Senbi, 23 Qarasha 2024
Jalqy súraq 7358 0 pikir 26 Sәuir, 2016 saghat 11:40

«NAZARBAEVTANU» PÁNI QAJET PE? QAJET!

«Nazarbaevtanu» ghylymy úsynys túrghysynan aitylghany belgili. Eger Bilim jәne Ghylym ministrligi búl úsynysty talqylap maqúldasa, onda  sәisektik avtorlardy saralap «Nazarbaevtanudyn» oqulyghyn, ne oqu qúralyn jazugha basshylyq qylghany jón dep bilemin. Búl pәndi oqu ýderisterine engizu de úsynys dәrejesinde ekenin úmytpaghanymyz dúrys. Ony da BGhM-i sheshedi.

Ministrlik úsynys jasap búl mәseleni oqu oryndarynyng ózderining sheshuine tastauy da mýmkin. «Nazarbaevtanudy» úsynuda bizding uәjimiz mynanday. Úlyq mәrtebeli N.Á.Nazarbaev Preziydent lauazymyn 25 jyldan beri fenomenaldyq erekshelikpen atqaryp kelude. Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstan ekonomikasy (BIÓ) 20 eseden kóp ósken. Búl ghasyrdyng jýgi emes pe?

«Bitken iske synshy kóp», «Bitirgen erding mini joq» demekshi Elbasynyng tәuelsizdik jyldar kezenindegi sóilegen sózderi, bayandamalary, joldaulary, maqalalary, kitaptary 100 tomnan asyp ketti. Memleket, halyq, qogham ómirining birden-bir belesi shette qalghan emes. Tәuelsizdik dәuirining tarihyn, sayasatyn, ekonomikasyn, mәdeniyetin ýirenu, baghalay bilu – barlyq azamattardyng paryzy. Olar Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng enbekterinde jazylghan. Olardy bir ýlgige, baghdarlamagha keltirip, kópshilikke úsynu – qoghamdyq pәnder mamandarynyng boryshy. Búl jaman ba? Kimning mýddesine qayshy? Meninshe búl tek jaqsylyq qana! Mynau ministrliktin, jauap hatynan alynghan ýzindi: « ... bolashaqta «Nazarbaevtanu» kursynyng irgetasyn qalyptastyrugha negiz bolatyndyghyna senimdimiz». Bizder de senimdimiz.

Onyng ýstine «Nazarbaevtanudy» tek men ghana úsynyp otyrghanym joq. «Elbasytanu», «Túlghatanu», «Qazaqtanu», «Eltanu» attarymen talay-talay konferensiyalar, bayandamalar jasau, kabiynetter ashu kóptegen oqu oryndarynda jýrgizilip jatyr. Múnday sharalar әsirese, Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng tuylghan kýnine, 1-shi Preziydent lauazymyna saylanghan kýnine baghyshtalyp ótude.

 N.Á.Nazarbaevtyng býkilhalyqtyq saylaumen bolghan Preziydenttik lauazymyn joghary bilgirlik pen kóregendilikpen basqaryp kele jatyr. Sondyqtan oghan Liyderlik-Kóshbasshylyq mәrtebesi layyq dep bir auyzdan aitugha bolady. Preziydent kýnin merekege ainaldyrudy da Parlament sheshken.

Búl baysaldy eldikti sipattaytyn is-әreketterdi adasushylyq, túlghagha tabynushylyq dep baybalam salugha bolamaydy.

Mәsele «tanym» ghylymyn, mysaly «Abaytanu», «Álihantanu», «Ahmettanu», «Múhtartanu», «Bauyrjantanulardy» ýirenu oqu-aghartu isindegi qajettilik. Osy dengeyde «Nazarbaevtanudy» da jýzege asyrsaq tәuelsizdikti nyghaytqan, bekitken bolamyz. Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng birinshi Konstitusiyalyq mindeti de Qazaqstannyng tәuelsizdigin saqtau, qorghau, nyghaytu.

«Nazarbaevtanudan» seskenu, qorqu, ýrku orynsyz.

Ghylymy úsynys jasaghan adamdy balaghattau «Tanym» ghylymyn «pәn sabaghy emes, ghylym emes» dep ózining shekteuli kózqarasyn jariya etu mәdeniyettilik, әdeptilik, oishyldyqtan tysqary kórinis. Sóz egesin tabady. Kezinde «Dintanudy» da ghylym emes deushiler bolghan. Múnday nadandyq esh uaqytta da eshkimge de paydaly bolghan emes. Nadandyq sauatsyzdyqtan da jaman.

«Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady». Sondyqtan, biz «Nazarbaev – Leniyn, Stalin siyaqty túlgha» boluyn kóksep jatqanymyz joq, kóksemeymiz de. Biraq marksizmdi sóge jamandaugha bolmaydy. Kez kelgen tanymdy baysaldy oy eleginen ótkizu layyqty. Jer jýzi ghalymdary Elbasymyzdy әlem oishyldarynyng biri dep baghalaghan. Tek bizder emes, әlem kóshbasshylary da moyyndauda. Qolymyzdan kelgenin she, qúryghymyzdyng jetkenin she, óz mindetimiz shenberinde oghan at salysamyz. 

N.B.Ótkenbaev, professor, Shymkent qalasy

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377