Qytaylyqtardyng óktemdigi songhy jyldary tym shekten shyghyp barady. Shyndyqty kótergen júmysshylardyng belsendilerin, olardyng qúqyqtaryn qoldaushy kәsipodaq ókilderin qughyndaumen ainalycady. Biz qansha jerden demokratiyalyq qogham qúryp jatyrmyz desek te, qytaylyqtardyng «әshekeyinin» tu syrtynan aumaqtaghy qoghamdyq, sayasy ahualdy ushyqtyrushy «taptyq ýstemdiginin» tónip kele jatyrghanyn kóre biluimiz kerek. Qytaylyqtardyng qazaq halqynyng tabighatymen eshbir siyspaytyn qylyqtary: menmenshil órkókirektigi, qazaq júmysshylaryna ekinshi sortty qaralar retinde qarauy, osynyng barlyghy aimaqta gegomondyqqa úmtylghan úly derjavalyq avanturizm sayasatynan tuyndap jatyr dep oilaymyz.

Shynayy yntymaqtastyq óz jauapkershiligin moyynday jýrip, adam qúqyqtary men mýddesine dostyq niyetpen qarap, kepildik bergen jaghdayda ghana qamtamasyz etiletinin eskersek, ókinishke qaray qytaylyqtardyng basqarudyng neghúrlym dóreki әdisterine kóshui, júmysta býtin halyqtyng últtyq mýddelerin elemeui, jalaqylaryn ósirmey eze qanauy halyqtyng ekinshi bóligin ashyndyruda. Jalghan diplommen kelip, jergilikti júmysshy-mamandardan birneshe ese artyq jalaqy alatyn qytaylyqtardyng qoldan jasaghan mamandary kóbeydi. Múndaylar memlekettik qazynany ghana emes, jeke bastarynyng baylyghyn da arttyrugha júmystanuda. Múny Aqtóbe oblysynyng prokurorlyq tekserulerining nәtiyjesinde ashylghan zang búzushylyqtar dәleldegen qújattargha zer salsang bayqaysyn.

Songhy kezdegi ezilgen halyqtyng biri retinde qazaq halqynyn, onyng júmysshylarynyng qytaylyqtargha qarsy jiyilegen narazylyghy - әleumettik qanaudan, ózderining ekonomikalyq, sayasy tәuelsizdigin qorghaudan, qytaydyng úlyderjavalyq ýstemdik sayasatyn әshkereleuden tuyndap jatyrghan tabighy jauap әreketi. Jasyratyny joq 2011 jyly 17 qyrkýiekte «Severnaya truba» kenishinde «Oriol-qúrylys», M-tehserviys» JShS-ine qaraytyn qazaqstandyqtar men qytaylyqtar arasynda janjal tuyp, sony atysqa úlasqan qandy soyqan oryn aldy. Nәtiyjesinde bir qytaylyq ólip, birnesheui auyr jaraqatpen auruhanagha týsti. Búl 200 qytaylyqtyng zansyz kelip enbek etkeni az bolghanday, jergilikti júmysshylardan «birneshe ese artyq jalaqy» aluynan ushyqty. Sheteldikter jergilikti júmysshylardy әkimshilik sharalar, qoldan jasalghan pәrmender kýshimen qúqyqsyz, qauqarsyz tobyrghan ainaldyrghan.  

Halyqtar arasynda últshyldyq sezimderdi, ózara senimsizdik pen arazdyqty qozdyru qytaydyng búrynnan bar sayasaty. Bir nәrse aiqyn – elimizding qay týpkirinde bolmasyn qytay býginde Qazaqstannyng ishki әleumettik, ekonomikalyq, sayasi, últaralyq qarym qatynasyn ushyqtyrushy basty faktorgha ainaldy. Qanalushy tap, qazaqstandyq júmysshylar iydeyalyq jaghynan da, qúqyqtyq tendik jaghynan da ózderin әli kýnge deyin birtútas sezine almay keledi. Olar jergilikti qúzyrly organdar tarapynan da qoldau kórmey, ózin-ózi biyleu jәne qorghanu qúqynan aiyrylghan. Tyndar qúlaq bolsa búl turaly elimizding merzimdi basylymdary jazyp-aq jatyr.  Aqparat kózinde jariyalanghanday shyn mәninde  qazirgi kezde 1% QYTAY ÚLTTYQ BAYLYQTYNG 60% ÓZ UYSYNDA ÚSTAP OTYR.

Búl tensizding tyiylar emes, әli kýnge deyin jalghasyp keledi. Sabaq alar qytaylyqtar bolmay túr. Keshe ghana Aqtóbening jergilikti múnayshylary óz narazylyqtaryn jetkizdi. «Aqtóbemúnaygaz – SNPS»  júmysshylary kompaniyanyng әdiletsizdigine qandary qarayghan. Aqtóbelikter, firma basshylyghy olardy negizsiz demalysqa jibergenin, al ken oryndarynda qytaylyqtar júmys istep jatqanyn aitty. «Elimizde myndaghan júmysshylar aqysyz demalysqa jiberilip, daghdarys qysyp jatsa, qytay basshylyghy qytaylar sanyn tipti de qysqartqan joq», – dep shaghymdandy qazaqstandyqtar. Ashugha bulyqqan múnayshylar tipti kәsiporynda enbek etip jatqan qytaylyqtardyng tolyq tizimin de týzip alghan. Onda kórshi memleketting 113 qyzmetkeri jazylghan. «Qytay azamattary kompaniyanyng basshylyghynda myqty oryndardy iyemdengen. Barlyq sheshimdi qytay jetekshileri qabyldaydy. Basqarma apparatynda da solar. Sheteldik mamandar men qazaqstandyq mamandardyng alatyn jalaqysynyng da aiyrmashylyghy jer men kóktey. Qytay basshylary ózderining júmysshylaryna jaqsy qarajat tólep, dúrys ómir sýruine de keremet mýmkindikter jasap berip otyr. Úshyp baryp-kelui, tamaqtanu, kónil kóteru, ómir sýruining barlyghy kompaniya esebinen qarastyrylghan. Olargha qazaqstandyqtar sekildi merekelerde demalyp, aptasyna 40 saghat istese de 3 ay enbek rejiymi 1 ailyq enbek demalysymen birge qarastyrylghan”, – deydi múnayshylar. Olar Kenqiyaq, Sarkól, Janajol, Qandyaghashtaghy múnayshylardyng otbasy alghan jalaqylarymen әreng kýn kórip otyrghanyn aitty. «Eger otandyq qyzmetkerlerding qataryn qysqartsa, onda tepe-teng qylyp qytaylardy da qysqartu kerek. Bir qytaylyqqa súmdyq ailyq tólep Qazaqstanda ústaghansha, 3-4 qazaqqa júmys berui kerek ghoy», – deydi shaghymdanghan múnayshylar. Búl turaly keshe ghana BAQ betterinde timeskz.kz  habarlady.  

Qytay býginde batys ólkesinde qazaq ekonomikasyn úzaghynan tizgindep ústau ýshin Aqtóbeden «óz bankterin ashyp, qytay diasporasyn kóbeytu» (qytaylandyru) maqsatynda múnaydan tys basqa da biznes týrlerin keneytip, qala ainalasynan jer telimderin satyp alyp, túrghyn - jay qúrylystaryn jýrgizip, enseli әkimshilik ortalyqtaryn túrghyzugha kiristi. Qazaq jerine tereng boylap enuine tirek bolatyn qytaylardyng әkimshilik keshenderi qúrylysy elimizding ózge ónirlerinde de Almaty, Qyzylorda, Atyrau men Manghystau oblystarynda jyldam qarqynmen jýrip jatyr. Qazaqstandaghy qytaylyq múnay kompaniyalary men basqa da biznes qúrylymdaryna tek qana qytay azamattary júmysqa alynbaqshy. «Adamy ekspansiya» degenimiz osy. Sheteldik azamattardyng Qazaqstan azamattarymen nekege túruy da belgili dәrejede qosymsha mәseleler tuyndatady. QR «Sheteldikterding qúqyqtyq jaghdayy turaly» zanynyng 14-baby boyynsha Qazaqstan Respublikasyndaghy sheteldikter Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen jәne basqa adamdarmen nekege túryp jәne ony búza alady.

Keybir beyresmy derekter boyynsha 4500-5000 mynday qytay elimizding azamattyghyn alsa, 500 mynday qytaylyqtar qazaq jerine kirip ýlgergen. Salystyryp kóreyik. 74 jyldyq tarhy bar kenes zamanynda da qazaqtyng jerindegi ózbek te, úighyr da múnday sangha ósken emes. Songhy 10 jylda ózimiz shaqyryp jinaghan oralman qazaghymyzdyng Qazaqstangha kelgeni 800 mynnan sәl asady. Qazaqstanda búghan deyin dostyghy men yntymaghy jarasqan 130 últ pen úlystyng ókili túryp jatyr deytin bolsaq, tayau bolashaqta 131 – shi últ ókili qytay diasporasynyng tirkeluine alghy shart qalandy degen sóz. Endeshe songhy kezde halyqty alandatyp otyrghan mәselening biri - auylsharuashylyghy jerlerin jalgha alushy qytaylyqtardyng erteng basqa biznes kózderin ashyp, qazaqstannyng әr týpkirine shashylyp ketpesine eshkim kepildik bere almaydy.

«Eki el arasyndaghy ózara ekonomikalyq yqpaldastyq» dep bastalghan qarym-qatynas terendey kele qazaqtyng baylyghy ghana emes, jerin alu maqsatyna úlasyp, Qazaqstannyng ishki túraqtylyghy men ekonomikalyq qauipsizdigine әseri bayqala bastady. Reseyding belgili akademiygi Aganbegyan: «Qaryz berushiler qazaqtyng baylyghyn sypyryp tasyp jatyr. Qazaqtar qaryzdyng kepili retinde – qazba baylyqtaryn qoyyp otyr» - dep dәl aitty. Ol beker sóilemeytin, әlem ghalymdary sanasatyn ekonomist. Búghan myna derekti keltirsek te bolady. Qazirgi kezde bizde jerden bólek, jer qoynauyndaghy strategiyalyq qazynalarymyz da auksion arqyly satyla bastady. Elimizdegi paydaly qazbagha túnyp túrghan 100-den asa ken orny 16-shy mausymda ashyq saudagha shygharylmaq, dep habarlaydy  KTK arnasynyng sayty. Yaghni, kez-kelgen qaltaly Qazaqstan azamaty men sheteldikter auksiongha qatysyp, baghaly, týrli-týsti metall, altyn, mys, tipti almazy bar ken ornyn satyp alugha qaqy bar. Eng qymbat bagha úsynghan baylar qoynauy qazynagha toly jerding iyesi atanady. Birinshi kezeng boyynsha, Aqmola oblysyndaghy «Komsomol» ken orny saudagha týsedi. Onyn  bastapqy qúny 9 jarym million. Al, Soltýstik Qazaqstandaghy almazy bar «Qaratal» ken ornynyng bastapqy baghasy  600 myng tenge. Auksiongha qatysugha niyetti investorlar men jergilikti kәsipkerler 26-shy mamyrgha deyin ótinish jazuy tiyis. Jer qoynauyndaghy baylyqty jappay satu nauqany byltyr bastalghan bolatyn. Ol kezde saudagha qoyylghan 100 ken ornynyng 49-y satylyp, budjetke 1 jarym milliard tenge týsken (Derek kózi: Stan.kz).  Býgin múnayymyzdy kepildikke alsa, erteng jerimizdi kepildikke qoyatyndar da tabylady.

Sonday-aq, Qytay qazirgi kezde aimaqta qytaysha oqyp, bilim alghan til mamandarynyng sanyn kóbeytuge talpynyp jatyr. Búl baghytta Aqtóbe pedinstituty janynan «Konfusiiy» ilimin oqytatyn bólim de ashyldy. Qytaygha baryp qytay tilin ýirenemin deushi qazaq jastaryna barlyq jaghdaylar jasaydy. Oilaghandary: qytaysha til ýirengen qazaq jastaryn bolashaqta qytay memleketi mýddesin ótkizushi әleumettik qúralgha ainaldyru. Osy orayda, bir kezde «bizding basymyzdy biriktiretin orys tili» degen ýndeumen «úly til» de osylay qazaqqa orys tilin kәsip etken múghalim qazaqtardyng oqytuymen, ziyalylardyng qoldauymen týpkilikti tanylghanyn, elimizdi otarlaugha zor mýmkinshilik jasalghanyn nege úmytamyz?

Biz qansha jerden: «Qazaqstan men Qytay әleueti óz-ara birin-biri tolyqtyruda, strategiyalyq seriktestigimiz jarqyn, keleshegi nәtiyjeli jәne shynay dostyq, týsinistik ruhynda damuda» - desek te, babalarymyzdyn: «qara qytay qaptasa – moynyna týsken qyl búrau», - degen eskertuin úmytpaghanamyz, olardyng qay sayasaty bolmasyn Qazaqstannyng emes, kerisinshe qytaydyng mýddesin ghana kózdeytinin eskergenimiz abzal. Olar býginde qazaq ekonomikasyn ashyqtan-ashyq tonap jatyr. Jer memlekettik qauipsizdigining kepili. Býgin 5 mamyrda Preziydent jerding satyluyn, jalgha beriluin әli de zerttep, zerdeleu qajettigin aityp, 1 jylgha maratoriy jariyalady. Barlyghy aldaghy uaqytta halyq mýddesi túrghysynan sheshiledi dep ýmitteneyik. Endeshe jyl sayyn milliardtaghan dollar kiris keltiretin óz múnayymyzdan tamshylatyp tólegen salyghyna maldanyp otyra bermey (bar bolghany birneshe million tenge), ekonomikalyq jaghynan qytaydyng shiykizat kózine, bodanyna ainalmau ýshin, olardyng otarlyq ezgini ghana kózdegen jymysqy sayasatyn sezinip, qazaq biyligi tәuelsiz ekonomika qúru jolyna týskeni dúrys demekpiz.   

Núrlybay Qoshamanúly, Aqtóbe qalasy

Abai.kz