Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 5756 0 pikir 10 Mamyr, 2016 saghat 10:17

Djek London. Arystan adamnyng hikayasy

Alystaghy әldebir noqatqa qadalghan oily janary men kәri qyzdikindey múnly, bәseng dauysynan ol ómirden týnilgish janday bolyp kórinetin. Bolmysy úqsamaghanmen, ol Arystan adam edi. Onyng júmysy qalyng kórermenning aldynda óner kórsetetin arystandardyng toryna kirip, jan týrshiktiretin әri tәnti etkizetin týrli qoyylymdar kórsetu bolatyn. Arystan adamgha búl ýshin úiymdastyrushylar iri kólemde aqsha tóleytin. Jogharyda aitqanymday, arystandardyng bel ortasynda óner kórsetetin shaghyn deneli batyrdy men bir saghat boyy әngimege tartyp, qyzyqty hikaya estuge tyrysqanymmen, onymnan týk shyqpady. Júmysynan eshqanday jýrek jútqan batyrlyq pen erlikti kórmeytin ol óz isin kýndelikti kýibeng tirlikten esh aiyrmashylyghy joq qarapayym әri ish pystyrarlyq nәrse dep esepteytin. Shynynda da, ol ýshin arystandarmen betpe-bet kelip, shayqasu týkke túrmaytyn, sonshalyqty onay nәrse edi. Eger sasqalaqtap, qobaljymay, sabyrly qalpyn búzbay túra alsa, kez-kelgen adam arystandy qarapayym tayaqpen-aq degenine kóndire alady. Arystan adam birde bir arystanmen bir jarym saghat shayqasqan bolatyn. Arystan ózine yzalana úmtylghan sayyn múrnynan tayaqpen soghyp qalady da, al ailagha basyp, basyn tómen salyp shabynghan kezde ayaghyn tayaq ornyna qoldanady. Al ayaghyna jarmasqysy kelse, sәl ghana artqa sheginip, múrnynan qaytadan tayaqpen úrady. Bar bolghany – osy.

Oyly janarymen sonau alystardaghy ózgeler kórmeytin júmbaq qúbylystargha qarap, bәseng әri júmsaq dauyspen sóiley otyryp, Arystan adam maghan denesindegi jaraqat izderin kórsetti. Túla boyynda jyrtqysh andarmen shayqasta týsken tyrtyqtar kóp eken. Songhy aiqasynda jolbarystyng tyrnaghy iyghynan kirip, sýiegine deyin jetkendikten, shekpenining de iyq túsyn múqiyat jamap qoyypty. Ótkir tyrnaq pen pyshaqtay azu tisterden mylja-myljasy shyqqan ong qolynyng shyntaqtan tómen jaghy búrghylau mashinasyna týskendey әser qaldyrady. Biraq ózining aituynsha, denesindegi jaraqattar janbyrly kýnderi syzdap, mazasyn qashyratyny bolmasa, pәlendey auyrmaydy. Áldene esine týsti me, kenet onyng janarynda әldebir úshqyn jarq etip, jýzi jadyrap sala berdi.

–       Bir er adam jek kórgen arystan-ýiretushi turaly estigen shygharsyz? – dep súrady.

Ol sәl bógeldi de, qarama-qarsy bettegi bettegi torda jatqan syrqat arystangha qarady.

–       Tis auruyna shaldyqqan, – dep týsindirdi ol, – Jaraydy, әngimege kósheyin. Arystan-ýiretushining júmysy qalyng kórermenning aldynda aranday ashylghan arystannyng auzyna basyn salyp, óner kórsetu bolatyn. Ony jek kórgen әlgi er adam әr kórsetilim sayyn arystan auzyn jauyp qalsa eken dep tileytin. Arystan-ýiretushi kóp elderdi aralap, ónerin kórsetkende, ol da birge erip jýrdi. Jyldar syrghyp óte berdi. Sóitip jýrip, onyng da, arystan-ýiretushining de jasy úlghaydy, arystan da qartaydy. Aqyrynda ishine yza men kek tolyp, qany qaynaghan әlgi er adam bir kýni aldynghy qatarda otyryp, úzaq jyldar boyy saryla kýtken nәrsesi oryndalghanyn kórdi. Bir kórsetilimde arystan auzyn jauyp, ýiretushining moynyn «qytyr» etkizip ýzip jiberdi. Dәriger shaqyrudyng da qajeti bolmay qaldy.

Sәl ghana ýnsizdikten song ol әngimesin qayta jalghastyrdy:

–       Men ómirde sabyrly, baysaldy qalpymnan tanbaugha tyrysamyn. Degenmen, De Vili esimdi fransuz tanysym ústamdylyqty qadir tútpaytyn. Denesin aralap, kezdik jútyp, doppen týrli óner kórsetetin shaghyn deneli, aryqsha kelgen onyng óte súlu әieli bar edi. Qyzuqandy De Vili qúddy bir jolbarys siyaqty shalt әri shapshang qimyldaytyn. Birde kópshilikting kózinshe «baqa-jegish» dep kemsitken әriptesin ol aghashqa iyterip qalady da, pyshaq laqtyru ónerimen, kózdi-ashyp júmghansha lezde denesin qorshap pyshaq qadap qoyady. Áriptesining oilanugha da múrshasy kelmey qalghan eken. Sodan beri adamdardyng arasynda De Viliding yzaqorlyghy turaly sóz tarap, onyng shamyna tiige de, súlu әieline qyryndaugha da eshkimning jýregi daualamaytyn.

 

                                                      ***

 

–       Alayda Uelles esimdi azamat eshbir jaratylystan qoryqpaytyn. Arystan ýiretushi bolyp júmys isteytin ol arystannyng aranday ashylghan auzyna basyn salu arqyly óner kórsetetin. Kez-kelgen jyrtqyshpen óner kórsetuge shamasy jetse de, Avgustus esimdi arystangha senetin. Tiri ne óli eshqanday maqúlyqtan seskenbeytindikten, biz ony «Uelles patsha» dep ataytynbyz. Uelles shyn mәninde de patsha edi. Men ony bireumen bәstesip, tayaq ta ústamay, jalang qolmen arystannyng toryna kirip barghanyn óz kózimmen kórdim. Júdyryqpen ang patshasynyng múrnynan bir-aq úryp, tyrp etkizbey, degenine kóndirdi.

–       Madam De Vili...

Kenetten artymyzdan shyqqan yshqynghan ashy dauystan Arystan adam jalt búryldy. Torgha qamalghan maymyl әri-beri sekendep jýrip, kórshi torgha qolyn súqqanda, ondaghy tayynshaday súr qasqyr tistep ýlgerip, júlyp alugha tyrysyp jatyr eken. Beybaq maymyldyng qoly qalyng rezinkedey sozylyp, tordaghy ózge maymyldar qúlaq túndyrar shynghyrghan dauyspen shu kóterip jatyrghan-dy. Álgi maymyldyng qoly ýshin ara týsetin eshkim bolmaghandyqtan, Arystan adam atyp túryp, tordyng qasyna jetip keldi de, qolyndaghy tayaghymen qasqyrdy túmsyghynan ayamay úrdy. Sodan song birdene býldirip qoyghan baladay ynghaysyzdana jymiyp, qaytyp keldi de, әngimesin jalghastyrdy:

–       Madam De Vili men Uelles patsha bir-birinen kóz almay, úzaq uaqyt tesireye qaraghan kezde De Vili yzadan jarylyp kete jazdaytyn. Biz Uelleske san ret eskertkenmen, sózimizdi elemey, kýletin de qoyatyn. Bir kýni ol tóbeleskisi kelgen De Viliding basyna bir shelek jelimdi qúiyp jiberdi. Men ýsti-basy әbden bylghanghan De Viliding tazalanuyna kómektestim. Súp-súr bolyp bezireyip, bar ashuyn ishine týiip alghan De Vili Uelleske eshtene degen joq. Biraq sol joly men onyng janarynan jyrtqysh andardyng kózqarasyndaghyday yzaly jarqyl men ainymas bir sheshimge toqtaghan otty ashudy kórdim. Sol sebepti, Uelleske baryp, men aqyrghy ret De Vilidi eregestirmeuin eskerttim. Ol әdettegidey kýldi de qoydy. Degenmen, sodan keyin Madam De Vilige tesilip qarauyn doghardy. Birneshe ay ótip, aitarlyqtay eshtene bolmaghan son, men tekke ýreylenip, uayymdaudyng reti joq ekenin týsine bastadym. Biz ol kezde shyghysta, Frisko degen jerde óner kórsetip jýrgen edik. Týsten keyin kórsetilim bolghandyqtan, ýlken shatyrdyng ishi әielder men balalargha lyq toly bolatyn. Mening óner kórsetetin pyshaqtar salghan qorjynymdy alyp ketken Qyzyl Denniydi izdep jýrdim. Kiyim auystyratyn shatyrlardyng birining ishine qaraghanymda, bir top adamnyng arasynda túrghan Uelles patshany kórdim. Ol da, shatyrdaghy ózgeleri de birneshe әrtisting arasynda tuyndaghan kiykiljindi qyzyqtap qarap túr eken. Tek De Vili ghana jek kórinish pen jiyrenishke toly otty janaryn Uelleske qadap túr. Múny menen basqa eshkim bayqaghan joq. Kenet De Vili qorjynynan qalta oramalyn shygharyp, betining terin sýrtkendey synay tanytty da (ol kýni óte ystyq bolatyn), Uelleske arqa jaghynan jaqyndady. Men onyng sol kezdegi kózqarasynan qatty shoshyndym. Óitkeni, onyng janarynda jek kórinish pen birge әldebir júmbaq quanysh ta bar edi. De Vili syrtqa shyghyp ketken kezde arqamdaghy uayym jýgi jenildep, jýregim ornyna týskendey boldy. Birneshe minuttan song men ýlken shatyrgha qayta oralyp, Qyzyl Denniydi keziktirdim. Al Uelles patsha qalyng kórermendi tandandyryp, óner kórsetuin bastap ketipti. Býgin ol maghan tym dóreki әri kónildi kórindi. Qolyndaghy úzyn qamshysyn әri-beri iyirip, tordaghy arystandardy aqyrtyp, bir orynda otyrghyzbay, shyrq ainaldyryp jýr. Tek tym semiz әri jalqau kәri Avgustusqa ghana tiyispey, qozghalyssyz jatuyna mýmkindik beredi. Alayda sәlden song Uelles kәri arystandy qamshysymen tizesinen úryp ornynan túrghyzdy. Momyn Avgustus kózin jypylyqtatty da, auzyn ashyp túra qaldy. Uelles aranday ashylghan auyzgha basyn súqqanynda, arystan auzyn jauyp qaldy da, «qytyr» etip, moyyn omyrtqanyng ýzilgen dausy estildi.

Arystan adam oily keyipte kýlimsiredi de, alystaghy әldebir qúbylystargha kóz tikti.

–       Uelles patshanyng aqyry osylay boldy, – dep jalghastyrdy ol sózin múnly, bәseng dauyspen, – halyq tarqaghan son, men torgha kirip, Uellesting basyn iyiskedim. Sodan song ashy iyis qolqamdy atyp, týshkirip jiberdim.

–       Búl, búl degenin... – dep men jan úshyryp, oiymdy jinaqtaugha tyrystym. Kiyim auystyratyn shatyrda De Vili Uellesting shashyna qolqany atatyn úntaq seuip qoyypty. Kәri Avgustus kórsetilim barysynda auzyn jauyp qaludy mýlde oilamaghan. Ol bar bolghany týshkirgen eken.

Aghylshyn tilinen audarghan Alpamys FAYZOLLA

abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371