Oqyrmannyng kózayymyna ainalghan «Qazaq alimanaghynyn» kezekti sany jaryq kórdi. Alimanahtyng búl joly da ózindik últtyq, intellektuldyq bolmys-baghytynan ainymaghany quantady. «Qazaq alimanaghynyn» búl sanynda qazaq memlekettiligining irgesin qalaushy, Últ kósemi Álihan Bókeyhannyn, belgili sayasatker Marat Tәjinnin, jazushy-publisist Marat Qabanbaydyng memleket, últ, qogham turasyndaghy tolghanystary berilgen.

Tómende biz A.Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng jetekshisi Aydos Sarymnyng «Qazaq alimanaghyna» bergen «Jas últshyldar Alashshyl, Abayshyl boluy kerek» atty súhbatyn úsynudy jón kórdik.

Qazaq alimanaghy: Ángimemizdi ystyq-suyghy basylmay túrghan Qyrghyzstan oqighasynan bastasaq. Sayasattanushy retinde aitynyzshy, sәuirde bolghan Qyrghyzstandaghy dýrbeleng shynayy tónkeris pe, әlde әldebir toptyn biylikti kýshpen basyp aluy ma?

Oqyrmannyng kózayymyna ainalghan «Qazaq alimanaghynyn» kezekti sany jaryq kórdi. Alimanahtyng búl joly da ózindik últtyq, intellektuldyq bolmys-baghytynan ainymaghany quantady. «Qazaq alimanaghynyn» búl sanynda qazaq memlekettiligining irgesin qalaushy, Últ kósemi Álihan Bókeyhannyn, belgili sayasatker Marat Tәjinnin, jazushy-publisist Marat Qabanbaydyng memleket, últ, qogham turasyndaghy tolghanystary berilgen.

Tómende biz A.Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng jetekshisi Aydos Sarymnyng «Qazaq alimanaghyna» bergen «Jas últshyldar Alashshyl, Abayshyl boluy kerek» atty súhbatyn úsynudy jón kórdik.

Qazaq alimanaghy: Ángimemizdi ystyq-suyghy basylmay túrghan Qyrghyzstan oqighasynan bastasaq. Sayasattanushy retinde aitynyzshy, sәuirde bolghan Qyrghyzstandaghy dýrbeleng shynayy tónkeris pe, әlde әldebir toptyn biylikti kýshpen basyp aluy ma?

Aydos Sarym: Bayaghyda Qytay basshysy Den Syaopin Fransiyagha issaparmen barghan eken. Alghashqy sapary boluy kerek, baspasóz mәslihatynda fransuzdyng bir qynyrlau jurnalisti "Siz Úly Fransuz revolusiyasynyng nәtiyjeleri turaly qay pikirdesiz?" dep saual qoyghan eken. Sonda Qytaydyng qart sayasatkeri: "Onyng nәtiyjeleri turaly sóz qylu ýshin tym az uaqyt ótti" depti mýdirmesten. Sol siyaqty bauyrlas eldegi jaghday turaly, onyng barysy men nәtiyjesi turaly naqty әngime aitu ýshin belgili bir uaqyt ótui kerek shyghar. Alayda, dәl býgingi kýni qalyptasqan jaghday, oghan alyp kelgen sebepter men saldar turaly belgili bir qorytyndylar men týiinder jasaugha әbden bolatyn siyaqty.

Birinshiden. Biylikting óktemdigi men halyqtyng shydamynyng shegi bolady. Eger oppozisiyanyng jemqorlyq pen bylyqqa batqan biylikten esh aiyrmasy bolmasa, odan ótken soraqylyqqa barsa, jana biylikting bolashaghy búlynghyr. Kezinde kóshening kómegimen biylik basyna jetken Qúrmanbek Bakiyev ýkimeti Ortalyq Aziyadaghy avtoritarlyq rejimderding jiyrma jylda ótken jolyn nebary tórt jyldyng ishinde eksternmen ótip shyqty. Oimaqtay elding oimaqtay ekonomikasyn týgeldey óz janúyasyna qaratyp aldy. Onyng ýstine eldegi sayasy elitanyng sózinen góri kóldenkeli ekonomikany biylep-tóstegen qylmystyq toptargha arqa sýiedi. Bakiyevting tughan-tuystary tikeley qylmysqa baryp, sayasatkerler men biznesmenderge qysymnyng kókesin kórsetip, olardy qyryp-jongdan tayynbady. Onyng qasynda elden aidalghan Asqar Aqaev ainalayyn bolyp qaldy. Búdan artyq "2005 jylghy revolusiyany" masqaralau, onyng nәtiyjesin joqqa shygharu mýmkin be?

Ekinshiden. Kez-kelgen rejim ózining biyligin túraqtandyryp alghan boydan, qoghamdy aldygha aparatyn, elding bolashaghy men tútastyghyn qamtamasyz etetin sayasy jәne qoghamdyq instituttardy kýsheytui qajet. Qarap otyrsaq, Orta Aziyadaghy memleketterde júmys istep otyrghan sayasy jәne qoghamdyq instituttar joq. Sayyp kelgende biylik piramidasy bir adamgha, bir institutqa ghana negizdelip qalanghan. Qyrghyzstannyng kórshi elderden aiyrmashylyghy bireu - onda da bir ghana institut júmys istep otyr. Ol - aidaghannyng artynan jýretin, kónili kýnine qyryq ret ózgeretin kóshe. Kóshening óktemdigi, kóshening barlyq resmi, zandy instituttardy sypyryp tastap, býtkil biylikti óz qolyna aluy jaman dәstýrge ainalyp barady. Kópshilikting biyligi men kóshening biyligi arasyndaghy aiyrmashalyq jer men kóktey ekeni anyq. Búl baryp túrghan ohlokratiya. Áriyne, oligarhatrdyng biyligi de jetisip otyrghan joq. Alayda, jóni týzu qogham qashan da at tóbelindey oligarhtardy auyzdyqtay alady. Al milliondar qatysqan, qaharyna mingen, biyligine senip, erkindigining shegin kórmegen ozbyr stihiyany kim auyzdyqtaydy? Basqa memleketting agressiyasy ma? Álde azamattyq soghys pa? Sondyqtan әrbir ziyaly qogham milliondardyng talaby men millionerlerlerding ambisiyalaryn sәikestendirip, syiystyryp, birine-birin tәueldi, baghynyshty, birimen-biri sanasatynday etui kerek.

Ýshinshiden. Avtoritarlyq rejimning qúlauy eldegi keyde jyldar, keyde ghasyrlar boyy jinalghan, qordalanghan mәselelerding avtomatty týrde sheshiluine alyp kelmeydi. Biylik auyssa boldy, "qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman ornaydy" dep sanau sauatsyzdyq. Kerisinshe, azamattyq qoghamy bekimegen, birde-bir instituty dúrys júmys istemeytin eldegi avtoritarlyq biylikting auysuy búryn-sondy bolmaghan qiyndyqtargha alyp kelui yqtimal. Biylikke jana kelgen ýkimet, әsirese, Qyrghyzstandaghyday ekinshi ret zansyz jolmen kelgen ýkimet, qoghamdy aldygha sýireuding ornyna "órt sóndirushiler komandasynyn" rólin atqarumen әlek bolady. Onday ýkimet halyqtyng qoldauyna ie bola almaydy, sebebi avtoritarlyq rejimning qatelikterin jóndeu ýshin kópshilikting kónilinen shyqpaytyn, keyinge qaldyrylghan sheshimderdi qabyldaugha mәjbýr bolady. Olay bolsa ozbyr kóshe ony da tónkerip tastauy ghajap emes. Búnday jaghdayda el ekonomikasy qúldyrap, halyqtyng әl-auqaty tómendeydi. Elding biznes jәne investisiyalyq ahualy kýrt nasharlaydy, biznes eldi damytumen emes, elden qashumen ainalysady. Narazy kópshilik populistik úrandargha senip, parasattylardyng emes, paryqsyzdardyng sonyna eredi. Búnyng saldary san-aluan boluy mýmkin: azamattyq soghys, etnikalyq azshylyqtardy qyru, diny ekstremizm, elding qylmystyq anklavtargha bólinui, tipti memleketting birneshege bólinip, tәuelsiz el retinde joyyluy. Dәl osy ssenariylerding barlyghy Qyrghyz elinde oryn aluy әbden mýmkin. Kýnderding kýnderinde bәrinen sharshaghan, bәrinen jalyqqan búqara naghyz diktatordy saylap, totalitarizmning adam kórmegen ýlgisin ornatpasyna kem kepil?

Qazaq alimanaghy: Qyrghyz oqighasynan postkenestik elderding sayasy elitasy ýrke qarap otyr. Sizdinshe, Qyrghyz oqighasy TMD elderinin, sonyng ishinde Orta Aziyanyng sayasy rejiymine qanshalyq yqpal-әser tiygizui mýmkin? Elimizding birqatar sarapshylary kórshi eldegi jaghday Qazaqstanda qaytalanuy mýmkin emes dep otyr. Degenmen búrynghy KSRO aumaghynda songhy on jyldyqta bolyp jatqan týrli sayasy oqighalar aldaghy kýnderi osy kenistikte týbegeyli sayasy ózgerister men ýlken әleumettik tolqulargha úlasuy mýmkin be? Áriyne, bizdi әueli Qazaqstandaghy mysal kóbirek qyzyqtyrady.

Aydos Sarym: Mening pikirimshe, býgingi Qyrghyzstanda qalyptasqan jaghday Qazaqstan memleketi ýshin, onyng biyligi men elitasy ýshin ýlken sabaq boluy tiyis. Osy túrghydan alghanda bizder ondaghy sayasi, әleumettik, ekonomikalyq, ruhany ahualdy myqtap zertteuimiz qajet-aq. Eng bastysy, ondaghy keriaghar, negativti ýderisterding óz elimizde qaytalanbauyna jol bermeuimiz kerek. Óz basym, Qyrghyzstandaghy jaghday sol kýiinde Qazaqstanda ne bolmasa aimaqtyng basqa memleketterinde qaytalanady degenge senbeymin. Ár elding óz halqy, óz mentaliyteti, óz taghdyry bar. Kezinde azamattyq soghystyng qiyamet-qayymyn keninen kórgen Tәjikstangha, býgingi kýni azamattyq soghys pen tútastyghynan, memlekettiginen airylayyn dep otyrghan Qyrghystangha qarap biz eng aldymen óz bolashaghymyzdy oilauymyz abzal. Óz ishimizdegi "Qyrghyzdar jasasyn! Solardyng tirshiligin biz jasauymyz kerek! Kimnen kembiz?" degen jalpylama, jalpaq úrandardan aulaq bolayyq. Olardy aitpas búryn mәselening mәn-jayyna, terenine baryp alayyq. Áriyne, búl býgingi biylikting qatelikteri men sheneunikterding qylmysyna keshirimdikpen, tózimdikpen qarau, bәrine tózu, shydau kerek degen sóz emes. Biz eng aldymen ózimiz ýshin tәuelsiz memleketimiz ben demokratiyanyng ne ekenin, olardyng әrqaysysynyng qúny, baghasy turaly qolaysyz, qytyghymyzgha tiyetin súraqtardy qoyyp, solargha jauap izdegenimiz jón. Bәlkim, búl osy ghasyrdaghy qazaq aldynda túrghan eng kýrdeli súraq, eng dauly diylemma bolar. Sol súraqtargha qogham, el bolyp jauap tappay, postotarlyq, posttotalitarlyq beyuaqta taltayyp túra beretin siyaqty kórinedi maghan.

Al Qyrghyzstandaghy jaghdaydyng aimaqtaghy elderge tiygizer әserine kelsek, onda da ondaghan ssenariyler oryn aluy yqtimal. Mysaly, Qyrghyzstanda ashynghan halyq ainalasynan jau izdep, "bәrine kinәli - ózbek (orys, qazaq, úighyr)" dep tapsa ne bolady? Osh oblysynda túratyn ózbektermen qyrqysyp jatsa, aghayyndy qorghaymyz dep Ózbekstan ol jaqqa óz әskerin kirgizip, basyp alsa ne bolady? Nemese ontýstik pen soltýstik bolyp bólinip, bir emes, eki qyrghyz memleketi bolsa ne bolady? Orta Aziya aimaghy óte kýrdeli, birimen biri tyghyz baylanysta túrghan aimaq. Atyshuly su mәselesin aitalyq. Shekaramyzdy japtyndar dep qyrghyz bauyrlar su qoymalaryn tars etkizip jauyp tastap, bizding ontýstigimizdegi jerlerdi sudan aiyryp tastady. Al kórshi elding ishi býlinip, bólingen jaghdayda ne bolady? Sol su qoymalaryn terrorister jaryp jiberse she?  Týbinde mýddemizdi qorghaymyz dep bizder sol jaqqa óz әskerimizdi kirgizip jatsaq ne bolmaq? Izraili men Livan dalada qalyp jýrmesin! Onday jaghdayda ol jaqqa aimaqtaghy sodyrlar men diny ekstremisterding barlyghy derlik jinalmasyna kim kepil? Qasymyzdan ekinshi Aughanstan ashyldy degen sóz emes pe? Býkil aimaq jaryldy degen sóz ghoy búl! Sonda týrki birligi qayda qalmaq? Elderding sayasi, ekonomikalyq, әleumettik jaghdayy ne bolmaq? Kórip otyrsyz, kýmәni men kýdigi mol mәsele. Sondyqtan da bolar aimaqtaghy barlyq elder, olardyng sayasy elitalary, ziyaly qauymdary Qyrghyz elindegi jaghdaydyng sabasyna týsip, sayasy ahualdyng túraqty, boljaugha keletin jaghdaygha týsuine mýddeli boluy kerek. Ásirese qazaq biyligi, qazaqtyng ziyaly qauymy erekshe ynta, airyqsha jiger, qajet bolsa tótenshe belsendilik tanytuy tiyis. Qajet bolsa qazaqtyng bar ziyaly qauymy jinalyp, qyrghyz bauyrlargha ýndeu qabyldap, sol elding ziyaly qauymymen belsendi júmys istegeni dúrys.

Qazaq alimanaghy: Endi elge oralsaq, songhy kezderi elimizde oppozisiyadan góri últshyldardyng belsendiligi men pәrmendiligi kýsheyip keledi. Qalay oilaysyz, búl últtyq ruh pen sayasy sananyng qayta oyanuy ma? Álde «Shahanovtar faktory ma?»

Aydos Sarym: Bәri de bar siyaqty. Mening týsinigimde, býgingi tanda qazaq últtyq memleketin qúru jolyndaghy últtyq kýresting ekinshi kezeni bastalyp kele jatqan siyaqty. Tarihtan jaqsy bilemiz, kezinde qazaq halqy kenestik imperiyagha qarsy 1986 jyly alghashqy bolyp bas kóterdi. Artynan qazaq jastary, qazaqtyng ziyaly qauymy jappay qughyn-sýrginge úshyrady, qudalaudy basynan ótkizdi. Búl jayttar halyqtyng qany men sýiegine sinip ketken totalitarlyq atavizmderdi, stalindik kezeinen qalghan ýrey men qorqynyshtardy oyatyp jiberdi. Sondyqtan da bolar, Kenes imperiyasy qúlaghan kezde әbden әlsiregen kommunistik partiyanyng qolynan biylikti júlyp alar kópshilik qoldaghan últ-azattyq qozghalys qalyptasyp ýlgermedi. Basqa respublikalarda últtyq úiymdar bas kóterip, milliondaghan, myndaghan adamdardy kóterip, óz biylikterin tәuelsizdikti jariyalaugha ýndep jatqanda, bizdegi ahual mýlde ózgeshe boldy. Oghan elimizdegi qazaqtyng azdyghy, jalpy ortaaziyalyq mentaliytet te әser etken bolar. Qysqasy, últshyldardyng sózinen góri keshegi kommunistik elitalardyng sózi ótimdi boldy, dәureni jýrdi. Búl elitalar tәuelsizdik pen azattyq ýshin kýreskeni shamaly. Alayda, kópshilikting talabyna sәikestenip, Kenes odaghynyng ydyrauynan ózderining jenetinine kózi jetken song ghana Orta Aziya elderi kóshting sonyna qalyp, óz tәuelsizdikterin jariyalaghany aiqyn. Búl elderdegi últshyl toptyng ókilderining birazy biylikke shaqyrylyp, jana memlekettikti qalyptastyrugha at salysty. Qalghandaryamalsyz biylikke oppozisiya dengeyinde qalyp, jyldan-jylgha margianaldana týsti.

Sonymen, qalay bolsa da, Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalady. Osyghan oray jana memlekettigin qúru jolynda kóptegen sharualar atqaryldy. Osy kezde qazaq últshyldary "jana memleketke kedergi etpeyik, ainalyp kelgende óz elimizde ómir sýrip jatyrmyz" degen oida jýrdi. Jana naryqtyq ekonomika kezeninde aman qalu, kýn kóri, nan tabu mәselesi de onay bolmady. Belgili bir dәrejedegi eyforiya, jaybaraqattanu da oryn alghany jasyryn emes. Sondyqtan da bolar, negizinen gumanitarlyq intelliygensiya qatarynan shyqqan últtyq úiymdar, últshyldar negizinen ózderine etene jaqyn ruhaniyat, til mәselesi tóniregine ghana shoghyrlanyp qaldy. Esesine jana baghyttaghy, jana zamangha layyqty baghyttardyng barlyghy týgeldey biylikting "qarauyna" ótip ketti. Jana naryqtyq ekonomika, jer, su, ónerkәsip, biznes, qarjy jýiesi, jerasty baylyghyn iygeru mәseleleri biylik enshisinde qaldy. 1990-shy jyldardyng últshyldary tek ishki sayasattyng tildik-terminologiyalyq, onomastikalyq, toponimikalyq, tarihy mәselelerimen ainalysty. Onyng da nәtiyjeleri bolghany sózsiz. Esesine memlekettik basqaru jýiesi, partiyalyq jýie, jergilikti ózin-ózi basqaru, sot jýiesi siyaqty manyzdy baghyttar syrt qaldy. Parlamentting bir emes eki taratyluy, jana konstitusiyanyng qabyldanuy últshyldardyng sayasy úrandary men belsendiligining ayasyn mýlde taryltyp jiberdi. Qajet kezinde biylik últshyldardy óz mýddesi ýshin paydalanyp qoyyp, qalghan kezderi orystildilerdi, Reseydi qorqytyp-ýrkitetin qúbyjyq kýsh retinde, qaysibirin múrajay eksponaty retinde ústap keldi. Bolashaqta kuәgerler ashyghyn aityp, múraghattar ashylghannan keyin bizder talay adamnyng osy ýderisterdegi atqarghan róli men oiyndary turaly habardar bolghanda talay tang qalatyn bolarmyz.

Uaqyt óte berdi. Ekonomikalyq ahual týzele bastady. Qazaqtyng sany ósti. Jiyrma jylda totalitarlyk, otarlyq ezgini kórmegen jana tәuelsiz úrpaq keldi. Kýndelikti kýibeng tirshilikten kishkene bolsa da basyn kótergen halyq jan-jaghyna, ainalasyna qaray bastady. Sondaghy kórgeni, týsingeni ne boldy? Últtyq memlekettigimiz qayda? Til, ruh, tarih mәselesi qayda? Aqparattyq qauipsizdigimiz qayda? Nege Reseyge jaltaqtay beremiz osy? Sanymyz óskenimen, sapamyz sol kýide ghoy degen súraqtar borady. Aynalyp kelgende, "Tәuelsizdik bizge ne berdi?" degen auyr súraq әrbir oily qazaq azamatyn mazalay bastady. Osy izdenis últtyq taqyryp pen últshyldargha halyq ishinde jana súranys tughyzdy. Ótken jyldan beri "qazaq mәselesinin" kýn tәrtibinen týspey qoyy osydan. Moyyndau kerek, osynday ýderisterding basynda Múhtar Shahanov siyaqty elge keninen tanymal, halyq sýietin azamattardyng boluy da ózining ong әserin tiygizdi. Mysaly, ótken jyly Shahanov aghamyz Doktrinagha qarsy ashtyq jariyalaymyz degende halyq eleng ete qaldy, ornynan atyp týregeldi. Biylik ony kórdi, әreket ete bastady. Al keshe ghana Jasaral Quanyshәlinder ashtyq jariyalaghanda qazaq ta, biylik te selk etpedi. Nege? Yaghny jeke túlghalardyn, azamattardyng sayasy ýderisterdegi róli bar degen sóz.

Múhtar aghamyz bastaghan "Tәuelsizdikti qorghau" qozghalysy endi ghana bekip, úiymdastyru mәselelelerin sheship keledi. Jaqynda ghana jalpy jiyn bolyp, onda qozghalysty qúrudyng joldaryn, qozghalystyng jarghysyn talqyladyq. Mening týsinigimde, Múhang elimidegi kez-kelgen partiyamen teng túlgha. Halqymyzdyng asyl azamaty, sýiikti úly. Ol aghamyzdyng bedelin, oghan degen halyqtyng iltipatyn bizder biylikti últ mәselesine qaratu ýshin dúrys paydalanuymyz qajet. Olay bolatyn bolsa, Múhang bastaghan qozghalys últtyq úiymdardy, jastar úiymdaryn, ziyaly qauymdy biriktirip otyratyn "agha úiymgha", "arbitr úiymgha" ainaluy tiyis. Onyng qasynan talay úiymdar, qorlar, qoghamdyq birlestikter qúryla bersin, qanat jaysyn. Biraq, "Tәuelsizdikti qorghau" der kezinde últqa da, biylikke de, partiyalargha da baghdar berip, jónin aityp otyratyn, birlesip júmys isteu, әreket etu dәstýrin qalyptastyratyn últziyaly qauym ordasyna ainaluy tiyis. Eger birigip júmys isteu dәstýri payda bolsa, ol erte me, kesh pe institutqa ainalady. Býgin biylikten basqa qoghamgha sózi óter institut joq. Onday instituttardy damytugha biylikting qúlqy da joq siyaqty bolyp elesteydi. Olay bolatyn bolsa, kem degende bir bedeldi últtyq, qoghamdyq institutty dýniyege әkelu bizding paryzymyz. Áriyne, osynday qisyndy qabyldaghysy kelmeytin, óz basyna tóbe, óz ainalasyna kósem bolghysy kelip jýrgender de az emes. Biraq olardyng uaqyty әldeqayda ótip ketken. Jalghyzdyng ýni shyqpas deydi qazaq. Olar birdene depti, olar renjip jatyr eken dep últtyng kóshin toqtatyp qoyatyn uaqytymyz joq. Sayasattyng japan dalasynda jalghyz qalam deushilerge artyq sóz aityp, solardyng lany men aiqayyna nazar audarudyng qajeti shamaly. Ol da sayasy tandau shyghar. Oghan da týsinistikpen qarayyq.

Qazaq alimanaghy: Jaqynda qazaq qúryltayy ótti. Búl turasynda qym-qighash pikirler aityluda. Aldymyzda dýniyejýzi qazaqtarynyng kezekti qúryltayy men qazaq jurnalisterining halyqaralyq birinshi forumy kele jatyr. Osynday «qazaq» atyn jamylghan jiyndardan ne kýtesiz?

Aydos Sarym: Búl turaly oilarymdy qúryltaydyng ózinde ashyq aitqan bolatynmyn. O bastan ony úiymdastyrushylargha dәl osylay asyghyp, apyl-ghúpyl shara ótkizuding ne qajeti bar dep birneshe ret aitqan bolatynmyn. Odan da taghy birer ay dayyndalyp, azamattardyng pikirin jinap, qantarda últshyldar úsynghan tújyrymdama dengeyindegi burneshe qújattardy jasap shyghayyq. Aldaghy uaqytta parlament jәne preziydent saylaulary kele jatyr. Solargha qatysty qazaq júrtshylyghynyng mún-múqtajyn ashatyn, saylaudan ýmitti partiyalargha baghyt beretin "qazaq maniyfesti", "qazaq petisiyasy" siyaqty dýniyelerdi jasau kerek degen oiymdy osydan bes-alty ay búryn qúryltaydy úiymdastyru tobynyng jiynynda da aitqanmyn. Ókinishke oray, onyng biri de bolmady. Jasalghan bayandamalar men qararlar aghymdaghy maqalalar men súhbattardyng dengeyinen aspaytyn, mazmúnsyz, tayaz bolyp shyqty. Sonda birneshe jyl boyy aitylyp kelgen qúryltaydyng maqsaty ne boldy? Eger maqsaty oblystardan halyqty jinap, kýndelikti kýibeng tirshilikke qatysty әngimelerdi ghana aityp, birimizben birimiz aitysyp, bir-birimizdi keketip-múqatu bolghan bolsa, onda, sózsiz, qúryltay óz maqsatyna jetti. Al eger maqsat bolashaqqa baghyt beretin, qazaq últtyq qozghalysynyng ertenine baghdar bolatyn qúryltay ótkizu bolsa, onda búl alqaly jiyn óz maqsatyna jetken de, jaqyndaghan da joq. Aynalyp kelgende, ózimizdi-ózimiz mazaqtaghanday boldyq. Sonda osy týrimizben "halyqty kóteremiz", "biylikti qiratamyz", "biznesti ózimizge qaratamyz" desek, onda barlyghymyzdy da elektr toghymen ne Janaqorghannyng balshyghymen emdeu kerek. Qúryltaydan bir týsingenim: qazaqqa jana últshyldar men jana últshyl úiymdar kerek eken. Jiyrma jylda kem degende bir buynnyng auysatyn kezi keldi. Ketbúghynyng joryghynan beri kele jatqan "sardarlarymyzben" bitiretin sharuamyz shamaly.

Qúryltaygha, payymdauymsha, terendik pen shynayylyq jetpegen siyaqty. Mәsele qatty sóz aityp, jalyndy úran tastauda emes. Ol jaghynan jiyrma jylda qazekeng ekijýzjyldyq josparyn uaqytynan búryn atqaryp tastaghan halyq. Shamalauymsha, qúryltayda eng aldymen qazaq últshyldary degen kimder? Olardyng basqa sayasy kýshter men biylikten aiyrmashylyghy nede? Janaghylarmen qaytse, qaytken kýnde birigip júmys isteuge bolady degen súraqtargha jauap berilui tiyis edi.

Ekinshiden, qazaq últtyq qozghalysynyng býgingi kýii men tirshiligine adal bagha berilip, onyng bolashaqta atqarar isteri, strategiyasy men taktikasy turaly shynayy әngime aityluy jón edi. Osy kezge deyin qalyptasqan "últ patriottary", "últshyldar" degenning barlyghy sayqymazaqtar, qolynan aiqay-shudan basqa eshtene kelmeytin marginaldar degen jalghan ataqtan qalay qútylamyz? Biylik pen arnayy qyzmetter kórsetip bergen "sara joldan", "ssenariylik rólderden" qalay shyghamyz? Osynday keyipte jýrgenimiz ýshin kim kinәli? Basymyz nege birikpeydi? Nege bir úiym qúryla qalsa boldy, qasynan qyryq úiym bolyp shygha kelemiz? Osynday súraqtargha jauap izdeuimiz qajet edi.

Ýshinshiden, býgin últtyq memleket qúrudyng ekinshi kezeni bastalyp keledi. Halyqtyng sana-sezimining ósui, ziyaly qauym belsendiligining artuy oghan anyq dәlel. Esesine Qazaq eli óz tarihynyng eng kýrdeli onjyldyghyna ayaq buasyp keledi. Aldymyzda san-aluan oqighalar men qiyn asular túr. Osyghan dayyndyghymyz qalay? Qyatsek últtyq kýres otyn jandandyra týsemiz? Qaytsek biylikti óz jaghymyzgha qaratamyz? Osynday súraqtargha naqty jauap izdeu kerek.

Al bolashaqtaghy jiyndargha keletin bolsaq, olardyng basty maqsaty bir-birimizge dúrys súraqtardy qoya bilu. Bayaghyda әlemning myqty bir fiziygi: dýniyening damuy ózimizge ózimiz qoya bilgen sauatty súraqtargha tikeley balanysty degen eken. Yaghny ishimizge ýnilip, ótkendi saralap, qoldaghymyzdy týgendep, bardy bar, joqty joq dep shynshyl bagha beru ýshin ýlkendi-kishili qazaq jiyndarynyng ótip túrghany dúrys. Ol jiyndar jana núsqada, jana tәrtippen, sózden góri naqty iske negizdelse tipti keremet bolar edi. "Men aittym, sen iste" degen jaman әdetterimizden airylugha әkelse mýldem qatyp keter edi.

Qazaq alimanaghy: Qazaq últshyly dese qazir kóz aldymyzgha basynda dagharaday bórki bar, ýstine oyly shapan kiygen, qolynda asa tayaghy bar baqsy-balgerge bergisiz jan elesteydi. Ya bolmasa ózge tilde sóilemeytin, tipti ony jek kóretin, ghalamdyq qúbylysty qúbyjyqtay kóretin qarabayyr synarezu adam elesteydi. Siz qalay sanaysyz, qazirgi qazaq últshyly qanday boluy kerek?

Aydos Sarym: Onynyz ras. Býgingi qazaq últshyldarynyng basym kópshiligi kezinde biylik jazyp bergen rólder men tanylghan imidjden shygha almay keledi. Taghy bir basty mәsele bar. Býgingi "últshylmyn" degenderding basym kópshiligining maqalasyn ne kóterip jýrgen úrandaryn qaranyz. Olardyng qazaq ýshin izdegen  "Jerúiyghy" bolashaqta emes, ótken kýnde. Olardyng binoklideri, perspektivalary aldygha emes, tek artqa ghana qaraydy.

Qaysybir aghalarymyz últtyq múrat retinde rulyq jýie men biyler institutyn qalpyna keltiru kerek dep úrandatyp jýr. Osynymyz utopiya emes pe?  Jay ghana utopiya emes, ziyandy utopiya! Bayaghyda "qazaq utopiyasyn" "Qazopiya" dep qalghanym bar. Dәl sol "Qazopiya"! Kenistikten, qara jerden oryn taba almaghan utopiya! Utopiyanyng ózi belgili bir qoghamnyn  oi-sanasynyng kórsetkishi, onyng damu dengeyining jәne úmtylystarynyng jiyntyghy ekeni haq. Sonda bizding qoghamnyng iydealy, múraty, missiyasy ótken shaqqa, handar, rular zamanyna oralu ma? Qaytadan kóshpeli ómir saltyn janghyrtyp, maldyng artynan erip kóship-qonyp jýru me? Bolashaghymyz ótkenge, keshegi kýnge qayta oralu ma? Ótkendi eske alu jarqyn bolashaqqa әkelmeydi. Qayta kerisinshe, bolashaqty oilau, bolashaqty jobalap-josparlau ótkendi tereng týsinuge, ony qayta jasaqtaugha alyp keledi!

Endi bir aghalarymyzdyng armany - Qazaqstandy, qazaq jerin múhit ishinde túrghan derbes aralgha ainaldyru. Eshkimmen aralaspaytyn, eshkimdi qajet etpeytin, ózimen ózi jýrip, kýnin kóretin avtarkiya. Uaqyttyng ýsh kezenin de jenip shyqqan kenistikti jasaqtap, tatu-tәtti agrarlyq idilliya jasau. Búl mifologiyalyq sananyng mifologiyalyq geografiyany dýniyege әkelui! Tap-taza shizofreniya.

Aynalyp kelgende bizding qazaq últshyldarynyng sanasynda iya uaqyt kenistikpen kýresedi, iya kenistik uaqytpen kýresedi de túrady. Al shyndap kelsek, uaqyt pen kenistik birinen-biri ajyramas, myzghymas úghymdar. Dýniyeni birólshemdi dep sanaugha bolmaydy. Dýnie kýn ótken sayyn kýrdelenip, qiytúrqylanyp bara jatyr. Osyny moyyndamau, osyny týsinbeu balalyqtyn, sәbiylikting belgisi. Osydan qalyptan shyghamyz desek bizge oi-sananyng silkinisi qajet. Tújyrymdyq, paradigmalyq, diskurstik revolusiya qajet. Onsyz kýnimiz qaran.

Al qazaq últshyly qanday boluy kerek degenge kelsek, mening kóz aldyma Alash qayratkerleri, Alash ardaqtylary elesteydi. Osy túrghyda bir qyzyq jayt turaly oy qozghaghym keledi. Qarap otyrsaq, býgingi kýni tarihtyng ózi qazaq últyna Alash múratyn jalghastyru ýshin ekinshi mýmkindik, erekshe tarihy shans berip otyrghan sekildi elesteydi. Salystyryp kóreyikshi. Qazaq handyghy qúldyrap, elimiz Resey imperiyasynyng bodany boldy. Jýzdegen kóterelister men qozghalystar óz nәtiyjesin bermedi. Sony Kenesarynyng últ-azattyq soghysy. Auyzbirshilik tanytyp, toptasyp, úiysudyng ornyna ru-rugha bólinip, toza berdik. 1850 jyldardan keyin qazaq dalasynda mýldem bas kóterer adam qalmaghanday bolady. Múraghat qújattaryn aqtarsang ótken kýnderdegi kóterilisterdin, aqyn-jyraulardyng biri de qalmaghanday әser tuady. "Qazekenning sharuasy bitken jer osy shyghar" dep qalasyn. Sodan keyin dýniyege Abay keledi. Artynan zamany ótip bara jatqan kóshpeli-atty órkeniyetti uaqyttyng synynan ótkizu, últ retinde saqtap qalu ýshin jaratqanday Alashshyl ýlken bir buyn dýniyege keledi. Abaydan susyndaghan osy ýlken buyn tarih sahnasyna 20 ghasyrdyng onynshy jyldary belsendi týrde shygha bastaydy. Mine aragha ghasyr salyp tarih qaytalanyp jatqan joq pa eken? Úqsastyq, ýndestik bar siyaqty. Jiyrmasynshy ghasyrda qazaqtyng on toghyzynshy ghasyrdaghy tarihy katastrofalyq, apokalipsistik dengeyde qaytalanghanday! Qyrylyp kete jazdadyq! Aman qaldyq! Tәuelsiz el boldyq! Endigi uaqytta tarih bergen mýmkindikti dúrys paydalana bilmesek, odan airylyp qalsaq, dәl osynday jaghday tua ma, joq pa? Osydan airylyp qalsaq dәl osynday ýshinshi mýmkindikti Qúday bizge bere me eken? Býgingi jas qazaq últshyldary Abayshyl, Alashshyl atalarynyng jolyna týsip, amanatyn abyroymen alyp jýre ala ma? Alash ardaqtylary eki maydangha kýresti, eki baghytty qatar jýrgizdi; biri - eskilikti jenu, ekinshisi - últty janghyrtu, modernizasiyalau. Býgingi qazaqtyng jas últshyldarynyng aldynda da osynday maqsat, osynday mindetter túr.

Súhbattasqan Erenghayyp Quatayúly

"Qazaq alimanaghy"