G.Beybitova 1968 j.

Ýstimizdegi jyldyng qazan aiynyng basynda Elorda da «Mәngilik El» – Bolashaghy birtútas el» atty Respublikalyq Patriottar forumyna qatysudyng sәti týsti. Forum júmysyna qatysugha barghan oblys delegasiyasy qúramynda «Atyrau» gazeti bas redaktorynyng birinshi orynbasary Bighaliyev Ermekqaly aghamyzda bolghan edi.

Forum barysynda Erekeng kurstasy, Qazaqstan baspasózining ardageri Bәduan Imashúly aghamyzben tanystyrdy. Aghamyzben tez til tabysyp kettim. Keshkisin qazaqy dәstýrmen dәm tatyp ketersizder dep dastarqangha shaqyrdy. Bizdi belgilengen uaqytta aghamyz ózi kelip kóligimen qala syrtyndaghy ýiine alyp bardy. Esik aldynan qarsy alghan aqqúbasha kelgen apamyz bizge bәiek bolyp jýr. Bәduan aghamyz «búl kisi mening jarym Gýljan Ghaziyzqyzy Beybitova apan, ainalayyn» dep tanystyryp jatyr. Apamyzdyng esimin estigende sәl-pәl eleng ete qaldym. Búl kisi turaly baspasózden oqyghanym jәne televizordan kórgenim esime týsti. Biraq dәl sol  qazaqtyng qaysar qyzy, anasy, býginde baqytty әje Gýljan apay ekendiginen beyhabar bolghanym ras. Dastarhan basynda forum turaly, elimizding batyl da patriot azamattary turaly әngime órbidi. Apamyzdy da forum júmysyna shaqyrghan eken. 

...Bayau әngimesin bastaghan aq shashty apamyz bylaysha syr shertti. «Biz ol kezde onday iske ataq pen danq ýshin barghan joqpyz. Bizdi jigerlendirgen, qayrattandyrghan ór últtyq sana, últtyq mýdde, últtyq namys úshqyny bizdi janydy» deydi. Gýljan Ghaziyzqyzy ýshin últtyq sana sol últty qúraytyn halyqtyn, әr adamnyng jeke túrmys-tirshiligining syrtynda óz últynyng mýddesin, halqynyng taghdyryn, úrpaghynyng bolashaghyn oilau qabiletining últtyq dengeyge kóterilip, jalpy qoghamgha tәn ortaq sipatqa ie bolghan sana degen oy kókireginde jatty. Últtyq sana últtyq dýniyetanymgha negizdeletindigi belgili, sondyqtan da әkeleri Ghazizding janúyadaghy jeti balasyna bergen tәlim-tәrbiyesi balalary ýshin ómirlik qaghida bolyp qaldy desek artyq aitqandyq bolmas.

Surette soldan ongha qaray Gýljan Ghaziyzqyzy, joldasy Baduan Imashúly, týrgep túrghandar Aqqaly Ahmet, Ermekqaly Bighaliyev. Qazan aiy, 2015 jyl.

Últtyq mýdde – sol últtyng qúramyndaghy adamdardyng ózderine tәn halyqtyq ruhaniy-mәdeny jәne materialdyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, últtyng ilgeri damuyn, ómir sýruin qamtamasyz etudi kózdeytin negizgi nysanaly ortaq maqsaty. Sondyqtan Gýljan Ghaziyzqyzy ýshin últtyq mýdde ómirding bar salasynda birinshi kezekte túrugha tiyis degen úghym sonau balalyq shaghynan sanasyna ónegeli әke tәrbiyesi arqyly sinip qalghan bolatyn. «Áli esimde 1950 jyldardyng basynda Bestóbe kentindegi balalar baqshasyna bergen әkem  shashymdy sipap túryp «Balam, sen baratyn balalar baqshasynyng tәrbiyeshilerining barlyghy da ózge últ ókilderi. Olar sening esimindi ózgertip, basqasha Gulya, Galya degen siyaqty oryssha ataytyn bolsa, kelisimindi berme»,- dedi. Balabaqshagha barghan qarshaday qyz Gýljandy qasyna shaqyryp alghan tәrbiyeshi L.A.Shpanberg: «Davay my tebya v sadiyke budem nazyvati Guley. Gulya ocheni horoshee imya»  demesi bar ma, sonda men júlyp alghanday: «Net! Mne ne nado nikakaya horoshaya imya. Menya zovut Guljan», - dedim. Qarshaday qyzdan mynaday batyl da tura jauap kýtpegen jәne qarsylyqtan tosylyp qalghan tәrbiyeshi qayta-qayta basyn iyzep, tútyghyp qalghan. Últtyq mýddening qorghaushysy – namys. Últtyq namys bolmaghan jerde ezdik ýstemdik alyp, últqa qatysty qúndylyqtargha beytaraptyq, nemektilik kózqaras qalyptasady. Namysyn janyghan әkesi marqúm  týsti metallurgiya ministrligine qarasty Aqsu, Jolymbet, Bestóbe ken oryndarynda ghúmyr boyy partiyalyq jәne basshylyq qyzmet atqarghan el azamaty bolatyn.  

1966 jyly orta mektepti ýzdik bitirip, Selinograd medisinalyq institutynyng birinshi kursyna memlekettik emtihandy oidaghyday tapsyryp, oqugha týsedi. Institutta birde-bir pәn qazaq tilinde oqytylmady. Sabaqtar orys jәne latynsha ótkizildi. Shalghay auyldardan qazaq tilinde bitirip kelgen ýzdik studentterding orys tilin dúrys bilmeuinen oqu ýlgerimderi kýrt nasharlap ketti. Al, olargha institut basshylyghy tarapynan tiyisinshe kómekter kórsetilmedi, yaghny qosymsha sabaqtar ótkizilmedi. Alghashqy semestrding nәtiyjesimen orys tilin jetik bilmeytin qazaq studentterin oqudan shygharu nauqany bastaldy. Studentterding talpynysy men talaptaryna eshkim kónil de nazar audarmady dese de bolady. Ókinishtisi bolashaghynan zor ýmit kýttiretin talay talanty qazaq jastarynyng «agha últtyn» tilin bilmegendigine baylanysty bolashaqtaryna balta shabyldy. Kurstastaryna jany ashyghan, múnday kelensiz jaghdaygha  tóze almaghan qaysar Gýljan Ghaziyzqyzy ylghy ózge últ ókilderinen qúralghan professor-oqytushylar qúramymen jiyi-jii sózge kelip qalyp jýrdi. Ashynyp túryp, «Tilimizding taghdyry – bizding ózimizding taghdyrymyz. Oghan salghyrt qarau ózgeni emes, ózimizdi syilamau, úrpaq taghdyryn oilamau» degen oilaryn ashyq aitqany professor-oqytushylardyng kóbine únamaghany anyq. Selt etken bireui joq! Joq! Endi búdan әri әreketsiz otyra beru mýmkin emestigine kóz jetkizgen ol naqty iske kiristi. 2 kurstaghy 18 jasar student qyz medisina institutynyng qabyrghasynan qazaq jastarynyng basyn biriktiretin bir úiym qúrugha belin bekem buyndy. Bolashaq qúrylatyn úiymnyng atauy «Oyan, qazaq!» dep belgilendi. Sóitip, Saryarqa tósinde tarihymyzdyng «aqtandaq» betterine ainalatyn, últ taghdyryna alandaytyn taghy bir jastar úiymy ómirge keldi. Búl batyl oiyn alghash ret jataqhananyng bir bólmesinde túratyn әri kurstasy Sәlima Qasymovagha jetkizdi. Sәlima qúrbysy birden qoldau bildirdi. Alghash institut basshylyghyna jalpy bilim beretin pәnderdi qazaq tilinde oqytu jóninde talap qoyghan hat jazudy qolgha aldy. Qaysar qyz últtyq ruhany qúndylyqtardy qorghaugha baghyttalghan «Oyan, qazaq!» atty úiym qúrugha shaqyrghan ýndeuding qazaq jәne orys tilindegi mәtinin óz qolymen jazyp shyqty. Sol ýndeuden: «Qazir qazaq halqyn tolyq orystandyru sayasaty jýrip jatyr. Qazaq mektepteri jappay jabyluda. Balabaqshalarda býldirshinder taza orys tilinde tәrbiyelenedi. Barlyq jerde birdey qazaq tilining qoldanys ayasyn qasaqana taryltyp, birte-birte últtyq tilimizdi mýlde joyyp jiberu nauqany beleng alghan. Últtyq dәstýrimiz ben mәdeniyetimiz ógeysip barady. Últ ókili retinde partiya, sovet jәne komsomol qyzmetinde jýrgender halyq mýddesi ýshin bir auyz jyly sóz aita almaydy. Qazaqsha qoyylghan esimderinen bas tartatyn balalar kóbeydi. Bizge últtyq bolmysymyzdyng bolashaghy ýshin, tughan tilimizdi saqtap qalu ýshin kýresetin kez keldi. Konstitusiyalyq qúqymyzgha sәikes talap etemiz: qazaq tili men mәdeniyetine, últtyng dәstýri men diline qysym kórsetu toqtatylsyn!..».

Jazylghan ýndeudi qúrbysy ekeui qoldan kóshirip, kóbeytti. Ýndeudi qaladaghy studentter arasynda keninen taratudy qolgha aldy. Studentter Aqbayan Maldybaeva, Jaqsylyq Sәrsembaev, Jibek Baytyshqanova qoldau kórsetti. 1968 jyly Gýljan Ghaziyzqyzy ózining artynan Memlekettik qauipsizdik komiytetining tynshysy týskenin sezdi. Sol jyldyng qonyr kýzinde qaharly mekeme tarapynan «shaqyrtuda» kelip jetti. Búl tekseristen ózin senimdi ústaghan batyl qyz ýkimetke qarsy eshqanday әreket jasalmaghanyn, el ýkimetining sayasatyn moyyndaytyndyghyn, Qazaq KSR-ining Negizgi Zanyna sәikes qazaqtyng tili, dәstýri men mәdeniyetinining qúqyghyn qorghau talaptaryn qoyghandyghyn ashyp aitty. Astanadan arnayy kelgen birneshe komiytet qyzmetkeri jauap aldy. Jauap alu  barysynda G.Gh.Beybitovagha úiym qúrugha qatang tiym salynatyndyghyn eskertip, oqu orynynda últtyq kemsitu kemshilikterin aldyn alu sharalary jasaqtalatyndyghy turaly mәlim etildi. Apaydyng búl tekseristen aman-esen shyghuyna sebepker bolghan azamat sol tústaghy oblystyq qauipsizdik komiytetining basshysy Qabdulhamit Núrghaliyevting kómegi tiygendigin erekshe yqylaspen aitqany biraz jәittan habar berse kerek. Búl shaqyrtu qatang sharagha úlaspay, bitimgershilik negizinde beybit týrde ayaqtaluy tughan halqynyng últtyq qasiretin bar bolmysymen sezingen últjandy azamattyng enbegi ekendigin apay asa rizashylyq sezimmen aityp ótti. 1972 jyly instituty ayaqtaghan jas maman bar ghúmyryn sýiikti isi densaulyq saqtau isine arnady. 1978-1989 jyldary Selinograd qalasyndaghy №2 emhana bas dәrigerining emdeu júmysy jónindegi orynbasary bolyp enbek etti. Sol on jyl óz jerinde ógeysitilgen últtyq kadrlar ýshin kýrespen ótti dese de bolghanday. Últ mýddesin joghary qoya bilgen bilikti maman bas dәriger, naghyz shovinistik kózqarastaghy Ekaterina Rybakova әriptesimen kóqarastary qarsy kelip qalatyn. Sebebi, bas dәriger bilikti de bilimdi últtyq kadrlardy emhanagha jaqyndatpaudyng qúityrqy әreketterine baratyn edi. Ekeuining júmys babyndaghy ekiúday kózqarastary ýshin bolghan kelispeushilik birneshe ret qalalyq densaulyq saqtau bólimi men qalalyq partiya komiytetinde qaraldy da. Últyq kadrlar ýshin janyn salghan bilikti maman búl teketireste talay jeniske jetti.  

1989 jyly qaladaghy jana ashylatyn №6 emhanagha bas dәriger etip jiberdi. «On ekide bir núsqasy joq» emhanany ashu óte qiynshylyqpen jýrgizilgenin aita kelip, «qalalyq emhanalardyng birde-bireuinde qazaq bas dәrigeri joq, Gýljan-au, búl qorlyqtan qashan qútylamyz?» degen qalalyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy B.Álimjanovtyng sózi namysymdy qayrady dep eske alady. Últtyq kadrlardyng bolashaghyn oilaghan basshy qalalyq densaulyq saqtau bólimining shekteu qoyghanyna qaramastan kadrlardy jergilikti últ ókilderinen jinaqtady. Tek bir talap qoydy. Ol bilim men biliktilik. Qaysar qazaq dәrigerining búl әreketi oblystyq densaulyq saqtau bólimining basshysy V.Malisevke únamady. Ol Gýljan Beybitqyzy «naghyz últshyl» dep aiyp taghyp, mәselesin әrtýrli dengeydegi komissiyalargha  qaratty. Óz isining bilikti mamany Gýljan apay oghan esh moyymady, kerisinshe bar kýsh qayratyn jinaqtap, óz júmysyna bilek sybana kiristi. Teksergen komissiyalar bas dәriger tarapynan eshqanday óreskel zang búzushylyqtyn, maman kadrlardyng bilimi men biliktiligine qoyar eshqanday talaptarynyng joqtyghyn aitqan song ghana «emhanada qazaq kadrlary shektelsin» degen negizsiz sheshim shyghara almady. Bar joghy 18 jasynda últynyng namysyn jyrtyp «Oyan, qazaq!» úiymyn qúrghan apamyz asa qiynshylyqpen ózi qúrghan újymynda 21jyl júmys jasap, zor abyroy bedelmen zeynetkerlikke shyqty. Tәuelsiz elimizding «Qúrmet» ordeni men birneshe medalidyng iyegeri apamyz býginde Bәduan aghamyzben Aydar, Aydyn, Aybek esimdi úldary men nemerelerining qyzyghyn qyzyqtap otyrghan baqytty ana.   

...Qoshtasyp dalagha shyqtyq. Astana týni. Maghan  sol sәtte týngi ashyq aspanda jymyndaghan júldyzdar arasynda erekshe jarqyrap túrghandary beyne bir elin, tughan jerin janynday sýietin Gýljan Beybitqyzy siyaqty myndaghan patriottardyng jaryq júldyzy siyaqty kórindi.

Mine, «mening Mәngilik Elimning patriottary osynday boluy kerek» degen maqtanysh sezimi keudemdi kernedi.

Aqqaly Ahmet, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz