QR Últtyq muzeyinde QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining úiymdastyruymen kórnekti memlekettik qayratker Júmabek Tәshenovtyng 100 jyldyghy qúrmetine arnalghan saltanatty is - shara ótkizildi. Búl turaly abai.kz portaly  strategy2050.kz  saytyna silteme jasay otyryp habarlaydy.

Is –sharada J. Tashenovtyng ómiri men qyzmetin zertteushiler, tuystary jәne onyng ómiri men qyzmeti jayly әngimelep bergen ózge de qonaqtar boldy. Sonymen qatar saltanatty is – shara ayasynda qazaq sahnasynyng sheberleri, sonymen qatar Q. Quanyshbaev atyndaghy Qazaq muzykalyq – drama teatrynyng әrtisteri óner kórsetti. Búdan basqa,  kesh qonaqtaryna J. Tashenovtyng ómiri jayly viydeofilim kórsetildi.

Sonymen qatar Qazaqstannyng tәuelsizdigining qalyptasuyndaghy tarihy manyzyn ashyp kórsetken J. Tәshenovtyng ómiri men qyzmeti jayly jazylghan kitaptardyng kórmesi úiymdastyryldy. Kórmede qarapayym auyl jigitinen KSRO jogharghy kenesi prezidiumynyng tóraghasy qyzmetine deyin kóterilgen J. Tәshenovtyng túlghasynyng qalyptasuy jayly ensiklopediyalyq mәlimetter keltirilgen, sonday-aq  onyng ómirbayanyn zertteushilerding kitaptary kelushilerge kórsetildi.

Esterinizge sala keteyik, Júmabek Tәshenov kezinde Kenes odaghyn ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústap túrghan N. Hrushevtyng «bólip al da, biyley ber» degen әperbaqan sayasatyna qarsy túryp, babalarymyz amanat etip ketken qazaqtyng qasiyetti jerin qorghap qalghan últ qayratkerining biregeyi. Ol sol kezdegi partiyalyq-repressiyalyq sayasatqa bilimi men biliktiligin, últtyq namysy men parasattylyghyn qarsy qoya bilgen túlgha.

Júmabek Tәshenov kim edi?

Tәshenov – erligi elenbegen halyq qaharmany!  

 IYә, Júmabek Tәshenov әsiresaq, qosýrey zamanda biylikke kelse de, Kompartiyalyq iyerarhiyanyng búralang baspaldaqtarymen kóteriludi ghana kózdegen shenqúmar basshy, qara basynyng qamyn ghana kýittegen kóp sheneunikting biri bolmay, últyn sýigen ayauly azamat, últtyq qaharman dengeyine kóterile bildi. Qazaq jerining tútastyghy ýshin azuy kereqarys KSRO basshylarymen qasarysa kýresip, aitqanyn oryndata bildi. Últtyq qúndylyqtar men últ mýddesi ýshin biyik mansap pen qaraqan basynyn, otbasynyn, әuletinin, úrpaghynyng rahatynan bas tartty. Esesine altyngha da, aqshagha da satyp ala almas halqynyn, elinin, úrpaghynyng ystyq yqylasy men sýiispenshiligine bólendi.

Dese de, Tәuelelsiz elding jaltaq biyligi  Tәshenovke baghasyn berdi me? 

IYә, qarapayym halyq tarapynan Júmabek Tәshenovting 100 jyldyghyna oray halyq qalaulysynyng esimin mәngi este qaldyru baghytyndaghy naqty úsynystar kóptep aityluda. Endi osynday qoghamdyq pikirdi biylik qana emes, shynayy halyqtyng partiyasy bolugha úmtylushy «Núr Otan» partiyasy shyndap qolgha alyp, qazirden bastap qyzu dayyndyqqa kirisse, núr ýstine núr bolar edi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz