Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5157 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2015 saghat 11:58

BIZDI RESEYDEN EShKIM ALYSTATA ALMAYDY

Qazaqstannyng Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov Qazaqstandy Reseyden bireuler alystata alady dep oilau qate ekenin mәlimdedi, - dep habarlaydy «Qamshy» portaly «Qazaqstan janalyqtaryna» silteme jasap.

Ministrding aituynsha, Qazaqstannyng býgingi ústanymy «barlyghyna útymdy» filosofiyasyna say kórinedi. Erlan Ydyrysov myrza barlyq qatysushylardyng mýddelerindegi alshaqtyqqa qaramastan Euraziya jәne Ortalyq Aziya alany mýddeler ýilesimin qamtamasyz ete alady dep sanaydy. Onyng oiynsha, әr elding ózining aitarlyqtay artyqshylyqtary bar.

«Eshkim Qazaqstannyng eng ýlken kórshimiz Reseyge jaqyndyghyn joqqa shyghara almaydy. Bizdi tariyh, demografiya men mәdeniyet biriktiredi. Sondyqtan, bizdi Reseyden bireuler alshaqtata alady dep oilau qatelik bolady» dedi ministr sәrsenbi býgin ótkizgen baspasóz mәslihatynda.

Sonday-aq, ministr Ortalyq Aziya ekonomikasyn qoldau resurstaryna ie Qytaydyng da ekonomikalyq potensialyn joqqa shygharu mýmkin emes dep sanaydy. E. Ydyrysov myrza AQSh pen Europa elderining de tehnogiyalyq potensialyna tiyisti bagha beru kerek degen pikirde.

«Ýshinshiden, eshkim Batystyng – AQSh pen Europanyng joghary tehnologiyalyq potensialyna dau aita almaydy. Olarda ozyq tehnologiyalar, tәjiriybeler men keng taraghan biznes-standarttar bar», - deydi ol.

 Elding mýddesin halyqaralyq dengeyde qorghaugha tiyis Syrty ister ministrining búl mәlimdemesi qazaqstandyq mýddeden góri, soltýstik kórshining kónilin tabudy ghana maqsat etken qulyqqa kóp úqsaydy. Olay deytinimiz, Reseyge qatysty mәselelerde qazaqstandyq biylik ýnemi qoghamdyq pikirden alshaq ústanymyn tanytyp keledi. Reseylik Su-24 úshaghyn týrkiyalyq әskeriyler óz aspanynda atyp qúlatqanda da syrtqy sayasat salasynda úzaq jyldyq tәjiriybesi bar Senat tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev Týrkiya biyligin ashyq aiyptap, Reseydi qoldaytyn pikir bildirdi.

Búghan deyin reseylik aqparat qúraldary Euraziyalyq Odaq elderi ortaq valutagha kóshui kerek degen úsynysty keninen nasihattaghanda da Qazaqstannyng syrtqy ister vedomstvosy búl mәselege qatysty el biyligining naqty ústanymyn jetkize almady. «Ortaq valutagha kóshu kýn tәrtibinde túrghan joq» degen dýdamal pikir bar bolghany Preziydent kenesshisi – Baspasóz hatshysy Dәuren Abaevtyng auzymen aityldy.

Resey men Týrkiya shiyelenisi saldarynan qazaqstandyq jýk kólikteri Resey shekarasynan óte almay túryp qalghanda da qazaqstandyq diplomattar mәseleni halyqaralyq qatynastar talaptaryna say sheshuge aralaspady. Qazaq kәsipkerlerining mýddesin «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasy ghana qorghap shyghyp, Týrkiyadan tasylatyn tauarlardy elge Reseydi ainalyp ótetin baghyttar boyynsha jetkizuge shaqyrdy. Sanamalay berse, múnday mysaldar jetip artylady.

Erlan Ydyrysov myrza «Resey men Qazaqstandy ortaq tarih pen mәdeniyet baylanystyrady» degen jattandy úranmen qarama-qayshylyqtardy býrkemeley salghysy keledi. Áytpese, tarihty qozghasaq Resey tarapynan qazaqtargha jasalghan qysym men qorlyqtyng neshe atasyn tabasyz. Al, endi Qytaydyng ekonomikalyq potensiyaly men batystyng ozyq tehnologiyalaryna «mәn bere» sóileuin Qazaqstan biyligining «kóp vektorly sayasat» dep at qoyyp, aidar taqqan sayasy qúityrqylyghyna tәn kezekti arzan qulyq demeske shara joq.

Jomart Abdollaúly

«Qamshy» silteydi

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345