Marksizm – leninizm  iliminde últ pen úlysqa sol zamangha say sipat berilgen. Marksister, әsirese, KSRO-nyng marksisteri men leninisteri últtyng tek kapitalizmning tuyndysy ekenin aityp onyng kommunizm bastalysymen óz-ózinen joghalatynyn «ghylymiy» derekter negizinde dәleldep , iydeologiyalyq postulatqa ainaldyrghan bolatyn[1]. Últ –  kapitalizmning tuyndysy. Últ bolyp úiysu ýshin aldymen ekonomikalyq ómir birlestigi boluy kerek.

Úlys bolyp qalyptasqan  elde territoriyalyq úiysu qalyptasady. Aldymen  jeke taypalar, taypalar odaqtary dýniyege keledi, al taypalar odaghy úlysqa, keyinnen songhylary ekonomikalyq jәne jergilikshildikke apardy, bara kele ekonomikalyq jergilikshildik ekonomikalyq toptasugha әkeldi. Sonymen rulyq sananyng ornyna territoriyalyq jergilikshildik negizge sýiengen birlestik payda bolady. Buyrqanghan kapitalizmning әseri auyldyq - ólkelik mesheulikti qoparyp, úiystyrady. Auyldyq-  rulyq jәne kenttik - mahallәlyq sana qúrdymgha ketedi. Sonymen, ekonomikalyq ómir rulyq – feodaldyq qatynastardan tas qalmaydy. Ekonomikalyq mýddeler, naryqtyq ýrdister  eng pәrmendi , basqa faktorlarmen salystyrsaq , eng basymdyq kórsetetin manyzdy fenomen.

Biraq úlystyn  últqa ainaluy tek ekonomikalyq jәne әleumettik әserlerden qalyptaspaydy. Ruhany ómir men til, ortagha negizdelgen sana auqymdy memleket shenberimen almasady, sóitip, birte birte sandyq, demografiyalyq, urbanizasiyalyq faktorlar qosyndysy  jәne damushylyq,  sapalyq, sanalyq dengeyge ótedi. Rulyq jәne feodaldyq kezende ólkelik dialektiler últtyq әdeby tilge ainalady. Áriyne, búl ýrdisting pisip jetilui ondaghan, tipti jýzdegen jyldardy  kerek etedi.

Últty shyndaytyn faktor – ol soghys, biraq soghys sәtti bolsa, tym úzaqqa sozylmasa jәne saltanatty týrde jenispen ayatalsa ghana pozitivtik әser etedi. Basqa jaghdayda  isting nasyrgha shabuy  yqtimal. Qazaq kórshilerimen soghysty  jәne әskery qaqtyghystarda  últ bolyp qalyptasty. Qazaq  – Jonghar (shyghys mongholdar) soghystary tym úzaqqa sozylyp, onyng ýstine jongharlar eki maydanda soghysty. Olar soghysqa tóze almady. Aqyry Qytaydan songhy soqqyny alyp ghayyp boldy. Biraq, qazaqta búl soghystardan tym sharshaghan edi. Bizde birqatar sebepterden últtyq daghadarys boldy. Búl daghadarystan biz 1991 jyly tolyq aiyqtyq. Resey - Gruzin soghysynda  soghys Reseydin  jenisimen ayaqtaldy. Búl soghys bar bolghan bes-aq kýnde ayaqtalypty (8-12 tamyz 2008 jyl).  Ontýstik Osetiyany qorghaghan bolyp Resey Gruziyagha әskery soqqy berip, Ontýstik Osetiyany ózine qaratyp aldy.[2]Gruziyn-Resey soghysy Resey basshylarynyng militaristik pighylyn qozdyrdy. Reseyding Ukrainagha shabuyly kerisinshe Reseyge sәtsiz әskery kampaniya bolayyn dep túr.

Adamzat tarihyna Birinshi Dýniyejýzilik soghys jәne Ekinshi  Dýniyejýzilik soghystar  belgili. Ár Dýniyejýzilik soghystan keyin Úly derjavalar halyqaralyq tәrtip ornatty. Ekinshi Dýniyejýzilik soghystan keyin Birinshi Qyrghy qabaq soghys (1945-1991jj.) boldy. KSRO Birinshi Qyrghy qabaq soghysta jenilip, ydyrady. Qazaqstan siyaqty KSRO-nyng  qúramyndaghy odaqtyq respublikalar bólinip,  egemen elderge ainaldy. Bizding oiymyzsha, adamzat býgingi tanda Batys elderi aliyansy men Resey arasyndaghy  Ekinshi Qyrghy qabaq soghysqa kuә bolyp otyr. Batys elderi Reseyge ekonomikalyq kópsalaly shekteulerdi – sanksiyalardy saldy. Batystyng maqsaty Reseydi ekonomikalyq kollaps pen әleumettik daghdarysqa úshyratu.[3]Preziydentimizding geosayasy kóregen sayasatynyng arqasynda biz soghys alandarynan tys, aman sau otyrmyz, Qúdaygha shýkur.

Býgingi zamanda  memleketter bir birine qarsy týrli sayasy  tehnologiyalar paydalanady. Álemde bolyp jatqan valutalyq , sauda soghystary jәne aqparattyq soghystardan  tys qalu mýmkýn emes jәne olargha   mәn beru kerek.Bizding elimizding  aqparat  kózderi búl sujetterdi saralap halqymyzdy últjandylyqqa tәrbiyeleui kerek.

Etnologtar býgingi tanda saf taza, birtekti  últtar men etnostar joq ekenin dәleldeydi. Tipti, qazirgi zamandaghy qazaqtardyng qanynda qyrghyzdyng da , qalmaqtyng da qany bar, al ózbekpen kezinde bir halyq bolghanbyz. Sauda qatynastarynyng úlystardy til  biregeyligine әkeletini beseneden belgili. Sauatty adamdardyng kóbengui, molda- ishandardyn  ruhany talaptary – diny әdebiyettke zәrulik tudyrady. Diny әdebiyet pen halyq auyz әdebiyeti tútasyp, aqyrynda jyraulardy  tókpe aqyndar, songhylardy jazba aqyndar almastyrady. Qala mәdeniyeti akkumulyator jәne retranslyator rólin oinay bastaydy. Júrtshylyqtyng sharuashylyq , ekonomikalyq, әleumettik maqsattarymen migrasiyalyq kóshi-qony taghy da bar. Beybit ómir orta ghasyrlarda dýrkin-dýrkin soghystarmen almasyp túrdy. Halyqtyng sapyrylyp bosuy, qaytadan ornyghuy,  biregey últtyng qalyptasuynyng sara joly. Ortalyqtanghan memlekette úlys últqa ainalady.Sonymen biregey territoriya, biregey ekonomikalyq ómir, ortalyqtanghan memleket psihikalyq, mentaldyq , tildik, ruhany birizdilik tudyrady. Dәstýr men  salt, nekeler: endogamiya men ekzogamiya әdeti últtyng  antropologiyalyq jәne genetikalyq tipajyn qalyptastyrady. Antropologtar qazaqtyng ghasyrlar boyy óz elinde qalyptasqanyn dәleldedi. Ony avtohton dep ataydy. Ortalyq Aziyada jeti atagha deyin qyz alyspaytyn qazaq pen qyrghyz insest nekege barmaydy,   basqalary- tәjik pen ózbek, úighyr men jergilikti ortaaziyalyq arabtar tuysqandyq nekelerdi әdet qylady. Últtyq sananyng qalyptasuynyng sharty joghary da atalghan.

Marksizm-leninizm  tek atalghan faktorlardy tizbektedi. Al, endi biz atalmaghan jaghdaylardy saralayyq. Últ bolu ýshin kóregen elita men isteblishment boluy kerek. Búl – birinshi. Ekinshisi. Ár últtyng ghúmyry ózin ózi qorghanu immuniytetine baylanysty. Ózin ózi qorghay almaytyn últ týbinde memlekettik egemendiginen, bara kele ana tili men últtyq sanasynan aiyrylady. Álemning alghashqy derjavasy –Assiriya, ol qazir qayda?[4] Asa quatty әlem derjavasyna ainalghan memleket Qosózen Mesopatamiya ólkesinde payda boldy. Bizding dәuirimizge deyin XIII—XII ghgh. assiriyalyqtar eng biyik shynyna jetken. Biraq basqa basqynshy –arameyler sol superderjavany joq qyldy. Al býgingi tanda assiriylikter auyr halde, birneshe memlekette bosyp jýr. Olardyng shaghyn toptaryn  Iranda,Irakta , Siriyada kezedestiruge bolady. Al manchjurlar qayda? Kezinde Qytaydy basyp alyp dinastiya ornatyp 1644—1683 jj., qazaqqa da qater tóndirdi emes pe? Solar býgin qayda? Jenimpaz dep eseptelgen manchjurlar baq tayghan tústa 1911 jyldary ózderi genosidke úshyrady. O toba , qazaqtyng qarghysy olargha ótip ketti me? Býgingi  kýnde Qytayda manchjurmin deytinderding  sany qazaqtan az. [5]

Taghy manyzdy últ qasiyeti – ol últtyng mobilizasiyalyq mýmkindigi. Eger últ elitasy men isteblishmenti óz halqyn manyzdy maqsattargha kótere jәne jeteley  almasa, últtyng qúryghany. Al elita men isteblishment progressistik sipatta boluy kerek. Oghan qarasty halyq óz elitasynyng dúrys baghytyn qoldaghany jón. Bolar últtyng manyzdy qasiyeti –tózimdilik jәne sabyrlylyq. 1990-shy jyldary  Qazaqstanda óte auyr boldy. Túrmysymyz tym auyrlap ketti, odan KSRO-daghy ómirimiz tәuirleu edi  dep, egemendikting bizge keregi shamaly dep, tól jas memlekettik instituttargha qarsy shyqqanda ne bolar edi? Ol jaghdayda qúrdymgha keter edik. Biraq qazaq tózdi, kýiregen sovhozdar men kolhozdardan qalagha kóship keldi, naryqtyng qiyn sharttaryn iygerdi. Býgingi tanda qazaqtyng 60% qalady turady, ortang qol dәulettiler 40%-dan joghary. Orta Aziya memleketterining arasynda túrmysy tәuiri qazaqtar. Bizding biylik naryqtyq prinsipti qoldaydy, bizding el basqa elderding әskeri sayasy avanturasyna qosylghysy joq. Reseyding Ukrainagha  , Gruziyagha, Batys elderge qarsy qoqan loqqy sayasatyn qoldamaydy. Bizding elita men isteblishmentting halyqqa talaby naryqqa terenirek enu, aghylshyn tilin ýirenu , balalardy shet elderde oqytu jәne olardy óz elinde qyzmetpen qamtamasyz etu. Búl qiyn ba? Iә qiyn, biraq oryndaugha keletin talaptar.

Bolatyn últyn  taghy bir belgisi – ol demografiyalyq jәne assimilyasiyalyq mýmkýndigi. Óspeytin últtyn  belgisi tómendey beretin  demografiyalyq potensial. Depopulyasiyagha(últ sanynyng tabighy jolmen azayuy) úshyraghan últ tek assimilyasiyalar arqyly sanyn toltyra alady.Tól últymyzdyng qarqyndy ósuine  immigrasiyanyng әseri manyzdy. Sonymen  qazaqtyng qarqyndy ósu joldary-tabighy ósim, immigrasiyayq ósim- qazaq repatriasiyasy, eng songhy manyzdy resurs-assimilyasiyalyq ósim.  1989 jyly qazaqtyng sany 6 mln. 534 myng , 1999 jyly -   7 mln. 985 myn, 2009 jyly -10 mln. 096 myn,     al 2015 jyldyng 1 qantaryndaghy  memstat agenttigining boljamy boyynsha -   11 mln. 497 myngha jetippiz. 1989-2015 jyldary  qazaqtyng jalpy ósimi-  5 mln.(naqtyraq aitsaq 4 mln.963 myn) bolypty. Ótken shiyrek ghasyr(26 jyl) kezende 76% ósippiz. Búl atalghan tabighy ósim, immigrasiyalyq ósim jәne assimilyasiyanyng qosyndysy. Býginde qazaqtyng jylma jyl tabighy ósimi mólsheri -200 mynday, qalghany – negizinen oralmandardyng ýlesi. Songhy onjyldyqta qazaqtyng  assimilyasiyalyq ósimi eleuli statistikalyq kórsetkish beretin boldy. Qazaqtyng sanynyng ósuine taghy bir sebep: Qazaqstangha  kóship kelgen qaraqalpaq pen ózimizdin  úighyrlardyng qazaqtyqqa ótuinen bolyp otyr. Búl jaghday kelesi onjyldyqtarda ózimizding ózbekterding qazaqylanuyna  әkeledi.   Búl pozitivti ýrdis.

Basqa últtardy shettetpey olardyng últtyq bolmysynyng , últtyq sanasynyng jәne  iydentifikasiyasynyng ózgeruine shek qoymay, qyzghanbay, qazaqtanuyna jol ashu – demokratiyalyq ýrdis ekenin aitamyz. Bәrinen de jaman nәrse ol segregasiya. Segregasiya mektepten bastalady. Mәselenki, ózbek , úighyr, tәjik  mektebin bitirip,  odan keyin ne iske, ne oqu jalghastyrugha jaramay jaghdayy jәisiz jýrgen azamattardy qaytemiz. Sol siyaqty orys mektebin bitirgen orys balalary, tipti,  uniyversiytettin  orys bólimin bitirip,  qazaqsha bilmegendikten ofis qyzmetine de jaramay jatyr. Egerde orys balalary qazaqsha oqymaymyn, Reseyge ketemin dese, úighyr, ózbek,tәjik mektebinin  týlegi shetinen ketpenshi men dýkenshiden  asa almay jýr. Orta mektep pen uniyversiytet әleumettik ósuge , kariera jasaugha jol ashugha kerek. Sondyqtan az últtar(orys mektebi sonyng ishinde) mektebin jappau kerek shyghar, biraq ol  mektepterde 80% sabaq qazaq tilinde  ótui kerek, sonda ghana últtyq azshylyqtar  mektebin bitirgender óz talaby men talantyna sәikes ornyn Qazaqstanda tabady, tipti tәuir qyzmettik kariera jasaydy.

Últ pen memleket saqtalady, eger últtyq iydeya men soghan sәikes iydeologiya bolsa,.. Qazaqtyng últtyq iydeyasy men iydeologiyasynda  birneshe manyzdy talap bar: ol memlekettik til is jýzinde óz qúzyrynda boluy kerek; qazaqtyng dәstýrli dinining  myzghymauy; tól memleketimizdin  mәngilik ekenin bayan etu. Ekonomikalyq daghdarys kezinde joghary biylik últjandylyqty sayasy tehnologiyalyq resurs retinde paydalana bastady.Búl – jaqsy. Elimizding egemendi memleket retindegi tarihy bastauy  Putin aitqanday, 1991 jyldan emes,  550 jyl búryn bastalghany resmy týrde moyyndalyp, mereytoy retinde atap ótildi.

Qazaq eli etnosentrizmge emes, lingvasentrizmge negizdelui kerek. Biz sayasy últ qúrugha tiyispiz. Týbi ózbek tekti qazaq, úighyr tekti qazaq  degen tirkes qazaqtyqtyng qosymsha dәleli siyaqty bolady. Sebebi qazaq sanatyna kiru óte abyroyly, ozyq bolu degendi bildiredi. Qazaqsha sóileu asqan mәdeniyettilikting belgisine ainalady. Men shet elderde bir aidan artyq bolsam bitti, basym auyrady, ainalamda qazaqtilinde sóileytin orta bolmaghandyqtan zardap shegem. Bizding elimizde әr azamat tegine tiyissiz, meritokratiyagha tәueldi  ornyn tabuy kerek.

………………………………

1. http://www.esperanto.mv.ru/wiki
2. http://www.kavkaz-uzel.ru/articles/210899/; http://inosmi.ru/sngbaltia/20140218/217621457.html
3. Azimbay Galy Novaya mirovaya «holodnaya voyna». altyn-orda.kz. 13 oktyabrya, 2013
4. http://www.historie.ru/civilizacii/242-assiriya-pervaya-mirovaya-derzhava.html
5. http://e-history.kz/ru/project/view/3?type=publications&material_id=991

Abai.kz