Adasqan bauyrym! Sózimdi ayaghyna deyin mәn berip oqyp shyq. Biz seni jek kórip qaralamaymyz. Qateleskenindi  betine baspaymyz. Seni ózinning dúrys dep tapqan jolynnan taydyryp adastyrmaymyz. Qúday meyirimdi, biz bilemiz sen bilmestikpen adastyn. Islamda negizgi mәn beretin nәrsege emes úsaq-týiekke zeyin qoyyp qoghamnan bólindin. Últynnyng últtyq qúndylyqtaryn ayaqqa taptap, ata-anana qarsy shyqtyn. Ózinning tughan bauyrlarynnan jerinip, otanyndy tastap belgisiz jihadqa attandyn.

Qasiyetti dinimiz Islamda otan sýigishtikke erekshe mәn beredi ghoy. Bir sahaba payghambarymyzdan (s.gh.s.): «IYә, Rasulallah, eng abzal amal ne?», – dep súraghanda Alla elshisi: «Shekarany, Otandy qorghau ýshin bir kýn, bir týn kýzette túru, bir ay nәpil oraza ústap, týnde namaz oqudan qayyrly», – degenin estimep pe edin?. Estiseng nege osy hadisti tәrk ettin. Sen hadisterdi týrli toptargha bólip keybir hadisterdi joqqa shygharasyn. Saghan qúrannan ayat keltireyin. Nahyl sýresining 90-shy ayatynda «Negizinde Alla әdiletti, iygilikti jәne aghayyn-tuysqangha qaraylasudy búiyrady», – dep ashyq әri týsinikti etip jazylghan. Búl ayatty sen týsinu ýshkin ýlken hikmetting qajeti joq shyghar.

"Biz qúran hadispen jýremiz, mazhab pen jýru biydghat" dep qogham arasynda býlik tudyryp jýrsin. Nәtiyjesinde týrli aitys-tartys pen músylmandar arasyna iritki salyp týrli toptargha bóldin. Sondaghy maqsatyng ne? Músylmandardy jikke bólip әlsiretu me, әlde qazaq qoghamyn bir birine aidap salyp elding berekesin alu ma? Eger islamnan habaryng bolsa, adam óltiruden de jaman nәrse músylmandar arasynda fitnә tudyru ekenin biler edin. Júrt nazarynan erekshelenip jarasymsyz saqal qoyyp, balaghyndy aq shúlyghyng aiqyn kórinetin jerge deyin qysqarttyn. Biz músylmandar atynan sening saqal qoyghanyna qarsy emespiz. Ózge din ókilderi men islam dinine bet búrghan niyettilerdi shoshytyp almay óskenin qyrqyp, retke keltirgenindi qalaymyz. Sharighatqa salsang saqal qong sýnnet bolsa, ata-anana qúrmet kórseteu paryz ekenin úmytqanyng ba? Sýnneting sauabyn alamyn dep jýrip paryzdy oryndamay Alla aldynda qahargha úshyramaqpysyn? Qoghamda kórip jýrmiz: saqal qoyghan jas jigitterding kóbisining ata-anasy balasynyng saqal qongghanyna qarsy. Sebebi, qazaqtyng sharighatqa qarsy kelmegen dәstýri boyynsha әkesi tiri kisi eshqashan saqal qoymaghan. Sen keybir aghalarymyzdyng aitqan sózderine elitip saqalyndy orystyng shirkeu qyzmetshisine úqsatyp keudene týsirmeksin. Sen sózine elitip jýrgen aghalarymyz qyryqtyng qyrqa beline shyghyp el aghasy jasyna jetken kisiler. Atalghan azamattarymyzdyng qay qaysysyn alsang da  saqaldary keshegi Abay, Isatay, Mahambet, Kenesary sekildi qaba saqal, shoqsha saqaldan әri aspaydy. Yaghny saqaly keudesine týsip, yaky eshki saqaldanyp seldirep túrghany joq. Biri batyrdyng jýzine aibat bitirip túrsa, biri oishyldyng kemengerligin túspaldaydy. Al seniki qay saqal, kimdikine úqsaydy? Orystyng shirkeuindegi patriarh pen radikaldy-ekstremistik toptargha úqsamay ma? Adasushylardyng jolynda jýrip qazaqtyng dәstýrin qor sanadyn, atandy mýshirik, bauyryndy biydghatshyl dedin. Taza islamdy ústaytyn arab halqy, Mekke túrghyndary dep sanap arab dәstýrin islam sharttary etip qabyldadyn. Eger rasonaldy týrde  Saud korolideri Abdalla, Faysal, Saudtardyng beynesine qarap shyqsang senikine úqsaghan seldiregen teke saqal emes ekenin kórgen bolar edin. Koroliderining ústanymy sening ústap jýrgen jolynnan góri qazaqtyng dәstýrli ústanymy hanafy mazhabyna qatty úqsaytynyn kórer edin.

Sening ózing tektes bauyrlaryna aitamyn! "Erkekting saqal qonguy tabighy shart, tipti eshki malynyng tekesinde de saqal bolady" dep saqaldy qyrmaq týgili úshynda qyryqpaysyndar. Tabighattyng mysaly osy bolsa tórt týlik maldyng ishinde eng tazasy hәm baghalysy jylqy malynyng erkeginde saqal bolmaytynyn bilmeysizder me? Oilanyp kórshi ózin.

 Ózindi taza islam jolynda jýrmin dep ózge músylman bauyrynnan (hanafiylerden) ózindi  ýstem ústaysyn. Bauyrym, sen myna nәrseni bil: sen naghyz músylmandar arasyna iritki salushylardyng jolynda jýrsin. Sebebi sen jýrgen joldyng ústanymy islam әlemi moyyndaghan jýieli tórt mazhab iyelerin moyyndamaydy. Sharighatqa qarsy kelmegen qazaq dәstýrin joq etip arab halqynyng dәstýrin din etkisi keledi. Búl sening últtyq namysyng men ereksheligine núqsan keltiredi dep oilamaysyng ba?

Sonymen sen kim boldyn? Qanday músylmansyn? Oilan, bauyrym, syrtqy sipatyna qara, jan dýniyene qara. Ata-anana qarsy shyqpa. «Adaushynyng aiyby joq, eger ózi bilmese» deydi qazaq. Ata baba jolyna týs, dәstýrli hanafy mazhabyna qayta oral. Sen ýshin, qazaqtyng birligi ýshin tura jol osy.

Oylan!

Marat Qayratúly

Abai.kz