Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 11333 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2015 saghat 12:49

JELTOQSAN JELI... TONDYRDY MENI...

Jeltoqsan kóterilisi tughyzghan Ontýstiktegi sayasiy  qozghalystar men Azattyq kýshter turaly

Bodanda jýrgen halqymnyng

«Bauyzdauy» bolayyn!

Erkek toqty qúdayy,

Ez bolghansha Er bop ót,

«Qúrbandyqpyn» aghayyn! 

(Isatay Taymanúly)

1985 jyldyn  sәuirimen  kelgen  qayta  qúru  dәuiri  qoghamda, elimizde  kóptegen silkinister tughyzyp, últtyq  respublikalarda, metropoliyanyn  ortalyq  qalalarynda  oktyabri  dauyldarynan  keyingi uaqyttarda  bolmaghan, qoghamdyq-sayasiy  órleu  qozghalys-taryn  tughyzdy. Oktyabri  tónkerisine  deyin, últtyq  respublikalardyng tarihy  bolmaghan  dep  kenes  iydeologtarynyng  sendirip  kelgen  dogmalarynyn  kýli kókke úshyp, otarlyqtyn  qamytyn  kiyip  jýrgen  halyqtar  ótkenine  oi  jýgirtip, úiqydan  oyanyp, on  solyn  týgendey  bastady. 

Ásirese  sayasiy  órleudin  kýshti  dýmpuleri  KPSS  Ortalyq  Komiytetinin  Qazaqstan  kompartiyasynyn  1 hatshysy, Sovetter  Odaghy  kompartiyasynyng Sayasiy  burosynyn  mýshesi, Ýsh ret Enbek Eri D.A. Qonaevty, Sayasiy  buronyng mýshelerining biri de  emes, Ortalyq komiytettin  kóp  mýshelerining biri Razumovskiydin  Almatygha  kelip, Respublikagha  búrynghy-sondy tanys  emes, beymәlim G.V.Kolbinmen  auystyruy, qazaq  halqynyn  ar-namysyn  ayaqqa  basuy  men  kompartiyany  әdilettilik  tuynyn  túghyry  dep  sanaghan  senimnin   kýireuinen  keyin  bastau  aldy. Qazaq  halqy  eldin  eldigi, erdin  erligi  synalatyn, býkil  SSRO-nyn  halyqtary  ishten  tyna  kýtip  otyrghan  sәtte, tas  qaranghy  týnde  jarq  etken  nayzaghayday, jer  jýzine  qazaq  degen  Úly  halyqtyn  bar  ekenin, anadan  qúl  bolu  ýshin  emes, Úl  bolu  ýshin  tughandaryn  pash  etti. Elimizdin  tarihynda, qashanda  el  basyna auyr kýnder  tughanda, erlermen  birge  tize  qosyp  jaugha  shabatyn  aru  qyzdarymyz  da  eren  erliktin  ýlgisin  kórsetip, múzday  qarulanghan  әskerlermen  qarusyz, jalan  qolmen, jigittermen  birge  ar-namysty  tu  etip, jalyndaghan  jigerli  ruhty  qaru  etip, qaytpay  shayqasyp, Respublika  alanyn  qandarymen  juyp, Tәuelsiz  eldin  erteni  ýshin  jas  ómirlerin  qúrban  etti. Jeltoqsan  dauylynyn  órtinen  bastau  alghan  ghalamat  silkinister  otarlyq  qyzyl  imperiyany  kýiretip, býkil  әlemdik  damugha ózindik әserin  tiygizdi.

Qazaq  jastarynyng Jeltoqsandaghy  erligi  jigerlendirgen, on altynyng últ azattyghyn, 17-19 jyldyn  ashtyghyn, aq  pen  qyzyl  qyrghyndaryn, 28 jyldyn  kәmpeskesin, 32 – 33 jyldardyng nәubetti ashtyghyn, 37-38  jyldardyn  jappay  repressiyasyn kórmegen,  intelliygentteri negizinen saqtalyp  qalghan Baltyq  boyy  elderi  tәuelsizdik  turaly  ashyq  әngimeni  Sovetter  elinde alghash ret belsendi týrde kótere  bastady. Keyinerek  Gruziyada, Ázerbayjanda, Armeniyada, Moldovada, Yakutiyada  kóterilister  bastalyp, Mәskeu men Petrogradta  demokratiyalyq  sheruler  tolastamay  jatty.

Sol 1986  jyldyn  qantar  aiynda, basqa  respublikadan osy  Shymkent  múnay  óndeu  zauytyna  seh  bastyqtyghyna  júmysqa  shaqyrylyp, júmysqa  kiristim. Biraq arnauly  shaqyrumen  kelgenimmen, V.Lebedev  degen  seh  bastyghynyn  orynbasaryn  bastyqtyqqa  taghayyndap, meni  sonyn  ornyna  júmysqa  qabyldady. Elge kelgenge  quanghan  men  bel  sheshe  júmysqa  kirisip, birden  betimen  ketken  tәrtip  pen  dokumentasiyalardy  rettey  bastadym. Odaqtyn  talay  himiya  zauyttarynda óndiris kóriginen  ótken   maghan  bar  kemshilik  kózge  kórinip  túratyn. Jastayymyzdan  basqa  respublikalarda  jýrip, KPSS  mýsheligine  ótip, odaqtyq manyzy bar  himiyalyq óndiristik birlestikterdin, ýlken sehtaryna basshylyq jasap, ol újymdardy bir-eki  jyldarda  kommunistik  enbek  kollektivterine  ainaldyrghan   men  ýshin, múnay  óndeu  zauytyndaghy  júmys  onsha-lyqty  qiynshylyq  tughyzghan  joq.

Sol 1986  jyldary  zauytta  bizdin  últtyn  birde-bir  jigiti  uchastok, sehtargha  basshylyqqa taghayyndalmapty. Respublikadan  tys  jerlerde  osy  jigitter  tehnologiyalyq qondyrghylargha, sehtargha  basshylyq  jasaghanymen, Qazaqstangha kelgende olardyng bәri  derlik júmysshy  mamandyqtaryna, yaghny qondyrghylargha operator, mashinistikke  qabyldanyp, biren-sarany  ghana  masterlik  qyzmetter  atqaratyn. Men  kelgen  sehta  bar  bolghany  toghyzday  ghana  ózimizdin  últtyn  jigitteri  júmys isteydi  eken. Lebedev  eki  aidan  keyin, martta  júmystan ketip, Reseyge qonys audardy, ornyna  seh bastyghynyn  mindetin  atqarushy  retinde, meni  taghayyndady. Tәrtipti  týzep, ishkilikke  salynghan, kókirek  kergen, qazaqtardy kemsitip, tómen sanaghan, shovinizmnin  virustarymen  ulanghan  basqa  niyetti  toghyz  adamdy (mýmkin kezdeysoq) júmystan  shygharyp, ornyna jәne bos oryndargha óz  isin  biletin, saydyn  tasynday  jergilikti  últ  ókilderin  júmysqa  qabylday  bastadym. Ol kezderi múnay óndeu zauytynda  enbek aqy mólsheri basqa  zauyttargha  qaraghanda kóp tómendikten, mamandardyng júmystan ketui men  auysulary jiyirek kezdesetin. Tehnologiyalyq sehtar iske janadan qosylyp, әli  tehnologiyalyq rejimge dúrystap kire almay jatqan uaqyt, әri bizdin  sehtyn  kinәsinen  kýnige onshaqty  ret  toqtaytyn  zauyt, óndiristik jәne tehnologiyalyq  tәrtiptin  kýshenine  baylanysty  júmys  yrghaghy  bir qalypqa  týse  bastady. Zauytta birinshi ret әkimshilik ghimarattary  men  jol, qondyrghylar  ainalasyna  aghashtar men gýlder otyrghyza bastadyq. En  artta  qalyp  jýretin  bizdin  újym, sosialistik  jarys  jenimpazy  atanyp, zauyt  enbekkerleri  alghashqy  ret jospar  oryndap, premiyany  da  ala  bastady. Zauyt boyynsha partiya, profsoiz jinalystarynda, batyl sóilep, kemshilikterdi bastyq pa, basqarma ma bet-jýzing bar demey, bala-jastan tike aityp ýirengenmin, óz jemisin bere  bastady. Tike aitqandy kim jaqtyrsyn, búl әreketterim keybireulerge  únamay, ýstimnen neshe týrli domalaq  aryzdardy  zauyt  partkomynan bastap, gorkomgha  deyin  aiday  bastady. Ol kezderde  domalaq  aryzdargha  qatty  kónil  bólinetin, tekseristen-tekseru, eshnәrse  tappasa  da, uaqytty  ketirumen  jýikeni  júqartatyn  paydasy  kýmәndi, shyndyghyna  kelgende  sol uaqyttarda  talay  adal  partiya  qyzmetkerlerining týbine jetip, ómirine  balta shapqan, stalinizmnen  qalghan  ziyandy  sarqynshaqtar  bolatyn.

KZOT  boyynsha  ýsh  aidan  assa  menin  seh  bastyqtyghyna  bekitilip  ketuimnen  qoryqqan  otarshyl-shovinister, endi anonimkany qarsha borata  bastady. 1986  jyldyn   dekabri  bastalghan  kezde, sehtyn  jartysyna  juyghynyn  jergilikti  qazaq, ózbek, týrik  bolghanyn  syltau  etip, meni  últshyl, panturkist  dep  te  kinәlady.

Jaghday  shiyelenisip  túrghanda  Qonaev  aqsaqaldy  ornynan  alyp, ornyna  Kolbindi qoyghannan  keyin, shovinister  ashyq  týrde  birin-biri qúttyqtap, bizdikiler aldy, dәl osylay etu  kerek  dep  namysqa  tiyip, últaralyq salqyndyqtar payda  bola  bastady.

Áli  esimde, 1986  jyldyn  16-17 dekabridegi  jastar  kóterilisi  basyp  janshylghasyn, 18 dekabri kýni saghat bester  shamasynda bizdin  múnay  óndeu  zauytynyn  partiya  mýshelerin  tez  jinalysqa  shaqyrdy. Zauyt  partiya  úiymynyn  hatshysy  M.A. Rivkiyn  jinalysty  ashyp, kýn  tәrtibindegi  negizgi  mәsele  Almatydaghy  qazaq  jastarynyn  ekstremistik  әreketterine  sayasiy  bagha  berip, әshkereleu  turaly  ekenin  jariyalay  kelip, jogharghy  partiya  úiymdarynyn  lauazymdy  basshylarymen  tanystyrdy. Olar  Shymkent  oblystyq  partiya  komiytetinin  2 hatshysy  Chernenko, Shymkent  qalalyq  partiya  komiytetinin  1 hatshysy  Borisov, Enbekshi  audandyq  partiya  komiytetinin  1 hatshysy Boris Ruzanov  jәne  kóptegen  iydeologiyalyq  hatshylarmen  birge  KGB, MVD-nyng jergilikti basshylary  men  qyzmetkerleri boldy. Sonymen, sol kezdegi әdettegidey kezekshi, belsendi «jinalys sheshendermen» birge  partiya  basshylary  bar, barlyghy  qazaq  jastaryn  jappay  jamandap, búzyqtar, ekstremister, nashaqorlar  dep, jerden  alyp, jerge  salyp  jatty. Qazaq  kommunisterinin  sany  az  bolatyn, eki  jýzge tayau kommunisterdin  on-on bes  payyzyn ghana  qúraytyn  olardyn  belsendiligi  belgili, bastaryn  jerge  salyp, aitar sózi joq, kózderimen  jer shúqyp  otyrghany  esimde. Songhy  sóz  obkom  hatshysy  Chernenkogha  berildi. Ol  kisi  biraz  últtar dostyghy jayly, kommunizm turaly sóilep, aldynghy sheshenderdin  qatty sózderin  júmsarta  kele, kimde  qanday  súraqtar, úsynystardyn  bar  ekenin  súrady. Jinalystyn  basynan  jýregim  attay  tulap, sóilegim  kelip, nege  ekeni  belgisiz  qalshyldap, ózimdi  zorgha  ústap  otyrghanmyn, bir  kezde qolymdy kóterip  rúqsat  súraghanym esimde. Dausym  mýmkin  qatty, jaysyz  jaryqtanyp shyghyp  ketken  bolsa  kerek, jartylay  ýreylenip, mýlgip  otyrghan  kópshiliktin  selk  etip, ne  aitar  eken  degendey  bәrining nazary  maghan  aughany  esimde. Ásirese  zauyt  diyrektory  Yu.F. Popov  pen  Bas  injeneri  A.E. Baumannyng mynau  ne  býldirgeli  túr  degendey, birinin  qyzaryp, ekinshisinin  bozaryp  ketkeni  tura býgingidey  kóz  aldymda.

Sonymen  ornymnan  túryp, Qazaq  halqynyn  eshuaqytta  últshyl  bolmaghandyghyn, tabighatynan  qonaqjay, meyirimdilik  pen  jomarttyqtyn  nebir  ýlgisin  kórsetip  keshegi  aidalyp  kelgen  bar  halyqty  últyna, nәsiline, dinine  qaramay  bauyr  basqanyn, ózi ash otyrsa da bala – shaghasynyng jeytin nanymen bóliskenin, silaghandy  silaytynynyn, shalqayghangha shalqayatynyn  aita  kele, kemshilikti  qazaq  jastary men qazaqtardan  emes, KPSS  Ortalyq  komiytetinen, onyn  Bas  sekretary  M.S. Gorbachevtyn  Lenindik  últ  sayasatyn  búrmalaudan  izdeu  kerektigin, uaqtysy kelgende býgingi qaralap, jerge  taptap  otyrghan  jastardyn  erten  batyr  atanatynyn aityp, qyza-qyza  kele  qalay  auzymnan  shyghyp  ketkenin  bilmeymin, «Búl  Sovetter  Odaghynyn  kýireuinin  basy!» -  dep  aiqaylap  jiberippin. Sol  jinalystan  keyin, dissiydent  atanyp, senimsizdikke  iligip, KGB-nyng baqylauynda, bastyqtyqqa  bekitilmey  eki  jyldan  astam  i.o.  bolyp  jýrdim. Biraq  men  basqarghan  seh  eki ret «Kommunistik  Enbek  kollektiyvi»  atandy. Osy  uaqyttarda  demokratiyalandyrudyn  alghashqy  jenisterin  paydalanyp, biraz  jigitterding seh  bastyqtyqtaryna  saylanularyna  septigim  tiydi. Qaramaghymda  master, agha  master, uchastok  bastyghy  bolyp  istegen, marqúm  Serik Asylbekovti, tauar-shiykizat  sehyna  bastyqtyghyna  saylanuyn  úiymdastyryp, keyinerek ol zauytqa  diyrektorlyqqa taghayyndaldy (múnay  óndeu salasy boyynsha respublikadaghy túnghysh qazaq  diyrektor edi). 1 sehta  agha  operator  bolyp qyzmet atqarghan  Tobashov Saqtaghan, zauyt  әkimshiliginin  qarsy  boluyna  qaramastan, óz sehyna  bastyq  bolyp  saylandy da, ózimizding jigitter basshylyqqa kele bastady. 1988 jyly zauyt partiya úiymyn  basqarugha  gorkomnan  Bahadýr Ómirzaqúly Átemov  keldi, meni  zauyt kommunisteri qoghamdyq negizde onyn  orynbasarlyghyna  saylady. Sonymen  naghyz  qayta  qúrular  bastalyp, elde qoghamda  kóp  ózgerister bastaldy. 1990 jyldyng  sәuir aiynda qalalyq  partiya  konferensiyasyna  delegat  retinde  qatysyp, qalalyq  kompartiya  komiytetinin  1 hatshysy  V.A. Shemanskiyding bayandamasynan keyin, partiya tarihynda  qalada  birinshi  ret qazaqsha  sóileuge, әri qaladaghy  jetistikterdi onyng 1-shi hatshysymen  baylanystyryp, ony  maqtaugha  tiyisti boldym. En  basty  nazardy  V.Shemanskiydin  aralasuymen  kosmodrom  Leninskiden  әkelingen, sol kezde, qazirgi Shymkent  televiydeniyesin  ashugha  negiz  bolghan  qymbat  apparaturalar  jayly, óndiriste  qol jetken  jetistikter  jayly  aituym  kerek  bolatyn. Bayandama  qayta-qayta  jazylyp, tekserilip  oqylynyp, Gorkommen maqúldanyp, mashinkagha  orys  әripterimen  basyldy.

Sonymen  ertenine, júma kýni Miyr  kóshesindegi sol  kezdegi obkomnyn  Sayasiy  aghartu  ýiinin  akti zalynda 1 hatshy V. Shemanskiiy  qalalyq  partiya  úiymynyn  esep  beru-saylau  konferensiyasyn  ashyp, kýn  tәrtibin  belgilep, reglamentti  bekittirip, esep  beru  bayandamasynan  keyin  jaryssóz  bastalatynyn  habarlap, sózdi kelisim  boyynsha  bastaugha  shaqyryldym. Sol  kezdegi  eki úday  sezim  men tolqudy, ýlken  zal  tola  oblystyn, qalanyn  sharuashylyq  aktiyvi aldynda  birinshi  ret  qazaqsha  sóileuim  kerek, aityp  jetkizu  qiyn. Sonymen  ishten  bir  qúdaygha  siynyp, sózdin  kirispesin  bayandama  boyynsha  bastap, ary  qaray  qaghazsyz qazaqshamen tópelep, últtyq  tensizdik  jayly, propiskasyz, ýisiz - kýisiz jýrgen  tek  qana  qazaq  jastary  ekenin, kadr  tandauda  da  óndiriste de orys tildi  últ ókiderine  kónil  bólinetinin, últtyq konstitutsiyalyq  qúqyqtardyng saqtalmaytynyn, qaladaghy qazaqtar men qazaq tilining bishara halin, jergilikti  últ  ókilderinin  oblystyq, qalalyq  partiya  basshylyghyna  saylanbaytynyn, Shymkent  jerin ortalyqtan jiberilgen  basshylardyn  ósu ýshin, trampliyn  retinde  paydalanatynyn, familiya, aty jónderine sheyin aityp, jayyp  saldym. Zal  guildep, qayta-qayta  shapalaq  úrylyp, zaldan  qazaqsha  qoldaghan  replikalar  estilip  jatty. Ýzilister  arasynda  kóptegen  men tanymaytyn jastary ýlken  kisiler  qolymdy  qysyp: «Dúrys aittyng ainalayyn!» - dep jatty. Al oblystyq  atqaru  komiytetinin  tóraghasy  Múhamedjan Qarbaev  dýisenbi  kýni óz úsynystarymmen  kelip  ketuimdi ótindi. Ol kisining qabyldauyna zauytta  birge  isteytin  Estibay Kerimbekov degen  jigitpen  birge  baryp, biraz  әngimelestik. Qazaq  tilin  qoghamnyn  bar  salasyna  kirgizu  ýshin, is-sharalar  atqaru turaly, búghan  til  mamandaryn  tartsa  dúrys  bolatynyn  aittym. Mәken  sol kezdegi  pedinstituttyn  basshylaryna  telefon  soghyp, qazaq  tilin damytugha arnalghan is-sharalargha  kenes  beru  turaly, әri  olargha bizdi arnayy jiberip otyrghanyn aitty. Sonymen  pedinstitut  rektory  Omarov  bizdi prorektor Kerimbekovke, ol kisi qazaq  tili kafedrasynyn  mengerushisi  Júmashovqa  jiberdi. Aynalasy  bir aptada úiymdastyru komiyteti qúrylyp, bir  ai  ishinde  respublikada  birinshi bolyp, Shymkent oblystyq «Qazaq Tili»  qoghamy  qúrylyp, Almatydan ghalym, til zanynyng avtorlarynyng biri Ómirzaq Aytbaev pen Júmaghaly Ábuov qatysyp, tóraghasyna Kerimbekov  saylanyp, (barlyq qara júmystardy belsene atqarghan men әueli syrt  qalyp, J.Ábuovtyng kýsh saluymen ghana basqarma mýsheligine kirdim) júmysqa  kirisip  ketti. Sol  jyldyn  kókteminde  óndiris  oryndarynyn  ishinde  ghana  emes, oblysta  birinshi  bolyp, múnay  óndeu  zauytynda  atalmysh  qogham  qúryldy. Onyn  tóraghalyghyna, aramyzda  belsendi  qyzmet  atqaryp  jýrgen  injener  Baqyt  Nauryzbaevty  birauyzdan   sayladyq.

Qordalanyp  qalghan  últtyq problemalardy  til  qoghamynyn  ayasynda  sheshu  mýmkindiginin  shekteuliligi, bizdi  jana  sayasiy  úiym  qúrugha  alyp  keldi. Dәriger  Ábilasan Shәdinov, pedinstituttyn  agha  oqytushysy  Shaken Orynbekov  ýsheumiz  sayasy qoghamdyq úiymnyng Jarghysy  men  Baghdarlamasyn  jasap, kóp  úzamay  «Betbúrys» (Perestroyka) sayasy úiymyn  qúrdyq. Ishten tynyp  jýrgen patriot  jigitter  men  qyzdar  kóptep  kirip, úiym  kýsheyip, qaladaghy, oblys  kólemindegi  barlyq  is-sharalarda  óz  ýnin bildire  bastady. Qazir aitugha  onay  bolghanymen, kompartiyanyn  qylyshynan  qany  tamyp  túrghan  sol  kezenderde, әrbir  qadamymyz  anduly  bolatyn. Kóbinese  parkterde, qalanyn  shet  jaqtaryndaghy  nahalovkalarda  jinalystar  ótkizetin  edik. Qazaqstannyn  jәne odan tys jerlerindegi sayasy úiymdarmen astyrtyn baylanystardy da kýsheyte bastadyq. Saqtyq pen qauipsizdik sharalaryn saqtau maqsatynda, búl baylanystar jayly Ábekeng Shadinov  ekeumiz ghana biletin  edik. Keyinerek  Almatyda Qazaq SSR-nin  búrynghy Syrtqy Ister ministri M.I. Esenaliyev, V.Kolbiyn  kelgende, parthoz aktiv jinalysynda partbiyletin laqtyryp ketken Almaty gorkomynyn  2 hatshysy  Marat Shormanov, jazushy-jurnalist Batyrhan Dәrimbetov, arhiytektor Núrbaqyt Qoyshybekov, pedagog Gulbanu Biboldinova, tarihshy-әdebiyetshi Sovetqazy Aqataev bastaghan  «Azat»  qozghalysy  qúryldy. Olar  ókilderin  bizderge  jiberip, tize qosa  qimyldau qajettigin, azattyq  alu  ýshin  birigu  kerektigin  úsyndy. Sol  kezderde  Dos Kóshimov, Sergey Duvanov  bastaghan  Qazaqstan  demokratiyalyq partiyasy, Hasen Qojaahmet  bastaghan  «Jeltoqsan»  úiymy  men  Aron Atabek pen Almas Estekov  bastaghan «Alash»  partiyasy  dýniyege  keldi.

Biz  kóp  pikir  talastan  keyin, Á. Shәdinovty  sol  úiymdardyn  júmystarymen  tanysyp, jarghy-baghdarlamasyn  әkeluge jәne  kelissózder  jýrgizu  ýshin, Almatygha  jiberdik. Eki-ýsh  aidan  son, Ontýstik  aimaqtyq «Betbúrys»  sayasy úiym - qozghalysy, Qazaqstannyn  Azamattyq  demokratiyalyq «AZAT» sayasiy  qozghalysymen  birigip, onyng (respublikada birinshi) Shymkent  oblystyq  bólimshesi  bolyp  qayta  qúrylyp, onyn  ten  tóraghalary  bolyp  óndiris salasynan  injener  Ilesbek Bayjanov, әleumettik saladan dәriger  Ábilasan Shәdinov, avtotransport  qyzmetkeri Daniyar Iliyasov, jer  komiytetinen  marksheyder  Serghúly Túrjaubaev, jogharghy  oqu  oryndarynan filosof  Shynbay (Shaken) Orynbekov  saylandy. Konferensiyagha  Almatydan  Marat Shormanov, Batyrhan Dәrimbetov  jәne  Satybaldy Dәuren  qatysty. Sayasatty ashyq jýrgizu maqsatynda, jergilikti sovet-partiya oryndarynan da adamdar shaqyryp, olardyng qyzmetkerlerinen  Shymkent qalalyq  kompartiya  komiytetinin  2 hatshysy Rayhan Ishanova bastaghan  kóptegen  ókilderi  boldy...

Keyinerek osy Shymkenttik «AZAT» qozghalysy,  Chernobli  apatynan  keyin  júmyssyz qalghan  MAGATE-ning evreyleri men sovettik  atomshylarynyn, alty qazaqtyn  biri túratyn  Shymkent  oblysyndaghy Shardara su  qoymasynyn  janynda  jer  ýstinde, Georgiyevki men  Bayjansayda  jer  astyna, esepten  shygharylghan sovettik atom sýnguir  qayyqtarynyn  reaktorlaryn  әkelip  ornalastyrmaq  bolghan   avanturasyna  qarsy  betpe-bet  túrghan  jalghyz ghana kýsh  boldy. Atom  elektr  stansiyasynyn  basty iydeyasynyn  soyylyn  soghushylar  oblystyq Sovettin  basshysy  Sergey Aleksandrovich Tereshenko, Yujkazenergonyn  basshylary  Lavrentiev  jәne  mәskeulik  atomshylar  boldy. Olar  Shymkentte  bar ghalymdaryn jiyp konferensiya  ótkizgenimen, tiyisti  mamandardy bizde jer – jerden shaqyryp qosyp, jan-jaqty dәiekti, dәleldemeli ghylymiy  tújyrymdamalarmen, aqiqatty  faktilermen, aitysta  atomshylardy  útyp  shyqtyq...

Osy  jerde  qozghalys  mýsheleri, elding naghyz azamattary injener-energetik Qambar Músabekovtyn, marqúm Rayymbek Ábseyitovtyng enbeginin  úshan-teniz  ekendigin  aita  ketu kerek...

Oblysta, qalada  qordalanyp  qalghan sayasiy-әleumettik  mәselelerdi  sheshuge  qatysa  otyryp, júmysty  aqsatqan talay basshylardyn   qyzmetterinen  ketulerine  at  salys-tyq, biraq  ókinishke  oray  isti  aqsatqandar respublikalyq dengeylerde ósip  ketip  jatty.

Bizdin  qozghalys  mýsheleri elde  bolyp  jatqan, barlyq  sayasiy  sharalargha  belsene  qatysty. Semey  atom  poligonyn  jabugha, Tabaqbúlaqtaghy uran kenishinde  ekologiyalyq  basyzdyqtardy  joigha, Soltýstiktegi  bes  oblysty  Qazaqstannan  bólip  әketemiz  deushi-lerge  toytarys  beruge, Aqsu (Ermak) qalasyndaghy  Ermaktyn  eskertkishinin  alynuyna, Kókshetaudaghy  býlikshilerge  qarsy  kýresterge, Oraldaghy  kazaktardyng  býkil  sovetter  eli boyynsha  jiynyn  ótkizbek  bolghan  últ-aralyq arandatu  is-sharalaryn  ótkizuge  qarsy  kýresterdin  bel  ortasynda  jýrdi. Til  turaly  zandy  qabyldaugha, barlyq  jerde  últtyq  ruhtyn  oyanuyna  yqpaly  zor boldy. Ózbekstandaghy  Bostandyq, Fariysh, Kaniymeh  audandaryndaghy  qandastarymyzben  baylanys kýsheyip, Reseydin  Noghayly  elinen  ókilder  kelip  qazaq  eline qosylmaq  niyetteri  baryn  jetkizip  jatty. Biraq  bizder  últ aralyq  jaghdaydy  shiyelenistirmey, tәuelsizdik  alayyq, uaqyttyn, әr nәrsenin  sәti  bolatynyn  aityp, oghan deyin baylanysty  nyghayta  beru  kerektigin  týsindirip, ol jaqqa  da  ókilder  jiberip, ónerpazdardy da búl isterge qosyp, «AZAT» gazetteri men últtyq әnder men kýilerdin  kýitabaqtaryn da taratyp túrdyq.

Azattyq jolynda  kýni-týni densaulyqtaryn  da, qarjylaryn da  ayamay  tipti  keybir-euleri  qyzmetterinen bosap ketulerine de qaramay  belsendi  týrde, qyzu at salysqan  azamattar  Ábilasan Shadinov, Shaken Orynbekov, Daniyar Iliyasov, Serghúly Túrjaubaev, ardager - ústaz Shajat Ospanov, Ásilhan Ospanov, qalalyq tipografiyanyng jauapty qyzmetkeri, aqsaqal Ábdikerim Qadyrbaev, injener-energetik Qambar Músabekov, týrik bauyrymyz tarihshy-ghalym Elidar Aliyev, marqúm aqsaqaldar MVD  ardageri Qazaly  Álibekov, Úly Otan soghysynyng jәne enbek, partiya ardageri Rayymbek Ábseyitov, jazushy, ústaz Óserbay Sýiindikov, Ordabek Shayahmetov, qalalyq oqu bóliminen Orynbasar Kóshekbaev, ataqty aqyn  Nәmet Sýleymenov, Temirlandyq  Jolbarys Sarbasovtardy, Týlkibastyq Múrat Qoralasovty, býgingi kýnge  deyin  belsendi  týrde  kýres  jýrgizip  kele jatqan  Aral  apatynan zardap  shekkenderge  kómek  qoryn  úiymdastyryp jýrgen Múnay  óndeu zauytynyng teplovoz mashiniysi Qúlmaqanbet Maqanovty, júmysshylar Sapar Daurenbekovty, Estibay Kerimbekovty, Múhtar Atahanúlyn, sol zauyt qyzmetkerleri injenerler Jandar Qydyrov pen Ábutәlip Ormanovty, imandylyq núryn seuip jýrgen Haliolla  Mәtjandy, bilim salasynda әdiletsizdikpen  qaytpay shayqasyp jýrgen Jarqynbek Seytimetovty, Batyr Ábdirayymovty, Asqar Esentaevty, avtojoldar qúrylysy sheberi Núridin Ereskenovty, jurnalister Oral Bekbolatov pen Dulat Ábishti, dәrigerler Ghanizat Asabaevty, Baghlan Ashirovty, Gýlzipa Palymbetova men Kómekbay Qayqybasovtardy, marqúm Mәt Quanyshpaevty, Áuelhan  Nahaevty, Túrghanbay Múzdaqbaevty, Júmabek Qúdaybergenovty, zangerler Súltanghaly Atyhaev pen Qydyrbek Maqanbetovty, Ábdikәrim Ómirdi, Qalmaqan  Iliyasovty, Qalmahan Omarovty, Núrlan Áuesbaevty, Sәdibek Tóltebaevty, ghalymdar Anarbay Álzaqov, Sharua Pirmatov pen Imanәli Anarbekovterdi, Baymenov Qarsybaydy, Talghat Mahatovty, Maqat Qúlmanovty, «Shymkentpromstroiy» birlestigi júmysshysy Pernebay Kerimbekúly Qúdaybergenovty, Press-avtomat zauyty ókili, keyin OQO Keden Basqarmasy qyzmetkeri Mahmut Berdibaev pen Shina zauytynan Meyizkýl Cahova, Ospanova Aytkýl, Ayman degen  qyzdardy, din ókilderi, imam Zeynolla men ózbek bauyrymyz  Ábdighappar qajylardy, Shardaralyq Tileubergen Asanovty atap ótu paryz, al belgili demokrat, sayasatshy, jurnalist  Otyrarlyq  Seysenbay  Ahmetov pen  «Almaty – Helisinkiy» jәne Respublikalyq «Últ Taghdyry» birlestiginin OQO oblystyq filialyn basqaryp kele jatqan                                                                                        Amanqúl Kýmisbektin  tәuelsizdik  pen  keyinerek  әdilettilik  jolyndaghy  kýreskerlik  enbekterinde atap ótkenimiz abzal bolar.

 

Keybireulerding qanshama synap  jýrgenimen, uaqyt pen zaman tughyzghan Qazaqstannyng Azamattyq «AZAT» qozghalysy  tәuelsizdik alu  jolynda, ózinin  tarihiy  missiyasyn abyroymen oryndap  shyqty. Altaydan, Atyraugha  deyingi  aralyqta, barlyq  oblystarda  qozghalys bólimsheleri  júmys istedi.  

1991 jyldyn  tamyz  aiynyng 19 daghy  Mәkeudegi  GKChP – i kezindegi  jaghdaylar kezindegi bizde bolghan jaghdaylar óz  aldyna  bir taqyryp, oghan  arnayy  basqa  maqalalarda  toqtalarmyz. Al keyinerek qozghalystyng respublikalyq  basshylyghyndaghy  opportunistik  pighyldardyn  payda  boluymen qatar, tәuelsizdikti janadan alghan memlekettin  jaghdayynda búrynghy  baghdarlamalardy  ózgertip, uaqytpen  ýndes, kóp  últty  eldin  qiyn  jaghdayynda  jol  taba  biletin  jana  partiyalar  qúru  qajettiligi  tudy. 130 últ ókilderinen túratyn bizding Qazaqstan jaghdayynda, jergilikti últtyng sany bar bolghany 40 payyzgha jetpey túrghanda, taza últtyq  partiyalar  qúru asa qauipti bolatyn. Sol 1991 jyldyn  iini  aiynda  Almatyda  «AZAT» Azamattyq qozghalysynyn  respublikalyq sezi  ótti. Oghan  barlyq  oblystardyn  delegattarymen  qatar  Ózbekstan, Resey, Ukrayna, Qyrghyzstan, Ázerbayjannyn  demokratiyalyq  qozghalystarynyn  ókilderi  qatysty. Sezde  «AZAT» qozghalysy  bazasynda  jana  demokratiyalyq  partiya  qúru  jóninde  sheshim  qabyldanyp, 27 adamnan  túratyn úiymdastyru  komiyteti  men   redaksiyalyq  kollegiya  qúrylyp, oghan partiyanyn   jarghysy  men  baghdarlamasyn  jasap, dayyndau tapsyryldy. Úiymdastyru  komiyteti  1 qyrkýiekke  deyin  baghdarlama  men  jarghyny  bitirip, oblystargha  tanysugha  jiberip, al oblystar  barlyq  úsynystarymen  qaytadan 10  qyrkýiekke  deyin  Almatygha  jiberuge  tiyis  bolatyn. Ortalyq  ýilestiru  komiyteti  men  basshylyq  tolyqtyrylyp, maqúldanghan  qújattardy  tótenshe  sezge  dayyndap, yaghny onyng  ótkiziletin  uaqytyn  1991 jylghy  qazannyn  birinshi  onkýndigine  belgilegen  bolatyn.         

«AZAT» qozghalysy  bazasynda, qozghalyspen  attas  partiya  qúru jónindegi   basshylary  arasyndaghy  teke - tirestin  arqasynda  marqúm  S.Aqataev, B.Dәrimbetov, G.Biboldinova  bastaghan  top  «AZAT» partiyasyn  qúru  turaly  sheshim  qabyldap, keybir oblystyq  bólimshelerding ókilderimen astyrtyn júmystar  jýrgizip, 1991 jyldyn  5  qyrkýiegi  kýni  shúghyl  týrde, qozghalystyn  tótenshe  sezin  shaqyrdy. Búl asyghystyqtyng sebebin, siezde  sóz  sóilegen  S. Aqataev  7 qyrkýiekte  kompartiyanyn  siezi  bolatynyn, jәne  onyn  bizdin  baghdarlamalarymyzdy, tipten  atymyzdy da alyp  qoyatynymen  týsindirip  әlek  boldy. Ony  jandary  taza, patriot, biraq  sayasiy  tәjiriybesi  az  jas  jigitter (әsirese Aqtóbe, Manghystau, Shalqar  jastary) qoldap, azatshylap  aiqaylap  jatty. Ásirese ony qoldaghandardyng eng belsendisi Shymkenttik «Azattyn» teng tóraghasy, qozghalysqa keyin kelip, az uaqytta S.Aqataevtyng dosyna ainalyp ýlgergen  Ánuar Ámirbekov boldy...

Qozghalystyng M.Shormanov, N. Qoyshybekov  siyaqty  basshylarynyn  jan-jaqta  issaparlarda  jýrgendigin, marqúm Mihayl Ivanovich Esenaliyevting nauqastanyp  qalghandyghyn  paydalanghan, әri  siezdin  aldynda  ghana  bir  institutqa  rektor  bolyp  taghayyndalyp, jana  pәterli, qyzmet  kólikti  bolghan  Sәbetqazy  Aqataevtyng bar qimyldarynan biylikpen  ymyralasqandyghy, jәne  týp maqsatynyng qúrylmaq  partiyagha  jeke-dara  basshylyq  jasamaq  pighyly  aiqyndalyp  qaldy. Ýsh  ret  tribunagha  shyghyp, Qazaqstan  jaghdayynda  130  últpen  birge, bite  qaynasudyn  kerektigin, últtyq  partiya  qúrudyn  qazaqtardyn  sanynyn  40 payyzgha  jetpey  túrghanda  asa  qauiptiligin  jәne  partiyagha  «Azattan»  basqa  at  beru  kerektigin, eger  qozghalystyn  atyna  tiysek  qozghalysty  da, partiyany  da  qúrtatynymyzdy  aitqanymmen, Sәbetqazy  men  onyn  jaqtastary  mikrofondy  mýldem  óshirip  tastady. Qozghalystyn  iini  siezinin  sheshimderine  satqyndyq  jasaghan, qúm  ýstine  irgetassyz  salynghan  ghimarattyn  úzaq túrmaytyny  siyaqty, qozghalystyn  da, partiyanyn  da  úzaq  ómir  sýrmeytinin  siezge  jәne «Azattyq» radiosyna  bergen  súqpatymda  aityp, sol  kýni  satqyndar men kelisimpazdar basyp  alghan  qozghalysty  basqa  oblystardaghy  pikirles  joldastarymmen  tastap  shyqtyq. Keyinnen  alty  aydan  keyin Aqataevtyng arqasynda «Azat»  partiyasy  tarap, ornyna  «Respulikalyq halyq» partiyasy  qúrylyp, keyin  ol  «Alash»  partiyasyna  ainalyp  ketip, sony  qúmgha  singen  suday  sayasiy  arenadan  birjola  ketip, joq  boldy...

 Ókinishke  oray, sol  kezderi myqty  jigitterinin  auyzbirshiligi bolmay tarap ketken, naghyz  jauynger  sayasiy-demokratiyalyq  «AZAT»  qozghalysynyng  sol  uaqyttarda  biylikti  búra  bastyrmay, atqarghan  júmystary  eresen edi. Olardyn  atqarghan  isterin, qazirgi  ergejeyli, azusyz, әljuaz  partiyalardyn  biri  de  biri  atqara alghan  joq. Basty  sebep, «AZAT»  qozghalysy  naghyz  halyqtyq, qalyn  búqaranyn  mýddesin  kózdegen  birden, bir  qayta  órleu  kezeninin  basynda  túrghan  sayasy kýsh boldy...

Al endi, negizinen  «AZAT» qozghalysynyn  demokratiyalyq  ziyalylarynan  túrghan, basynda taghy da Marat Shormanov, Núrbaqyt Qoyshybekovter bas bolyp, kýni-týni júmys jasap, barlyq oblystardaghy jigittermen baylanys jasaghan bizder taghyda Almatyda Ghylym Akademiyasy  ýiinde bas qosyp, Qazaqstannyn  barlyq  últ  ókilderinin  kórnekti  túlghalaryn biriktirip, basyn  qúraghan  Qazaqstannyn  Halyq  Kongresi Partiyasy qúrylyp (05.10.1991), teng tóraghalyghyna búl iske keyinnen kelgen Oljas Sýleymenov, Múhtar Shahanovtar saylandy. Sebebi halyq sózin sóilep jýrgen, el aldynda bedeldi bolghan búlardy últtyq demokrattar ýlken ýmitpen quana qarsy alyp, qataryna qabyldaghan edi. Ýilestiru komiytetining hatshylary bolyp, Núrbaqyt Qoyshybekov, Birghanym Aytimova, Aleksandr Knyaginiyn, Aleksandr Garkoves jәne sheshen halqynyng ókili, professor Abay Gunashov  saylandy. Onyng Qúryltayyna El Preziydenti N.Á. Nazarbaev  qatysyp  sóz sóilep, tәuelsizdik pen  últaralyq  tatulyq  jolynda, partiyagha tabystar tiledi.

Bizding oblystan delegasiya  mýsheleri qazir dýniyeden ótip ketken marqúmdar Ánuar Ismaylov, Ábilasan Shәdinov, Mahmud Esirkepov, Quanysh Tólemetov, Ámirbek Aydapkelov, Danabek Batyrshaev, Tamimdar Pazylbekov, Áshirhan Ospanov, Temirhan Sýleymenov, Rayymbek Ábseyitovter, jәne Ábjappar Túrashbekov, Syrlybay Ordabekov, Maydan Sýleymenov, Ilesbek Bayjanov, Viktor Chupikov, Bekemtas Ótepov myrzalar qatysyp, professor Á.Ismaylov pen injener I.Bayjanov QHKP–nyng Ortalyq Kordinasiyalyq Komiytetinin  mýsheligine saylandy. Basqa  respublikalarda  últ  aralyq, territoriyalyq, klandyq  toptardyn  qantógis, azamattyq  soghystary  jýrip  jatqanda, búl partiyanyng eldegi  tynyshtyq  pen  memleket qúrudaghy  tarihiy  manyzyn  erekshe  atap  ótuge  túrady. Ol  jayly  da  aldaghy  uaqyttarda kenirek, jetistikteri  men  kemshilikterin  de  jan-jaqty bayandarmyz.

Sovettik kezende biylik  basynda  jýrip, bizderge astyrtyn bolsa da belsendi  kómek  kórsetken, mitingilerge  rúqsat berip, arnayy qyzmet oryndarynyng arandatularyna jol bermegen  biylik  basyndaghy  kóptegen  Amalbek Tshanov, Polat Dulatbaev, Qasym Aqtaev, Ábdighappar Myrzaliyev, Ádilhan Súltanbekov, Joldiyar Adyrbekov, Quanysh Tólemetov pen oblystyq tabighat qorghau komiytetining tóraghasy M.IY.Mirkin siyaqty  el aghalary  da  boldy. Bizderge aqylshy bolghan, tilimiz ben salt - dәstýrlerimizdi damytugha ýlken ýles qosqan apaylarymyz aqyn Hanbiybi Esenqaraeva men Nәbira Jýzbaevany qalay atap ótpeske. Bir  kishkene  maqalagha  bar  kisilerdin  attary  men  enbekterin  sighyzu mýmkin emes, әri olardyn  attaryn jariyalaytyn uaqyt alda, әli  búiyrtsa  talay  enbekter  jazylar. Eng ókinishtisi,  qozghalysqa  keyinerek tәuelsizdik  alghannan  keyin  kelgen, tipti keybiri qozghalystyng basy-qasynda eshuaqytta da  bolmaghan, KGB men prokuraturanyn  tergeui men anduynda jýrip, eshkimge  ony mindetsimegen  qarapayym  últtyq  patriottardyn  enbekterin ózderine  telip jýrgen  keybir   kisilerdin, baspasózge  berip  jýrgen  interviulerinen pendeshilik  pen  ayarlyqtyn  iysinin  jiyi  shygha  bastauy...

      Kezinde  aramyzda jýrip, qala men oblys basshylaryna, KGB-gha  taktikalyq, strateg-iyalyq informasiyalardy  jetkizip, ótkizeyin dep otyrghan is-sharalardyng tiyimdiligin tómendetip, talay ret san soqtyrugha  әkelgen, qozghalys belsendileri men basshylary arasyna ot salghan, satqyn itarshylardyn  attaryn  ataugha da, qaghaz betin olarmen bylghaugha da túrmaydy...

Kóptegen  uaqighalargha  aldaghy  uaqyttarda  toqtalarmyz, bizdegi  kezinde  jazylghan  hattamalar  men  aighaqty  múraghattar  jeterlik, aty atalmaghan talay azamattar  men  azamatshalardyng (qazir  ýlken  qyzmetterde) attary  da  jariyalanar. Osy Azattyq jolynda Asfahany sheyit bolghan milliondaghan ata - babalarymyzdyng tógilgen qanymen, analarymyzdyng tógilgen jasymen kelgen Tәuelsizdik  Kýni qútty  bolsyn, aghayyn! Ertengi  kýn  núrly  bolsyn, Azattyghymyz  bayandy, qazaghymyz, jalpy kóp últty  halqymyz yntymaqty, denderimiz sau, ot-bastarymyz  aman  bolsyn  degim  keledi.

Ilesbek  Bayjanov. Shymkent  qalasy

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5520