Búrynghy Premier-ministr Serik Ahmetov turaly ol isti bolghaly beri bir de bir pikir bildirip, ol turaly qoldau da, kinәlau da jazbaghan edim. Serik Nyghmetúly Preziydentten keshirim súraghan kýni qolym qyshyp túrsa da «basqa pәle tilden» bolar-au degem. Kesheli beri eki azamat ol turaly qoldau maqala jazyp, Preziydentten amnistiya berudi súrauymdy ótingende «sózding atasyn óltirmeuge» bel budym...

Jaqsy biletinder, tanityndar, birge istegender, jalpy júrtshylyq Serik Nyghmetúlyn myqty úiymdastyrushy ghana emes, últshyldyghy da, ózindik myghym ústanymy da, bir kisige jeterlik er minezi de bar, salystyrmaly týrde qoly taza adam dep baghalaytyn. Solardyng qatarynda men de bar edim.

Ol isti bolghan kezde el ishinde týrli әngime órbip, Serik Ahmetov Euraziyalyq ekonomikalyq odaqty qoldamaytyndardyng biri eken, sol ýshin de Kәrim Mәsimovpen «jaqsy bolmay» qalypty degen әngimeni de estigen edik. Búl shyn ba, jalghan ba, kim bilsin, biraq búl әngimening kópshilikting qúlaghyna mayday jaghyp, jýregine ýmit úyalatqany anyq.

Sondyqtan da ony ishtey de, ashyq ta qoldaushylar as ýilerde de, әleumettik jelilerde de az bolghan joq.  

Biraq, biraq Serik Nyghmetúlynyng sottaghy songhy sózi ýmit qamaldaryn tas talqan etkendey әser qaldyrdy.  Ol ýshin ony maqtau kerek pe, dattau kerek pe men әli bilmeymin, kópshilikting de ekiúday kýige týskeni  anyq.

Sebebi, ailap ýy qamaqta jatyp, asyqpay oilanghan, aq qarany, jaqsy men jamandy, payda men ziyandy tarazy basyna salyp, ózin songhy sәtke deyin ózining kinәsiz ekenin mәlimdep, ensesin tik ústap kelgen Serik Ahmetov songhy sózinde Preziydentten jalynyp, keshirim súraghany qyzyq boldy. Onyng izbasary Bauyrjan Ábdishev ózin «Nazarbaevtyng mәngilik soldaty ekenin» de aityp saldy. Olardyng búl әreketin keybireuler moyyndaryna qoyylghan qylmysty ózderi moyyndaghany dep te baghalap jatty.

Iya, búl keshirim súraudyng artynda olardy Preziydentting aqtauy túrghany anyq. Biraq, búl iydeya Serik Ahmetovtyng emes, Aq ordanyng piarshikterining basynda tuyndady-au  degen oidamyn. Al Serik Ahmetovke kelsek, ol keshirim súraudan bas tarta alatyn ba edi? Áriyne.

Ózining kinәli emes ekenin әr sotta qaytalap kele jatqan Serik Ahmetov sot stolyn bir qoyyp, «Men, búrynghy Premier-ministr bola túra jazyqsyz osylay jazalanyp, әdildikke, sot әdildigine jete almadym. Ózimning jasamaghan qylmysym ýshin on jyl arqalap baramyn.   Janym aman bolyp, týrmeden tiri  shyqsam elimizdi qaghazda ghana emes, ómirde shynayy qúqyqtyq, demokratiyalyq memleketke ainaldyrugha barymdy salamyn» degende she? Onda jaghday qalay bolar edi?   

Jaghday dәl, solay órbise ol shynymen de on jylgha, tipti odan da kópke  sottalyp kete barar edi. Solay bolmas ýshin de dәlelgh myghym bolmasa da sudiya oghan on jyl berdi.  Ol Sekenning bas tartu mýmkindigin azaytu ýshin jasalghan «hod konem» bolsa kerek.

Sonymen ol týrmege týser edi, biraq kim týspey jatyr?  Osyghan deyingi sottalghan joghary lauazymdy ministr, әkimderge, generaldargha, kedenshilerge  qarasaq, Serik Ahmetovtyng da týrmedegi jaghdayy Aron Atabek nemese Vladimir Kozlov siyaqty bola qoymas edi dep oilaymyn. Onyng qoldaushylary men bauyrlarynyn  biznesi baryn eskersek «grev» mәselesi de sheshiler edi degendey.  Biraq, týrme degen kurort emes. Sekenning densaulyghy da temirdey emes bolsa kerek-ti. Demek, sayasy dodagha onyng birneshe jyl qamaudan keyin qosyluy kýmәn tughyzady.

Sondyqtan da, Serik Nyghmetúly ekinshi joldy tandaghan siyaqty. El ne dese o desin, bostandyq bәrinen qymbat dep sheshti. Áriyne, qanday sheshim qabyldasa da onyng óz erki. Ómir óziniki, tandau óziniki degendey.  

Endi  Serik Ahmetov pen Bauyrjan Ábdishev keshirim súraghan son, Preziydent shynymen amnistiya jasay ma? Ábden mýmkin, senim joghary.

Serik Ahmetovke amnistiya jariyalau turaly Preziydentke ýndeuler men hattar jazugha ziyaly qauym ghana emes, múghalimder men dәrigerlerding «úiymdasa kirisip» jatqanyna qarap, tipti onyng jasyryn búiryq negizinde jasala bastaghany turaly el ishindegi әngimege sensek, Preziydentke amnistiya jasaudan basqa amal da qalmaytyn siyaqty. Endi qaytsin, býkil júrt Aq ordanyng aldynda mandaylaryn tasqa tósep, halyq bolyp, júrt bolyp ótinip jatsa?..

Qosh, qalay desek te Serik Ahmetovtyn, onymen birge otyrghandardyng bәrining bostandyqqa shyqqanyn qalaymyn.

Biraq, negizgi aitayyn degenim, eger keshirim súraghan Serik Ahmetov pen Bauyrjan Ábdishev siyaqtylar keshirim súraghany ýshin ghana  Preziydentting asqan keshirimshildigining arqasynda mәngilik soldattaryna jýregi jylyp, meyirimi tógilip bostandyqqa jiberse, al keshirim súramaghandar qaytedi, sottalyp kete bere me?

Men biletin, sonau 90-jyldardyng basynda birge aulalardy aralap, birge dauys jinaghan, úzaq uaqyttan beri dos bolghan, men biletin, birge jýrgen, jaqsy tanityn Ermek Narymbaev pen Bolatbek Blyalov Preziydentten keshirim súray qoyar ma eken? Áy qaydam... Olardyng Nazarbaevtyng mәngilik soldattary bola qalatynyna da kýmәnim bar. Olay bolsa, ol azamattardyn, Ermek pen Bolatbektin, Serikjannyn  taghdyry qylmysy dәleldensin, dәleldenbesin, qylmys jasasyn, jasamasyn keshirim súramaghany ýshin bir adamnyng jeke qalauy men qalamynyng úshynda túr ma?   

Osyndayda adamnyng basyna týrli oy keledi eken... Tynysh otyra almaytyn basymyz bar, qyrshanqy tilimiz, qynyr minezimiz bar. Soghan qarap, osy bastan men de Preziydentten bar tilimning nәrin tógip, kósiltip túryp keshirim súrap qoysam qaytedi, a?

Kim biledi, erteng ishki ister departamentining tergeushileri ala kep jónelemiz degende: «Áy, әri jýrinder, men kókemnen keshirim súrap qoygham. Endi ne istesem de óz erkim» demeymin be?

Siz ne aitasyz, әleumet?

 Maqsat Iliyasúly, qogham belsendisi, zanger

Abai.kz