólim lagerlerin eske salatyn QarLag jaghdaymen tanysu barysynda zansyz jazalanyp otyrghan tútqyndaghylardyng tamúq otynyng nebir tozaghynan ótkenin úghyndym. Komissiyagha shaqyrtylghan qughyn-sýrgin qúrbandary stalindik jýiede qanday adam tózgisiz auyr kýide bolghandaryn, lageri kýzetshilerining jyrtqyshtyqpen azaptap, taghylyqpen úryp-soghuyn, arsyzdyqpen arandatularyn kóz jastaryn kóldetip túryp aitty. Tepirishting nebir soyqanyn kórgen qazaqtyng kóne kóz aqsaqalyn shaqyrtyp, týrmege qalay týskenin súrastyrdyq. Sóitsek әbden qausaghan qariya «Troskizmmen» aiyptalghan eken. Sol beybaghynyz Troskiyding týrin týstep kórmek týgil, atyn da estimegen bolyp shyqty. Janalghysh lageri jýiesining qan qasap tezinen ótken mýskinderding jay-kýiimen jan-jaqty tanysu maqsatynda taghy bir tútqyndy aldyrttyq. Ol mening aitar jaubym osy degendey toz-tozy shyqqan kiyimin sheship, qausaghan qabyrghasy men synghan tisterin kórsetti. Múnday kóriniske úzaq sonar qaraugha komissiya mýshelerining dәti jetpedi...

…Jazyqsyzdan jazyqsyz qughyn-sýrginge úshyraghandardy aqtaugha qatysty qúrylghan komissiya júmysy barysynda bizding aldymyzdan jany men tәni qorlanyp, ayausyz janshylghan nebir beykýnә beybaqtar top tobymen ótip jatty. Naqaqtan naqaq «halyq jauy» degen qarghys tanbasy tanylghan olardyng auyr taghdyr-talayyna zar enirep sherli otbasy, qayghydan belderi qayysqan әke-sheshesi, qara jamylghan sýigen jarlary, kýiikti apa-qaryndastary qala berdi…

Aqtau komissiyasynyng tóraghasy bolghan bir ay múghdaryndaghy júmys barysynda stalindik temir tәrtipting adamdardyng túla boyynda asa jiyirkenishti de ayar minezdi kesepattardy sonshalyqty qozdyryp jibergenine sener senbesimdi bilmey dal boldym…” (Qaranyz: Tashenov Sayat Jumabekovich. Slovo ob otse // “J.Tәshenovting azamattyq erligi jәne qazirgi kezdegi patriottyq tәrbiye: Jinaq. – Astana: “Chernobyles” – jarymjandar qoghamy JShS , 2012. 118-118-better”).

Júmabek Tәshenov Qazaq KSR Jogharghy Kenesinde tóragha qyzmetin atqaryp jýrgen uaqytta stalinizm qúrbany bolghan últ ziyalylarynyng aqtaluyna kýsh salyp, olardyng aghayyn tuysqandary, otbasylaryna kómek kórsetui, әsirese «halyq jauy» jalasynan arylmaghan Maghjan Júmabayúlynyng júbayy Zyliha anamyzgha Almatydan pәter әperui ýlken erlik bolyp tabylady. 

Elin sýigen qayratkerding ghibratty ghúmyry últqa qaltqysyz qyzmet etuding óshpes ýlgi-ónegesi bolyp qala bermek. Aqtyq demi tausylghansha ata-babalarymyzdyng el men jer qorghau amanatyna adaldyq tanytqan Alash perzentining otanshyl túlghasyn qasterleu úrpaqtyng basty paryzy dep bilemiz. 

Sol bir qandy jyldardyng aqiqatyn jetkizip, totalitarizm zardaptaryn aiyptaghan qayretkerding ózekti oi-tolghamdary Otan tarihyn keshendi zertteudegi ghylymy izdenisterge quatty serpin bereri sózsiz.

Saghymbay Botpayúly Júmaghúlov. L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU qazaq әdebiyeti kafedrasynyng professory, “Alash” mәdeniyet jәne ruhany damu institutynyng ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz