HH ghasyrdyng basynda Alash arystarynyng kósemi Álihan Bókeyhanov «Álhamdulla, 6 million qazaqpyz!» dep jar salghan edi, alayda sol HH-ghasyrdyng birinshi jartysynda-aq I dýniyejýzilik soghys, Qazan tónkerisi, qasaqana jasalghan asharshylyq, Stalindik repressiya, II dýniyejýzilik soghys siyaqty zúlmattar men alapat nәubettar kesirinen 2 milliongha jeter-jetpes qalghan qazaq 50-jyldardyng sonynda ghana ensesin tiktep, esin jiya bastady. 

Sonyng jarqyn aighaghy bolar,

1960-1980 aralyghynda qazaq әdebiyeti men mәdeniyetining altyn ghasyry tudy.

Sol jyldarda qazaq әdebiyeti Múhtar Áuezovting «Abay joly» roman-epopeyasyn, Sәbit Múqanovtyng «Aqqan júldyz» romanyn, Ghabit Mýsirepovting «Úlpanyn», Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» trilogiyasyn, Múhtar Maghauinning «Alasapyran», «Sary qazaq» romandaryn, Qabdesh Júmadilovting «Songhy kóshin», «Taghdyryn», Sofy Smataevtyng «Elim-ayyn» jәne taghy basqa bagha jetpes tuyndylaryn berdi; qazaq kinosynyng klassikalyq tuyndylary – «Qyz Jibek», «Taqiyaly perishte» de osy jyldardyng enshisinde.
Býgin Qazaq tәuelsizdigin alyp, óz qoly óz auzyna jetkeli shiyrek ghasyr ótse de,

totalitarizmning qylyshynan qan tamghan zamandaghyday tuyndylardy ómirge әkele alghan joq. Búl nening belgisi?

Ol jyldarda totalitarizm qansha tyryssa da, qazaq ruhynynyng tamyryna balta shaba almaghan edi. Qazaqy oilap, qazaqy payymdap, týsine alatyn Ghabit Mýsirepovtin, Súltan Qojyqovtyn, Núrghisa Tilendiyevting shygharmashylyq odaghynyng arqasynda «Qyz Jibektin» qazaqy boyauy qalyn, últtyq dýniyetanymy bay boldy. Bizding ýide sonau 50-shy jyldardyng basynan 80-shi jyldardyng sonyna deyingi «Júldyz» jurnaly, «Qazaq әdebiyeti» gazetining tigindisi saqtauly bolatyn. Sondaghy bay, shúrayly tilmen jazylghan әdeby tuyndylardy jata-jastana oqitynbyz. Ras, sol zamannyng iydeologiyalyq shoqparymen jazylsa da olar «Az y Ya»-nyng ruhy anqyghan, qazaqy shygharmalar edi.
Bir ókinishtisi, qazaqtyng últ bolyp qaluy ýshin qoghamgha osynday iri tuyndylar syilaghan әdebiyet alyptary ózi úrpaghynyng jat mәdeniyetting jeteginde ketuine toytarys bere almady. Sol jyldarda Almatydaghy qazaq elitasy arasynda balalarynyng qazaqsha sóilep, qazaqsha til syndyrghandary kemde-kem. Qazaq ziyalylary qazaq mektepterining jappay jabyluyna qarsy túra almady. Óitkeni, Alashtyng bas kótererlerin Qazan tónkerisi, 32-33 jyldardaghy asharshylyq nәubeti, 37-38 jyldardaghy repressiya men onyng 1948-1954 jyldary qaytalap soqqan ekinshi tolqyny, II dýniyejýzilik soghys jalmap qoymay, olardyng azat ruhyn, erkindikke degen jigeri men úmtylysyn joyghan edi. Qazaq ziyalysy ýrey qúshaghynda boldy, kim ólimge bas tige bersin, «ótkizu ýshin shyndyqty ótirik qostym ishine» dep Qadyr Myrza Áli aitqan ahualgha tap boldy. Bodan últty әbden tabanyna salyp ezgige úshyratqan son, imperiyalyq kýshter óz iydeyasy men iydeologiyasyn ashyqtan-ashyq jýrgizuge kiristi. Qazaqtyng qaladaghysy orystanyp bolyp, auyldaghysyna endi auyz sala bastaghanda KSRO qúlady. Búl turasynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev 2012 jyly Ystambúlda ótken qazaq-ýrik biznes-forumynda aitqan edi:

— Biz barlyq týrki halyqtarynyng otanynda ómir sýrtemiz. 1861 jyly Qazaqtyng songhy hany óltirilgennen son, biz Resey patshalyghynyn, keyinnen Kenester Odaghynyng otarynda boldyq. 150 jyldyng ishinde qazaqtar últtyq salt-dәstýrinen, tilinen, dininen airylugha shaq qaldy. Allanyng kómegining arqasynda 1991 jyly tәuelsiz el atandyq.

Alyp imperiya qúlaghanymen odan qalghan jara әli jazylghan joq.

Ókinishtisi, qansha jerden tәuelsizdik aldyq, derbes el boldyq desek te, kóptegen ziyalylarymyz әli kýnge deyin qúldyq sanadan aryla almay jýr.
«Qazaq әdebiyeti» gazetinde әlem azamaty, qazaqstandyq kórnekti aqyn Oljas Sýleymenov aghamyzdyng «Kim otanshyl?» degen maqalasy jaryq kórdi. Maqala «Týrkistan» gazetining saytynda jaryq kórgen «Oljekem Qazaqstannyng tolyq tәuelsizdiginen qorqady. Nege?» degen shaghyn maqalamyzgha jauap retinde jazylypty. Áriyne, Oljas Omarúly sekildi alyp túlghamen, әlemdik dengeydegi oishylmen sóz talastyrudy maqsat tútyp otyrghan joqpyz. Alayda, qazaq últynyng ókili bolghan son, keybir kelispeytin pikirlerine óz oiymyzdy qossaq dep otyrmyz.
Oljas Sýleymenov! Biz búl esimdi maqtanyshpen, keudemizdi kerip túryp, auyz toltyryp aitushy edik. Óitkeni, ol qazaqtyng atyn jer jahangha tanytqan alyp bәiteregimizding biri emes pe! Mektepte jýrgende, ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynda Oljas Omarúlynyng orys tilindegi ólenderimen Qadyr aqynnyng (Myrzaliyev) audarmasy arqyly qazaq tilinde tanystyq. «Dala qanday at qanday…» degende jan dýniyemiz shymyrlap, arqamyz qozyp jónelushi edi. Sol ruh, sol ekpin, Oljastyq dýley tasqyn, qazaqy ruh, qazaqy dýniyetanym kókjiyegimizdi bayyta, keneyte týsti. Oljasqa degen mahabbat gýldedi. Keyin Oljas Omarúly «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynda ózining Jayau Músanyng úrpaghy ekendigine, Oljabay batyrdyng túqymy ekendigine maqtanatyndyghyn aitty. Sol kezde osynday tәniri, tekti kýshting qaydan bastau alghanyna kózimiz jete týskendey bolyp edi. Osyday tekten jaratylghan Oljas Omarúlyn últynan jyraq tәrbiyelendi deuge qalay auyz barady. Oljas Omarúlyn ana tilinde armansyz sóilete bilgen, kórnekti publisist, qarymdy qalamger Sauytbek Ábdirahmanov bylay degen edi:

— Álemde bir últ ókilining ekinshi tilde jazyp, sol últ әdebiyetining ókili bolyp ketken my­sal­da­ry az emes. Mysaly, mol­da­van Antioh Kan­te­mir orys poeziyasynyng bas­tauynda túrghan túl­gha­lardyng biri sa­na­lady, polyak Yuzef Teodor Kon­rad Koje­nevskiy bolsa Djozef Konrad degen at­pen aghylshyn prozasynyng sheberi retinde mәlim, taghy bir polyak azamaty Giyom Aliber Vla­diy­mir Aleksandr Apollinariy Kos­troviskiy fransuz poe­ziyasynyng danqyn Giyom Apol­liy­nariy degen atpen shygharghan, ukrain Nikolay Vasilievich Gogoliding tuyndylary orys pro­zasynyng maqtanyshy, tipti, bertinge týssek, Bulat Okudjavanyng da, Fazili Iskanderding de tuyndylary orys әdebiyetining iygi­ligi delinedi… Alayda, últtyq әdebiyet úghymyn ek­sheuding klassikalyq ólshemderi solay bolghanymen, eshkim de orys tilinde jazatyn Oljas Sýleymenov jyrlaryn orys әde­biyetine telip kórgen emes. Oljas Sýleymenov – orys tilinde jazatyn qazaq aqyny degen baylamgha júrttyng bәri taq túrady («Egemen Qazaqstan», 2010).

Aqyn alghashqy ólenderining ózinde «Maghan qarap, qazaqty tany!» dep ózining kimning atynan sóiley alatyndyghyn nyq senimmen shegeley bilgen.
Ras, әlem halqy qazaqty oishyldary men aqyndaryna, sayasatkerlerine qarap tanidy. Oljas Sýleymenov sekildi úly talanttar – bizding halyqtyng barometri. «Adamgha tabyn, jer endi» poemasy aqynnyng atyn bir-aq kýnde aspandatqan tuyndy. Al «Az y Ya»-sy últtyq meninen airylyp, ózge últtyng shylauynda ketip bara jatqan týrki halyqtarynyn, qala berdi, qazaq halqynyng namysyn, últtyq ruhyn qamshylaghan shygharma. Oljas aghamyz bir súhbatynda

«Az y Ya»-nyng arqasynda «últshyl» atanghan meni, qazir keybir últshyl-patriottar «internasionalist» dep aiyptaydy»

degen renishin de jasyrmaydy. Oljas aghamyzdyng qazaqtyng qazaq bolyp qaluy ýshin, últtyq ruhymyzdyng tanyluy ýshin atqarghan enbegi ólsheusiz. Ol tek aqyn emes, sonday-aq, kóptegen isting basy-qasynda jýrgen qogham qayratkeri. «Igori polky jayyndaghy sóz» jyrynyng týrkilik sarynyn alghashqylardyng biri bolyp ashqan ghalym, «Nevada-Semey» qozghalysyn qúryp, yadrolyq synaqtardyng qazaq dalasynda ótkiziluine qarsy shyghyp, onyng toqtauyna at salysty. Oljas aghamyz qazaq dalasynda atom energostansiyasynyng salynuyna ýzildi-kesildi qarsy. Álem Oljasty tyndaydy, oishyldyng әrbir pikiri manyzdy әri oghan qúlaq týriledi. Tughan halqy da Oljas Omarúlynyng AES salu turaly pikirine qúlaq asar degen niyettemiz.
Oljas agham jogharyda atalghan súhbatynda dala qazaghy men qala qazaghynyng arasyna paraleli jýrgize otyryp,

auyl qazaghynyng boyynda últtyq dýniyetanymnyn, memleketshildik sananyng bolmaytyndyghyn, ol ózining qazaq ekenin sezinbey ósetindigin, qala qazaghynyng últtyq sanasy biyik túratyndyghyn aitady.

Ángimeni sózbe-sóz nazarlarynyzgha úsynsaq, Oljas aghamyz bylay degen:

— Auylda óskenderding sanasynda ata­las­tyq, rulyq úghym damyghan. Astanagha (Astana nemese Almaty) kelgen jastarda jýzdik týsinik pay­da bolady. Uaqyt óte osy solqyldaq tanym últ­tyq sanany qalyptastyra bastaydy. Óitkeni, qa­lada auyldan kelgenderdi bir atanyn, rudyng ne­mese jýzding ókili dep emes, qazaq dep qa­byl­daydy. Múnday qarym-qatynas adamgha onyng al­dymen qazaq, sodan keyin baryp qana bir ata­nyn, ru­dyn, jýzding ókili ekenin úghyndyrady. «Mәm­bet­tin» últtyq sana-sezimi osynday kýrdeli jol­darmen damidy.

Bәlkim, auylda ósken men órkeniyetting besiginde terbelgen Oljas aghamyzdyng búl sózderining mәnine tereng ýnile almay otyrghan shygharmyn. Alayda, men osy maqalany jazardan búryn Oljas aghamyzdyng barlyq súhbattaryn ejiktep qarap shyqtym.

Búghan deyingi keybir súhbattarynda da ol auyl qazaghynyng jalpyúlttyq iydeyadan jyraq óskendigin aitady.

Mәselen, «Svoboda slova» gazetining 2010 jylghy 11-aqpandaghy sanynda Timur Nusimbekovke bergen «O zemle, nasiy y «gospodstvuyshih vysotah» súhbatynda auyldyq qazaqtar turaly osy oiyn qaytalaydy. Oljas aghamyzdyng orys tilinde bergen súhbatynan alynyp otyrghan osy bir ýzindini audarmasyz úsynghandy jón kórip otyrmyz:

– «V aule tradisionno silino rodoplemennoe soznaniye. Esly ty s detstva pogrujen v niykem ne razbavlennuiy kazahskuiy sredu, ty y ne znaeshi, chto ty – kazah. Etot obobshayshiy etnonim v tvoem soznaniy zanimaet ne samoe pervoe mesto. Prejde vsego – imya roda, potom – plemeni. S etim ty prihodishi v gorod, postupaeshi v vuz ily na zavod, y togda, vozmojno, uznaeshi, chto ty k tomu je eshe y kazah. A tot, kto rodilsya y vyros v gorode, s malyh let priuchaetsya osoznavati sebya kazahom. Vozmojno, ded s babushkoy napomnyat emu paru raz, chto on iz takogo-to roda-plemeni, no eto izvestie ne pronikaet v glubiny ego pamyati. A to, chto on kazah, emu postoyanno napominaet sreda obitaniya: ulisa, shkola, avtobus, potom vuz, rabochiy kollektiyv… Takim obrazom, v Kazahstane aul vospityvaet rodoplemennoe soznaniye, gorod – nasionalinoe y vmeste s tem internasionalinoe».

Keshiriniz, Oljas agha! Sizding qazaqy ruhta tәrbiyelenip, qazaqy namyspen shyndalyp óskeninizge kýmәnim joq. Sizding bótenning kózine shyqqan sýieldey bolghandyghynyzgha da shek keltire almaymyn. Qalany basyp alghan bótender, azshyl toptan shyqqan sizge «qazaq» ekeninizdi ýnemi eskertip otyrghany da ras! Demek, jәbirlenuding saldarynan siz últshyl boldym de otyrsyz. Alayda,

men Sizding auyl qazaghynyng mentaliytetin týsinetininizge jәne biletininizge kýmәndanyp qaldym.

Men de sol qazaq auylynda ósken balamyn. Qazaq auyly bolghanda, tarihy prosessterding saldarynan Qazaqstannan tys qalghan, alayda etnikalyq túrghydan birtekti, tek qazaqtar túratyn auyl balasymyn. Alayda,

men uniyversiytet tabaldyryghyn attaghansha, ózimning qay jýzge, qay rugha jatatynymnan ekenimnen beyhabar bolyppyn. Tek qazaq ekenimdi biletinmin!

Mektepte әueli 42 (bastauysh synypta), keyin 36 (ortalau mektep), artynynan 24 (joghary synypta) balamen bir synypta oqydym. Biraq birde-bireuining ruyn súrap kórgen emespiz. Bәrimiz qazaqtyng balasymyz degen iydeyada tәrbiyelendik. Órkeniyetke qúlash úrghan qalalyq mәdeniyetten jyraq óssek te, qazaqy mәdeniyetpen susyndadyq. «Álippeni» bitirgennen keyin, bizding qolymyzgha «Ana tili» oqulyghy tiyetin. Sol oqulyq boyynsha, ana tilimizding – qazaq tili ekenin tolyqtay sezinip óstik. Bastauyshty tәmamdaghannan keyin, «Qazaq tili» (siz aitqanday әldebir rudyng tilin oqymadyq) oqulyghymen susyndap, «Qazaq әdebiyetinin» jauharlaryna den qoydyq. Ras, «Qazaqstan tarihyn» mektepte oqymadyq. Qazaqstannan jyraq jýrgen biz týgili, Qazaqstannyng ózinde «Qazaqstan tarihy» oqytylmaytyn.

Jalpy, qazaqty rulyq dengeyden asa almaghan, qazaqy sana-týisigi qalyptaspaghan dep kinәlau kimge tiyimdi ekenin bilmeymin. Mektepte jýrgende de, uniyversiytette bilim alghanda da,

qazaq әdebiyetining býkil tamyr-taralymy jayynda molynan maghlúmat aldyq. Eshqanday әdeby qayratkerding enbeginen ruyn әspettegen mysaldardy kezdestirgen emespiz, tek birynghay qazaq últyn madaqtaytyn.

HVIII ghasyrda ómir sýrgen Abay babamyzdyng ózi «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym!» dep kýnirengen joq pa? Osynday jalpy últtyq iydeyagha ýndegen ruhy joghary әdebiyet túrghanda bizding rulyq, taypalyq dengeyde qaluymyz mýmkin emes. Onyng ýstine, joghary da býkil әlem Oljastyng auzyna qaraydy, sol arqyly qazaqty tanidy dep aityp óttik. Endeshe,

әlem tanyghan azamattyng óz halqy turaly osynday úshqary oilar aituy qazaq turaly býkil әlemning tanym-týsinigine keri әser etpey me? Áser etip qana qoymaydy, qazaqtyng óz aldyna derbes el boluyna kýmәn-kýdigi qonglay týsedi.

Oljas Sýleymenov bolsyn, basqa da qazaq tilining tórge ozuyna opponent bolyp jýrgender bolsyn, olardyng týsinbeytin bir dýniyesi bar.

Ol – últ patriottary «Qazaqstanda tek qazaqtar qalsyn, tek qazaq tilinde sóilesin» dep aitty degen qate payym.

Qazaq últ patriottarynyng jalghyz talaby – Qazaqstanda orys tili de, aghylshyn tili de óz mәrtebesine sәikes qoldanyla bersin, biraq qazaq tilin deklarativtik emes, shynayy memlekettik til dengeyine kóteretin sharalar qoldanylsyn.
Siz aityp jýrgen «ózara tәueldilik» mәselesine de jauap osy tónirekten shyghady. Álem elderi birlikte ózara qarym-qatynasta (tәueldilik emes shyghar) ómir sýruge mәjbýr jәne solay etkende ghana damudyng jana satysyna kóterile alady. Oghan eshkimning dauy joq. Degenmen, ózara tәueldilik shenberinde t últtyq mәsele aghy da shetin bolyp qala bermek. Nege Europarlamentte oghan mýshe elderding barlyq tilinde is qozghalady da, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng qújattarynyng bәri bir tilde, tek orys tilinde jazylady. Osy uaqytqa deyin odaq kólemindegi kelissózderding әueli oghan mýshe memleketterding tilinde jazylyp, sodan keyin orys tiline (Euroodaqtyng tәjiriybesi boyynsha) audarylmaghany belgili. Euroodaqqa mýshe elderding barlyghy óz tilining mýddesin birinshi oryngha shygharady. Al, biz Reseyding úly mýddesi ýshin sonyng ynghayyna jyghyla beremiz.
Oljas Omarúly, Siz abyz, auzy dualy adamsyz. Sizben kim sanaspaydy? Alayda, Siz, Oljas agha, tәuelsiz qazaq jerindegi Resey poligondaryn jabu nemese Bayqonyrdan úshyrylyp jatqan uly geptildi «Protondardy» úshyrudy toqtatugha qatysty birde-bir mәlimdeme jasamapsyz. Reseny osydan eki jyl búryn qazaq dalasyna tógilgen uly geptilding ótemaqysyn әli ótegen joq. Biraq, bizding ziyalylarymyzdy osy bir tolghaqty mәsele tolghantpaghangha úqsaydy.
Mine, últ patriottaryn tolghantatyn da, qorqytatyn da mәsele osy. Osylardy aityp dabyl qaghushylargha býginde әrtýrli at qoyyp, aidar tagha bastadyq. Siz de bir súhbatynyzda

últ patriottary qoghamdy bólshekteydi, azamattyq ústanym biriktiredi

degen ekensiz. Meninshe, azamattyq ústanym últtyng ertenine alandaushylyqtan tuyndaydy. Últ patriottarynyng da maqsaty elding erteni, bolashaghy. Demek, bizdegi qostildi qoghamnyng birin-biri týsine almaytynynday eshtene kórip túrghan joqpyz. Tek, qayshylyq tildik mәseleden tuyndap túrghanday seziledi.

Qalay degenmen, bir nәrse aiqyn — qazaqtyng atyn qazaqsha sóileytin auyl balasy aspandatyp jýr!

Esengýl Kәpqyzy

(365info.kz torabynan alyndy)

Abai.kz