QAZAQ TILIN SAQTAYMYZ DESEK...
Elimizde ózekti mәseleler sheshimin tauyp rettelip jatqanyna qaramastan әlide bolsa halyq arasynda keybir mәseleler taqylanyp jatyr. Mәselen qoghamdaghy belsendilerding (biyliktegi emes) basty mәselelerining biri qazaq tilining qazaq dalasyna keninen jayylyp «mәdeniyet tiline» ainaldyrudy kóterip jýr.
Qazaq tili «memlekettik til», mәdeniyet tili degeniniz qalay?- dep súraq qoyynyz zandylyq. Mysalgha qazaqy ortada bir qazaq kelip orys tilinde súraq qoyylsa bilgenderi oryssha maqtanysh ýnmen jauap berip bilmegenderi úyalynqyrap «qap, әtteng oqymaghanymyzday» -dep jerge jýzin qaratyp qala beretini bar. Bir qyzyghy, orys tilin bilmegeni ýshin ózin qor sanaytyn kem baghaly psihologiya tek qazaqtardyng arasynda (әsirese auyl qazaqtarynyng arasynda) keninen taraghan. Tipti qazaqtar arasynda orys tili «qalalyq statusty» bildiretin ýlken manyzgha ie ekenin orystardyng ózi bilmese kerek.
Eski jaranyng auzyn ashyp qoghamdy qyzu talqygha salyp (talqygha salar jan bolsa) rezonans tudyrghym kelip otyrghan joq. Elbasymyz qazaq tili 2025 jylgha qaray ómirding barlyq salasynda ýstemdik etip, kez-kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalatynyn aityp dәl qazir halyqty tútastyq pen túraqtylyqqa shaqyrdy. Sonday-aq latyn әripine kóship tehnika tiline jaqynday týsetinimizdi aitty. Búl óte dúrys sheshim jәne oryndalatyn strategiya ekenine biz senemiz. Osy tústa til mamandary bolashaq qazaq tilining әlipbii bolatyn latyn qaripterining týrli formalaryn úsyndy. Biri týrik, ózbektikin kóshirse, biri әzerbayjandikin alugha niyet bildirip jatyr. Týrik, әzirbayjandikin kóshirip alsaq qazaq tiline tәn (Ú,Ý,N,I tb) keybir dybystardy joghaltyp aluymyz mýmkin. Osyny eskere kele, biz qazaq tiline tәn dybystardy qatang saqtay otyryp, qazirgi kezde jastardyng mobilidi hat almasuda qoldanylyp jýrgen (sms) aghylshyn әripin negizge alyp qazaq tanbalaryn qúrastyryp shyqtyq. Búl tanbalarda slavyan tilderine tәn barlyq dybystar alynyp tastaldy. Nәtiyjesinde orys tilinen kirgen sózder qazaqy dybystardyng aksentine úshyrap qazaq tili (ýstemdigi ornauy mýmkin) qaz qalpynda saqtaluy mýmkin.
|
Qazaq tiline tәn 30 tanba belgilendi. Qyzylmen jazylghandary alynyp tastaldy. («H» әripining óte az qoldanyluyna oray alynyp tastaldy) |
||||
|
A - A A`- Á B - B C - J D - D E - E F - F G - G |
H - Gh I - I J - Y K - K L - L M - M N - N N` - N |
O - O O` - Ó P - P Q - Q R - R S - S Sh - Sh T - T |
U - Ú V - Ý W - U X – H Ý - Y Z - Z H |
V E io i Ya IY E Sh Ch S |
Mysal: Qazaqstan, O`mir mektebi, Sa`ken, qulager, A`skerge xat, Halymcan, Shempjon, Shapaev, Monholja, Kompjwter, sw arnasy, Nawshnjk, Ult pen da`stvr, Keshqurym, vkili bo`rik, bvrmeli ko`lek.
Marat Erjigitov
Abai.kz
