Búl 1 pikirime keminde 10 pikir «jau jettilep» qarsy shyghyp, arsyl-gýrsil bolaryn sezemin.  Olardyng «attany» bylay bastalar:

- Ói! Sen ne dep otyrsyn, ә?!. Sonau Qytay túrghay, mynau Reseyden de eshqashan qaymyghyp kórmegen, y kórmeytin bizding mýldem tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng astanasy – Astana qalasynda túratyn 300 mynnan astam adamnyng eshqaysysynyng auzy bos emesi qalay?  Sen, nemene, sol 300 mynnan astam kәri-jastyng auzyn qashannan jәne qalay baqylap jýrsin? «Bos emes» degening qyrqynan shyqpaghan bala saqyldap kýletin sóz ghoy?! Ágәrәki, ol estise: «Biz tәuligine 12 saghat úiyqtap, qalghan 12 saghat boyy  jabysyp emip jata ma ekenbiz?!.  Jalghan sóz jazghan atashkamyz iship jýretinnen sau ma?» der. Onyng solay degenin  papa-mamasy, apashka-atashkasy  dereu qoldap:  

- Óidә! Sonda qalay, tamaq ishkennen basqa uaqytta auzymyzgha su qúiyp qoyamyz ba?! Kýleyin-ay! - deser.

Al kelesisinin:

- I-iyә-ә-ә, búl ne sóz?  Býgingi tәuelsizdigining tóteden kelgenine ghasyrdyng tórtten biri tolaryn  tyraghaylap toylaugha tolayym-týgel dayyndalyp jatqan Astanamyzdaghy auyz ataulyny sanap, olardyng oimaqtayy da bar, itayaqtayy da bar, bәrinin  bos  emesin bilgen mynau ghasyr ghúlamasy kim jәne qaydan shyqty?  Búl adasyp jәne әdeyi adastyryp kóiitip otyrghan mәselening mәn-jayyna eki kózindi birdey jetkizu ýshin... әi, әrkimning auzy óziniki zamanda býitip esep-qisappen ainalysu auyz iyelerining qúqyn ayaqasty etu emes pe?! Áriyne, solay!.. Áy, óitip erikkenshe, qoghamgha paydaly birdeneni aitpay ma? Mysaly, «Astanada  bos qol joq» dep. IYә, solay dese, onyng solayyn da, solay emesin de kimning sharuasy bar? Ótken aptada bir gazet jazdy ghoy, «resmy derek boyynsha, bizding respublikadaghy júmyssyzdardyng sany 500 mynnyng o jaq, bú jaghy» dep. E, sonyng ne  «o jaghyndaghysy», ne «bú  jaghyndaghysy» Astanada shyghar, sony aitpay ma, әne?! Da, eger auyzy óziniki bolsa?!  Álde Astanada pәter ýlesine jazylyp, qaryzdanyp-qaughalanumen alghashqy payyzyn - 200-300 myng tengeni qosyp, 10-15 jyl boyy ýmitin ýkilep tosyp,  sodan song pәter de joq, aqsha da joq sorlap qalghan jýzdegen júrt lәm-mim demeske ant berip jýr me eken?! – deytini dausyz.

Odan keyingisi...

Jә, maghan súraq qoydan auzy bosamastardy – Astanada auzy bos adam joghyn ózderi-aq dәleldep beretinderdi әskerge shaqyratynday tizimdemeyin de, olar jaratar-jaratpas jauabymdy ortalaryna salayyn:

- Ardaqty astanalyqtar! Sizderding jekemenshik auyzdarynyzgha qatysy bar pikirime, kәneki, bәrimiz júmyla jýgineyikshi!.. Mәselenki, «Jyghylsan, jyghyl nardan...» ghoy, preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevty kәri-jastarynyz,  ýiinde bolmasanyzdar da, kóshede, kensesinde, kógildir ekranda kýnde kórip jýrsizder, al ol kisining auzyn tars jauyp, tymyrayyp alghan sәtin bayqadynyzdar ma? Azanda auzyn anau bir jyly ózi «bardak» dep aidar taqqan, sol bardagy «bayandy» bolyp kele jatqan ýkimetting múrttylary men múrtsyzdarynan keshe ne tyndyrghandary turaly esep alumen, erteng ne isteu kerekterin týsindirumen ashady da, sodan  aqshamgha deyin jappaydy. Japqysy keletin-aq shyghar, biraq, әgәrәky óitse, bar sharua toqtap qalady ghoy?!. Bizding elde býgin-erteng retteu qajet problema shildening qara shybynynan da kóp. Ony azaytu ýshin shybynúrghysh qalaqsha emes, sonau kómeyden sarqyrap shyghar sóz kerek: anau ministrding qúlaghyna mynau mәseleni, mynau әkimning qúlaghyna anau mәseleni qúiyp beru qajet. Pәlen kompaniyanyng preziydenti, týglen birlestikting tóraghasy, joghary-tómendi oqu oryndarynyng rektorlary men diyrektorlary, auruhanalardyng bas dәrigerleri, supermarketterding jas perileri, әlgi generaldar, akademikter, mәdeniyet pen ónerdin, ghylym men sporttyng qayratkerleri, halyq jazushylary, halyq jazushysy emester... kóp qoy, kóp-aq, әne, solarmen erinbey-jalyqpay sóilesip, problemalaryn «vse v poryadke» etip beru qajet. Olargha: ózining qyzdary men kýieubalalarynyn, inileri men kelinderinin, qúda-qúdaghilarynyn, naghashy-jiyenderinin, jenge-jezdeleri men baldyzdarynyn, dos-joldastarynyn, kórshi-qolandarynyn... olar da nópir ghoy, nópir, - solardyng da bәrining  esep-qisabyn tәrtipteu.., Qúrmetti oqyrman,  Qúday  Siz ben mening basymyzgha salmasyn, ol degening on sausaqpen okop qazghannan da qiyamet shyghar!.. «Okop» demekshi, Úly Otan soghysyndaghy jenisting 70 jyldyghy byltyr Astanada erekshe kýshti toylandy, al sondaghy kýshti sharuanyng eng kýshtisi sol soghys ardagerlerining әli tiri onshaqtysynyng ýsheu-tórteuine 1-2 bólmeli su jana pәterding kiltterin tapsyru boldy! Ghajap, ә?! Oblysyna jenispen oralghandaryna 70 jyl ótkennen keyin, jastary 90-nan asyp ketkenderine qaramay tauyp alyp, qamqorlyq jasau degenin... aitar joq qoy, aitar joq!.. Qalghandaryna qamqorlyq biyl, Jenisting 71 jyldyghynda, odan song 72-73... jyldyghynda  jasalady. Al qalay?  Búl problemalar bos auyzben sheshile me?!.  Áyteuir, preziydentten jogharyda qúdaydan basqa eshkim joq, al eger alda-jalda bireu-mireu bolyp, ertendi-kesh tóbene tónip qarap otyrsa... mәselenki, siz ben biz auzymyzdyng qayda qalghanyn bilmey sorlar edik!

Astanadaghy: ministr, әkim, tóragha, taghy basqalardyng da auyzdary solaysha bos emesi ózinen ózi týsinikti. Olar da – ózderining iyeligindegi jaylau-qystaulardyn  preziydentteri! Aldy-arttaryndaghy kópshilikke  kózderin alakeuimde әupirimdep ashqannan qyzylinirde  әrendep qaytadan  japqangha deyin aghyltyp aqyl aitady: anausyna bylay, mynausyna alay jol silteydi, núsqaydy, týsindiredi, súraq qoyady, pysyqtaydy, maqtaydy, boqtaydy jәne ministrliksiz, әkimshiliksiz mipalau bolmaytyn mәsele az, pәlenshekeng men týglenshekenderge keyde esinep, keyde jymyndap, keyde kijinip  otyryp zvondaydy, birde ashugha bulygha baqyrady, tepsine qorqytady, birde jayma-shuaqtana jaramsaqtanady, jalynady, aldaydy, aqyrynda, qaysysymen bolsyn, qanshany alu men sonshany berudi kelisedi.

Apyrym-ay desenshi, qolynda biylikting júghyny barlargha deyin kekirip, jótkirinip, siresip, sayqaldanyp, bú dýniyege halyqtyng baylyghyn ózining shaylyghyna ainaldyru ýshin kelgendey sóileytin suhit atana nәletterdin  qújynap bara jatqandaryn qaytersin!

Mine, jarty ay boldy, jer dauy duyldap, Astanada ghana ma, býkil Qazaqstandaghy auyz qatty qimyldap túr... Anau jyly ghoy, biylikting ymymen qazaq jeri mәsele bolyp, satu, jalgha beru qolgha alynyp, әriyne, әu basta halyqqa aitpay-aq, talqylatyp sharshatpay-aq, lәppәy parlament  ózine syzyp berilgen jobany senat pen mәjilistegi jýzdegen auyzgha salyp berip, onsyz da bos emes  sol jýzdegen auyz ony eki kýn ertendi-kesh eki úrtyna qúrttyng maltasynsha kezek-kezek jýgirtip, ezip bitirip, jútyp, zuyldasyp zang shygharyp, preziydent dereu bekitip, sonson, ol zang biylghy jyl tua, sirә, kýndiz-týni bos bolmaytyn «uәli» auyzdardyng biri: «Býitu kerek!» degen shyghar, parlamentting týie-kýie qazanyna qayta salynyp, qaynatylyp, zanshyldargha tәtti, halyqqa ashy  bolyp taghy qabyldanyp, taghy qol qoyylyp, әne, kózi ashyq kópshilikting qarsylyghyna úshyrap, preziydent, iyә, Núrsúltan Nazarbaev myrza «týn úiqysyn tórt bólip», «maratoriy!» dep sóilep ketti. E, kimge maratoriy, kimge sanatoriy bolaryn kim bilsin!

Astanada basekenderding ghana ma, baghynyshtylardyng da auyzdary bos emes. Beybaqtar biri ýiinde ne ystyq sudyn, ne suyq sudyng kýnara tambay qalatynyn, biri jyludyng jetpey jatqanyn, endi bireuleri: elektr baghasynyng elirip ketkenin; aulasyn qoqys basqanyn; ailyq jalaqysynyng azaytylghanyn; zeynetaqysyn uaqtyly ala almay jýrgenin; kópbalaly otbasyna beriler jәrdemnen júrday bolghanyn, jalpy túrmys qymbatshylyghy qylqyndyra  bastaghanyn, kóshelerinde kýzde janbyrdyn, kóktemde erigen qardyng lay suy kólkip túratyn ýilerinen shygha almaytyn bolghandaryn, órtke tap bolghanda ýiinen qashyp-pysyp jýrip mertikkenin... e-e-e... kóp qoy, kóp, - sol azabyna qúlaq qoygha tiyis sheneunikterge aita-ayta auyzdary uylghan son, «aqiqattyng auyly» dep parlamentti izdep baryp, ózderi saylaghan deputattargha hal-jaghdaylaryn qaljyraghansha aitqylary kelse de, súlu ghimarattyng sústy kýzetshileri ishke bas súqqyzbaydy, al múnly maghlúmattaryn aitugha atap-atap shaqyrghan deputat myrzalary syrtqa attap shyqpaydy, ózderin halyq emes, kókesi saylaghanday esinep-qúsynap otyrady. Sóitip, kónilderin kóng basqan túrghyndar  jan ashuyn sózden alyp, sóiley-sóiley taraydy.

Kýnde jiyn, kýnde toy, Astanada kýnde osynday ahual. Endeshe, múnda ýndemesterding bәigesin jariyalap, bas jýldege «Bayterekti» tikse de, bos auyz tabyluy mýmkin emes!

Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz