nemese ashyq kýnde adasu syry

Danyshpan halqymyzdyng «aytqan sóz – atylghan oq» deytini beker emes. Sol oq aldaqashan ómirden ótken marqúmdargha (sebep-saldarsyz, dәlelsiz, qasaqana) atylsa she? Jә, odan da, oq atqan kim, atylghan kim deyik te. Oghan toqtalar aldynda ghúmyr boyy partiya, komsomol, sovet organdary men halyq-aghartu salasynda jauapty lauazymdar atqaryp, әri, prozalyq shygharmalar men audarmalarym, satiralyq ólenderim («Qazaq әdebiyeti» gazetinde tútas bir bet bop ta basylghan) әldeneshe ret kitap bop shyqqanyn, Jazushylar odaghyna mýshe ekenimdi aita ketudi jón kóremin (alda aitylatyndargha qatysy barlyqtan).

Ómirimshe qyzmet etken qúzyrly mekemelerding kóbinde sonau arqaly aqyn Júban Moldaghaliyev, Syrbay Mәulenovten bastap, keshegi Túmanbay Moldaghaliyev, Qadyr Myrzaliyev, Baqqoja Múqaev, ýlken Bauyrjan, kishi Baqytjan Momyshúldarymen talay-talay kezdesuler ótkizgende basy-qasynda boldym. Qazirgi «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory Dulat Isabekovke qúrmetim sheksiz. Ol basqaratyn jurnalgha túraqty avtormyn.

Áne, sol Dulat inimning 70 jyldyq mereytoyy qarsanynda (odan keyin de) qazaq tilinde shyghatyn (ózge tilderde de) aqparat qúraldarynda ol jayly jazylghan jyly lebiz, izgi niyetti oi-pikirler az bolghan joq. Kóz qyrymyzgha ilingenin oqyp, tәnti bolghanbyz. «Dulat Isabekov әlemi» teatr festivalinde spektakliderin tamashaladyq. Dulat jayly (sol shaqta) jazylghan, aitylghandardyng barlyghy oryndy, jarasymdy, taghlymdy edi. Tek...

Sol dodagha «ghayyptan» qosylyp, «Dulat pen Tólen» degen kólemdi maqala jazghan Esenghaly Raushanov qos qalamgerding – óz sózimen aitqanda – «shygharmashylyghyna emes, azamattyghyna...» den qoi ýstinde bireulerdi asqaqtatamyn dep, bireulerdi alasartatyngha úqsas qadamgha barghanyna tandanghanbyz. Odan beri biraz uaqyt ótse de, birinshi, oghan sol kezde bireu-mireu lebiz bildire me dep edik, eshkim ýndemedi. Ekinshi, kýni keshe shang bergen (deuge bolatyn) múndaylargha pikir bildiruge әli kesh emes der edim (óz basym). Óitkeni, oghan mysal, aighaq-dәlel tolyp jatyr (Stalinnen bastap). Abay, Sәbit Múqanovty da әli kýnge sóz etetinder bar degendey. Endeshe, búl jerde bizdi «kesh qozghaldy» dep eshkim sóge qoymas. Ári, qay nәrsege de kim-kim de qay uaqytta óz kózqarasyn bildiruge qaqyly ekenin de úmytpaghan maqúl. Sonymen, ashyq týrde aitar bolsaq, Raushanov mәnzalalarynyng mәni tómendegishe bop keledi eken.

Raushanov ne deydi? Ne desin, deytinin «Obal, úyat, iman, sauap degenderdi... sóz etudi úmytyp bara jatqanymyz ba...» dep (oghan kim talasuy mýmkin) imandylyqpen bastaydy da, úzamay kilt ózgerip: «Almatyny eles kezip jýrgen joq, býkilqazaqstandyq ziyalylar sezin shaqyru kerek degen әngime kezip jýr...», – dep dýnk etkizedi. Astapyralla! Sirә, ol ózi әngime jәne bayyz tappay kezip jýretindikten be eken,  ondaydy estimeppiz. Sezding neshe qilysyn bilgenmen, forum dese bir bólek, «ziyalylar sezi» degendi bilmeydi ekenbiz. Búryn-sondy sonday sezd bolyp pa edi? Bolsa qayda? Qashan? Meyli, egerәkiyde, shaqyryla qalsa, qanday mәsele qaralyp, kim basqarady, kimder sóileydi, ne sóileydi degendey kýmәn-kýdikter kóldenendey qalghany ras (biraq, әli kýnge deyin shaqyrylmasa kerek, shaqyrylsa delegat bop qatysar ma ek, kim bilsin). «Intelliygensiyasyz el – tobyr...» dep bir qoyady (onysy da dúrys  shyghar). Jәne «әr kezeng óz intelliygensiyasyn tughyzady» (deydi aksiomagha balap). Sonda qalay, kezeng degen óliara ma, әlde, kezeng men kezeng arasyndaghy bos kenistik pe? Múnysy, sirә, Abaydyng «Kezekpenen óliner, bayaghyday kóriner...» deytinine kereghar emes pe eken? Álde, kezekti intelliygensiya tuylu ýshin kezeng kidiris jasay túra ma, nemese, intelliygensiya tek solar deytin bolsa, bolashaq intelliygent jogharghy oqu ornyn bitirip, diplom alghangha deyingi aralyq pa? Jalpy, intelliygensiya degen kim? (Raushanov ony ziyaly dep te qoyady). Olay bolsa, Qazan tónkerisine deyin oqyghandardan basqalar ziyaly emes pe edi? Abaydyng ózi emes, Peterborda oqyghan balasy ziyaly da, Abaydyng ózi, әkesi Qúnanbay, odan búryn, odan keyin tizgin ústaghan el aghalary, batyrlar, biyler, ataqty әnshi, kýishi, sheshen, suyrypsalma aqyndar ziyalygha jatpaghan ba? Arghy-bergide ziyalysyz kezeng boldy ma, bolyp pa edi? Qazirgi baytaq elding o týkpiri men bú týkpirindegi «obal, úyat, iman, sauapty...» (Raushanov qúsap) berik ústanatyn jaratylys iyeleri ziyalylar emes pe? Álde, Raushanov tәuelsizdik alghannan keyingi kezendi menzey me?  Endeshe, Raushanovsha aitqanda, qazir ol kezeng «tughyzghan» intelliygensiya qayda, bar ma, әlde, kezekti kezeng «tughyzyp» ýlgermey jatyr ma? Bir qyzyghy, Raushanov búlar jayly (óresi jetpegennen emes) lәm demeydi. Demey jatyp әldenelerge kónili tolmaydy, tis qayraydy, uhileydi, ahylaydy, kijinedi. «Jaqsylardyng kóbi ketip, jamandardyng әli kýnge azaymaghanyna...» jabyrqaydy eken. Endeshe, onyng payymynsha, jogharyda kezenge baylanysty «ýzilis boluy kerek pe edi» degenimizdey, jaqsylardy tez ketirip, jamandardy kidirte túru ýshin uaqyt shirkinning ózi de әlsin-әlsin kidiretinge úqsay ma, nemene? Ómirge jaqsy da, jaman da birdey kelip, birdey ketpeytin bolghany ma? (Búl dialektikany mansúqtau emes). Bar bәle «әli kýnge azaymaghan jamandarda» qúsaydy. Raushanovqa olardyng (jamandar) «anau auyl men mynau auyldyng dauyn daulap...» qana kýneltetini únamaytyngha úqsaydy. Al, biz (oqushy) múny «ana auyl men myna auyl» mýminderi bir-birinen alshaq, tomagha-túiyq ghúmyr keshedi, bir-birining qas-qabaghyna qaramaydy, quanysh-qyzyghyna ortaqtaspaydy, óz qyzyqtaryn ózderi qyzyqtap, «ana auyl men myna auyldyn» erenderi eki auyldaghy iygi jaqsylardyng tirilerin ardaqtap, ólgenderining úlyna pana, qyzyna agha (pa, shirkin) bolugha jaramaydy, jany ashymaydy, baqastyqtan basqagha joq degen sóz emes pe eken dep oilaugha mәjbýr boldyq.

Meyli, biz-aq terimiz tarylmay, kendik jasap, «... qara  turaly emes, aq turaly aitalyq» (bәrekeldi) deytin Raushanovty týsinuge tyrysalyq. Ol da bizdi týsiner dep ýmitteneyik. Aytqanynyng bәrine «jәrekemalla»  dey bermeytinimizge de  tyrsimas dep te qoyalyq. Bir Raushanov emes, (Raushanov ýzildi-kesildi olay demeydi), qazaqta ziyaly joq, birli-jarym bar bolsa, ol men deuge qúmbyl qyzbalardy biz de úshyratyp, jazghandaryn oqyp jýretinimizdi de jasyrmayyq. Álbette, olarmen  kelise almaymyz. Sebebi, ziyalysyz halyq bolmaydy, ziyalysyz halyqty eshkim halyq dep eseptemeydi. Eger shynymen solay bolsa, búl sýrginnen (Raushanovqa mәlim) jogharyda aitylghan «eles» te qútqara almas, shamasy. Dese de, Raushanov bosqa qamyqpasa kerek, óitkeni, «dosyn baryp dosyna jamandaytyn jamantaydyng kójekteri» men qiyanatqa beyim kólgirlerden ziyaly shyqpasyn ol bilmey, kim biledi? Ziyalylyq – ana sýtimen darityn tabighi, ekining birine nәsip etilmeytin sybagha.

Ayttyq qoy, Raushanovtyng «obal, úyat, iman, sauap degenderdi úmytyp bara jatqanymyz ba...» deytinine jidә qúrsanbyz dep. Bәrekeldi! Alayda, solay dep ah úratyn Raushanovqa – atalghan maqalasynda – aldaqashan marqúm bolghan belgili jazushylardy múryndarynan tize tómenshiktetip, әruaqtarmen jaghalasu ne ýshin kerek boldy eken, jazghan basymyz soghan onsha týsinbey otyrmyz. Álde, olay emes pe? Olay emes desen: «... kim ol Kemel Toqay degen Múhtar Shahanovtyng qasynda...» deuine ne der en? Sonda ne, Kemel Toqaev oghan arghy dýniyeden men Shahanovtan artyqpyn dep jedelhat jiberip pe eken, әlde, Raushanovsyz da ataghy әjeptәuir Shahanovty jarylqaghan týri me? (Múnysy maqtaugha qany qas, kezinde menen kóp demeu kórgen Shahanovqa únar-únamasy kýmәndi). Au, Raushanov inim, bireudi asqaqtatu ýshin ekinshi bireudi mindetti týrde alasartu kerek pe? Aytaryna arqau etpek bolghan Dulat pen Tólendi qanshalyq asqaqtatqanyng kórinip-aq túr emes pe? Olardyng shygharmashylyghy emes, azamattyghyn jyrlamaq bolghan baqanday bir bet maqalanda eki klassik jóninde qansha sóilem, qansha sóz baryn biz emes, ózing esepte. Bizshe, bar bolghany eki ne ýsh sóilem. Meyli, bes sóilem…

Kemel Toqaev

Au, Raushanov, sen shynymen-aq Kemel Toqaevtyng kim ekenin bilmeushi me edin? Onda – ózine syn. Soghystan mýgedek bop kelip, ýlken qiyndyqpen uniyversiytet bitirip, qonyrjay ghúmyr keshken Otan soghysynyng ardageri, «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde abyroymen júmystanghan Kemel Toqaev artynda tom-tom kitaptary qalghan, әldeneshe bas syilyq, joghary marapatqa ie bolghan, detektivti janrda birinshi qalam tartqan qazaq emes pe edi? Áy-shәy joq «... kim ol...» dep dikildegenshe,  әueli kitaptaryn oqyp,  aitaryndy sonan song aitsang bolmas pa edi? Álde, sonau jyldarda qalyng oqyrmannyng kózayymy bolghan (detektiv janrynda birinshi qalam tartqan dedik qoy) Kemelding de әruaghy jolyndy bógep, dili taza, ósekke ósh, dosqa adal, qatardaghy ziyaly boluyna kedergi jasap jýr  me? Kemelding jazyghy ne? Álde, ol jazushy bolu ýshin senen rúqsat-bata aluy kerek pe edi? Qalay desen, olay de, Kemel Toqaev, sen siyaqty demey-aq qoyayyq, sen aitqanday әldebireu emes, halyqqa keninen mәshhýr, el esinde saqtalghan biregey, kórnekti qalamger. Toba! Osynday da bolady eken-au, a?!

Balghabek Qydyrbekúly

Bolghanda qanday! Senbesen, Raushanov sol maqalasynda belgili qogham jәne memleket qayratkeri, ómirbaqy bir-aq mekeme – «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde (Qasym Shәripov shaqyryp) әdeby qyzmetker, bólim bastyghy, orynbasar, bas redaktor bop istegen ataqty felietonshy, «Alatau» romany, ózge de roman, povesterding avtory, kórnekti jazushy Balghabek Qydyrbekúly turaly ne der eken, sony tynda: «... klassik atanbaq týgili, jóni týzu jazushylar sapyna da ilikpey, «Sosialistik Qazaqstanda» jurnalist bop Balghabek Qydyrbekúly ótti...» deydi Raushanov. Jәne «jyrnamasynda» әlgi dәiekterding birin keltirmeydi. Olardy ne bilmeydi, ne bilmegensiydi, bilgisi kelmeydi, sol jaghyn biz de bilmeydi ekenbiz. Áytse de, Balghabek Qydyrbekúlynyng «S.Q»-da úzaq jyl bas redaktor, Jogharghy Sovetke deputat, Ortalyq Komiytetke mýshe, Qazaqstan Jurnalister odaghyna predsedateli bolghanyn «bilmeytini» anqaulyqtan aumaytyn siyaqty. Sebep pe? Dәl sony da bile almay, basymyz dal bolyp otyr (demedik pe?). Áyteuir, túla boyyn qúrsaghan qyzghanysh emesine senemiz. Aytty ma? Aytty! Mәsele sonda!

Oghan bir-eki súraq. Batyrekesi, Balghabek Qydyrbekúlyna nege kiyligesin, nege úrynasyn, gazette jurnalist bop (qana) ótti deuinning arjaghynda ne túr? Álde, әdildikti tu etip ómirden ótken Balghabek arpandy qam oryp pa edi? Álde, onyng da әruaghy ayan berip, ózi turaly solay ait dep jalyndy ma? Ói, Esenghaliym-ay! Azamatym-ay!

Nemat Kelimbetov

Búl qasqanyz da olarmen de toqtamay. «...qara turaly emes, aq turaly aitalyq...» (alghyrlyghyn qarashy qasqanyn!) dep alady da, otyz bes jasynda aiyqpas dertke shaldyghyp, ómirden ótkenshe tósekte jatyp (әieline auyzsha aityp) birneshe povesti, roman jazyp, birneshe kitap audaryp, kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar qorghap, ghalym-professor bolghan, ghylymiy-zertteu enbekteri ýshin óz elimiz ben kóptegen shet memleketting syilyq-marapattaryn iyelengen, ghalymdyghy men jazushylyghyn B.Kenjebaev, Á.Tәjibaev, M.Bazarbaev, S.Qasqabasov, T.Amandosov, M.Baydildaev t.b. ghúlamalar joghary baghalaghan Nemat Kelimbetov haqynda: «... әdebiyette aty joq, talanty ortadan da tómen Nemat Kelimbetov sekildilerge nege eskertkish-taqta ornatylady...» dep, marqúmgha bir japyraq taqtany kópsingendey zәr shashady, zirkildeydi.  Onyng (biz ataghan) ýsh marqúm jazushy jayly «Kim ol Toqaev...», «Sosialistik qazaqstanda jurnalist (qana) bop Balghabek Qydyrbekúly ótti», «... Nemat Kelimbetov sekildilerge nege eskertkish-taqta qoyylady?» deytinine qarap eriksiz oilaysyn: «Apyray, eger Raushanovtyng yrqynda bolsa, ýsh marqúmnyng da atyn  tarihtan syzyp tastar ma edi, qayter edi» dep (әriyne, oghan әli kelmeydi, qaghaz betinde ghoy shәltirek qaghatyny). Sonda deymiz-au, qany qaynap, kózi qantalaghan aqylgói: «... bir altyn arqau bar. Ol – biz sizge jetkize almay otyrghan ziyalylyq» dep qanday ziyalylyqty aitady? Ziyaly degen әdepti, biyazy, sypayy, mәdeniyetti, eshkimdi qorlap-kemsitpeytin, qayyrymdy bolmaushy ma edi? Jogharydaghyday (ol elemeytin ýsheudi jaqsy biletinderding Raushanovty bilmeytini bólek әngime) qazylyq aitatyn qazymyrlyq astarynda ne jatqanyn Raushanovtyng ózi biledi (dedik). Ol Toqaevty da, Qydyrbekúlyn da biledi. Kelimbetovti de biledi. Biraq, biluding de bilui bolatynynday, bilmese, Kelimbetov túrghan ýige eskertkish-taqta qoyylghanyn qaydan biledi? Biraq, «Sosialistik Qazaqstan» gazetining әdeby qyzmetkeri, sayasy sauatty, orys, parsy, ózbek tilderine jetik Nemat Kelimbetovting Kenes Ýsebaevtyng úsynuymen Ministrler Sovetining apparatyna agha referent bop auysyp, kino salasyn basqarghany, (H.Nauryzbaev, Sh.Uәlihanov, t.b. laureat bolghan tústarda) Memlekettik syilyqtar jónindegi komissiyanyng jauapty sekretary, әne-mine, Bәiken Áshimovting kómekshisi bolghaly túrghanda aiyqpas syrqatqa shaldyghyp, ony sol tekti túlgha Bәiken Áshimov ýnemi kóz qyrynda ústap, qamqorlyghyn ayamay, eshkimge keregi «shamaly» bop, tósek tartyp jatqanda (SK-nyng bólim mengerushileri, ministrler túratyn) elitalyq ýiden pәter bergeni, klassik  jazushy Smaghúl Elubaevtyn Nemattyng ózimen de, otbasymen de jaqyn aralasyp, joghary baghalaghany sonsha, Raushanovsha «qabileti ortadan tómen» Nemattyng ózi men әieli Quanysh jayly qalyng kitap jazghany, S.Qasqabasov bastaghan ghalym-әdebiyetshilerding óle-ólgenshe tóbege kótergeni, marqúmnyng barsha jetistikke óz kýsh-jiger, qaysarlyghynyng arqasynda jetkeni, Áuezov atyndaghy teatrda E.Obaevtyn arqasynda piesasy sahnalanyp, qazirge deyin qoyylyp kele jatqanyn bilgizbesi bilgizbeytin Raushanov bilmeydi eken. Biz keltirgen derekterding bәrin «bilmeydi» eken (Ministrler Kenesi apparatynda mәrtebeli qyzmet istegen men Nemattyng ómiri, taghdyry, jogharyda aitylghannyng bәrin býge-shigesine deyin bilemin). Bilmese de, shamyrqanyp, ashugha bógedi eken. Arttarynda aishyqty iz qaldyrghan ýsh marqúm jazushynyng әruaghyn syilamaydy eken. Áruaqpen alysu – jat qylyq. «Jat qylyqtan» jany kiretin-kirmeytini kýmәndi Raushanovqa osy aitqandarymyz da jat kórinbese neghylsyn deniz. Ol aitady, biz nege aitpaymyz dep te qoyalyq.

Jogharyda bayandaghandar salghylasu, aitys-tartys emes, oy bólisu, subektivti kózqaras (dedik qoy). Sol sóz – sóz. Songhy aitarymyz, Raushanov sol maqalasynda býgingi kózi tiri qayratkerlerge de auyz salyp, qazirgi qauym Tólen Ábdikovten (Tólendi kókke kótergenining týrin qaray kór) Jolbarys Seyfullindi kóbirek biledi degenge sayatyn «kóripkeldigi», jazushy Múhtar Qúl-Múhammedting belgili qogham qayratkeri M.Qasymbekov turaly odan (Raushanovtan) «rúqsatsyz» maqala jazdy dep kýiingenine toqtaludy artyq dep qaradyq. Qajet sanasa ózderi ýn qatar, aita jatar.

 P.S. Osy aitylghandargha Raushanov әldene degisi kelse – erki, al, men jauap kýtpeymin. Maqalagha ziyaly bolugha zauqyng soqsa, ghaybat-jaladan aulaq jýrseng de týging ketpeydi, әruaqtargha tiyispeseng de qúnyng kemimeydi dep nýkte qoyamyn. E, jaratqan iye! Pendelerindi pәle-jaladan saqta! Aumiyn! Allahu әkbar!

Kópbosyn PANZABEKOV, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, Oqu-aghartu isining ozyq qyzmetkeri, әldeneshe medali, gramotalar iyegeri, derbes zeynetker.

Abai.kz